Kartuliaugu küngas

 1 

seda nime lugesin esiti valesti. Karulaugust olen ma täitsa teadlik aga kartulilauk tundus midagi uut ja eksootilist olevat. Siis uuesti lugedes sain aga aru kuhu auku ma kukkunud olin :D Otsimine käis kiirelt ja otsitav hakkas kohe silma. Aitähhid

Natuke oli veel õhtuni aega, nii et keerasin oma teekonna siit kartliaukude juurest läbi. Peale auto parkimise lugesin kirjelduse läbi, et mis värk selle kartuli ja aukudega siis seal künkal ka on. Eesmärk pühendab abinõu, nii et täitsa mõistetavatel põhjustel tekkinud augud seega. Lugesin ka mõned logid ja juba tikkus kahtlus hinge, et kaval ja mikro ja mets, no ei ole nagu eriti paljulubav. Aga kohapeal läks üllatavalt kiiresti. Siis tegelikult ka tõdesin, et ühes logis lausa öeldi vägagi pädev vihje, aga las igaüks avastab ise. Tänud peitjale lugu jutustamast ja aaret peitmast.

Aitäh aarde eest!

Siin oli tee veel üsna jäine. Kohapeal olid nii augud, kui küngas ja muidugi aare.

Tänan peitmast.

Kõigepealt märkasime auke, kartuleid seal praegu polnud. Hakkasime just arutama, mis see väike kaval aare olla võiks, kui Salme juba hõikus, et leidis. Kui mina kohale läksin, sain kohe aru, mida ta leidis. Aarde muidugi! Aitäh, tore aare!

Sõitsime Avinurme kanti, sest just sinna pidi maanduma üks Vaal Airshipsi stratosfäärisond. Paraku aga sond signaali ei andnud, seega otsisime muud tegevust. Ja kui sondi ei saa otsida, siis saab ju aardeid otsida, kas pole? Kõigepealt võtsime ette Mastimänni ja sealt tulime Kartuliaugu künkale.

Mikro. Metsas. Vihjeta. Pime. Valgustiteks vaid telefonide taskulambid. No ei kõlanud hästi. Otsisime ikka päris pikalt, midagi leidmata. Seejärel lugesime logisid ja otsisime edasi. Ikka suht tulemusteta. Olin juba peaaegu loobumas, kui vist ikkagi miski, mida logidest lugesin, sihile viis. Timmu, kes on geopeituses algaja, oli peaidukat nähes täielikus hämmingus. Et sinna poleks ta elu sees osanud vaadata. Nujah, eks ta paras koba oli.

Igatahes olime õnnelikud, et kätte saime, sest suure tõenäosusega meil sinna kanti lähitulevikus asja pole. Kui just sond muidugi imelisel kombel tööle ei hakka ning oma asukohast märku ei anna. Või siis leiab mõni geopeitur sondi ja helistab peale märgitud telefonil. Imedesse võib ju uskuda, eks ole? :)

https://vaalairships.com/

Tänan aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Näib, et oli hea, et me siia talvel ja lumega ei tulnud, vaid just nüüd kevadisel ajal. Sedasi oli palju kergem seda viguriga aaret otsida ning leid tuli ka kärmelt. Ajalooline aardekirjeldus on muidugi omaette huvitav ja hariv lugemine. Aitäh.

Ei tea jah, mis läbi ime sellest põlveni jääs lumehangest oli just see üks koht lahti sulanud, kus aare vastu vahtis. Kätte aga ei saa. Küll puhusin peale ja õrnalt taskunoaga nakitsesin, kuniks sai konteineri kätte. Siis aga jah kogu krempel autosse sooja, kuniks sai eeskujulikult ära logida ja tagasi panna. Aga selle talvega oli ikka võimas värk küll, nii palju lund ei mäletagi enam kuskilt otsast ja siin Kirde-Eestis oli asi eriti hull. Tore, et sain näha ja kogeda.

Ohsa raks kus me siin kirusime talve. Aaret nägime kohe aga no logi kirja ei saa. Ära minna ka ju leiuta ei tahaks, no millal me siiakanti satuks? Helistasin peitjale ja tänud talle ja auto soojapuhurile saime minema. Hea lahendus, aitäh!

Käisime meiegi kartulikünkal seeni korjamas

Leitud ja logitud tutikasse raamatusse. Tänud

Kui juba siia kanti jõudnud, astusin ka siit läbi. Kuna logiraamat ääreni täis, sai välja vahetatud. Aare ise heas seisus ning vägagi sobilik siia ;)

Aare näitas end kiirelt.Aitäh!

Augud leidsime kohe, kartuleid ei leidnud, aaret ka kohe ei leidnud. Läks ikka jupike aega enne kui leid tuli. Tänan.

Tõesti vaatad ja mõtled, et kui heal ajal elad. Kartulit põld täis, jätkub endale ja teistelegi ning kuhugi midagi peitma ei pea. Samuti ei peitnud end eriti ka aare, mis Silverile ruttu silma jäi.

Teel aardeni lugesin valjul häälel aarde kirjelduse ette ning pani ohkama küll. Me elame ikka heal ajastul. Tänapäeva probleemid tunduvad ikka õige tühised võrreldes mida nii mõnigi teine on elus püsimiseks läbi pidanud tegema. Sellel nädalavahetusel juhtus tihti nii, et null lähistel jooksis Liis oma gepsuga ühes suunas ja mina oma seadmega teises. Vahel oli ühel õigus, teinekord jälle teisel. Seekord sain mina lähteandmed paremini kätte ja jalutasin otse aarde juurde. Nagu klassikud ütleva: „Kuue sekundi aare.“

Tänud.

Leitud

Leitud.. Logiraamat niiske

 1 

Aare täitsa olemas ☺️

 1 

Asjakohane seik ajaloost, millele tähelepanu juhtida. Juba see 5(!) kilomeetrit illustreerib, milline kontroll valitses vägivalla teel tekkinud võõraste maavaldajate seas. 5 km viletsat metsateed ilma vedrustuseta hobuvankriga. Pluss arvatavasti lisaks pool kilti jälgede segamiseks. Geopeituri keeles - mõisnik on mugu; meie geomaantee üldiselt vähemalt 10x lühem ning pettemanööver samuti. Täname peitjat.

@Sookoll. Ka mul kulus otsingutele ligi pool tundi, geps polnud just kuigi koostööaldis. "Uksega" pole siiski päris õige koht, vihmaga on märksõnaks pigem "katus".

Leitud.

Kiire leid loogilisest kohast, tänud.

Tore lugu, tänud tutvustamast. Kartuleid ei leidnud, kuid aarde üle rõõmustasimegi rohkem. Pärast väikest pusimist märkisime oma kohaloleku logiraamatusse.

Tänapäeval ei vea keegi kartuleid 5km kaugusele peitu. Huvitav lugu, silmaringi laiendav, muidu oleks neid auke suvalisteks pidanud.

Küll ikka viitsiti kaugele oma kartulid viia.Leid tuli üllatavalt kiirelt,kättesaamine võttis tiba aega.Tänud

Tol päeval sai nii palju seigeldud, et siia logimine ununes. Tänud peitjale, tiirutatud sai üksjagu.

3827.

Ratastega saime ilusti kartuliaukude kõrvale. Seal aga pöördusime oma tavapärastele radadele. Mastimänni aare oligi mingi kahtlane erand. Nüüd vahtisime jälle lollide nägudega erinevaid elus ja surnuid puid. Arvestades, et tegemist vaimari aardega, oli tulemust ootuspäraselt vähe. Mõlemad kartuliaugud said ka moe pärast läbi ronitud. Kunagi xy minutit hiljem suutsime ikka õige koha tuvastada ja nimed jäädvustada. Aitäh!

<_eelmine |algus| järgmine_>

Mastimänni järel tuli veel leida ka teine üsna lähedal asuv Kartuliaugu küngas. Ega mikrot metsast leida pole lihtne. Alustuseks avastasin kartuliaugud, asi seegi. Mikro otsimiseks-leidmiseks proovisin gepsu nulli võimalikult täpseks ajada, et siis oleks endal lihtsam. Algul näitas ta kangekaelselt igasuguseid aardepeidukat mitte sisaldavaid kohti. Ja siis . . aru ei saanudki miks, umbes neljandal katsel oli nullpunkt korraga veidike nihkunud ning saingi logi kirja panna. Tänud peitjale!

Kiire logi enne tagasi maanteele suundumist. Sellist teostust olen varemgi näinud. Aitäh!

Kui juba tänane õhtu on Vaimari aaretele pühendatud, siis olgu pimedani nii. Natuke ringituuseldamist ja käes ta oligi! Aitäh! Pikemalt otsima jäädes oleks sääskedel suur pidu olnud - juba oli neil terve suguvõsa kokku kutsutud.

Ka meie tulime männi juurest kartuliaugu juurde, seda küll mõne minutiga. Eelmine leidja, Martin oli (logiraamatu järgi) teinud seda täpselt terve aasta :) Aga tuba lukus ei olnud, kuid aare oli kenasti kodus.

Männi juurest ikka siia ka. Kõigepealt otsisin siis avastasin, et sääskedele ei ole mulle vastast. Läksin autosse ja tõrjusin ennast. Siis otsisin edasi ning tohho imet. Keset metsa pean ma auto tee pealt eest ajama, sest keegi tahab mööda. Liigutasin siis veidi autot. Siis otsisin jälle. Istusin ja otsisin ja lugesin ja otsisin ja navigeerisin ja otsisin kuni lõpuks tops mulle lihtsalt vastu vaatas. Meenutas Lilleorgu. Panin topsi uuesti peitu tagasi ning keerasin ka ukse lukku. Tänan. Augus oli tore istuda ja sääski toita.

Algul tundus küll hirmutav, et mikro metsas ja geps näitas ka justkui ei kuhugi aga õnneks Signe märkas peidukat ja nii saimegi nimed kirja.

Augud leitud. Tänud.

Leidsin augud, aarde ja veeretatud palgid, geopeituritel on jõudu palju... Aare korras. Tänud peitjale!

kaks auku! Tänud!

Poolteist aastat tagasi juhtus nii, et naaberaarde (Mastimänd) tõmbasin gepsu, seda siin aga mitte, sest see jäi kaardil teise varju. Ei arvanud, et sellises kolkas aarded nii lähestikku on ja ei zoominud piisavalt. Kui pea ei jaga, peavad rattad jagama ning täna sai lõpuks viga parandatud. Vahepeal on aga Mastimänni juures olukord muutunud ning käisin igaks juhuks ka seda vaatamas. Mõlemad aarded korras.

Aare sai leitud koheselt nulli jõudes. Pärast sai veidi arutatud aju imelise omaduse üle ebakõlasid tasandada.

Sai ikka mitmeid tiire tehtud, enne kui aare end näitas.

Sain omastarust peiduka pihku ja uurisin teda väheke lambi valguses, aga eip- temas aaret ei olnud. See oli hoopis nn uks :) Aitäh aarde eest!

Leitud! Peidukoht jäi täiesti juhuslikult näppu:)

Pime, pime, pime... vaatamata sellele sai Tanel sellele suhteliselt kiiresti näpud taha. Tänud peitjale!

 1 

Mikro metsas... Vihjeta mikro metsas... Vihjeta mikro kottpimedas metsas... Vihjeta Vaimari mikro kottpimedas metsas... Ei tõotanud just head, aga millegipärast ma ta siiski leidsin, tunduvalt kiiremini kui oleks arvanud. Vahva asi. Aitäh peitjale.

Viimased tänased männid (kordan end - ilmselt ei ole te teisi logisid lugenud, aga männid on tänaste aarete märksõna). Neid auke ei osanud ma ilmselt piisavalt vääriliselt hinnata, kuid aaret seda enam. Et mõnda aega ei ole otsingutel käinud ja vist oskusi minetanud, siis tulid eelmised tänased aarded kõvasti kasuks, nendeta oleks võinud siin pikemalt aega veeta. Nüüd aga tuli hallide ajurakkude liigutamine kasuks. Ja siit edasi kodu poole sai väga uhkeid sirgeid ja siledaid kruusateid mööda, tuttavad peressaare vaated jäid silma :) Tänud!

Oijaa... mikro metsas ilma vihjeta. Kõigepealt 10 minutit otsisin ma ei tea mida. Siis hakkasin meenutama, mida ma Vaimari asjadest leidnud olen ja vaadates ümbrust teadsin järsku väga täpselt, mida ma otsima pean. Läks veel paar minutit enne kui silm selle tabas. Üldse tulid kõik need Vaimari aarded hirmus raskelt kätte. On vaja veel kogemusi koguda. Tänud!

Õnneks jäi silme üks ebakõla enne kui sääsed päris ära sõid. Tänud peitjale.

Eelmise aarde juures hakkas autol miskipärast starter streikima ja kuna seal paksu metsa sees tundus kahekesi käimalükkamine ka paras pusimine, sai auto selle otsimise ajaks käima jäetud. See omakorda tähendas, et väga kauaks ei tahtnud nautima jääda. Ega esimese hooga ei leidnud küll, aga ühel hetkel siiski silmad avanesid. Aitäh järjekordse huvitava ajalookillu eest!

Alguses juhatas geps omadega üldse kuskile rappa, aga kui lõpuks pildi ette võttis ja koostööd otsustas teha, siis juhatas otse aardeni. Päris kavalalt peidetud ikka :)

Aitäh!

Kui kohale jõudsin, hakkas juba hämarduma ja mõtlesin, et mida paganat ma sinna üldse ronisin. Õhtul mikrot metsast otsida - tõsiselt geniaalne mõte. Aga kui ma seal juba olin... Üsna tegu oli nulli paika saada, kuna levi oli seal kehvavõitu. Lõpuks täitsa juhuslikult komistasin õige asja otsa ja nägin, et midagi nagu ei sobi sinna. Maskeering oli üsna ebaloomulikus asendis. Pärast logimist üritasin asja paremini sättida, aga maskeering on juba üsna pudedaks muutunud, nii et ega ta seal vist väga hästi ei püsi. Tänud tutvustamast, olid mingid augud jah seal.

Leitud

Seal künkal sai ikka lumi korralikult ära trambitud.Lõpuks tuli see vahva mikro päevavalgele.Kuna siin läks kaua siis see mõjutas ka edasist päevakava.

No tõesti läks kaua.Olime juba lahkumas,aga sai uuesti tagasi minna ja eduka punkti otsingutele panna.

Siin sai kaua-kaua lumel pintseldatud. Tänud

Lähima talu peremehel ilmselt kartulipõldu polnud. Selle asemel kaevas kaks auku. Äri on äri, peaasi, et kartuli lauale toob! Tänan, leid ei võtnud õnneks kaua.

Kaja, Bruno,Miki, Alex ja Mooritz

 1 

Nulli ei hakanud trügima, puugile piisas kruusakatest, et pottide-pannide meloodia kõrvad lukku ajaks. Väike jalutus nulli suunas ja seniks, kui kaaslased ekraane põrnitsesin, sain klassiku sõnu lausudes mättale toetuda: leidmata see ei jää. Erutunud hinged sibasid selle peale veel hetke ringi ja kostuski sule krabin pärgamendilt. Seisukorrast sai kah peitjat teavitatud ja suured tänud aarde eest!

 1 

Siin saime pisut jalgu sirutada ja sõnajalgade alleel sügist nautida. Künka kõrval oli ka auk ja veidike ringivaatamist ja juba tekkis leidjate rivi. Kribasime oma nimed logiraamatusse ja sahistasime auto juurde tagasi. Kajas ärkas taas korilasehing, kuid vaid tatikad kaunistasid teed, need põlati ära :D.

Tänud peitjale!

 1 

Vaat, kus auk! Istusime servale ja logisime ennast sisse. Tünni kest on pisut väsinud ja vajaks uut.

 1 

Ajalugu ajalooks, kõigepealt juhtus õnnetus selle aarde nimega. Keel läks sõlme, kartuliaugust sai kartulimardikas, siis juba koloraado ja edasi teadagimis. Aga see kah omamoodi ajalugu ju. Või siis poliitika. Mis kah on ju ajalugu. Jne. Igatahes kogu selle madina kestel saime aarde tsipsti kätte ja sii vaidlesime, kas maskeraad oli ikka enne õigetpidi või oli valepidi ja seetõttu saime nii kähku. Ei tea, ei mäleta. Aga nimed said kirja. Tänud!

Pikalt sõitu mööda kruusateid ning kohale me jõudsime. Vahva ajalooga koht ja ka aare hakkas üsna kohe silma. Aitäh!

Raskusaste kolm ja läks aega alla minuti ja raskusaste üks naaberaarde juures oli probleemiks :) Tuttav peidukas hakkas juba kaugelt silma, niiet probleeme ei olnud. Mustikad olid ka juba otsas.

Mina nägin kolme auku. Milleks kolmas? Peetidele?

Täitsa omapärane paik seal. Aare ka vahvasti peidetud. TÄnud!

Midagi on kooliajast meelde ka jäänud - anomaalia torkas kiirelt silma!

Sellega läks kiiresti. See oligi tore, sest mustikad maitsesid seal hästi :) Aitäh ajalootunni eest ka!

 1 

Peale Mastimändi siia, autoga peaaegu nulli. Ikka mööda sama tennisepalliteed. Parme ja sääski oli nii palju ja nii valusaid, et kui mõne minutiga ei leidnud, jooksin autosse suurust ja raskusi vaatama. Kui nägime, et Vaimar ja 3.0, leidis moor juba nobedasti. Mul läks veel aega. Ja korra, enne seda, olin enda arvates peidupaiga juba leidnud. Ühes kardulamulgus olid paar puutokki just sedapsi, geopeituselikult juureaugu ette sätitud. Aga selle taga peitis end vaid könnis konn.

Igatahes oli leidmine lõpuks meeldiv ja logi sai kirja. Aarde kõrval oli püsti täitsa täis, kuid avatud A Le Coqi õllepudel. Öelge nüüd, et see on mugude sinnajäetud. Mina igatahes kahtlustan geopeitureid. Aga ma olen ka kõigest inimene, ekslik. Palun olge teiegi looduses viibides hoolivad ja hoolsad ning kraamige vähemalt endagi saast ise!

Aitäh väärt aarde ja ajaloo eest! Saime ka targemaks, kuidas mõisa aegadel omale toidumoona talletati. Aare korras, evej, v.a. õllepudel taarasse.

Meil oli vaid kohalemineku vaev, aare sai kohe leitud. Nagu meil on tavaks öelda, oleme vist mõne aardepeitjaga ühel lainel. Augud on tõepoolest sügavad praegugi. Aitäh silmaringi avardamise eest! EVEJ

 5 

Tee sinna oli ikka eriline ... Enamus teid on seal sellised peaaegu mõistlikud tavaliste linnakärakate jaoks. Aga on ka üsna kitsaid ja viletsaid. Tundus, et suisa vana raudtetamm oli. Ja ma ei uskunud oma õnne kui ma ühel sellisel kulgedes jõudsin mingi kraisler 300 eMM nimelise isendi taha. Mööda ei saanud, ümber keerata ka ei saanud ja selleks ajaks oleks pidanud juba päris mitu kilti tagurdama. Kiirus vähenes umbes 10 korda ja järgmine pea pool tundi oli täiesti plaaniväline munelemine. Kui see kitsas asi ära lõppes siis jäi see aparaat seisma ja mingi kutt tuli välja ning üritas minult teada saada kuidas Tudu kanti minna. Ma ei hakanud isegi mitte uurima, misa krdi moodi te selle autoga üleüldse siia ära suutsite eksida. Ja kuna GPSi teemat see tüüp eriti ei tunnistanud siis ütlein kohe öra, et mul pole aimugi kuidas sinna saab aga panustaksin tiba suurematele teedele kui see lehmarada. Aga välimus ja olek reetsid, et tegelt on tal täitsa poogen kus see Tudu on. Siis kraapisin sealt minema. Järgmine 10 kilti läks vist alla minuti. Vähemalt selline tunne oli küll. Kohapeal läks üllatavalt kiiresti. Mingi avatud õllepurk vedeles ka seal kõrval. Sipelgaid ja sääski oli ta igatahes väga palju kohale meelitanud. Aitäh.

 1 

Sellega läks kaua. Alustuseks otsisin kümme minutit. Ei leidnud. Et päeva mitte halvasti alustada käisi logisin naaberaarde ära. Nüüd juba pikem otsimine, umbes tunnike. Mikro metsas, eriti kui maaameti väljatrükk näitab keset teed, ilmselgelt käib üle jõu. Enamus jälgi seal aukude juures on minu omad. Loobusin ja sõitsin Luusaart vallutama. Ju siis kogusin ma selle matkaga häid mõtteid sest veel korraks aukude juurde naastes kulus vaevalt viis minutit et logi kirja saada. Nagu sellest kõigest veel vähe oleks jäin lahkudes vahele pagaritele. Sain kümmekond meetrit sõita kui tuli tagurdada et vastutulev auto mööda lasta. Nüüd aga sain jälgida tõelist tööstuslikku aardejahti: kolm GPS-i ja lisaks veel jäljekoer. Olen ikka amatöör küll. Lahkusin enne kollegide aardeleidu. Aitäh seikluse eest!

 1 

Hommikul oli üks uus aare, siis riburadapidi veel kolm. Sellest piisas, lõpetasime kodused toimetused ja minek. Tee peal haarasime kaasa "villasussi" koos pisipõnni ja jäljekoeraga. Kulgesime vaikselt mööda kitsarööpmelist, ainult 20 meetrit veel, nurga tagant ilmus auto. Saime tuttavaks Raivoga. Otsid? Otsisin. Kohaliku eelis, mis teha... Massiga otsing andis meile kiire tulemuse ja STF kirja. Aitäh!