Abruka suurtükialused

Esimese hooga kimasime ratastega õigest kohast mööda, aga pärast aarde leidmist tegime suurtükialusel ikka omajagu hüppeharjutusi. :)

 1 

Juhhuu, minu kõige esimene geopeituse leid. Vihjest oli abi, sest tegelikult ei teadnud, mida otsida. Eriti tore on see, et olen Abrukal ise elanud 4 aastat ja kahurialused on vägagi tuttav paik. Tundus veider,et kuidas ma sealt midagi leian, olen ju nii palju kordi seal käinud ja pole kunagi midagi kahtlast leidnud. Igatahes tore, sain indu edasisteks otsinguteks.

 1 

Eks selliseid rannakaitseobjekte on nähtud siin ja seal, nüüd Abruka omad ka üle vaadatud. Lihtne leid. Aitǎh!

Leitud ja logitud, aitäh!

Leitud, logitud, tänud peitjale!

Nii oli nagu Gadi kirjeldas.Silja tegi musta töö.

Kui Gadi gpsiga kohale jõudis olid naised juba õiges kohas, jäi vaid üle hüüda otsige aare ka ülesse. Seekord sain ääre peal kõõluda ja otsimist, leidmist ja logimist dirigeerida :)

Siin tegime väikese joogipeatuse. Tänud aarde eest

Väntasime aardeni ja logisime. Päris maailma otsa seekord vaatama ei läinud, aeg surus takka. Aitäh!

Teel

 1 

Suure argpüksid ja madude jätkama oli aardeni päris raske jõuda, aga hakkama sain. Aitäh peitmast ja tudvustamast.

 1 

Geotuuri kolmas päev algas kolmanda praamisõiduga. Sõit oli lühike ja varsti sai väntama hakatud. Kuna hommikul kell 8 oli Roomassaares jahe, siis sai võetud pikad püksid, pusa ja jope. Lõunaks aga polnud neist midagi vaja ning olid rohkem tüliks. Esmalt sõitsime naha soojaks siia jõudmisega. Leiuga pisut aega läks, aga leitud sai. Siis kui tundus, et siin saare otsas oleme täiesti üksida, kostus eemalt kellegi hüüdmist.

 1 

Me pole Kaupoga kumbki varem Abrukal käinud ja seega ootasime pikalt õiget hetke. Nüüd oli õige aeg käes ja läksime ratastega Abruka tuurile. Esmalt noppisime ära kõige kaugema ehk selle täpi.

 1 

Abruka viimane aare! Kangesti hakkas müristama, kui ratastega kohale väntasime. Alla minuti noppisime karbi, tegime paar pilti seltskonnaga ja panime kodupoole ajama, sest sadama hakkas. Hetkeseisuga oli Abrukal kokku 6 aaret, see sai viimasena meie nimed kirja. :)

Leitud, aitäh!

 1 

Arvestades seda, kui palju erisuguseid militaarobjekte Eesti mererannikule ja saartele möödunud sajandil rajati, oli isegi üllatav, et Abruka nii kergelt pääses. Ega peale nende suurtükialuste suurt midagi rohkem silma ei jäänudki. Need käisime ja vaatasime üle, logisime nii muuseas ka aarde ning siis panime veidi veel edasi lõuna poole liikudes peatselt püsti ka oma telgi. Ja seal – oma kamraade (või meid?!) valjuhäälselt kõnetada üritanud veiste vahel – oma sisuka päeva lõppenuks lugeda saimegi. Aitäh peitjale!

 1 

Abruka aarde juurest jätkus meie jalgsirännak suurtükialuste juurde. Mööda üksluist teed natuke tüütu ja pikk astumine oli siia saarenurka, aga kui siht silme ees, siis jalad liikusid veel üsna reipa sammuga. Esmalt tervitasid meid aardevalvurid, keda pidime natuke liigutama, et saaksime ligi meid huvitava objektini.
Aardega kõik korras, aitäh!

Aardevalvurid

Kiire leid ja ilus ümbruskond.

 1 

Natukene ringi vaatamist ja oligi aare leitud. Seejärel sai ka ümbrust vaadeldud ja saare keskel oleva aarde suunas (tagasi) liigutud. Aitäh!

Sadamast sai kohe võetud jalutamise teekond kaugemate aarete suunas.

Tänan peitmast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Eelmist aaret alguses ei leidnud, siis tulime siia. Siin sai Karl natuke ronida. Merele oli ilus vaade. Tänud peitjale.

Oi mis huvitav koht

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Päevane talgutöö tehtud ja sai siis võetud otsus, et kuna õhtu pikk, lähen ja otsin saare alumise sihi pealt aardeid. Kuna mrtsavahikohas oli rahvas ees, siis läksin rannakaitsepatareide aluseid vaatama. Leid tuli kiirelt ja üllatusi polnud. Samas see tekstiosa introna oli maru lahe, sain palju uusi teadmisi ja saare ajaloo üks huvitavamatest kohtadest. Aitäh peitjale.

 1 

Saaremaale lipsasime juba eile. Siis tuhisesime Roomassaare sadamasse hommikuks valmis. Tegime pesa geosusi kõhtu ja tudisime hommikuni. Hommikul sõitsime koos Ziguliga üle. Jala tipa tapa, saare kaugeimasse punkti, et sealt siis tagasi astuda. Found it: 15.Aug.2020 10:25 Abruka cannon basis

Tänud.

 1 

Abruka aarde juurest kulges tee edasi ranniku poole. Nägime üpriski vana metsa, mida mandril niisama kergelt enam ei kohta. Abrukale raiet tegema pole vist tark tulla. Samuti kuulutasime teed ilusti ratastega läbitavaks ning peatusime lõpuks geopeiturit köitvas kohas. Ees ootasid paar mugu, kes ka aluste peal ringi vaatasid. Meie tegevus neid eriti ei häirinud ning nimed saime ilma suurema vaevata kirja. Karl küsis enne meie edasiminekut mugudelt, et mida nemad saare tegema on tulnud. Arvatavasti ikka paremas sõnastuses :D Igatahes geopeitusest olid nad kuulnud ja paar aaretki leidnud, kuid seekord tegi lihtsalt üks sõber teise tuuri. Kuna nad natuke kahtlesid, kas ikka oskavad piisvalt hästi orienteeruda, siis küsisid nad luba meiega ühineda. Muidagi võtsime nad lahkelt kaasa. Edasi korra selle saare otsa lõppu ning siis juba järgmise aarde poole. Aitäh!

 5 

Kõigepealt oli väga tore avastada, et meiega samal päeval plaanivad Abrukale reisida Karl ja Maire. Sadamas kohtusime ka Ovega, kel samuti sama plaan ning varsti saabusid veel Loona ja Kristjan. Nagu väike geosündmus juba, väga vahva.

Saarele saabudes läks meie kamba tee küll teistest lahku, aga varsti kohtusime taas ning sõbralikud geopeiturid loovutasid meile oma jalgrattad, tänu millele jõudsime meiegi saarele teha pikema (geo)tiiru kui esialgu planeerisime.

Lapsed olid nii vaprad kihutajad, et vahepeal oli lausa tegemist neil sabas püsimisega. Siin lasime otsida ja avastada sõpradest noorgeopeituritel. Nii vahva on kõrvalt vaadata, kuidas vähese geokogemusega lapsed entusiastlikult otsivad ja millist rõõmu nad alati karbi leiu üle tunnevad.

Koht ka äge, lapsed esitasid küsimusi, ma üritasin vastata. Väike lõbutsemine ja puhkepaus ning kihutasime tagasi.

Aitäh peitjale!

 1 

Suurtükialused oli saare teine otsitav aare. Karbi leidmine käis siin kiirelt, oli teine väga täpselt nullis. Siin suurenes ka meie rattaseltskond kahe muguga, kes sõitsid edasi koos meiega ja kellel lasime järgmist aaret ka ise otsida.

 1 

Ratastega jõudsime siia kiirelt. Ees ootas meid kaks inimest. Hästi aru ei saanud kas geopeiturid või mugud. Me ei lasknud neil ennast segada ja pidasime maha Karlova fotosessiooni suurtükialuselt leitud kiivriga. Peale pildistamist logisime aarde ja otsustasime kambaga edasi sõita ja lõkkekoha üle vaadata.

 3 

Pärast saare esimese aarde külastust kruiisisime ratastega edasi saare kaugeimasse tippu. Suurtükialuste juures seisid natukene nõutud nägudega poiss ja tüdruk. Näod telefonis. Tundusid kangesti geopeiturite moodi, kes aaret ei leia ja nüüd teesklevad turiste. Me vahepeal otsisime aarde üles ja läksime ka aardega mittetähiststud suurtükialust vaatama. Samal ajal kui enamus seltskonnast asus teele edasi Abruka tipu suunas, uurisin ma mugudelt kellega tegu. Geopeiturid siiski ei olnud, tulid vaid niisama Abrukale ratastega sõitma. Naispool oli koos kodutütardega paar aaret kunagi otsinud. Küsisid mult vastu, et kas nad võivad koos meiega sõita, muidu äkki eksivad ära. Edasi siis kulgesime juba veel suuremas seltskonnas. Aarde eest aitäh!

Tänan aarde eest!

 4 

Lisan siia ka ühe pildi kahurist, mis kaugel ajal paugutas :)

Pilt pärineb Saaremaa muuseumi kogust.

https://www.muis.ee/museaalview/2476685

Rannakaitsepatarei kahur Abruka saarel

 1 

Vahase aarde juurest näitas siia 1,8 km. Mööda teed 6+ km. Selge, otse minek. Selleks ajaks, kui olime aardele 800 meetrit lähemale saanud, olime maha kõmpinud juba 1,7 km. Kena algus küll. Õnneks on kohalikud sõralised tublit tööd teinud ja ranna äär on osaliselt mõistlikult läbitav. Patarei juures kasutasime püstijalabaari eeliseid ning puhastasime taskusse kogunenud pähkleid. Tagasitee sadamasse kulges pähkleid korjates üsna märkamatult. Sellel aastal on põldmarjad üsna nigelad, nendele suurt lootust panna ei tasuks. Kogu ring tuli 14km ja kahe praami vahel (hommikul 9 Saaremaalt start ja 15.00 tagasi) jõuab ilusti käidud. Natuke isegi täname saarele kutsumast ja huvitavaid kohti näitamast :)

Ahjaa, logiraamat oli kenasti kuivaks tõmbunud ja kannatas logida küll.

Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.

Abruka avastamise päev.

:)

 1 

Abruka aarde juurest liikusime suurtükialusteni. Õhtu oli vaikne ja ilm ilus, tee sile ning mitte ühtegi hingelist ei paistnud, kui suuremad ja väiksemad tiivulised välja jätta. Isegi sääski ei olnud väga kimbutamas. Aarde leidsime vihjele vastavast kohast kiirelt. Siit jalutasime veel edasi Pitkänina suunas ja leotasime veidi varbaid. Väiksem geopeitur sai teada, mis on haisvad adruvallid, millest Jaan Tätte laulab.

 1 

Kuna mind oli hirmutatud Abrukal möllava kurja ilvesega, siis läbi metsa jalutades ja igat sahinat kuulatades arvasin seal ilvese olevat. Aga tegelikult jäi ilves nägemata. Kohale jõudes otsisin aarde ja jalutasin veel edasi tipu poole. Suviselt ilus ja rahulik oli seal. Tänud juhatamast!

Leitud.Aitäh!

 1 

Matkasime kohale, leidsime otsitava ja edasi Vahase aarde juurde. Tänud peitjale.

 1 

Leitud, oma silmaga nähtud, kohendatud :)

Aitäh hoolimast!

 1 

Leitud ja karp ka vahetatud. Vana sisu kuivatasime ära ja Maarja asendas vajaliku omaniku poolt saadud geoinventariga.

 2 

Minuga võttis eile ühendust [maarja] ning teatas mulle hea uudise, et nad on minemas antud aaret otsima nädala lõpus ja võivad uue karbi kaasa võtta. Karp sai hetk tagasi valmis komplekteeritud ning saab täna Maarja kätte toimetatud.

 1 

Aare leitud, aga vajab hooldust. Logiraamat on läbi vettinud ja logida kahjuks ei kannatanud

 2 

Kui keegi on minemas aaret otsima, siis palun andke märku, annan uue karbi koos sisuga kaasa.

Logiraamat on väga märg, suurivaevu saime oma nimed kirja. Samuti on kogu karbi sisu väga halvas seisus.

 2 

Minu teine Abruka trip. Eelmine kord me nii kaugele ei tulnud, aga seekord oli selleks läbi metsa jalutamiseks ju põhjus. Tänud Madis! Tasus tulla, hommikul ilus jalutuskäik. Muidugi oli eelmisest korrast meeles meeletu sääskede rünnak selles metsas, seega oli vusss kaasas ja seda läks ohtrasti :) Kahurialus jäi silma ning aare oli lihtsasti leitav. Jess, mulle meeldivad, kui sellises meretaguses nurgas on aarded lihtsalt leitavad. Sest juba siia tulek on üks paras ettevõtmine. Muidugi olin täna saare ainuke turist, pole ju veel turismi hooaeg, aga tänavune geopeituse hooaeg sai tänasega Abrukal avatud.

hommikul Roomassaare sadamas

laev ootevalmis

vaade kaugemalt suurtükialuse poole - loodus võtab võimust :)

 1 

Teekond Abruka aarde juurest (ehk metsavahikoha juurest) saare lõunatippu osutus päris karmiks. Tee oli päris jube ausalt öeldes. See oli traktori poolt täielikuks mudamülkaks sõidetud. Ei kutsunud kohe kuidagi seal kõndima. Suurema osa teekonnast läbisin tee servas käies. Vahepeal andis roobaste keskel kõndida. Kui oleks siin jalgrattaga olnud, oleks vast kirunud ja vandunud. Ei kujuta ette, kas kuivemal ajal on siin jalgrattaga võimalik sõita? Suurtükialused olid tõesti põnevad uurida. Aardeleid tuli ka suht lihtsalt. Pärast seda käisin ära ka saare lõunapoolseimas tipus. Oli tore! Tänud siia kutsumast!

 2 

Siin oli minu jaoks Abruka viimane ning ühtlasi vist lihtsaim leid. Lihtsaim muidugi peidukoha, mitte maastiku osas. Vahase aarde juures kaalusin varianti otse siiapoole suunduda, aga tundus aeglasem kui ringiga mööda teed. Ilmselt oligi. Sõnum tulevikku - jah Erko, kuivemal ajal on suurtükialuste juurde võimalik rattaga sõita. Roopad eksisteerivad ning lompe leidub vahest ikka, aga ei midagi hullu. Aitäh peitjale.

Aardekirjelduses mainitud lätlaste vormivahetus oli veelgi valusam teema meie oma poiste seas - sürreaalne situatsioon, kus sinu kodukanti rüüstavad kordamööda vastanduvad võõrvõimud ning ellu jäämiseks on ainult kaks valikut: kas munder selga ja relv kätte; või pagemine, jättes maha nii kodu kui omaksed. Seda vennatapusõda, muuhulgas just siin piirkonnas, kajastab väga hästi Elmo Nüganeni "1944" - minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt Eesti kõigi aegade parim film.

 1 

Käidud, leitud, logitud.

Preilit sõidutati aardest aardeni "turismi"bussiga ;)

 2 

Ei no ega see tõesti kerge matk noortele olnud. Mina olin see juhtoinas, kes üritas siis võimalikult otsemat teed leida aardeni, kuna meil polnud soovi pikka maad käija. Kõige tüütumaks ostusid vist parmud. Vasele Helenal oli kõige magusam veri, igatahes kuuldus tema juurest kõige rohkem plikse ja plakse. Aga kohale me jõudsime. Kui olime aarde ära loginud, tegime väikse pausi, mille käigus pliksid koos veistega ujumas käisid. Tänud aarde eest.

Oi kui tülpinud nägu ja Helena lömastab kohe järgmise parmu.

Albiino puu.

Näitsikud veistega ujumas.

 1 

Selle aarde juurde minek kujunes Abrukal kõige keerulisemaks. Olime otsustanud, et ringi ei lähe kui otse saab ja valisime siis rannaäärse teekonna mööda loomaradu. Parmud sõid ikka hoolega, seega olime kohale jõudes siiralt õnnelikud, et teerajale saime. Aarde leidsime kiirelt, selles osas on saare aarded alati mõnusad, et leiud tulevad ruttu. Tänud!

 1 

Leitud mõnusal jalutuskäigul siin saarel, aitäh!

 1 

Mõnus jalutuskäik. Aare loogilises kohas ja korras. Tänan.

 1 

Vaatamisväärsused olid kenasti meile mugavaks uurimiseks välja niidetud, Abrukalt tegelikult ei osanudki taoliste väljailmumist oodata. Või vähemalt ma ei mäleta, et ma mõnest oma Peetri-raamatust konkreetselt siiaehitatute kohta oleksin lugenud… Tuleb järelikult lugemine uuesti ette võtta :P.

 1 

(Ruhnu)Abruka tripi teine karp. Leid tuli seekord tunduvalt kiiremalt. Seal uudistasime natuke ringi ja liikusime edasi tipu poole lootes leida tee järgmise aarde juurde...

 1 

Abruka juurest siia tulime suure sammuga, et tüütuid mutukaid liigselt mitte toita. Kohapeal läks tänud vihjele väga kiiresti. Pistsime logid kirja ning jalutasime ka poolsaare tipu pool asuva puhkekohani. Teepeal õnnestus orgaanika sisse astuda, mistõttu sain veidi paksemas murus steptantsu harjutada. Lõpus olin jälle enam-vähem algse seisu taastanud ning asusime jälle padrikut ja sääsepilvi läbima. Aitähhid!

 1 

Abruka tuuri viies aare. Tore matkamine. Kiire lihtne leid. EVEJ

 2 

Aarde poole jalutades hakkas tibutama. Proovisin taktikat, et avan igaks juhuks kaasa võetud vihmavarju, ehk jääb vihm järele. Jäi ka, aga ainult vihmavarju alla jäänud osas. Mujal sadas ikka edasi. Hea et vihmavarju allgi kuiv oli. Tänu vihjele tuli aare kiiresti välja. Pärast vaatasime veel teist alust ka. Aitäh peitjale.

 1 

Saaretuuri järjekordne leid.
Tänud, kes inspiratsiooni andsid :)

 3 

Piia ajas mu meeled selle rästikute jutuga puntrasse ja seega läks ise kohe aaret välja võtma. Vaatamata leiule suundusime kõigepealt ikka Pitkanina tipuni, et siis ees otse vaid lagedat merd ja Linnusitamaad näha (imelik, mina tean sellise nimega kohti mujaltki).

 1 

Väikesaarte aaretele kohaselt ootasime lihtsat leidu. Kui aga kõik loogilised kohad läbi vaadatud olid juba, siis sai vihjet loetud ning pärast seda oli juba sisuliselt ainult aarde välja võtmise vaev.

 1 

Leitud. Kaks paari kotkaid tiirutas meist lääne pool ringi, aga liiga kaugel et pilti saada või neid täpsemalt määratleda. EV, J: lepatriinud ja hiireke.

 1 

Kuna abrukale minek tuli üpris käigu pealt ja eeltööd teha ei jõudnud, siis olles saare keskosas aarde ära noppinud avastasime, et internetti pole meil kellegil ja koordinaate ei saa kusagilt kätte. Ainuke asi mida ma teadsin oli, et 1 aare oli veel leida jäänud, ning aarde nimi seostus suurtükialustega. Seega väntasime lihtsalt suurtükialuste juurde ja lootsime, et ilma mitte mingisuguste vihjetega leiame äkki aarde ja nii ka läks, aare oli leitud paari minutiga. Mõnikord tuleb ka minna kirvega hooga peale, samas oleks alati olnud võimalus natuke keskuse poole tagasi vändata ja need koordinaadid kätte saada, seekord meie võit. Abruka oli lahe!

 2 

Enne geofinaali puhkasime jälle rattaid. Kaks toredat naisratturit imestasid, et kust me sinna saime. Polnudki mingit head vastust. Väikese saare omadus on juhtida samu hulkujaid mitmes kohas ikka ja jälle kokku. Prouad avastasid peale kolmandat kohtumist, et see Abruka on ikka üks väga ülerahvastatud koht. Suurtükialusteni oli tee juba veidi pehmemas seisus ja targad geopeiturid jätsid oma geo- ja toidukotid metsavahi talu juurde ootele. Paraku olid mahajäänud kotis vahetuseks määratud pastakad ja kuna ma ei suutnud vastu seista kiusatusele võtta karbist üks pastakatest, siis luban lisada vahetuseks mõeldu mingisse Saaremaa aardesse. Tänud. Aega sadamasse minekuks jagus ja käisime ära ka kalmistul. Saime väga asjaliku giiditeenuse. Memm, kes seal toimetas andis lahkelt teavet tuntud ja vähemtuntud kadunukeste kohta. Tänud talle selle eest. Kalmistuvärava juures tegin ka lähemat tutvust Abruka saare maapinnaga, tulemusi võin peeglist näha tänaseni.

 1 

Mõnus rattasõidurada viis meid suurtükialuseni ja edasi tuli aare juba kiirelt. See oli ka tänase päeva viimane aare. Ilus ringreis oli!

 1 

Ei saanud mina algul pihta, et mis on valesti.. otsisin ju õigest kohast, aga ei midagi... Juba hakkasin närvi minema, kuni voilaa :D Tõesti, karpi oli esialgu raske kätte saada, aga kui käes juba oli, siis sain aru, et vale nurga all sikutasin.. Pole mõtet otse enda poole sikutada pigem ikka risti väljapoole..

Tegime pisikese rattatiiru saarel, tänan!

 1 

Siin tuli esimene pikem peatus. Logisime ja võtsime TB ning lonkisime poolsaare tipu poole väikesele pausile. Tänud!

 1 

Viimane aare, teel siia uurisin Melissalt, et kas sulle aarete otsimine meeldib, tema vastas, et väga. Siis uurisin, et mis siis talvel viga oli, et ütlesid, et aarete otsimine on jura, vastas siis me ei ole korralikult otsinud, nüüd on äge ja tahab edaspidi veel otsida. Siin oli hunnik sipelgaid, aarde leidsime kiiresti ja saime uuesti mänguväljakule minna :). Abrukal oli 4 aaret ja meil jäi Melissaga seis viiki 2 vs 2. Kui augustis ilma peab siis järgmine tripp on plaanis juba teha Ruhnu, seniks tänan aarete eest :)

Sisu kontroll...

Piirivalvur varustusega...

Vaatasin olukorra üle. Ma ei tea, mis nurga all mina seda karpi sinna panin tookord, aga karp läks peidukasse ja tuli välja probleemivabalt. Seekord pidin natukene proovima, aga sain karbi lihtsalt kätte. Sobivamat karpi mul kaasas ei olnud, seega jäi sama karp sinna. Ehk saab hakkama ja kui ei saa, siis hangin järgmiseks Abruka külastuse ajaks mingi madalama karbi sinna.

 1 

Aarde juures sain suu maasikatest magusaks. Mmmmmm. Aitäh aarde eest!

 1 

Aare korras, võtsime vähem kui jätsime. Ei teadnudki, et ka Abrukal rannakaitse rajatised olid. Kohalikud teadsid rääkida, et saklaste dessandi ajal Sõrve säärde andsid venelased neist isegi tublisti tuld.

 3 

Tänase päeva selge siht oli Abruka. Saare puhul on kõige tähtsam leida paat, igatahes! Nii uhke ja värske praamiga ei saa iga päev sõita - vanust vaid ligi kaks aastat, garantiigi veel kehtimas. Merereis oli muhe, kohtusime vana hea Kaupoga, kellega eelmise aasta veebruariski Abrukal tollal ainsat aaret leidmas käisime. Ka täna ei tahtnud ta meid omapäi hulkuma lasta, kuigi olime 15+ km pikkuseks jalgsimatkaks kummikuis täitsa valmis. Takkajärgi tõdesime, et maasturiga käesoleva aardeni saamine oli tal küll väärt mõte. Kuulsime saarekese vahepealse elu võlud ja valud ära, arutasime ilmaasju ja nõustusimegi nii paljuski.
Selle aarde juures kohtasime saarevahti koos Kristjaniga, kes olid meiesuguseid ullikesi uudistama tulnud. Ühiselt tegime aardeleiu ja tutvustasime omalt poolt geopeitust, nemad jällegi saare elu ja selle koha ajalugu. Kahepoolselt kasulik kohtung oli.
Aare oli peidupaika niimoodi kavalalt kinni jäänud, et mina seda sealt välja tirima ei hakanudki, suutsin ilmagi logiraamatule ligi pääseda. Loodetavasti ei vaju päris ära ega sulge aardesuud igaveseks.
Korjasime meeste nina all klaasikilde kokku ja võtsime need kilekotiga kaasa. Geopeiturid on ju hooliv rahvas, las seda näevad teisedki. Jätsime saarevahi ja tema kaaslasega hüvasti ning lasime end Kaupol Vahase aardele lähemale visata.
Aitäh Madisele Abruka aarete eest! Tasus tagasi tulla ja ka saart ka ilma lumeta kaeda. Palju rohkem oli näha :-)

http://app.endomondo.com/workouts/483620824/1392188

 1 

Aare ilusti olemas ja korras. Väljavõtmisel peab pisut jõudu rakendama.

 1 

Meie Abruka teine leitud aare. Olime peaagu loobumas, aga siiski ei pidanud loobumisvõitu andma. Veidi lugedes saime ka aru, et koht kus ostsisime oli üsna õige :). Taas mõnusa vaatega koht kuigi teisest saare otsast sinna sõit oli ikka üsna väsitav :). Lõpp hea, kõik hea.

 1 

Tuleb tunnistada, et Abruka oma imekauni loodusega avaldas muljet, kuid ka siin leidsin omale sõbrad "Suured sipelgad". Nemad ei olnud nii pealetükkivad ja ei tahtnud minust tükki kohe omale mälestuseks jätta ;) Vihjete lugemisest on ikka palju abi kui neid loed oleks see leid tulnud palju kiiremini, kuid kindlus viib tavaliselt sihile. Kohapeal ei saanud ka vihjet järgi vaadata sest ei olnud mingil üllataval kombel EMT-l levi. Leitud.

 1 

Teel aardeni õnnestus äikese vihmas natuke märjaks saada aga see meid ei heidutanud. Leid tuli vihjele vastavast kohast, midagi ei võtnud, lisasime pastaka.

 1 

Teekond Vesiaia loodus-linnuvaatlustorni juurest selle aarde juurde oli fantastiline. Kohati jäi mulje, nagu oleks juura ajastusse sattunud. Loodus oli ikka fantastiline ja ürgne, kuid teetunnel oli rattaga sõiduks ideaali lähedane. Kui ikka vihjeid ei viitsi lugeda, siis tuleb võsas mütata. Lõpuks, kui võsas müttamisest küll sai (ja ka sipelgatega võitlemisest), siis oli aardeleid küllalt kiire tulema.

 3 

Üle 16 kilomeetrine ületus Hülge aarde juurest süstadega seljataga, maabusime Pitkaninal. Uurisime erinevaid ööbimispaiku ja käisime ka ettevalmistatud platsil, kuid otsustasime ööbida sääre tipus otse rannal. Peale kehakinnitust sai ette võetud ka aarde juures käik, pikka otsimist ei olnud ja suurtükialusedki geopeitusest juba tuttavaks saanud. Teised siis. Õhtu jätkus seiklustest ja matkadest vesteldes öötundideni. Aitäh, mina esimest korda Abrukal.

Kihulased

 1 

Järgmiseks võtsime kavva saare lõunatipu ja suurtükialuste aarde. Siin valvasid aaret lisaks parmudele ka sipelgad ja logiraamatut avades saime rõõmsalt nentida, et saime FTF-i. Eelmise esmaleiu saime vist eelmisel aastal. Lahe! Aitäh peitjale!