Hauka

Antsla nime on väikeste variatsioonidega esmakordselt mainitud 14. sajandi algul – Antzeni Antsla vasallilinnus nime all. 1601 vallutasid rootslased terve rea linnuste hulgas ka Antsla. 18. sajandil ehitati linnuse asemele Vana-Antsla mõis, mille kõrvale rajati 12 ha suurune liigirikas park (Vana-Antsla park). Tugeva tõuke piirkonna arengule andis 1889 aastal valminud Valga–Petseri raudtee. Antsla raudteejaam sai nime kahelt lähedal asuvalt rüütlimõisalt Vana-Antsla mõis (Alt-Anzen-Schloß ja Neu-Anzen) ja ühelt Antsla kirikumõisalt (Pastorat Anzen). Koht aga, kus raudteejaam asus, kandis siinse renditalu järgi nime Hauka. Linn kasvaski raudteejaama juures asunud kauplemiskoha ümber. Hauka alevikust sai 1920 Antsla alev ning 1. mail 1938 linn.

Elanikke oli 1926. aastal 1295 ja 1939. aastal 1564.

Teises maailmasõjas hävis 55% elamispinnast ning kauplused ja laod.

Aastatel 1950-1959 oli linn Antsla rajooni keskus. Sellel ajal ehitati kultuurimaja, alustati haigla ehitust ning valmis administratiivhoone.

Alates 1960. aastatest ehitati vähe (nii tootmisettevõtteid kui ka elamuid).

1994 aastast saadik on Antsla elanike arv pidevalt vähenenud.

Antslas peetakse igal aastal Hauka Laata, mis on pika traditsiooniga Eesti suurim erinevate kaupmeeste ja klientide kokkutulek Eestis.

Aare ise asub eramaal ja omanik on aardest teadlik.

Koordinaadid ei pruugi olla täpsed, kuna peidukohal on rattad all ja võib aegajal kohta vahetada. Võtke seda siis vihjena ;)