Pargi nulli, just nagu tänavanimi käsib. Parkla servas on infotahvel Räpina mõisapargi kaardiga. Aarde leidmiseks tutvu selle infotahvliga ning otsi üles objekt nr 12 - sinna ongi vaja sammud seada.

Mõisa hilisklassitsistlik peahoone ehk Sillapää loss ehitati aastail 1836–1847. Suurejoonelise klassitsistliku härrastemaja keskosa ühendasid tiibhoonetega galeriid, mis aastail 1936–1938 ehitati kooli tarbeks kahekorruseliseks. Hoone esinduskülg, millel on nelja joonia sambaga portikus, on suunatud paisjärvele. Pargi poole jäävat peasissekäiku kaunistavad sammastele toetuv rõduplatvorm ja sepisvõrega trepp. Kõrvalhoonetest on säilinud aednikumaja ja tall-tõllakuur pargi lõunapiiril. Jõe paremal kaldal on 18. sajandist pärinev barokne veskihoone. Erinevate nimede all töötas 1984. aastani härrastemajas aiandusharidust andev õppeasutus, mis nüüdseks on kolinud uutesse ruumidesse. Tänapäeval on Sillapää lossis Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum ning Räpina Vabahariduse Ühenduse Räpina Rahvakool.

Vanimad puud pargis pärinevad 18. sajandi keskpaigast. Pargi rajamisega alustati 1856. aastal. Mõisa omanik P. A. von Sivers tõi 1858–1859. aastal Saksamaalt lisaks võõrliike, peamiselt okaspuid. Väljapeetud pargikujunduse lõi 1880. aastatel tuntud baltisaksa aednik M. A. W. von Engelhardt, keda peetakse 20. sajandi alguse Düsseldorfi aiakunstnike koolkonna rajajaks. Von Engelhardt on kujundanud suure hulga mõisaparke Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Räpina park on üks tema loomingu parimaid näiteid Eestis. 1938. aastal park rekonstrueeriti, kuid algne põhikavand on säilinud.

Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarstiilis, pargi kaugemad osad aga vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub märkamatult parkmetsaks. Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis. Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud. Seal on ohtralt võõrliike, eri vormi okas- ja lehtpuid. Põhipuuliigid on harilik pärn ja tamm. Siin kasvab palju haruldusi: amuuri korgipuu, läiklehine pärn, hariliku jalaka püramiidvorm ’Exoniensis’, põldjalakas, sahhalini nulg, ameerika lehis, mandžuuria aprikoosipuu, alpi kuldvihm jt.

Allikas: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/rapina-moisa-park