1 

Oh taevane arm. Niisiis, Kaupo juba valmistas mind ette, et päris jalad maas seda aaret logida ei saa. Võtsime mitut sorti abivahendeid kaasa ja edasi polnud muud, kui asjad lihtsalt ära teha. Aega kulus, aga asja sai. Natuke küll siunasin, et miks ma küll umbes 0,5cm pikem pole, aga küünitasin ära. Logirull oli niiviisi läbi vettinud, et kirjutasin enda nime kolme kohta sisse, aga ei tea, kas isegi luubiga seda näeb või mitte.

 1 

Tundub, et see asukoht on kohalike seas popullaarne. Nägime kalamehi, tsiklitega sōitjaid ja noori jalgratastega ringi vuramas. Tundub, et selline tegevus on kohalikele tavaline, ajasid nemad oma asju edasi. Hea vaatega aare. Sain nime logiraamatusse kirja, tänud

 5 

Rallit sõita meil plaanis polnud aga sobiva varustuse olemasolul oli aardeplaan küll, kui juba siiakanti tulnud olime. Paik tundub olevat väga popp ja mitmekülgseid võimalusi pakkuv. Jääl kihutas üks auto, nõlvadel hüplesid mõned tsiklimehed, kaldal jalutasid koera-inimesed ja meie kallistasime poste :) Igale maitsele midagi. Aare oli ilusti omal kohal ja tänuks nähtud vaeva eest saime nimed logiraamatusse. Aitäh!

Üles

Alla

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Uhuhuu... Vastavalt Airi logile olin see õhtu küll vist nii sooda, et isegi logi kirjutan 2 kuud hiljem :D Mitte et enam kõiki detaile mäletaks, aga ronimishuvilisi sai kokku terve kamp. Mingi hetk külastas meid ka peitja ja aare läbis pisikese hoolduskuuri. Oli pime ja kui parasjagu ei roninud, siis istusin talvejope kapuutsi alla varjununa kõrvaltvaataja rollis. Aitäh!

 2 

Mulle tundub, et nende ronimistega hakkab kalendrisse vaadates mingi teatud muster tekkima. Kui septembris sai enamasti ronimas käidud kord nädalas (viimasel nädalal küll reeglipäratult kolm päeva jutti), siis oktoobri rütmi kohta hakkab muusikapala tekkima. Üks päev jäi vahele, kaks päeva järjest. Ja korda seda viimast lauset.

Mulle sobib see suurepäraselt. Hoiab lihased pidevas toonuses. Kui veel arvutada näiteks praegusel hetkel nende aarete keskmist maastiku raskusastet, mis mul tänase seisuga oktoobris leitud on siis sellist numbrit ilmselt väga tihti ei näe. Tekib kahtlus, kas ma ikka maa peal kõndides enam aardeid otsida oskangi :D

Siia tulek oli täna üsna ülepeakaela. See küll samuti üsna tavapäraseks saanud aga eks see arendab kiiret toimetuste ümber planeerimist.

Kohapeal toimus tavapärane külmetamine jälgides nina taeva poole vaatemängu. Korraks käid ise ka kõrgustes ära, saab pisut sooja ja siis tiksud edasi. Simpsu tiim oli täna ka üsna lömmis olekuga, üks vajus mitme jope alla peitu ega teinud piuksugi. Teine üritas motoorse rahutusega endale sooja teha. Kui mina paar meetrit olin üles liikunud jõudis peitja ka kohale, et aardele pisike hooldus teha ja see omale kohale isiklikult tagasi toimetada.

Tänud kõigile, kes leidsid aega ja tahtmist seal posti all aega veeta! Aitäh Erkole aarde eest!

 5 

Enne muinastulede ööle sündmusele minekut oli mõte, et võiks kuskilt lähedusest veel mingi logimata aarde koos Ingega ära noppida. Laual olid näiteks Rummu pähkel 2, Klooga järv ja see aare. Pigem uppuva kui ujuva surfilauaga vee peale minekust polnud ma eriti vaimustunud, seega sai vähemalt esimese hooga Ralliraja lõppu mindud, kus Inge lahkelt oma slinge laenas ja ka instruktaaži tegi.

Kuna mul oli ka redel kaasas, siis esimese vahemaa läbisin sellega. Hea meel, et seda kasutasin, kuna slingidega aardeni jõudmine võttis ikka oma aja. Mingil hetkel üllatas post ka sellega, et otsustas ootamatult kõikuma hakata. Ei, mitte tuule pärast, ise olin liiga äkiline. Õnneks hetke pärast veendusin, et pole veel alla sadanud, mistõttu tuli ikka raskemal viisil konteinerini jõuda. Selleni jõudes selgus, et kaas on kuskile ära kadunud ja logiraamat oli mõnevõrra hallitama läinud, olles samas täiesti kuiv. Üritasin paberi ilma käest lahti laskmata kätte saada, kuid kahjuks siiski üks leht lendas minema. Ah, õnneks see oli ju ainult paber reeglitega, selle pärast ei hakanud eraldi all käima. Panin nime kirja ja vutt-vutt alla tagasi.

Üleval olles ei tundunudki sedasi ronimine füüsiliselt väga koormav (eelkõige aeganõudev), kuid all andsid küll mõned musklid tunda. Aitäh trenni eest! Peale seda välistasin veelgi enam surfilauaga vette mineku.

 1 

Päeva kolmas kõrgusaare vajas võtmist. Selleks ajaks oli varustust kogunenud juba kõikvõimalike meetodite tarvis ning valituks osutusid slingid. Mis tagantjärele targana ei olnud kõige mõistlikum otsus... robustne betoon äestas rihmasid ja need kulusid silmnähtava kiirusega. Muidu möödus operatsioon rahulikult ja üleval rippudes püüdsin kuidagi ka logiraamatut kõpitseda, kuid kui olin konservi "Kirjarull omas mahlas" vedelikust tühjaks kallanud, polnud kohapeal enam muud teha, kui karbi kandurit veidi painutada, nii et tolle avaus enam otse üles ei vaataks. Ma ei tea, võib-olla kaasneb tolle modifikatsiooniga nüüd lihtsalt allapudenev paber, kui too kunagi ära kuivama peaks, aga suurt vahet vist pole, kas logimine on võimatu puuduva või pudrustunud paberi tõttu. Kes tõttab nüüd hooldust tegema, siis senist riputusmeetodit kasutades peaks asenduskonteiner jääma "väikese" mõõtudesse, olema kuni 4cm diameetriga silinder või korraliku riputusaasaga. Näpitstangid kuluksid ka ära... Edu!

 1 

Kuna aarde asukoht oli juba ammusel ajal tuvastatud, aga siis jäi redeliga vallutamise plaan nullis kükitava mugu taha, siis saime otse topsi juurde minna. Parklasse jõudes oli plats sobivalt mugudest puhas, haarasime elu lihtsustamiseks kaasa kõige kergema osa redelist ja jalutasime aarde juurde. Kombineerisime olemasolevast varustusest sobivad vahendid ja oligi Madisel aeg tõugu kombel kõrgustesse suunduda. Sain ülevalt teateid, et topsi kaas ei olnud mitte ainult katki, vaid sootuks puudu ja kuna kahjuks meil asendutorbik puudus, siis hoolduse osas meist muud tolku ei olnud, kui et vesi sai topsist välja kallatud ja topsik kummuliasendisse jäetud, nii et vesi otse sisse ei sajaks. Tänud aarde eest!

See täpike siin rallirajal oli mind juba pikalt häirinud. Nüüd siis sai siia teekond ette võetud, et see täpp kaardilt kustutada. Mis siis muud kui orava kombel kiirelt posti otsa. Topsi kaan on praguline ja korralikult ta enam kinni ei jäänud. Kahjuks ei olnud midagi sobivat taskus millega oleks saanud topsi ilmastikukindlamaks muuta. Järgmise vihmaga saab logiraamat ilmselt läbimärjaks.

 6 

Kui veel hõlpsalt unenägude maal sai oldud hakkas äratus kell lambist karjuma, aga ei hoopis telefoni kõne, et ajagu ma kark alla ja 5.0 ootab. No ega selle peale polnutki midagi muud vastata, et kui peab minema siis peab minema :D Kohapeal suplusest ma osa ei võtnud ja jäin pilte vorpima. Lõpus oli täitsa fun, suured tänud lahedat kohta näitamast. Ega tegelikult polnutki siin varem käinud :O Ty

 10 

Nulli minnes jäi kummikutest väheks, kuid ega see tõelist geopeiturit ju ometi takistada saa. Hoolimata edukast kohale jõudmisest silmanägemise teravusest jäi ikka pisut puudu. Mis kohapeal leidmata, see vaatas aga kenasti logidest vastu ja õiget kahtlusalust uurides pilgutas aaregi silma. Tasakaalu huvides läksid seekord kaks tõuku korraga üles. Oli meeleolukas aarde jaht. Tänan peitmast.

Teel nulli

Jee.. tehtud see..

Tänud aarde eest!

Rattamatka käigus alguses käidud ja lõpp salvestatuna on seni külastust oodanud. No-jah, vaatame seda asja, ühel tüdrukul on veel logimas käimata. Oleks tahtmine ikka tulla temale aegade sobivuse korral kunagi plaanitud abivahenditega objektile. Tänud peitjale.

 8 

Puhas kaaslaste ärakasutamine minu poolt;). Kui oli kindel, et mind täna poole päeva pealt kaasa korjatakse ja tagumisele istmele sokutatakse, küpses peas omakasupüüdlik plaan sokutada päevakavva ka ralliraja külastus. Eelluure tulemused kinnitasid, et hoolimata pikast geokarjäärist oli kõigil kaaslastel see veel logimata ja mul ka juba mõnda aega kripeldas. Nii ma julgelt teiste tänase plaani sassi ajasin ja jonnisin tagapingil, kuni autonina suuna Vasalemmale võttis:) Õnneks polnudki tegelikult keegi selle aarde külastamise vastu.
Tatine ilm küll väga ei soosinud tänast ettevõtmist, sest aardeni jõudmise eripära arvestades oli mõnus soe korraga ainult ühel tegutsejal, teised pidid samal ajal vapralt külmetamise vastu võitlema.

Mõni hetk hiljem.
Sarnastes olukordades kahtlaselt kõõludes käib peaaegu alati korraks peast läbi kartus: aga kui konteiner, logiraamat, pliiats või muu logimiseks vajalik komponent nüüd alla kukub?
No nüüd siis kukkus. Heh, nojah, mis siin ikka, tagurpidikäik ja allaminek ning uuesti tõugu moodi ülesronimine.
Sellest väikesest äpardusest hoolimata oli lõbus. Sooja sai ka. Aare korras.
Tänud peitjale selle väljakutse eest. Mulle meeldis;)

Minu ülesanne oli lõpus ainult publikuks olla ja vaadata kuidas Merle nagu orav üles-alla käib.Aitäh!

 6 

Esimese punkti leidsin nii ammu, et seda, millal see täpselt oli, mu vana pea enam ei mäletagi. Sinna mõtlesin, et asi päädibki, kuid täna toimusid ootamatud arengud. Maasturite multika juures aktiveerus mu geomobiili tagapingi pinginaaber ja hakkas pomisema kui nägemusi nägev selgeltnägija: "Ralliraja-ralliraja". See kõlas nagu vaikne mantra, aga pikapeale tabasin oma pikkadest juhtmetest sõlmed välja harutada ja esipingi koalitsioonile selgeks teha, et pärast unetuid tuleb rallirada. Ega neil selle vastu midagi olnudki. Eriti juhil, kellel see sõna midagi ei öelnud... Ainult et need teed, mis kunagi olid aardesse viinud, enam ei töötanud. Raskused on ületamiseks nii inimestele kui geomobiilidele ja ületatud nad said. Kuna meie geomobiili selgeltnägija redelilaadseid tooteid ei tarbi, siis läksime uudistama, kuidas muudmoodi sinna üles hõljuda saab. Me vist polnud piisavalt taibukad, nii et meile demonstreeriti nii ülesminekut kui allatulekut rohkem kui 1 kord. Enne pimedust said asjad kenasti aetud, nii et rahule jäid kõik. Või ma vähemalt loodan, et jäid. No ja kui ei jäänud, võib aaret ju alati uuesti külastada. Aitäh! Eriline tänu toredatele kaaslastele!

Leitud

 3 

Mis nii viga leida kui on kaasas abivahend mis on siin juba mitu korda olnud ja tee tuttav. Tema püsti ajamine ei olnud just lihtne seal pisikesel saarel aga nimed sinna raamatusse lõpuks kirja said.

 4 

Kõigepealt pean tänama Tarmot,Silverit ja Kaupot tänu kellele sain üldse siin oma nime raamatusse kirja.Eks emotsiooni sain minagi kogu sellest vaatemängust,kahjuks endal ei jätkunud siiski julgust ronima hakata.Just need toimingud mida allasaamiseks tegema oleks pidanud võtsid seekord minult ronimishimu.See kuidas Tarmo esimesena posti vallutas oli loomulikult muljetavaldav.Geopeitus pakub ikka põnevaid väljakutseid.

 6 

Hommikul ärgates tekkis küsimus, kas Tarmol on vahendeid selle aarde leidmiseks? Lihtsalt sportlikust huvist tekkis. Ta oli üpris kindel endas, aga teadupärast on ainult üks viis selle päriselt teada saamiseks. Pidime juba varem minema, aga Silver polnud veel end sirgeks saanud. Mulle see sobis, oligi vaja kodus toimetada. Andsin 2 tundi reha ja selle lõppedes oli aeg startida. Allan oli ka huvitatud, ega igapäev selliseid võimalusi pole. Kui alguses oli plaanis ka ise topsini jõuda, siis Tarmo tehnikat vaadates see huvi kadus. Teda vaadates tundus see kerge, aga teadsin, et ise sedasi ei jõua. Õnneks oli tal ka vahendeid algajatele. Silverit vaadates tundus ka see tehnika kerge, aga ise proovides ei saanud üldse minema. Lõpuks siiski sain topsi puudutatud. Kuigi teadsin, et rulliku ja karabiini eemaldamine nööri küljest on vajalik alla saamiseks, siis üleval olles oli pabin sees. Alla ma sain ja keha värises veel paar minutit. Vale ronimistehnika tõttu andis vana õlavigastus ka järgmisel päeval tunda, aga äkki saab tulevikus tehnikat harjutada ;). Aitäh Erkole ja Tarmole emotsiooni võimaldamise eest.

Korstnapühkija või geopeitur?

 22 

Piinlesin vaikselt voodis pohmelli käes kui ootamatult telefon närviliselt plinkima hakkas. Kaupo oli teemaks võtnud ralliraja aarde. Et võiks mõni õhtu logima minna. Plaane paika pannes sai üsna kiirelt otsus vastu võetud et teeme selle kohe täna ära. Pealegi on meil Tarmoga tähtis päev. Täpselt aasta aega tagasi alustasime geopeitusega. Algselt oli mul plaan oma esimest leitud aaret taaskülastada milleks oli lõvi2 aga uus plaan sobis ka väga hästi. Kuna naine oli mul kinno pagenud siis lapsed tuli ka kaasa võtta. Võimalust ei saanud ka kasutamata jätta thunder ja ka lõi kampa. Kui Tarmo kuulis et mul poisid kaasas, siis võttis ka oma pere kaasa. Olevat ilusa looduskauni kohaga (loe mudaväljaga) ära kaubelnud. Nii saigi meid kokku 2 autotäie suurune seltskond. Kohe alguses tabas meid suur tagasilöök. Null oli vee all, no täielikult ikka. Kuna sellega me arvestanud ei olnud, siis puudus me varustuse hulgast nii kummipaat kui kalamehe kummik. Seega sinna me kahjuks ei jõudnudki. Õnneks logiraamat asub ju mujal ja kuna nii suur seltskond juba kokku oli aetud, tulid edasipääsu andmed Kaupolt. Nüüd siis selle lõbusa osa juurde. Seekordseks võtmeisikuks oli meil Tarmo, kes mägironijana võttis kõige raskema osa enda kanda ja kobistas üles ning rajas ka võimaluse teistele sinna ligi saada. Oh jeerum, mul oli juba selle protsessi vaatamisest tilgad püksis. Topsik käes, nimed kirjas, võiks nagu laiali minna. Aga ei, võtsin ennast kokku ja pakkusin et võin karbi ise tagasi viia. Pärast kiiret instruktaasi sai ka minust mägironija. Tirisin jänese püksist välja ja asusin teele. Kui alla ei vaadanud, siis nagu ei tundunudki enam nii hirmus ja peagi oli topsik paigas ja oma osa välja teenitud. Ka Kaupo suutsime ära rääkida ja temagi käis tipus ära. Korjasime oma vettinud jalgadega porised lapsed kokku ja mõnusate emotsioonidega täidetuna läks suund kodu poole tagasi. Kuna tegemist oli aastapäeva tähistamise aardega siis lisan siia logisse selle kuidas geopeitus minuni jõudis. Aarde eest igatahes tänud.

Mul on üks tore sõber kes aegajalt semud kokku kutsub ja enne seda kui mõnes vanalinna pubis käivet tegema hakkame, võtame ette mõne huvitava tegevuse. Olgu selleks siis blokartiga rallitamine, lauluväljaku kaare all kiikumine või lihtsalt ping pongi turniir. Kord aastas olen ma temalt ohjad üle võtnud ja oma sünnipäeval miskit ise orgunninud. Netiavaruses ideed otsides koperdasin ma kogemata geopeituse lehele. Tundus olevat huvitav ja asusin kava kokku panema. Aasta tagasi kogunes sõpruse rimi parklas kokku 4 mugudest tiimi. Mul oli välja valitud 10 aaret mis ma leidsin enimleitud aarete seast. Aega oli 4 tundi ja kes selle ajaga kõige rohkem neid üles suudab leida on võitjad. Lisaks muudele sünnipäeva teemalistele küsimustele oli võimalik teenida ka boonuspunkte igal täistunnil avaldunud boonusaarete otsimisega mis ma ise peitnud olin. Seega minu esimeseks peidetud aare ei olegi murdvarga, vaid hoopis 3 klaaspurki Tallinna mõtetutes võpsikutes. Otsitud sai siis Lõvi 2, Tallinna lennujaam, B.B.B, Tallinna sadam, Russalka, Tondi, Veetorni, Veskimetsa, Sikk annab alla ja Aptetska. Asi hakkas aga nii meeldima, et juba järmisel päeval tegin enadale ka kohe kasutaja. Selle õhtu tulemusel sai pisiku külge ka Tarmo. Õde ja veel paar sõpra on teinud omale GC kasutaja ja on vähemal määral geopeitumas käinud. Samuti olen nii mõnegi sõbra vahel geopeituma kaasa võtnud ja siiani on neile kogu selle asja mõte meeldinud. Samuti saavad ka osad sõbrad katsejänestena esimese löögi enda peale, enne kui ma mõne uue prototüübi loodusesse viin. Igatahes see mäng on mind pannud tunduvalt rohkem liikuma kui kunagi varem, viinud mind kohtadesse kuhu ma elus muidu kunagi ei satuks, pannud võsa teise pilguga vaatama ja võõrutanud mind online arvutimängude sõltuvusest, mis mind aastaid diivani küljes kinni hoidis. Aasta ja ligi 800 aaret hiljem on mul väga hea meel et ma selle lehe peale koperdasin.

Ja nüüd täie rauaga edasi, ikka kaugemale, kõrgemale ja sügavamale.

Mugud geopeituses.

 18 

T2naseks p2evaks olid esimese hooga hoopis teised plaanid. Kuna juba j2rgmine n2dal on V6handu maraton ees ootamas, siis oli m6te minna Keila j6ele uut kanuud testima. Paraku teatud asjaolude kokkulangevusel j2i see 2ra. Kaupo aga mainis just seda aaret, et v6iks m6ni 6htu selle 2ra vormistada. Kuna kanuutamine langes 2ra, siis pakkusin ekspront et kuidas oleks t2nasega. Peale v2ikest aegade klapitamist saime ka Silveriga ajad klappima. Silver mainis veel aastap2eva ja t6esti t2pselt aasta tagasi astusime siis meie Silveriga geopeituse maailma. See 5.0 sobiks ju ilusti aasta verstapostiks 8P

Kui olime juba sinnapoole teel viskasin veel nalja et ei tea kas veetase ka langenud on. Kohale j6udes oli aga asi naljast kaugel. Tase oli sama, lihtsalt j22 oli veeks muutunud. Veetakistusteks me valmistunud polnud ja m6tlesime juba liisku t6mmata, et keda suplema saata. Kuid siis t6mbas Kaupo varrukast v6lukaardi ja ytles et tal on esimese punkti info juba eelnevast korrast olemas ;D Vantsisime siis j2rgmise v2ljakutse juurde ja hakkasime asjatama. Kellegile armu ei antud ja k6ik said omad kastanid ise ausalt tulest v2lja tuua. 2ge v2rk. T2nud peitjale v2ljakutse eest ;)

Kodus sain p2rast oma pool tundi jalan6udelt ja vankri ratastelt maastikku maha pesta 8P

Vaade nulli

t6ukude ralli ;)

 1 

Kui viimati selle aardega tutvust tegin, siis jäi abivahenditest väheks. Seekord olin paremini varustatud ja läksin lootusrikkalt kohale. Hakatuseks suutis üks salakaval traat mul püksid lõhki rebida, aga õnneks olidki vanad püksid. Edasine teekond läks viperusteta. Abivahend toimis eeskujulikult ja sain oma nime logiraamatusse tähendada. Panin kõik ilusti tagasi laskusin ilma vahejuhtumiteta tagasi kindlale pinnale. Veidi küll väsinud, aga õnnelik. Aitäh peitjale.

 1 

koht oli teada kus tegutseda vaja. abivahendid kaasas aga oh jama ei ulata õnneks leidus autos veel käimise abivahendid läksidki käiku ja kätte saime. logi läks kirja ning finaal(tagasipanek)kahjuks oli abivahend ühekordse kasutuskorraga ja enam ei ulatunud, õnneks leidsime loodusest pikenduse ja algas etendus tagasipanek pika pusimise peale õnnestuski tore oli :)

 5 

Ma eeldasin, et Priidu auto nüüd päris mustkunstniku kaabu ei ole aga tuleb välja, et eksisin. Esimeses punktis venitasime nii kaua, et varemleidja Priit oli meie jaoks kogu abivahendite kupatuse valmis jõudnud seada ja veel meie juurde joosta, et uurida mis probleem on. Lõpuks kui suund õige, pani kalamees jehhat ja meie hakkasime Erko veidrust maa peale tooma. Kuna ma Saue tammikus väga palju abi ei suutnud pakkuda, siis lükati mind siin kohe tanki. Moraalselt suruti mind viimasele astmele kikivarvukile, samal ajal betooni kallistades. Minu silmad said ainult survepesu, seega altpoolt anti täpseid instruktsioone. Kui kätte saime oli tuju hea. Pärast logimist ja tagasi asetamist veel parem. Järgmine ignoreeritav tehtud! Tänud peitjale ja tervele vallutajate meeskonnale!

 3 

Osalesid nuffi, lapsuliblikas, lassie, laur, zdrk ja puutetundlik leidjatena ning armastan-Priit abivahendite laenutaja ja mõistatuse õigesti lahendamise kontrollkomitee esindajana.

Järgmisena suundus JAH-klubi seda aaret skoorima, seekord saime aarde kättepüüdmiseks kõik vajaliku Priidult. See on ikka täiesti uskumatu, mida peiturite autode pagasiruumid võivad sisaldada… :D. Minu taburet ja kalamehe pükskummikud on igatahes selgelt alles algajate tase…:D. Alguspunktis läks aega, kuna vihma sadas ja seda mida oli vaja näha, väga hästi näha ei olnud. Lõpuks ikka saime kätte mis vaja, sest Priidul jõudis meist seal vihmas ligunedes juba ka natuke hale hakata… :D. Lassie tippis suunise saamise järel info vähe söödavamasse vormi ja… no ja varsti olimegi siis kogu vajaliku atribuutikakuhjaga peiduka juures. Seekord läks konteinerit püüdma pikk poiss Karl – nalja ju polnud ning arvel oli iga sentimeeter… :D. Pika sebimise peale õnnestus lõpuks konteiner meil kätte saada, Anne tegi sissekande logiraamatusse ära ja siis hakkas tagasipanek… :D. Hea nipi õppisin edaspidiseks igatahes, kuidas kiusakaid konteinereid kõrgustesse valutumalt tagasi paigaldada :). Erkole aitäh laheda aarde eest, saime väga lõbusa komveerandtunni :).

Esimeses punktis läks ikka päris palju aega, kuna juhend ei olnud enam eriti hästi tuvastatav. Isegi varemleidnud kaasmängijale. Siiski saime natuke targemaks ja suundusime edasi. Korraks juba tundus, et kaasas olnud abivahendid jäävad liiga lahjaks, aga õnneks Karl ikka ajas kõige otsas ennast veel 10cm pikemaks ja saigi aare logitud. Tagasipanek oli muidugi veel hullem...aga ka see sai tehtud. Tänud peitjale!

Siin päästis vaid meeskonnatöö ja see meil töötas ülihästi. Ei ole vaja mingit geovarustust endale juurde muretseda, piisab küüneviilist (mida pole ikka veel kuskil veel kasutanud) - tee aga viks nägu pähe, ole õigel ajal õiges kohas, sutike orgunni ja meeskonda sebida, no seda ma ju oskan. Rallima läksime siiski mujale aga tänud kohta tutvustamast ja 5,0 aarded on ikka lahedad, tänud!

Mida iganes, mina üksi oleks pooldanud pragmaatilisemat lahendust.

Jätkasime raskete aarete päeva. Vihma kallas, abivahend õõtsus tuules, ronijat turvas vähemalt kolm inimest korraga, ujumisprillid oleksid üles vaatamisel abiks olnud.

GP 1501 / GC 1746

 5 

Vanasti sai siin ikka ralliautos kihutatud, nüüd siis natuke teistmoodi sport. Aitähh!

 4 

Esimeses punktis käimisest on juba mälestused hääbumas, aga teise punkti ja sinise näo olemasolu püsis meeles kõik see aeg ning majja hakkas siginema hulgem kõiksuguseid köiekotte, karabiine ja vidinaid, mis kõik ei ole end mulle veel täisnimega tutvustanud. Täna oli ilm nii kaunis, et lausa kutsus siia rallima :) Marten veidi muretses nende autode pärast, mis siin vette kihutavad ning üritas veekogu kivide abil veidi madalamaks loopida. Samal ajal sai Hanno aarde kätte ja mina... no mina vähemalt kirjutan logisid ;) Tänud, äge!

 1 

Hommikul 4x4 safarile minnes sai Andrest nuiatud, et ta oma pika abivahendi autole paneks. Kui safari läbi sai siirdusime rallirajale aardepurki võtma. Miski aeg suvel sai eelpunktis töö ära tehtud ja ka lõpus topsi silmatud, aga uudistamiseks see siis ka jäi. Nüüd oli abivahend olemas ja õnneks oli olemas ka üks julge tegelane (mina see ei olnud), kes aardepotile küüned taha sai. Täitsa vahva asi, tänud!

 3 

Täna lõpule lähenedes tuli tõdeda, et enam autoga nulli ei saagi. Õnneks oli meid mitu ja abivahendid kerged. Hakkasime Marjega abivahendit kokku panema, Mihkel katsetas eemal jää kandvust. Kandis küll. Kui isetehtu kokku sai, tuli hakata proovima. Algul tuli ikka eriti ebastabiilset asja juhtima õppida. Selle tuulega polnud see maailma kõige lihtsam ülesanne, ütleks Karlsson selle peale. Vahepeal ajas kogu see tegevus niivõrd naerma, et juba ainuüksi selle tõttu eesmärgile=aardele lähemale me ei jõudnud. Aga tänu sellele tõdesime kolmekesi, et geopeitus on ikka väga vahva hobi. Saime taas kord hea põhjuse ja kinnituse, miks me seda juba aastaid harrastame. Mis muu paneks meid tänase ilmaga siia õue tulema ja niimoodi üle platsi rõkkama, et pisarad silmas :-D Elagu geopeitus!
Lõpuks suutsin end kokku võtta ja sergebubkalikult tabav olla. Bingo! Pihus! Logisime rõõmsatena ning mõtlesime, mis edasi saab. Kas saame selle kipakaga tagasi ka asetatud või tuleb hooldusvajadusest teatada ning aare peitjale koju kätte viia (nali, kui keegi aru ei saanud. Mõni/kõik ju ikka ei saa (eriti, kui on halb nali)) :-) Õnneks läks üle ootuste hõlpsasti ja väikse püherdamise peale oligi aare täpselt samal kohal tagasi. Hurraa!
Pean Erko aarde raskusastme paikapidavusele alla vanduma, ei suutnud ma seda paljakäsi leida. Kuigi Kalloga pidasime ammu plaani, kuidas see nagu "5.0" Saue tammiku ilma abivahendita alistada. Minu paarimeetriseid proovimise jälgi on kerge silmaga tuvastada ;-) Nüüd on mott ka maas, ega minust enam siia tulijat ole. Aitäh Erkole ekstreemse ja lõbusa aarde eest! Kõik oli korras, evej.

Tänan aarde eest!

Leitud.

 1 

Kui vastavad abivahendid kaasas, siis on ainult logimise vaev, tänud.

 2 

Lähenemistee oli tõkestatud sestap tuli abivahendiga 100 meetrit jalutada. Madis varustati veel lisavidinatega ja kogu üritus võttis umbes 15 minutit aega. Ei tea kuskohast küll sellised mõtted tulevad. Aitäh.

 1 

Abivahendeid oli meil mitut sorti ning seetõttu oli logimine ka käkitegu. Tekkis mõte, et kuidas peitja ise sinna sai? :) Aitäh aarde eest!

Leitud

 1 

Mul olid küll tähtsad asjatoimetused käsil, aga sealt veeti mind aardeotsinguks minema. Lohutuseks lubati veidi adrenaliini, seega sain mina natuke turnida, teised olid turvadeks. Tore aare, aitäh!

 5 

Käisime kunagi varem esimeses punktis ära ja vaatasime sealt koordinaadi ka, aga lõppu toona ei roninud. Peale Saue tammiku skoorimist pidasime pika nõupidamise, et kas minna kohe ralliraja kallale ka, aga toona oli ralli peal veel. Täna laadisime abivahendi jälle katusele, võtsime Keilast noored pardale ja läksime noolima. Koht olla palju muutunud, teadsid noored. Aga noh, riistaga opereerimises on nüüd kogemus olemas ja kuna metsa on siin mõnevõrra vähem, saime asjaga lihtsamini toime. Kosmonaudiks tegime seekord Liisi. Natuke küll pibises teine midagi, aga eriti vastu ei hakanud. Nagu Gagarin :) Nii et tehtud. T@h ka.

 1 

Tegelikult peaks siin kaks mitteleidu kah veel ees olema. Esimene kord tegime lihtsama osa, teine kord mängisime niisama lolli ja nüüd on logi kah kirjas. Tore oli näha, et alex ja mooritz olid ka juba homme logi kirja pannud :) Aitäh!

 4 

Kõige tähtsam on leida õige abivahend ja siis saada õigel ajal, õigel rallirajal ( rõhutan-õigel rallirajal :P ) kokku korraliku kino korraldamiseks :D. Me saime selle kõigega suurepäraselt hakkma :). Nüüd ei teagi ,mis osa kellelgi oli, aga no teerullijuht pakkus välja ,et T on helitehnik vms ja oli igati valmis meid aitama, saamata aru ,et tegelikult T abi ei vaja. Seega naised võtsid teerullimehe oma peale ja üritasid kõiksugu küsimustega tähelepanu kõrvale juhtida. Meil vedas, et meid võsa langetama ei pandud, kõik ikka ralli parema korraldamise nimel, eelmine niisama tsillinud kamp noori mehi juba langetas võsa :P. Tervitused siinjuures ca 30 aastasele operaatorile, kes isaga konsulteerima läks ;).

Ja nüüd kõik 9-ndal rallile, mehed on vaeva näinud ja vägeva raja kokku rullinud. Tänud peitjale ühe väga omapärase ja muljeterikka aardeotsingu eest :D!

 3 

Kõikse suurem teene minu poolt oli ilmselt mitte jalus töllerdamine, kõige tähtsam on ettevalmistus ja õige peituri kotis on ju ikka õiged abivahendid...ekstra tänud Tommile, kelle kotis olid selleks päevaks sobivam vahend, kui minu kaasa võetu.Noh ja nime kirjutamiseks oli su käekiri ju kah kenam kui minu kraaksjalad. Tänud Erko aarde eest!

 3 

Varustatud abivahenditega ja nullist saadud informatsiooniga asusime teele. Vajaliku koha juures käis vilgas tegevus ja meil õnnestus näha maailma ühte uudishimulikumat teerulli juhti. Isegi ära kuulnud meie versiooni miks meil on vaja just sinna minna, pakkus ta ise veel mitu erinevat lahendust kuidas sinna saaks. Vaene mees ei saanud isegi lõpuni aru miks me seal käisime. Tänud peitjale ja kaasotsijatele!

 4 

Ei hakanud neid siniseid nägusid siia üleliia palju joonistama, aga täna oli siis neljas kord ja grande finale. Lõpuks õnnestus kõik, ei olnud segavaid mugusid, olid õiged riistad ja õige koht. Jah, õppind mehed, Rootsi riistad, asi see sedasi neid viieseid aardeid logida! :)

Tänud!

 2 

Nii äkitsi, kui selle otsimine algas, see ka lõppes. Isegi natuke pettumus oli, et ongi kõik? Vä?

 2 

Sellega oli nii, et toodi riistad ja öeldi, et hakka nüüd astuma.;) Vastu vaielda ka ei julgenud, seega said nimed kirja. Ilmselt oli STF alles. Tuleb tunnistada, et selliste kolakatega polegi varem tegemist teinud, kuid asja sai. Kodus tuli veel mõni teinegi teostatav lahendus mõttesse.:)

 4 

FTF kell 12.35

Peidukoha leidsime üsna ruttu, kuid kättesaamine võttis omajagu aega. Asi polnud vaatamata maastikule sugugi hirmus. Aitäh peitjatele.