See siis on meie matka ainuke mitteleid. Poleerisin algul ikka kõik kohad läbi. Seejärel kõne peitjale, siis uuele ringile poleerimisega, siis kõne viimasele leidajale. Sander paistis juba selle aarde puhul harjunud olevat infotelefoni mängima. Peale kõnet, tõstime rannas üles pooled kivid, aga aaret ikka ei leidnud. Kas nüüd oleks tõesti pidanud kõik kivid ümber tõstma ja aare oleks välja tulnud, aga võib olla on tõesti teine nelja tuule poole minema purjetanud.

 1 

Meremärk oli, meri oli ja merel olev laev ka oli. Kuid aaret polnud:( Tegime esimese otsinguringi ära ja ei midagi. Siis vaatas Maris koha üle, sest oli täpselt aasta aega tagasi väga lihtsalt selle aarde leidnud. Kahjuks pidi ta tõdema, et seal kohas enam seda aaret küll polnud. Võtsime ühendust ka viimase leidjaga ja saime teada, et tema oli topsi leidnud suvaliselt maast vedelemas ja kuhugi lähedusse ka selle pannud. Ilmselgelt mitte algsesse peidukohta, kuna ta lihtsalt ei teadnud, kus see olema peaks. Tuulasime seal veel pikemat aega, vaatasime iga kivikese alla, kuid midagi leida ei õnnestunud.

Otisime, mis me otsisime, aga siit me aaret leida ei suutnud. Kas on tegemist väga ebatraditsioonilise peitmisviisiga või siis oleme meie pimedad.

Aga koht on vägev ning kuna nii mõni teinegi aare jäi leidmata, siis tuleme igatahes tagasi.

 2 

Mulle sellised aarded ei meeldi. Vaatasin ennast ja vaatasin aaret ning ronisin algpunkti ja värisesin veidi seal tuule käes. Jõudsin ühe tugevuskonstruktsiooni ka kohale vedada, kuid siis saabus mingi paarike ja ega mul ausalt öeldes olnudki tahtmist eluga mängida. Loobusin. Loodan, et keegi seal kividele ei kuku.
Mina läksin randa ja tegin ära selle suve esimese korraliku meres ujumise. See oli palju mõnusam. Liiga palju Madist ühes päevas pole minu jaoks.

 1 

Puhh... Nägin aaret, kuid julgust ronida jäi väheks ning laps kelle kaalu see konstrui ehk kannatanud oleks, oli liialt lühike et üles saada. Homme proovin julgestusköitega...