.

Disabled Didn't find it: 03.Nov.2019 13:48 Linnuvaatleja 2 / Birdwacher 2 / Lootsime Erko logi peale ise midagi leida ja võibolla ka aidata aaret aga meie võimalused jäid piiratuks. Omanik teab olukorda ja juba üsna varsti vaatab asja ise üle. Täname! Oli meeldejääv matk!

No vot siin panin küll pange. Kohalikud ütlesid, et RMK vaatetornid on ära lammutatud, ma sõitsin sealt ka mööda ja kõik kadakad maha võetud ja torn läinud, arvasin, et aare koos torniga läinud ja ei hakanud ekstra ponnistama, et siia tühja kontrollima tulla. Ja vist on ikka nii, et aare siin olemas :) No eks ma saan saarele veel tagasi tulla, ikka ei õnnestunud kõiki aardeid logituks saada.

 3 

Üldiselt oli kõik nii nagu Hannes kirjutas. Jõudsime parklasse ja küljetsi olevat keelumärki nähes tekkis koguni hetkeline nõutus. Selline tunne nagu koeral, kes läbi aia haugub ja kärab nii mis kole, aga kui juhuslikult avastab, et aeda enam ees pole, võtab kõikelubav olukord täitsa sõnatuks. Igatahes jätsime masina korralikult märgi taha ja hakkasime astuma.
Mõnedsajad meetrid said käidud kui üks pruunikas siugjas olevus täie auruga minu suunas libises. Panin fotoka nagu püssi palge ja vajutasin päästikule, kuid klõpsu ei tulnud. Kuni ma seal aparaadiga mässasin kadus madu kiirelt varju ja nii ma jäin jälle korralikust maopildist ilma.
Aarde suunas edasi sammudes pidi tahes-tahtmata nautima korralikku puhastustööd, mis laiaulatuslikult ette on võetud, kuid aarde peale ei mõelnud ma tollel hetkel muidugi üldse. Mõtlema sai hakatud siis kui lagedal väljal oleva tornikese juurde jõudsime. Tükk aega roomasime seal okkaliste keskel ringi, kuid lõpuks tuli end kaotajaks tunnistada. Kuigi peitja andis telefonitsi lahke lubaduse logis kollased näod ette teha, siis käsi ei tõuse kohe mitte, kui pole ei peidukat ega karpi isegi mitte näinud, logiraamatust rääkimata. Tõsi küll, mingi koltunud paberi ma ühe põõsa alt leidsin, kuid kas see just logiraamatust on, seda ei osanud arvata. Ja no ega seda siis lähima kadakapõõsa otsa knopkaga ka päris ei kinnita. Käisin veel paar tiiru ka hunnikusse veetud põõsaste ümber, kuid see sarnanes küll ülimal määral nõela otsimisega kuhjast. Ainus, mille leidsin, oli murtud ladvaga mänd, mis olevat olnud kunagine vihje, kuid nagu ma tagasiteel nägin, siis on teerada selliseid männikesi täis, nii et paistab, et selline männiliik on seal väga levinud.
Tänud matka eest. Mina seda kaotust eriti ei põe, kuna tagasi tulla tuleb niikuinii. Minu 50 aaret vs Hannese 11 pole muidugi võrreldavadki.

Üllatus oli see tõesti, et ta end just kadakas peidab. Hästi peitis va sindrinahk, meil sai kannatus otsa ja otsustasime vahepeal Rumpo aaret külastada.