Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tsirkuseartisti aare on teiseks Paalalinna-seeria aardeks, millest esimene, Spordiplatsi, asub vaid väikese jalutuskäigu kaugusel.
Aardeni jõudes võin garanteerida, et olete täielikult mugude huviorbiidis. Teid on jälgimas kahest majast, 96 korterist, 152 aknast umbes 200 inimest, kui arvestame, et igas korteris elab keskmiselt kaks inimest :)
Seega võib tõdeda, et olete tõelised tsirkuseartistid otse tähelepanu keskpunktis!
Peaasi, et ikka tipu poole püüdlete oma artistiteekonnal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5ABYF
Logiteadete statistika:
130 (80,2%)
32
12
2
2
0
0
Kokku: 178
Geopeitus Viljandi moodi?! Mitmes leidmata see mul nüüd on ?! Aga panen ikka kõik ausalt kirja ka! Jalutuskäik aarde piirkonda tehtud, aga tundus, et pole mõtet otsida-logitud pole väga ammu ja logisid lugedes pikema otsimise isu ei tekkinud. Sammun edasi päikeselise Viljandi radadel :)
Kohale jõudes kohalikud chillisid seal siis ei tekinud võimalustki otsima minna, aga kuna viljandisse aardeid veel jäi siis hea põhjus tagasi tulla, tänud :)
Viljandisse jõudsin kella 10ks. Oli suht hämar ja jahe juba ja lootsin, et pühapäeva õhtul on kõik juba tubased. Sõitsin nulli lähedalt mööda ning nägin, et mugud hängivad täpselt nullis. Ei jäänud nende lahkumist ootama, sest iga minut viivitust tähendab alanevat temperatuuri ja vähem valgust. Sõitsin Viljandist välja stati kiirtanklasse, toppisin kõik riidehilbud selga, mis kotist leidsin, pakkisin end korralikult kinni ning põrutasin Tartu suunas. Udu kattis juba madalamaid põlde, rebased luusisid maanteekraavides ja vastutulevate autode tulevihud moodustasid kiivrivisiirile läbipaistmatuid kujundeid. Oleks pidanud ikka visiiri puhtaks tegema tanklas. Kodus läksin esimese asjana kuuma dussi alla, sõrmed olid külmast kanged ja hakkasid kuuma vee käes surisema.
Nonii, aeg otsad kokku tõmmata. Täitsa mõnus motoseiklus oli. Kolm päeva täis maanteid, kruusateid, metsaradu. Tsikliriietes matkamisi ja uusi huvitavaid paikku. Alustasin reede lõunal Heimtali kirikuga ja lõpetasin siin, mitteleiuga. Vahepeale jäi kolm üritust, millest olin lubanud osa võtta, hulk aardeleide, mõned mitteleiud, veidrad kohtumised, õnnelikud juhtumised ja ilusad maastikuvaated.
Kokku külastasin 49 aaret Eestis ja Lätis. Neist 5 jäi leidmata ja üks oli juba varem leitud. Kilometraaži tuli kokku 805.
Proovisime kätte saada, aga ei midagi. Ju on kinni külmunud, ei hakanud me jõuga julgemalt katsetama.
No kes seda tsirkust ikka peab tegema kui ise ei tee. Seekord olid lapsed kaasas ja sai ikka uhkelt kohti uuritud. Null oli puu juures ja vahel ka kaugemal, kuid midagi konteineri moodi me tuvastada ei suutnudki.
Pool tribüüni oli remondis. Ei tahtnud nii väikese raha eest trikke teha. Jalutasin korra üle lava, tuvastasin asukoha ja lahkusin. Vast kunagi...
Asjade kaotamises oleme juba päris osavad.. Kui õpime ära mööda nööri kõndimise ja/või õhuakrobaatika, siis tuleme oma tsirkuseprogrammiga tagasi ja küsime piletiraha ka kõigilt 400'lt silmalt ;)
"Ebaõnne teekond" 16/22
Viljandi on piisavalt suur ja samas üsna pisike. Üks aare ühe, teine teise, kolmas kolmanda sugulase akna või aiataga. No läheduses kolm tk kindlasti nagu ka see. Kohale jõudes ei tekkinud ühtegi soovi isegi otsima hakata. Võtaks ühe maja vahelt maha siis saaks oma tädi aaret valvata. Mõned minutid hiljem saabus kohale pääste raskearmee. Suur punane, kaks valge-punast ja mitu sini-valget. Palju palju huvimugusid. Ei meie hakanud uurima kes või miks abi vajas.
Ettevalmistused selle aarde otsimiseks võtsid oma aja, oli ju vaja rekvisiidid välja otsida ja grimmikunstniku juurest läbi käia. Kui see tehtud läksime kohale, publik oli ka olemas kuid keegi ei plaksutanud meie lavale saabudes. Vaatasime nõutute nägudega üksteisele otsa ja otsustasime naasta mõni teine homme . Loodame , et siis võetakse meid aplausiga vastu ja saame oma uhked trikid ää esitada.
Lugupeetud tsirkuse direktor
Avaldus
Paluks tagastada piletiraha täies ulatuses, kuna atraktsioonid olid katki, torkisid, telk oli mulklik elik tuul tõmbas, esinejad olid äärmiselt amatöörlikud ja peale Teie lahkumist võtsid gastrolöörid autost kaasa kõik käpikud ning "rohisid" kogu perimeetri veelkord läbi(jeahhh...kes läheb otsima mullas ja jäänustes peale seda, kui peitja tunnistab asja kadunuks ning raiskab sellele mitukümmend aega ja potsatab masinasse õndsa näoga-näe, ei leidnudki!), millega põhjustasid mulle ja P-le hingelise(täiesti õlle vaba periood elus) ja majandusliku kahju(lõvipuuris ööbimine mind ei hirmuta, aga korilaste eest peab edaspidi raudpuur kaitsma, igatahes), kuna jäsemed tõmblesid neil terve õhtu jooksul, hoides küüsi enda poole. Minu kommentaariks, et aarde taastamiseks jäi algosa ehk siis algse peiduka juure tasandik ju alles...sain vastuseks vaid duo kilked, et seal ei taastu enam miski...vähemalt suveni...aarde uutest koordinaatidest järeldades, olid naesterahvad taas(nuh, nagu alati), õigel seisukohal :)
ette tänades
grupipileti omanik
p.s. tagasikannet tehes, ärge unustage summa lahtrisse kirjutamisel, et ega null pole number :D
Mõnus mitteleid lõpetas geopäeva vabas õhus...geohotellis kõik alles algas...oh boze moi:)
Nüüd olen enam kui kindel, et aare jäi meil leidmata selle pärast, et mul reedel ei õnnestunud Tallinnas Lindakivi keskuses külastatud Ukraina tsirkusest seda boad kaasa haarata :P. No kui boa oleks mul kaasas olnud ,oleks leid olnud silmapilkne, olenemata kas ta seal kohal oleks olnud, maole lihtsalt vastu ei ole ilus hakata, ka aardel mitte . Nüüd aga pidid klounid ja akrobaadid niisama ninad norgus aplausita lahkuma. Tsirkuse direktor aga lohutas just tsirkust taastades, et piletid kehtivad ka järgmisel etendusel, eks näis, ehk selleks korraks olen suutnud ka boa hankida, klouni parukas ja nina mul juba on. Olge valmis!
Oota veel kaugeid külalisi nii kaua, et koos tsirkusesse minna. Vähe sellest, et õhuakrobaadid olid külmast kanged, paadunud loomakaitsjad lõvid lahti lasknud ja koerad-kassid sooja viidud. Klouni punane nina muutus ka pikaks, nähes, kui vähe on pealtvaatajaid ja kui nõutud on need mõned, kes end kohale vedasid...
Lõpuks sai helistatud edukatele artistidele, kes kupatasid kohale tsirkusedirektori enda. Selgus kurb tõsiasi- etendus jääb ära rekvisiitide kaduma mineku tõttu. Mis siis ikka, pühkisime põlved-seljad lehesodist puhtaks ja " tsirkus käib ka puhvetis, trarallalalllaaaa..." läksime ära. :)
Prožektorid kustusid, üle tsirkuseareeni valgus külm-kõle oktoobriöö...
Käisin läbi, aga ega seal väga mugav tegutseda polnud. Peale selle arvas GPS olevat nulli keset muruplatsi, kust mikrot väga leida ei õnnestu. Mõnda loogilisse kohta sai vaadatud, aga need olid tühjad.
Lihtsalt peitjale teadmiseks, et käisime, ei pääsenud üldse löögile, lahkusime. Peaks ühe tsirkusetelgi sinna nulli püsti panema ja...
Võeh, kui mittekutsuv aardekirjeldus. Ei meeldi mulle kuidagi (veel vähem sadade) inimeste akende all neile arusaamatuid tegevusi teostada, mis mõlemale osapoolele negatiivse kogemusega lõppeda võib. Kohapeale jõudes selgus, et kirjeldus on väga akuraatne, nii oligi. Ei leidnud siin akende all midagi vaatamisväärset, mis aaret vääriks. Õnneks oli pime ja saime otsida, nii vargsi lampidega kui ilma. Nii kätega kui silmadega. Valges on siin ikka veel kummalisem otsida. Leppisime juba enne kokku, et otsime 10 minutit ja kui ei leia, pole kahju lahkuda. Ei leidnud. Loodan, et aare on seda väärt, et tasub naasta. Aitäh ka täna ainsa mitteleiu eest! (-:
Võis vist ligi tunnike minna enne kui ära läksime. Kirjeldusest ja raskusastmetest ei saanud lõpuks üleüldse mitte midagi aru.
Ootasin, et on ka millalgi õhtul mul võimalus seda asja vaatama minna. Täna oli. Võtsin kaasa isegi imeväikse taskulambi. Kahjuks segas minu ilusad plaanid paar mugu, kes akna peal teineteisega rääkisid ja kes ei kavatsenudki akna pealt ära minna. Teinekord uuesti.
Publikut oli vähevõitu ja seegi vilistas meie etteaste välja. Lisaks hakkas Taevataat meile ämbrite viisi vett kaela kallama. Tuleb oma numbrit paremini lihvida ja tagasi tulla.
Ilmselt on tsirkuse puhvetis alkoholimüük lubatud, sest üle poole publikust oli purjus. Üks noormees korjas nööridelt pesu ja üks valge kass vaatas mingi korruse õhuaknaaugust kõike pealt.
Vihmasabina ajal ei olnud just segavaid mugusid aga Mariann tüdis kiirelt. Kobamised seekord edu ei toonud.
Sõitsin nulli ja vaatasin tõtt akna peal passiva muguga. Vaatasin ringi ja nägin veel paari peanuppu tõusmas. Noo ei, minu häbelikkus sellist asja ei võimalda. Millalgi öösel vast tagasi.
Teine ring tõi täpselt sama palju tulemusi, kui esimene. Nüüd jään esimest leiulogi ootama.
Õhtusel etendusel oli küll vähe publikut, kuid see-eest oli valgustaja jalga lasknud. Sooritasime kondiväänamist ja akrobaatikat, kaasotsijatel-mustkunstnikel õnnestus hekist naisterahvas välja võluda.
PS. Hekk VEEL püsib, aga tuleks tõsiselt mõelda selle kaitse peale.
Näod publiku seas hakkavad juba tuttavaks saama. Tore, et rahvale tsirkus meeldib.
Tegime kõik, mis oskasime. Kunagi anname uue etenduse.