Luusaare

Luusaare soos, Luusaare künkal on vana Luusaare pelgupaik. Rahvajuttude põhjal olnud siin ühe muistse sõja ajal paos seitsme kihelkonna rahvas. (Ilmselt on siin liialdatud). Rabasaartele varjuti eriti 1703. aastal, kui vene sõjasalgad rüüstasid, põletasid ja tapsid peaaegu kogu kihelkonnas. Arvatavasti põgenikud siiski tabati, sest saarelt on leitud inimluid, ehteid jt. esemeid. (siit ka nimi Luusaar). 1958. aastal rabakraave kaevates avastati vana pelgupaiga lähedalt samblakihi alt saarele viiv pakktee.
Väga huvitav lugemine soodest ja rabadest Juhan Lepasaarelt: vaata allpool lisatud linki. Luusaare kohta lk. 56

Luusaare küngas ise koos Luusaare sooga ei ole liikumispiiranguga. Küll on aga liikumispiirang nii ida kui läänepoolsetes metsades:
Piiratud Algus: 1.02. Lõpp: 31.05. (õhtul kella 17-st kuni hommikul kella 11-ni) Algus: 1.06. Lõpp: 30.06. (väljaspool teid)
Piirangud pole asjata. Siin on arvukalt erinevaid piiranguvööndeid, sihtkaitsevööndeid ja kaitsealasi ja veel arvukamalt kaitstavaid taime-, looma- ja linnuliike. Ega asjata ei tahetud siia rajada üks Eesti esimesi kaitsealasi:
1. aprillil 1920. aastal alustas Tartu Ülikooli Loodusuurijate Seltsi juures tegevust Looduskaitse sektsioon, eesotsas F. Bucholtz´iga. Juba 5. mail pöördus Looduskaitse sektsiooni juhatus Haridus- ja Põllutööministeeriumi poole palvega kaasabi saamiseks loodusmälestusmärkide alalhoidmiseks. Sügisel 1920. asus looduskaitse sektsioon lahendama lindude kaitse küsimusi. Johannes Piiper kos prof. Fedor Bucholtziga tegid LUSi koosolekul 1921.a. ettepaneku taotleda Paasvere metsa muutmist looduskaitse reservaadiks, mis olnuks esimene sellelaadne. Ministeeriumist tuli aga teade, et hakatakse ehitama Sonda-Mustvee raudteed ja seetõttu reservaadi plaan ei käivitunud.

Enne 2001 aasta tormi oli Luusaare küngas ilus peatuspaik nii marjulisele kui matkajale, nüüd on palju murdu ja pikali puid. Aare on peidetud ühe pikalikukkunud puu juurtepahmaka taha. Koht on tähistatud nii, et on kaugelt märgata.
Lääne poolt lähenedes saab auto jätta allpool toodud koordinaatidele, kust läheb ainus, ka piirangu ajal kasutatav, metsatee.