Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui seda aaret juba otsima lähete, siis võtke ujumisriided ka kaasa. See on küll tehisjärv, kuid ujuda on seal siiski mõnus.
Mida pikem oled, seda väiksem on maastiku raskusaste sinujaoks. Äiksega on selle aarde otsimine mittesoovitatav ja pange ka mugusid tähele. Liiga ilusa ilmaga on rand täis inimesi. Kirjutusvahendit pole. Aarde maastiku raskusaste sõltub Teie käe ulatusest. Mina kui 193cm pikk, on see aare väga hästi kättesaadav, lühikestele võib selle kätte saamine olla alles katsumus. Mingi pulgaga ÄRGE TOGIGE, sest te võite aarde alla lükata
KUI PANETE KONTEINERIT TAGASI, SIIS OLGE SELLEGA ETTEVAATLIKUD, EI TAHA SELLELE JÄRGI SUKELDUDA.
PS lagi on madal ja trepid võivad olla libedad!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC576YE
Logiteadete statistika:
65 (60,2%)
43
14
2
4
0
0
Kokku: 128
Ei tea, kas aare oli hüppe teinud...? Minu pastakas igatahes tegi. Head teed tal minna vastaskalda rannaroostikusse.
Kuna olin juhuslikult sinnakanti sattunud, siis vaatasin ringi, aga... ei leidnud.
Saboteerisin Joonast GC väärinfoga maastiku raskusastmest 4.0. Minu paha.
Päike oli küll selle aasta juulikuu kohta haruldaselt lõõskav ja rannas mugusidki, aga õnneks mitte üleliia. Lapsed ujusid ja vetelpääste jälgis neid. Meie tegime näo, et see torn huvitab meid väga ja tšillisime seal kohe kaua ja mõnuga. Tulemusteta kahjuks. Lõpuks ei osanud enam kuskile vaadata ega midagi arvata. Eks satub siia vast veel. Loodame, et aare ikka alles ja meie lihtsalt pimedad.
Ei jõudnud nulligi. 1 mai, mis peaks olema nii rahvavaba igal pool, oli valitud just päevaks, mil mingit üritust maha pidada. Jälle järgmiseks korraks.
Türilt läbi sõitnud oleme küll korduvalt aga linnas ringi vaadanud polegi. Nii polnud (vähemalt mina) ka Türi tehisjärve äärde sattunud. Täitsa uhke rand ju.
Uurisime-puurisime torni läbi enne kui GP lehelt vihjet nägin. Huvitav, et GC lehel on ka vihje olemas aga c:geost ma seda ei näinud. Sellest oleks isegi rohkem abi olnud kui GP omast. Samas selgus ka, et GP lehel juba hunnikus mitteleide kirjas ja sellest järeldasime, et küllap on konteiner kuskil ookeani põhjas juba.
Käisime ja luurasime, küll üht ja siis teistpidi, aga seekord jäi aare leidmata, või on see jalutama läinud.
Värskelt meigitud torni sihtotstarbepäraselt kasutavad poisid otsimist väga ei seganud. Kuid tundub, et mõni pintslitõmme on eemaldanud ka selle kärbsemusta, mida meie järjekordselt otsima läksime. Arvame, et vajab omanikupoolset järelevalvet.
Keegi küll ei seganud õnneks aga pikkusest jäi puudu seekord.
Tegelikult ei saanud otsidagi.
Mõtlesin, et kes see hull siin ikka talvel pimedas ja külmas on. Aga oli. Kohe mitu kampa oli. Ja üks kamp neist pidas mind vist potentsiaalseks enesetapjaks, igatahes lonkisid nad mu kannul torni poole. Ma siis teesklesin linna pildistavat kunstnikku ja ei hakanud isegi otsima.
Vaadates selle aarde statistikat, siis lootsime kogu hingest, et meie oleme need, kes saavad logitud. Aga, kus sa siis sellega. Omast arust sai absoluutselt kõik kohad üle poleeritud. :D
Mõtlesime ja poleerisime. Poleerisime ja mõtlesime. Ei miskit. Õudselt jättis sügelema :)
Tehisjärvele oli tekkimas jää ja ei tahtnud hüppega seda ilu ära rikkuda.
Jõudsin vaevalt teisele korrusele, kui kaks seljakottides tädi sillale tulid, ennast paljaks koorisid ja vette hüppasid. Minu näoilmet nähes hõikas üks, et kui kavatsen minestama hakata, siis võiksin ise alla tulla...nemad ilmselt ei päästa. Lühikese vestluse käigus tutvustati mulle Türi talisuplejate kampa ja nende tegemisi. Huuh, vaprad naised. Aare jäi leidmata.
Pole põhjust hüpata. Sügishooajal juba neljas külastus. Esimesel ja viimasel korral ei leidnud midagi. Vahepealsed kaks korda rikkusid lihtsalt kalamugud. Vahepealne leid lisas annuse indu, kuid peale tänast peab vist hakkama eelkõige motivatsiooni otsima.
Siin sai täna lausa kaks korda käidud. Esimesel korral oli ümber ringi liiga palju mugusid, silma jäi ka koht kus ta võiks olla. Hämaras tagasi tulles oli ümber ringi vaikne ja ronisin välja vaadatud koha juurde, kuid tühjus, näppu ei jäänud midagi. Vaatasime veel natuke ringi ja seekord lahkusime tühjade kätega. Ei leidnud.
Sattus hea aeg. Kedagi ei olnud. Luurasin seal päris pikalt ringi. Katsusin kõiki kohti ja toppisin sõrmi kõikjale nurgatagustesse kuhu andis. Kontrollisin läbi kõik korrused. Ei midagi. Kas tõesti nii hästi peidetud?
Pimesiku geotuuri esimene aare. Tornist mõneteise meetri kaugusel olid mugud ja ajasid juttu. Üritasin siis vagusi seal torni poleerida ja väga uljaid poose võtta ei saanud. Ilma, et ma ahvi kombel rippunud või roninud ei oleks, ei jäänud küll midagi näppu. Kunagi äkki satun siia veidi kehvema ilmaga.
Pärast kirikus käimist otsustasin hüppesse minna, kuid poisse oli liiga palju ja ilm ilus. Ei õnnestunud seekord. Käisin küll kohapeal ikka piilumas, kuid võimalikku asukohta ei tuvastanud pilguga.
Ilm oli vihmane, mugudest polnud haisugi. Paraku ei õnnestunud aaret leida, omast arust vaatasin küll kõik võimalikud kohad põhjalikult üle, kus midagigi olla võiks. No ei leia.
Vihma sadas. Mugusid eriti üldse polnud, aga vetelpääste jälgis täpselt, mida tegime. Seega libedaga ja valvsate silmade all koos vihmavarjuga me etendust andma ei hakanud. Abivahendiga uurisime kõikvõimalikud kohad läbi. Vaid üks koht oli selline, mida ei saanud muul viisil uurida, kui pidi väga turnima, aga selle jätsime teiseks korraks. Ju ta siis seal pidi olema.
Mõtlesime, et vihmane ilm ja kes see rannas ikka on. Aga no ei - ühed mängisid võrkpalli, teised jalutasid, kolmandad püüdsid kala ja neljandad istusid niisama. Ronisime tornis ja tulime ära. Üks idee tekkis, aga kontrollida ei saanud. Teinekord jälle.
Hüppa või ära hüppa, kuid suvel ilma mugudeta ei saa. Silmitsemisel ka midagi silma ei torganud, nii et seekord tulime tulema.
Sai spetsiaalselt äsja taastatud aarde pärast välja sõidetud, et sellega enne suvehooaega hakkama saada. Esimesel külastusel oli objekt noormugudest pungil, seega käisin poleerisin vahepeal Tõrvaahju. Tagasi tulles oli torn minu päralt. Uurisin ja näppisin seda kobrutavat, roostes ja logisevate poltidega torni piisavalt. Tuleb mainida, et seda olen ma ka varem teinud, aga siis aaret ei olnud. Tänane tulemus sama, seda muidugi hetkel vaid minu arust. Pikkust on mul küll alla 184 senti, kuid turnida meeldib ja sellist kohta seal küll ei ole, kuhu ma ei ulatuks. Üks ja ainus "väga hea ja kirjeldusele vastav" koht on ka, kuid midagi näppu ei jäänud kahekordsel kontrollimisel. Eks kui mõni "Hüppe" sooritanud on, tulen uuesti!
PS. GC lehel suletud ja ei saa logida!
Igasugused kartused on iseendas kinni. Nii on ka kõrgusega. "Roni, roni, sa ei kuku siit kuhugi." Jäin ennast uskuma.
Vaatamata eelnevatele logidele mõtlesime, et läheme vaatame koha vähemalt üle. Gk panime muidugi tanki ja tema pidi kõige eluohtlikumaid kaskadööri trikke ette võtma, kahjuks täiesti asjatult. Usun, et tekitasime oma tegevusega kaldal istuvate noormeeste peas palju küsimärke, aga et asi aus oleks, siis tekitasid nemad meis oma tegevusega täpselt sama suuri küsimärke. Olime sunnitud lahkuma ilma aardeta, ka noormehed lahkusid, aga ilma milleta, ei teagi.
Mitu aega uurimist ei viinud kuskile. Mingist praost leidsin 20 senti aga see oli ka kõik. Peaks sinna magnetiga "kalale" minema, vast saab tünni kuskilt põhjast kätte.
Otsisin torni hoolega läbi, aga ei leidnud midagi, mis sinna kinni poleks keevitatud :(
No sai seal jõu- ja ilunumbreid teha, aga silma ja pihku midagi ei jäänud.
Otsisime 15 min ja siis tulid äikesepilved. Viimased logiteated ka eriti optimismi ei süstinud.
Kas tõesti jäi mõni koht vaatamata ja avaus näppimata? Maastikut neli enda jaoks ka ei leidnud.;(
Kuigi rand oli inimtühi, tegid lapsed katet ja kargasid siit-sealt vette. Meie pingutused pisikest topsi tabada ei kandnud vilja.
30 jõmmi olid tornis ja kõigutasid seda nalja pärast. Mismoodi sa seal otsid? :)
Kell 9 õhtul polnud isegi mõtet autot seisma jätta. Tundus, et liiva on vähem kui rahvast. Kaks tundi hiljem polnud olukord palju muutunud.
Kahjuks jäi leidmata, kuid käisin ujumas ja õhtul uudistest kuulsin, kuidas inimestel tulid sügelevad punnid pärast järves ujumist. Õnneks vist tegin piisavalt lühikese ujumistiiru või siis nakatasin ise teisi.
See hüpe jäi hüppamata. Märg keskkond igas mõttes pani minu südame hüppama ja teiste peale kurja häält tegema. Ma vajan neid ka hiljem, seega kamandasin taas kindlale maale. Ehk teine kord saavad loa seal pisut tiibu sirutada. Pikkust neil ju on. ;)
Ja nüüd üks lause [timixi] logist (24.06.2014): "Kruvisime õelust ka väheke juurde." Ja [cherubi] logist: "Ei olnud seal midagi keerulist, ma lisasin veel grammikese õelust."
Milleks??? Et peita paremini? Või?
Teine katse. Peitja kinnitus - abivahendeid vaja ei lähe, vajas veelkord proovimist, raskusaste ju kah väike! Sinisest värvist on näha, et ei leidnud kinnitust, mina kätte ei saa. Läksin abivahendi järgi.
Olin teine, kes ...... kah ei leidnud! Peidukoht oli olemas, läbi sai see abivahendiga ka vaadatud, ju ei olnud piisav. Väga ebaturvaline oli seal juba minul, veel väiksemad olge ettevaatlikud! Nii lähedal aardel võin veel mitmeid kordi käia, hetkel jääb siniseks!
Nii ligidal kodule, peab ju olema üks esimeste hulgast, kes .... ei leia! Pagan, arvasin, et sain õiged prillid, kuid vist on roosad! Vihje ja raskusaste ei jäta seal just palju võimalusi, aga nähtavasti ainus koht kust ei vaadanud, oli see, kus aare asub ning ma ei tea kus see on. Rääksisin tuttavate vetelpäästjatega ka seal, et neil hakkab nüüd natuke huvitavam ning ärgu siis ära ehmatagu. Silma hoitakse peal aga kõigil otsijatel seal küll, nende töö ju kui hüppetornis kondate. Ootan kellegi logi leidmise kohta ning üritan siis uuesti, seni mõtlen.