Kaks küla

Häh, ma võiks nimetada une pealt veel 50 samasugust küla ja kui natuke järgi mõelda, siis teise 50 kah, ütleb selle aarde peale saarlane. Ja just täpselt nii ongi. Nimelt jagati 19. sajandi esimese poole talurahvaseadustega seni küla ühisomandiks olnud maad taludele kruntidesse ja lisaks pidi mõisniku kulul viidama hooned uuele krundile. Mõeldi küll igasuguseid skeeme välja – kus on maad päikesekiirtena ümber küla, kus siiludena tee ääres – aga üks selle reformi kõrvalnähte oligi sumbküla kadumine suuremast osast Eestist. Paraku oli Saaremaa (ja muu Lääne-Eesti) nii kehval järjel, et see reform ei edenenud kohe kuidagi. Siis tuli teine ilmasõda peale ja sinna see asi jäi. Keda teema rohkem huvitab, siis Troska „Eesti küla 19. sajandil“ ja Virma „ Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis“ aitavad edasi.

Aare on lihtne multikas ja näitab kahte tüüpilist Saaremaa sumbküla, Kehilat ja Tammeset. Vaatamist on seekord pigem punktide vahel, mitte punktides endas – traditsiooniline Saaremaa külamaastik, kus talud puntras koos, tee kitsas ja kiviaedadega, majad kah sellised vanaaegsed. Sõida ja vahi ringi. Lõpus võta tünnil kaas maha, tünn ise jäta rahule, ta on sihuke mikrost suurem ja väiksest väiksem. Pliiats võta ise kaasa. Mõnusat uudistamist!