1 

Lisan mitteleiu tähistamaks seda, et me oleme ka nüüd lõpuks algust teinud selle multiga! Ma ei teagi, mis varem on takistanud algusest infot vaatamast. Autos ei saanud asja kohe jooksma ja kuna nii pikka seiklust täna lõpuni poleks jõudnud/tahtnud/viitsinud teha, siis võtsime info koduseks dešifreerimiseks kaasa.

 2 

Tegime rajaga algust. Ühes vahepunktis tuli üks armas karvapall pai tahtma, eks me siis silitasime teda arvutuste kõrvale kordamööda. Kui ära hakkasime minema, siis täks temagi vup, vup, vup oma koduhoovi poole tagasi.

karvapall

 2 

Otsisime jalutamismultit ja mõtlesime et vaatame. Topeltkontrolli oli kahekesi ok teha ja punktid tulid ka paraja otsimisega. Arvutamist oli siin meiejaoks päris kõvasti ja umbes viiendas punktis väsis mõistus mul juba nii ära ,et enam ei saanud rehkendustega hakkama. Helbe oleks osanud küll aga meil oli ajapiirang ka peal ja polnud lootuski täna eriti midagi saavutada. Veendusime, et järgmine kord võiks ikkagi ratastaga siinsetel tänavatel ringi tiirutada, kui seda kvaliteetaaret tahta edasi otsida. Tänud, oli tore ajaviide.

Ei leidnud

Esimene kord sai käidud siis 0 oli lihtne. Järgmises ei leidnud midagi, sain kerge vihje ja sai uuesti kaema mindud, selgus, et null oli nii palju mööda. Sai siis edasi jõutud suure kivi juurde ja ka selle vihje oli olemas, et kust ja mida otsida. Aga ei leidnud sealt enam midagi...

 4 

Puhkuse esimene päev. Hommikul ärgates ei teadnud mida täna teha. Siis tuli idee minna Aegnale. Praadisin pannitäie pelmeene, riided kokku ja poodi toidu järgi. Kõik läks hästi kuni jõudsin sadamasse. Seal oli 30 liikmeline koolinoorte seltskond õpetajaga. Nagu arvata oli siis peale ei mahtunud. Tuli siis uus plaan välja mõelda, antud aare sobis hästi. Plaanis puhkuse ajal Saaremaale kui mitte ka Hiiumaale NKT jaoks trenni minna tegema ning tänane sõit andis kogemusi. Läksin kaheksandasse punkti kus viimati pooleli jäi ja jälle ei suuda leida. Läksin siis eelmisesse tagasi andmeid kontrollima ning kõik oli sama. Kaheksandasse uuesti ja nüüd kobistasin ära. Antud punkt oli 5m möödas, aga järgmised täpsed. Mulle ei meenu ühtegi möödas koordinaadiga punkti. Järgmises kohas oli ebameeldiv võimalike mugude tõttu. Kõik läks hästi kuni jõudsin kõrgel oleva punktini. Puu oli vihmast niiske ja ei hakanud proovima. Kuna lähi ümbruses palju leidmata aardeid ei ole, siis võtan rahulikult, kunagi see MART alistub.

Oma viimases logis jäin ilma paranemist ootama,tuleb veel oodata järelikult :)

Lõhnab küll sedamoodi,et järgmisel aastal saab "ristiretk" jätku :)

 6 

Suve lõpus käisin rattaga matkavarustusega sõitmist harjutamas. Sain pusa, telgi, sööginõud ja paar asja veel peale pandud ning siis sain aru, et rohkem ei mahugi. Ratas kaalus 35kg vms. Üllataval kombel oli täitsa sõidetav. Sõitsin siia kohale, mugud jälle hoovis ning keerasin otsa ümber ja koju tagasi. 50km sai sõidetud.

Sügisel käisin Allaniga, aga ikka ei näkanud. Pärast seda küsisin täpsustust ja tuli välja, et koordinaadis on väike viga. Nüüd saime järgmisesse punkti, aga pimedas taskulampidega ei suutnud siin midagi leida. Peaks veel valges proovima ja kui siis ka ei näkka tuleb suve ootama jääda. Küll siin Viimsis on külm.

 10 

Tuli meelde, et sügisel tuleb tartu rattamaraton, aga ise pole üldse rattaga sõitnud. Kuna oli võimalus, siis alguse osas viilisin, sõitsin rongiga Balti jaama ja sealt edasi rattaga. Vanasti arvasin, et Viimsi selverist Rohuneeme on lühike tee, kuskil paari nurga taga asub. Nüüd olen aru saanud, et pikk tee. Aega ei võtnud, aga tundus, et vastutuulega olin paari tunni pärast kohal. Teises punktis vaatasin eriti põhjalikult ja siis hakkas silma. Siis märkasin, et alguspunkti infota pole midagi teha ja läksin nulli tagasi. 3. punktis tekkis algus lootusetu tunne, aga õnnestus. Järgmises punktis jälle täitsa lootusetu, aga maa-ameti kaardiga nulli võttes leidsin, oleks pidanud kergemini silma hakkama. 5ndasse sõites mõtlesin, et tavaliselt pikkade multidega ühel hetkel läheb kergemaks aga vaevalt selle aardega. Kui ratta olin ära parkinud siis tuli kohene leid. 6ndas mõtlesin, kas ikka arvutasin õigesti, kuna ühtegi viga ei leidnud, siis läksin nulli. Sealt tegid vanamehed trenni. Oleksid nad naised olnud ja siis mind võsas märganud, oleks sõimata saanud. Kogemata leidsin ka siit numbrid. 7ndas ei tundunud asi keeruline olevat, küll aga oli hoovis mugu autot parandamas. Arvatavasti kukkus tal midagi mootori vahele, sest varsti hakkas ta korduvalt T**a karjuma ja ise ronis põlvedega maasturi mootori peale. Ei tahtnud seal vihasele mugule vahele jääda ja hakkasin koju sõitma. Kunagi uuesti, hakkas meeldima. Koju jõudes oli 61km ja ratas veerenud 2h 57min.

 1 

Algus läks hästi, kuigi numbrid olid pea nähtamatud, teises läks aega, kolmandas aitas 5m, neljandasse seekord jäime, sääsed sõid ja ratta kumm oli ka täitsa töss. Teinekord vapralt edasi.

 1 

Tegime selle pika multiga otsa lahti.Loodetavasti on soojemad ilmad samuti tulekul.......

 1 

Nullis leidsin info koheselt, aga järgmise punkti arvutusvalemi mõistmiseks läks 30min. Sõitsin järgmisse kohta seal 30min jooksul ei leidnud midagi, kuigi oleks pidanud silmade kõrgusel olema. Kodus tekkis idee ja kunagi rattaga uuesti.

 1 

Peale Aegnalt tagasitulekut oli plaanis ka see aare üle vaadata. Esimene ja teine punkt tulid lihtsalt aga kolmandat punkti ei leidnuud. Ei A ega ka B varianti. A variandi puhul on ei näinud küll võimalust ilma abivahenditeta vihjet kätte saada, kohapeal saagimisjälgede järgi võis asi varem üsna lihtne olla. B variandi puhul vaatasin nii nullist kui ka kõrvalobjekte, kõrval aias haukusid kasvatamata koerad ja ega seal ei tahtnud väga kaua otsida ka.

 2 

Tegime edasi niipalju, kui võimalik oli. Nüüd ootaks uuendusi, et siis lõpuni teha see megamulti. Tänud ajaviite eest!

 3 

1. läbitud probleemideta
2. läbitud probleemideta
3. läbitud - pikad küüned abiks!
4. läbitud aga linnupesa koos linnukesega on liiga lähedal
5. läbitud probleemideta
6. läbitud aga saime riielda, sest ei sobinud kohalikule, kuidas Margoti auto oli pargitud
7. koer haugub ja haugub ja haugub ja haugub ja haugub ja haugub ja ...Samas ei olnud nullis sel kõrgusel järgmise punkti vihjet?!? Ning me lahkusime.

 5 

12ndas punktis tegin sobi, kuna keeldusin ronimast puule, mis juba on pooleks murdunud. Polnud sugugi kindel, et teine pool puust minuga koos alla ei tule ja ma ei tahtnud selles sugugi veenduda. Tõsi küll, alguses ronisin ikkagi reipalt poolele maale, kuid kõrgemal tundus, et maa hakkab juba liginema ja nii tulin ma sealt jälle kibekähku alla. Palusin Hanneselt abi, kes juhatas mind edasi ja 13ndat punkti otsisin ma taas nagu kord ja kohus, nii et kogu pea ja riided olid seemneid täis. Siis jõudsin 14ndasse punkti ja jälle jäi pooleli. Aeg sai taas otsa. But I'm so close!

 2 

Jaa, ma olen nõus, see Tunki multi tekitab sõltuvuse :D. Peale Inga jooksid ühed veel täna mööda Rohuneeme teed ning vedasid nooli ja ringe paberile… :D. Ainult et hulka edutumalt – ikaldus tuli juba neljanda punktiga. Täielik müstika, arvutasime endale viied numbrid ja ikka mitte mõmmigi! Viied! Enda meelest saime endale juba nendest olemasolevatest numbritest mingi mustri, aga see pagana punkt, mis mustriloogikaga kõige paremini klapib, maandus ju sinna, mis sajaga vale tundub…Üle koha küll vaatasime, aga pimedas tundus asi suht lootusetu... Ja siis ülejäänud leidjad kirjutavad, et selle neljanda leidmisega läheb kõik libedalt! Läheb ta jee libedalt… :D. Aga jaa, tõenäoliselt on homme peale Inga veel ühed mardihuvilised uuesti Viimsis, saab näha…:D.

 7 

See aare tekitab ju täieliku sõltuvuse.
Kodus alustasin teise punkti väljaarvutamisega ja kui olin viis korda kirjelduse läbi lugenud, julgesin juba pliiatsi kätte võtta ja märkmeid tegema hakata. Kirjutasin, kustutasin, ajasin näidetes näpuga järge, kirjutasin, kustutasin ja niimoodi oma 5-6 korda. Lõpuks saavutasin punkti, mllega ma vähemalt kaardil rahule jäin. Täna läksin kohale uurima ja üllatus oli suur, kui kohe topsi leidsin. Seepeale mõtlesin, mida küll puutetundlik arvutas, et ta kolm erinevat varianti sai, kui mina sain vaid ühe. :)
Järgmine punkt tuli taas vaevaliselt, kuid siiski kordades kiiremini kui kodus arvutades. Kohapeal hakkas kerge kahtlus võimust võtma, kui 10 minutit koera lakkamatu haukumise saatel ringi jooksin ja üritasin õigelt kõrguselt midagi leida. Lõpuks jäin väsinult seisma ja jäin tühja pilguga peidukohta jõllitama. Kui silmad lõpuks seletama hakkasid ja info ajule edastasid, avastasin, et vaatan koordinaatidele otsa. Et nagu tõesti või? Jälle õige koht. Ma olen ju lausa medali ära teeninud.
Ja siis läks järsku jube keeruliseks. Istusin autos, tegin märkmeid ja sõitsin kohale, et avastada - see nüüd küll õige koht pole. Mõeldes, et mis nüüd valesti minna sai, konutasin oma veerand tundi autos, märkmik nina ees, pliiats väsimatult numbreid joonistades. Jeebus, mis valemeid ja tehteid ma välja mõtlesin, kui järsku kohale jõudis, et mõtlen asja endale liiga keeruliseks. Proovisin kaht ülilihtsat tehet, läksin kerge ärevusega kohale ning oh imet - seegi kord osutus õigeks.
Autosse tagasi jõudes panin märkmikusse spikri kirja ning sellest ma ei loobunudki - ülejäänud osa teest kuni 12nda punktini ma viisin kohusetundlikult kõik arvutused paberil läbi. Kui keegi peaks mu gp-märkmikku nüüd nägema, arvaks ta, et pean mingit sõjaplaani - nooled, jooned risti-rästi läbi lehtede, kastid, ringid ümber arvude ja iga sellise rägastiku lõpus olid selged järgmise punkti koordinaadid.
Mitu korda mõtlesin, et pean hakkama lõpetama, kuna ajalimiit jõudis ähvardavalt lähedale, kuid ei suutnud. Kange kihk leida järgmine punkt, et vaadata, kas sain (taas) hakkama, kannustas tagant. Ja ma olin oma matemaatikaoskuse üle juba päris uhke, kuni jõudsin 12ndasse punkti.
Nüüd hakkas aeg juba tõsiselt otsa saama. Siiski otsisin veerand tundi punkti, kuid lõpuks pidin vastumeelselt lahkuma. Arvestades tänase päeva möllu, siis vägagi tõenäoliselt olen ma homme 12ndas punktis kõpsti kohal.

 3 

Esimeses punktis olin teist korda. Eelmine kord ei suutnud sealtki midagi leida, täna läks natuke paremini, kuigi olin ka nüüd tükk aega pimedusega löödud. Pole ka ime - hämardus juba ja puha. Lisaks hoidis teisel pool aeda üks meesterahvas mul silma peal juhuks, kui mul on plaan elektrikapp sisse vehkida. Vaatasin pingsalt telefoni ja üldse tegin näo, et olen orienteerumisraskustes. Kui isik mind lõpuks veidraks, aga ümbruskonnale ohutuks eksemplariks pidas ja minema läks, õngitsesin järgmise punkti info välja. Paigale lahendama ma siiski ei jäänud, kuna pime oli, kõht oli tühi, naabrivalve täies hoos ja ilmselgelt ei suudaks ma üksinda neist numbritest mingit imet teha. Ehk siis koju arvutama ja vaatama, kas läheb paremini kui puutetundlikul. :)

 8 

1. 28.02 – esimene käik nullpunkti ja siis koju arvutamisi proovima
2. 15.03 – esimene käik punkti number 2, tõenäoliselt valesse kohta
3. 15.08 – teine käik punkti number 2, teise, tõenäoliselt jälle valesse kohta
4. 23.08 – kolmas käik punkti nr 2, kolmandasse, ilmselt siis jälle valesse kohta… :D. Täielik müstika on mu jaoks see, kuidas need numbrid õigesse kohta saada tuleb :D. Aga no küll ma mingi hetk ennast veel kuskile arvutan ja… Päris põnev on igatahes juba endalgi, kaua see Rohuneeme tee teise punkti projekt mul nüüd kestma hakkab… :D

 2 

No üle kivide ja kändude jõudsime siis aasta lõpuks 15. punkti. Midagi kasulikku me sealt ei leidnud ja ühe aastaga lõpuni ka ei jõudnud. Ongi parem, muidu järgmisse aastasse ei jääkski midagi. Toredat aasta lõppu!

 1 

Saaga jätkub :). Peale hommikust linnaarete tuuri otsustasin, et lähen vaatan veel korra kolmandat punkti ning nopin ära ka eelmisel korral seal kandis märgatud sirmiku. Vahepeal möödunud nädal oli hästi mõjunud minu silmanägemisele ning hävitavalt mõjunud sirmikule - nii, et ei saanud sealt kaasa miskit, ainult üks tössakas lebas maas. Siirdusin tagasi koju, tegin vajalikud arvutused ära ja naasesin rattaga tagasi. Vahepeal sain juba asja ilusti jooksma, aga kümnendas punktis tuli jälle alla vanduda. Teiselpool aeda olev tegelane märkas ka miski aja pärast minu toimetamisi ning pakkus lahkelt abi. Ma siis soigusin miskit orjenteerumisest ja lasin jalga. Samas ikka sain oma kümmekond minutit seal kandis vaikselt otsida, aga silma ei jäänud miskit. Ei tea, kas GPS veidi jaurab või tulebki täitsa vee ja aia vahele ennast upitada.

Täna jäin kolmandasse punkti toppama. Kolasin kogu puudesalu ettenäidatud kõrguselt läbi, aga silma ega näppu miskit ei jäänud. Seejärel tuli teisele poole teed üks taat muru niitma ja sinna need otsingud ka jäid. Miski aeg ilmselt tagasi.

Lugu sai alguse juba eelmisel nädalal kuid tol korral hakkas ca poolel teel vihma lädistama ja jäi pooleli. Täna jõudsime viimase punktini kuid ühtegi aaret meenutavat objekti ei suutnud tuvastada küll aga leidsime 15. punktist kaks identset vihjet... ehk siis eelmised on kehvasti otsinud. Nüüd siis eelviimases punktis kaks vihjet ja meie andmetel lõpus tühjus. Meie andmeid võib pidada ka vähese geokogemuse tulemuseks.

Otsustasin tulla rattaga vaatama 11. punkti vihjet, kuid 11. punkti polnud seal, kust ma ta eelmine kord leidsin. :(

Mõtlesin, et pusiks veidi algusest, aga tundub, et selliste ilmadega on Rohuneeme maaomanikud kogu aeg maja ees valveseisangus, et keegi jumala eest nende krundi eest mere poole ei üritaks murda. Onu vahtis mind, mina piidlesin silmanurgast onu, mina taandusin. Loodetavasti on see tegelikult peitja, kes järgmine kord - kui ma öösel ta maja ümber hiilin - tuleb näitab koha kätte ;)

Jõudsime oletatavasse teise punkti kuskile võssa ning ei olnud isu seal fauna keskel lolli mängida. Võibolla kunagi uuesti..

Puu juurest edasi ei saanud. Limpsisin küll enda arvates iga lehekese üle, õige kõrgus oli nagu kah, aga kuna peale 11 punkti läbimist polnud ma ikka veel kindel, mida otsida tuleb, siis nägijaks ei saanudki. Tagatipuks kergitasin 10nda punkti maastiku 5 peale, nii et tegelikult võib ka hooldusvajaduse kirja panna.

Ei leidnud veel. Minu GPS on katki ja Maire mobla lükkab punktikese tuimalt keset lahte. Kodus Regio kaardil oli täpike õiges kohas aga enam ei viitsinud tagasi minna ja läppariga seal ringi tuiata polnud ka mingit tahtmist.