Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Heltermecky on talukohana mainitud juba 1620.aastal. Talvel oli sellest rannast kõige lühem jäätee mandrile. Suvel, kevadel ja sügisel peeti ühendust mandriga purjepaatidega.
Tänapäeval veedab enamik sadama külastajaid siin aega ilmselt eelkõige praami ootamise eesmärgil. Sestap väikene ajaviide ilusamat sorti ilma jaoks. Olge raskusastmele vastavalt lähenemisel ettevaatlikud!
Vihje: pole
Lingid: http://www.saarteliinid.ee/ports/heltermaa/?articleID=141
Aarde sildid: soovitan (2), muguoht (2), gpsita_leitav (2), ettevaatus_vajalik (2), vaatamisväärsus (2), lumega_raske (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5C8GY
Logiteadete statistika: 184 (92,9%) 14 3 5 6 0 0 Kokku: 212
Hiiumaa Lead Open nädalavahetuse punkt. Pärast võistlusi üldjärjekorras praami oodates sattusin peale muulil ukerdavale kahele kolleegile, kes minu õnneks aarde beetaga kitsid ei olnud. Pakun, et neljas kord, kui aaret otsin; seekord tänu lahkele vihjele tulemuslikult.
Ma ei tea, miks kujunes aare mu veskikiviks, kuid nüüd on ta viimaks lahendatud ning Hiiumaa mandri aaretest püsib vaid Käbikuningas.
Millalgi varem plaanisin päev varem, reedel, kusagil Haapsalu ümbruses aardetäppe värvida, aga siis jäi silma laupäevane sündmus Hiiumaal. Nii et päris kiirelt sai teha muudatus, seda enam, et siin saarel olen ma alles kolmandat korda. Geocachingu raames alles teist korda ja leitud varasemalt, kõigest 10 aaret. Nüüd siis idee veidi rohkem leida. Hommikul kella kolmest äratus ja koju tagasi jõudsin alles järgmise päeva esimeseks tunniks. Oli äge seiklus, ja rohkelt uute paikade avastamist. Kiirustasime, mis kiirustasime, varem saarelt minema ei saanud ja kuhugi kaugemale kolama minna ka enam ei tahtnud. Nii kasutasime juhust, kui kedagi nägemas ei olnud, tulime siia näitsikut kõdistama. Tänud peitjale aarde eest.
Praamijärjekorda jõudsime varuga, et sellel aardel lõpuks järel ära käia. Ilm oli ilus ja rahvast vähe - ideaalne aeg! Saime ilusti nimed kirja. Tsipa hirmus oli, aga ei miskit kontimurdvat kui ettevaatlik olla. :) Suur aitäh peitjale!
Hiidu jõudes tegime kohe sadamas esimese leiu. Tänan peitmast.
Praamile minekuks oli paras ajavaru, et see käik ära teha. See kividel keksimine tuletas mulle meelde lapsena esimest mägedes käiku. Mõnusad meenutus. Aardetops ise andis kiiresti kätte, aga seest vaatas vastu tühjus. Panin siis ühe lehe sisse, et teistel ka oleks, mille peale kirjutada. Aitäh peitjale!
Tegime praami oodates aega parajaks ja kuna terve Hiiumaa reisi olime hoolega aardeid otsinud, siis tundus loogiline ka viimane jupp saaretripist samas vaimus veeta. Muidugi läksime plätudega - osad kivid liikusid jala all pahaendeliselt. Aga siiski saime ilusti aarde juurde, logitud, ja pikkade sammudega auto juurde tagasi.
Kalpsasime mööda kive kohale. Mõni kivi ikka liigatas jala all ja tõeliselt hea meel oli kuiva ilma üle. Kohale jõudes oli nii nagu oligi karta, et siin poosetav proua oli kõik täis kakatud. Jumal tänatud, et põlv oli tal vähemalt puhas, sinna oli kena logimisel paberit toetada. Tänud peitjale aarde eest.
Hommikul vara saarelt lahkudes logisime ka selle aarde ära. Tänud peitmast!
Jõudsime sadamasse paraja ajavaruga, niiet võtsime ka selle aarde ette. Nullis läks ikka natuke aega, kuid lõpuks jäi tops õige nurga alt silma. Tänud!
Esimene leid Hiiumaal siis. Ilus koht ja super vaade. Aitäh peitjale!
Aitäh aarde eest!
Ei viitsinud mina plätusid ära vahetada ja panin kiirema sammuga peidukani. Tahtsin ennem ootajaid aarde ikkagi ära logida. Ja hea oligi, sest tegin selle kuju juures asju, mis võisid kaugemal olevatele sündsusetu tunduda.
Kaks aastat tagasi, kui viimati Hiiumaal käisime, siis oli sadamas väike vahe, et käia kivide peal ära ja proovida ka veidi aaret otsida. Ajanappuse tõttu toona edu ei olnud. Nüüd oli seis märksa parem. Aega oli küll ja veel. Mööda kivisid jõudsime pärale, sai igale poole vaadatud, lõpuks ka õigesse kohta. Täname.
Esimest korda juhtus nii, et kuna meie hotell oli sõna otseses mõttes sadamas, siis olime praamijärjekorras juba 1.5h enne väljumist. Eelmise praami tekitatud lained ei olnud jõudnud veel lahtudagi. Õnneks sadamas tegevust on - selle aarde näol. Turnisime mööda kive kohale (see siin ei ole plätuga võetav aare) ja nautisime päikest ja meretuult. Aare leidus isegi ruttu, arvestades, et eelmise Hiiumaa külastusel olime jäänud pika ninaga. Tasus uuesti tulla, aitäh!
Aare kindla jalaga geosõpradele! Tänud meie poolt!
Kõigepealt sai nälg sadamas rahuldatud ja siis läksime kividele keksima. Tuul puhus igast suunast, aga saime vastu ikka. Klubikaaslastel olid teravad silmad ja leidsime aarde ka päris kiirelt :) Aare sobis meie ajakavasse hästi, jõudsime autosse tagasi ja juba paistis ka praam. Aitäh! :)
Rõõm, et Hiiumaa 2021 georetke lõpuks saime likvideeritud ühe "nõmediku" kaardilt ja selle eelmise georetke tujurikkuja, mida siis ei leidnud. Kui eelmine aasta otsisime kaks korda pimedas ja pea tund, siis sel korral kohale jõudes vaatas aardetops kivide vahelt vastu. Sürr, kuidas me siis ei leidnud?
Meie Hiiumaa tripi viimane aardeleid. Eelmistel kordadel tulid mitteleiud, sel korral vaatas aare Triinule ise otsa.
Kui praamist maha jäime, siis tuli aega kuidagi parajaks teha.
Laevalt laaditi mingit lendlevat puidusodi maha, niiet otsimine oli ebameeldiv
Siia plaanitud aeg tahtis teeremondis tee peal tigusammul edasiliikumisele kuluda, aga lõpuks vedas ja jäi ikkagi piisav ajalõtk, et ka sadamapiirkonnas ringi rähelda. Aitäh.
Läks kiiremini kui arvasin. Isegi laevale jõudsime. Milline õnn. Aitäh!
Saarte vaheline praamiühenduse segadus mõjutas ka meid. Broneeringu mandrile saime alles 22:00 praamile, aga nii kaua ei olnud me nõus ootama ja tulime juba 18:00 paiku sadamase, et ehk äkki ikka ülejärgmisele praamile ära mahume. Õnneks kohalik operaator lohutas juba saabudes, et probleeme pole täna, kõik kes tahavad, mahuvad ka peale. Sellegipoolest oli meil nüüd korralikult vaba aega enne praami väljumist. Selle aja sisustamiseks sobis väike jalutuskäi muuli tippu aarde juurde suurepäraselt. mängeldes jõudsime kohale, nägime hullu vaeva, enne kui aare silma jäi ja leidsime poolpiduse konteineri. Lisasime nimed, tuunisime konteinerit ja oligi aeg auto poole naasta. Ühes vaatlejas suutsime ainult natuke segadust külvata oma pika otsimisajaga. Nimelt suutis meile otsimise käigus ka abivägi saabuda, et äkki autovõtmed on kivide vahele kukkunud ja vajame abi. Paljastasin siis talle meie tegelikud põhjused, miks me nii pikalt tagumikud taeva poole aega veetsime. Härra oli positiivselt nähtust üllatunud. Selleks korraks kõik. Oli tore saare külastus, äkki järgmine aasta jälle.
Tänud.
Hiiumaa tuuri esimene aare kohe peale laevalt tulekut. Kivilt kivile hüpeldes jõudsime kohale väikese vihmasabina saatel. Aarde leidsime üsna kohe ja saime nimed kirja. Paraku polnud topsil enam korki - meil kahjuks mitte ka asendust panna. Logi oli praegu kuiv ja korras, aga kui suurem vihm peaks tulema ... Tänud peitjale!
Praam juba paistis aga jõudime ikka ära võtta aarde :)
Ei teagi, kuidas esimesel korral leidmata jäi. Seekord varusin enne praami aega, kuid leid tuli lihtsalt. Tänud peitjale!
Alati on saarelt lahkumisega olnud kiire ja pole leidnud aega aarde külastamiseks. Seekord varusime aega ja tegime jalutuskäigu aarde juurde. Nimed kirja ja mõned pildid ning oligi aeg minna praami peale. Aitäh.
See aare on juba ammu pinnuks silmas aga Hiiumaalt tulles jõuame sadamasse alati viimasel minutil ja mandrilt tulles kimame kohe maakoju. Täna aga saabusime laupäeval ja keset päeva, sadam oli tühi ja ideaalne võimalus lõpuks see aare ülesse otsida. Aitäh!
Jõudsime sadamasse veidi varem, praamini oli veel üle poole Võtsime teekonna siia tippu. Aare ilmutas end kohe. Tänud
Dix leidis kohast kus me olime juba kaua kaua otsinud. Tuli, leidis ja logis. Saime otsida, sest aega meil oli. Ei pretendeerinud täna üle minema. Found it: 17.Aug.2020 17:35 The Mermaid of Dagö / Kopenhaageni. Osad said veel mitu korda käia, sest GPS valvur oli selle sõnagi lausumata neitsile tagumiku alla jätnud. Täname. Kõik OK
Üle kuue aasta aktiivset geopeitumist, ligi 4000 leidu Eestis, aga Hiiumaal esimene alles nüüd :o) Nii pikalt oli vaja hoogu võtta, et ka Hiiu maakonnas geokaardile üks roheline täpp teha. Ja nädal hiljem saarelt lahkudes jäi maha üksainus kollane täpp.
Ranna Ella ei olnud üksinda. Lähenedes nägin, et noored inimesed askeldasid seal kangesti geopeiturlikul moel. Nulli jõudes tervitasin ega saanud minutitki otsida kui topsik välja kougiti. Vahest pääseb õige kergesti.
Väiksena armastasin rannas kivilt kivile hüpata. Siin sai ennast jälle lapsena tunda :) Leidmine võttis veidi aega, aga tops oli kenasti oma kohal. Aitäh!
Esimene aare saarel. Jalutasime, vaatasime, logisime. Aitäh!
Aitäh aarde peitjale. Kügelesime neli tundi sadamas ,vähemalt oli osa aega sisustatud. Jalutuskäik ilusa ilmaga mööda kive on igati meeldiv boonus.
Leitud :) Hiiumaa tripi esimene. Maastiku astmest saan aru, peidiku omast mitte
Seda ikka mõnusam siis võtta, kui mandrilt tuled... Jalgealune kõigub kohati, mis siin veel vihmase ja tuulise ilmaga teha? Aare näitas end üsna ruttu loogilisest kohast. Kaablikarbikuid ei tasu näppida! Tänud peitjale
Tänase päeva esimene leid. Kohe meelega ei jätnud seda aaret praamile tuleku ajaks - sest teadupärast läheb see paadile sõit alati jube kiireks ja siis oleks ta ilmselt jälle jäänudki. Aga nüüd oli mõnus ja rahulik kulgemini aardeni. Märjad kivid ja tuul tegid raja natuke ekstreemsemaks aga kohale me jõudsime ja nimed said kirja ka :)
Teisel korral leitud. Eelmisest korrast möödas.... eeee, 2 aastat? Siis naiivsuses lendasin kesksuvel peale, sadam rahvast täis ja kõik vahivad. Ja ega ausalt ei leidnud kah. Nüüd jaanuar, vihma sajab, sadamas üks auto. Ajasin ka nüüd ikka tükk aega taga, kuid käes. Aitäh aardr eest, üks saarel jälle vähem pinnuks silmas.
Hiiumaal oleme varem käinud nii geotuuril, suveseiklusel kui ka niisama muid asju ajamas. Siiski vaatasin, et ca 40 aaret jälle meid siin ootamas ja vajavad üles otsimist. Nii võtsime uue tiiru ette, et taaskord Hiiumaad avastada.
Kuna tagasisõidud mandrile kipuvad ikka kiireks minema, siis mõtlesime, et otsime selle aarde siin kohe üles. On pärast muretum. Tagantjärele tarkus - läkski kiireks ja saarelt lahkudes olekski see vast leidmata jäänud. Sellest aga täpsemalt Suure silla aarde juures.
Siin aga nägime vaid paari kalameest, kes meid ei seganud ning leid tuli nobedalt. Täname!
Oli meeldejääv geotuur, mis kestis kogu nädalavahetuse. Antud aare oli mõeldud jätma viimaseks, sest sadamasse tuleb vara tulla. Kuna tulles olime 20 minutit varem kohal ja jäime esimesena maha, siis täna jõudsime 50 minutit varem kohale, aga järjekord oli nii pikk, et kaheldi, kas järgmiselegi peale saame. Õnneks siiski saime ja ootasime ainult 2,5 tundi sadamas. Seda oli piisavalt, et antud aaret käia logimas.
Enne praamile minekut viimane leid. Sel korral vedas ja olime eel-eelviimased, kes said praamile.
Viimane hiiumaa aare. Aardel puudub kork (järgmine leidja võiks tavalise pudeli korgi kaasa võtta). Panime praegu ette kilekotti.
Sai läbi meie supermõnus Hiiumaa telkimisretk. Sadamasse jõudes hindasime molukorda ning tundus, et vähemalt 10 minutit peaks veel aega olema, Tessa oli ainus, kes nõustus ühe jooksu ette võtma, Taavi sai ülesandeks vajadusel autot edasi liigutada või praamile sõita kui keegi tuututama hakkab;). Kiire kalpsamine mööda kive nullini, õnneks jäi tops ruttu silma, nimi kirja ja veel kiirema jooksuga tagasi, läks aega 7 minutit. Jõudsin tagasi autoni ja samal hetkel kästi praamile sõita. Tänud! Hiiumaa on väga vahva. Järgmise korrani!
Esimene leid Hiiumaal. Viimane maakond, kus veel seni ühtegi leidu polnud. Tänud!
Jõudsime sadamasse väga vara. Sisustasin aega kasulikult ja jalutasin vaikselt aardeni :) aitäh!
Sellekordse Hiiumaa tripi viimane ja väga tuulistes oludes leid. Õnneks keegi lendu ei läinud. TFTC!
Hiiumaa leid # 15. Pidi ikka paar ringi esmalt tegema, et õige koha ära tabaks.
Jõudsime sadamasse varem, et just täpselt selle aarde juures ka ära käia. Päris vahva teekond oli selle aardeni. Kõik kulges kenasti ja saime nimed kirja. Aitäh peitjale aarde eest! Hiiumaal oli väga mõnus ja tore!
Selleaastase Hiiumaa reisi esimene aare. Mahe tuuleke hõljutas seelikusaba ning kivilt kivile astudes jõudsin ka lõpuks Ranna Ella juurde. Tegime tema ümber mitu tiiru, enne kui avaldas, kus aare end peidab. Täname.
Leitud ja logitud. Tõenäoliselt nägime ka Margust ja Einarit vahelt enne meid aarde juures toimetamas.
Peale mõningast piilumist näitas aare end kätte. Peitja palvel vahetasin logiraamatu "tänapäevasema" vastu, nüüd peaks see lihtsamalt topsist välja tulema. Natuke modifitseerisin aardekonteinerit ka, nüüd leiad juba konteineri pealt viite geopeitusele. Aitäh aarde eest ja tervitused Tartusse!
Pidime leidma selle algul reede õhtul saarele jõudes, kuid siis tegid kaks mugu nullis romantikat. Kui jõudsime pühapäeval umbes 45 minutit enne praami väljumist kohale, siis tõime selle ka ära :)
Olime just Tiiuga Hiiumaale jõudnud tegime peatuse selle aarde juures. Logirulli oli raske kätte saada, aga saime. Aitäh.
Taas saarel peale 10 aastast pausi. Minu esimene Hiiumaa aare. Raskelt tuli, küll mitte leid, vaid logirulli kättesaamine. Tänud juhatamast.
Jalutasime võitlesime tuules. Leidsime logisime
Ja saigi meie nädalavahetuse Hiiumaa retk otsa. Saarele jäi veel leidmata aardeid, me tuleme tagasi.
Suveseikluse aegu (2014. aasta juulis) ei viitsinud Paavo sama rada pidi muuli mööda tagasi koperdada. Viskas riided seljast ja ujus kaldale. Meie turnisime ilusti sinna ja tagasi, merineitsiga ikka pilte ka vahepeal tehes. Aitäh!
Ma olen alati teadnud, et kunagi ammu vanaema juures rannas harjutatud kivilt kivile hüppamine tasub end ära. Siin see lõpuks juhtus ja me ei jäänud isegi praamist maha.
Praamini üle tunni aja vaba aega. Metallkuju teistpool vett vaadates meenus,et mingi aardega see seotud on. Geps uuesti käima ja tõsi see oli. Edasine - mõnus jalutuskäik. Aardekonteineril polnud kaant.
Ülimalt kiire leid, kuna topsik oli nähtaval. Panin väheke paremini tagasi.
Praami oodates leitud ja siis veel ka napilt ilusti praami peale jõutud :) Aitäh!
Saabusin õhtuse praamiga saarele ja alustasin saaretuuri muuliaardega. Leid oli lihtne ja oma pealampi polnud vaja kuna objekti valgustus oli ülearugi hea.
Mõnusa Roheliste Rattaretke lõpetuseks sai ka siia kivilt kivile astudes tuldud ja tõdetud, et Helbe ja Leo, kes läksid meist varasema praamiga mandrile olid samuti oma nimed logiraamatusse saanud.
Statistika: 3 päeva, valdavalt ülimõnus ilm, läbitud 220 km ratta sadulas ja leitud 9 aaret, mis meie teekonnale jäid :)
Roheliste Rattaretkelt tagasi praamile minnes tekkis mõte, et läheks vaataks ikka selle aarde üle. Aega küll väga palju polnud, aga kui ei proovi siis ei saagi. Niiet rattaga kärmelt muulini, siis igat sammu hoolega sihtides edasi. Selleks ajaks oli praam sadamas, vesiir lahti ja tühjenes jõudsalt. Ma püüdsin ratturite rida koguaeg silmas pidada, et nui see liikuma hakkab, siis on üliviimane aeg lahkuda. Leo läks ees ja jõudis ka nulli, mina otsustasin siiski mingil ajal tagasi pöörduda. Tagasi rataste juurde jõudes sain teada, et saime logitud. Rattarivi oli liikuma hakanud ja me uhasime siis kärmelt saba lõppu, napilt enne autode pealelaskmist. Veidi adrenaliini ka ikka päeva lõppu. Aitäh!
Kuna ilm oli kole, siis ei olnud keegi segamas. Leidsime ja logisime.
Autole parkimiskoht leitud, hakkasin muuli poole minema. Muuli alguses meenus aga, et kusagil logis oli märgitud pliiatsi puudumine. Endal ka kaasa polnud. No ok, vaatab üle mis värk on, teab arvestada ja võtab enne ärasõitu. Õnneks aga oli keegi hea inimene sinna pliiatsi pannud ja sai ilusti ära logida. Tänan.
Kuna päris mitmest logist käis läbi, et selle aarde juurde ei tasu enne praamile minekut uisapäisa tormata, siis lähenesime asjale hoopis teistpidi ehk alustasime oma Hiiu geotrippi just selle aardega. Suhisesime praamilt maha, leidsime pärast väikest segadust parkimiskoha ja asusime aarde poole teele. Lausvihm oli lakanud ja mere kohale laotas end hiiglaslik vikerkaar. Teekond polnud üldse raske ja meretuul puhus mõnusalt. Autod ja mugud kadusid üksteise järel S tOla suurde kõhtu ja see sõitis minema. Konteiner vaatas peidukoha raskusastet arvestades küll liiga lihtsalt vastu. Ei tea, kas ta just nüüd nii olema pidi, aga meist jäi igatahes sama koha peale. Tore miniretk ja kujuke. Tagasiteel kumises kõrvus millegipärast Vennaskonna "Jää hüvasti mu Kopenhaagen...". Aitäh!
Hiiumaa naeratama 1/57. Kribinal-krabinal mööda muuli kohale. Praam viis mugud ka minema ja me saime Hiiu tütarlapsega rahus tutvust teha.
"Vanakestel ja tasakaalututel mitte tormata" aare. Alustasin sirge seljaga, kalamugud ilmselt kaldal kihistasid naeru - kummaliselt liikuv matsakas memm liigub ei tea miks, ei tea kuhu. Siis tuli meelde, et mind ei tunne siin ju keegi ja toetasin käpa maha, kohe oli liikumine kiirem ja sujuvam. Esimest korda elus tundsin, et mu käed on võrreldes jalgadega liiga lühikesed. Kuidagi komberdasin kohale, muuseas "St.Ola" randus samal ajal ja jälle tuli meelde tuletada, et keegi ei tunne mind nii kaugelt ära. Nonii, kirjatöö tehtud ja tagasitee saabuvas hämaruses õnnestus ka sinikate ja muhkudeta.
Õnnestus päris osavalt mööda kiva turnida. Hiiumaa nädalavahetuse viimane leid.
Rattaretk Hiiumaale algas selle aarde leidmisega. Jõime veepudeli tühjaks ja korkisime aarde uuesti. Aitäh!
Praamini oli pool tundi aega ja seda aega ei saanud tühja lasta. Retk aardeni oli palju väsitavam, kui eemalt vaadates võis arvata - jalad said kõva vati. Aga kohale me jõudsime ja logi sai kirja. Kahjuks puudus konteineril kork, mis tähendab, et logiraamat võib varsti läbi vettida. Aitäh peitjale!
Mugudest puudus polnud, istusid teisel pool ja nende pilgud saatsid minu tegemisi. Leitud ja logitud ta igatahes sai.
Hasart oli mitmepäevasest aadrejahist nii veres, et pidime kiirelt enne praami väljumist veel ühe aarde haarama! :-) Tee aardeni oli raskusastmele vastav, mistõttu ei soovita minna seda otsima, kui aardeni tõesti vaid loetud minutid. Veidi peab ikka kohaleminekuks ja otsimiseks aega varuma. Aare paljastus loogilisest kohast.
Teadsime, et peame veidi ootama ennem kui praamile saame ja tegime siis lõpuks selle ammu plaanitud jalutuskäigu ära.
Praami väljumiseni jäänud aja sisustasime veel ühe aarde otsimisega,oli ta ju siin samas käeulatuses.
Väikesed kividel liikumise harjutused kulusid kohe marjaks ära hommikul.
Kiire leid ja logimine.Tänud peitjale!
St. Olaga sai võidu joostud mööda kive ja kiiruga logitud. Jõudsime ikka õigeks ajaks tagasi. Selle aardega sai pandud punkt Hiiumaa aardetripile. Väga elamusterohke reis oli. Tänud aarete peitjatele.
Jessas, kaarti sirvides avastasin et see mul ju eelmise aasta Hiiumaa külastusega juba logitud, kuid märkimata jäänud. Kuupäeva enam ei mäletagi, seetõttu jääb praegune kuupäev. Vahva koht :)
Juba esimese aare tee siin saarel viis kellegi hoovi. Mis seal ikka, valisime teise tee ja lõpuks kesklesime meiegi mööda kive aardeni.
Hiiumaa aarderetke esimene aare, mis asus Hiiumaal :)
Jupp aega hüplesime mööda kive kujuni, kui kohale jõudsime, leidsime aarde kiirelt. Aarde konteineril puudus kork, õnneks oli kotis tühi veepudel, millelt sai aardele uue korgi võtta. Aitäh!
Ligipääs oli pisut keeruline. Leid seevastu kiire. Praamisabas olevat publikut polnud ja logisime rahus. Logiraamat on aga paras räbaldunud pusa ja vajab vahetust.
Lootsikuni oli 20 minutit aega, paras selleks, et tüdrukut silitada. Järgmistele soovitus,et palun pakkige logiraamat hoolikalt - muidu ei ole teistel suurt millegi üle rõõmustada.
Suvi, päikeseloojang mere ääres, jalutuskäik muulil - Hiiumaa tervitab meid tõelise romantikaklassikaga :) Aardega läks kergelt, paar tiiru ümber neiu ja käes. Meie jaoks selle saare esimene. Aitäh!
Jõudsime kohale pea kolm tundi enne meile vajalikku aega. Möllisime ennast siis varasema praami peale ja sisustasime järele jääva pooltunni Hiiumaa peaaegu viimase aarde skoorimisega. Viimati olin siin kaks aastat tagasi, saime siis just saare klaariks - Hanikatsid ja Robinsonid ja mis nad kõik olid kenasti leitud - sõitsime mandrile tagasi, panin logid kirja ja - siis see tuli, just seesamune karp avaldus. Ja nüüd on pea sama lugu, vaid Alexi laiuaare jäi soojemat aega ootama, toda niimoodi kiirkorras skoorida ei taha. Leid ise oli kiire ja korralik, Sass pani imed kirja ja juba Regula kutsuski. Tänud, tore asi!
Leidsime üsna vahetult enne laeva liikuma hakkamist. Imetlesime veel natuke preili hiigelsuuri varbaid ja sätendavaid kive (kuidas kellelegi) ning siis läksime pooleldi joostes laevale. Aitäh!
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
Päeva viimane aare ja peale seda saime sündmusele minna :) Mõnel läks kividel liikumine sujuvamalt kui teistel. Käbla õnneks keegi ei käinud ja kohale jõudsid kõik tervelt. :) Leid tuli kiirelt. Tänud peitjale!
Kalpsasime aardeni ja logisime. Tänud peitjale!
Saabusime sadamasse pea poolteist tundi enne praami. Aardeotsingutega oli selleks korraks peaaegu ühelpool, ainult see viimane oligi siin ootamas. Kive mööda hüpata oli vahva, paar külma jutti käis ka südame alt läbi, kui mõni äkki liigatas. Leiu toimetasime vaikselt mugu-kalamehe selja taga. Aitäh!
Algul tekitas küsimusi aarde nime valik. Kohapeal sai asi selgeks. Nüüd vaatasin geocachingut ja leidsin et inglisekeelne nimevariant on justkui palju õnnestunum. Aardega on nii, et nime tõttu tuligi kohe silme ette võrdlus Kopenhaageni merineitsiga. Sealt jäi meelde tohutu rahva trügimine, bussitäis turiste vasakul, bussitäis turiste paremal, lisaks kõik nännimüüjad. Siin kai peal oli aga väga mõnus - põhjamaiselt jahe kliima, meie oma hall meri loksumas vastu muulikive, kalamehedki tundusid sellised koduselt karused ja omased. Hüplesime mööda kive kohale, väike tiir ümber näkineiu ja siis jälle hüpeldes tagasi autoni. Täname!
Hiiumaa I Hõivamine [19]
Seda koomilist leidmisprotsessi on raske kirjeldada... Algas kõik sellest, eelmisel õhtul süües sattusime kõrvallauda perega, kes olid geopeitusest miskit kuulnud ning jutu käigus jäi kõrva fakt selle aarde kohta. Sadamasse jõudes oli praam küll silmapiiril, aga aega tundus piisavalt ning ei jäänudki muud üle, kui lihtsalt tuli siin ka positiivne tulemus kirja saada. Alguses läksime üpris rahuliku sammuga, kuid taibates, et paras ring on aardeni, lisasime kogu aeg sammu. Muulini jõudes tekkis kahtlus, et kas ikka jõuame, aga soov see aare kätte saada oli suur ning siis panimegi mõlemad omas tempos aarde poole ajama. Võrdluseks võiks tuua Tetrise mängu, kus tuleb üks klots alati ette mõelda. Sel juhul siis kaks sammu ette. Liina tuli kiirusega 3-4, mina kalpsasin ees nagu noor vasikas, level 10 tempoga ehk. Jõudsin aardeni välja (paar ehmatust lahtiste kivide näol üle elatud), meenutasin raskusastet ja kukkusin paaniliselt siblima, sest praam oli ikka juba väga lähedal. Õnneks peidukoht oli selgelt ülehinnatud raskusega. Paanikas teatan Liinale, kes oli ikka parajal kaugusel, et pliiatsit pole. Liina rabas kotist pliiatsi, mina aarde ning tormasime üksteise poole. Nimi ruttu esimesele võimalikule kohale kirja. Vabandame südamest ja häbeneme selle käigu pärast! Meile ei meeldi, kui hooletult täidetakse logisid, aga hirm oli suur, et ei jõua õigeks ajaks autosse tagasi. Igatahes, logi kirjas ning Liina hakkas juba auto poole tagasi minema. Mina logiraamatuga taas peiduka juurde, aare tagasi ning nüüd juba vähemalt level 12 kiirusega kivide peal hüppama. Lõpuks jõudsime küll kenasti tagasi, aga kui kuuled, kuidas praam kogu aeg sadamale lähemale jõuab ning lõpuks tundub, et külje all on, siis võib mõistus segi minna küll. Kokkuvõtteks. Aare väga lahe, meil veel viimane seiklus Hiiumaal, täname väga!
Esimene Hõivamine lõppes 19:10 seisuga meie kasuks (ehk siis 19 leidu, 10 mitteleidu). Me jäime väga rahule, samuti jäid meie mugu-peiturid, kes said näha Eestit nii, nagu meie seda näeme. Nemad said aru, et me ei aja ainult karbikesi taga, vaid just tänu neile totsikutele näeme imeilusaid kohti ning radu, kuhu muidu ei satuks. Siin täname kõiki, kes Hiiumaale aardeid peidavad, sest esimene sats on leitud, kuid palju on veel leida õnneks.
Seitsmese laevaga, mis küll hilines veerand tundi, tulime. Ma otsustasin selle aarde kohe ära võtta. Teiste ees mulle tsirkust teha ei meeldi. Üksi ja hämaras polnud hullu. Aitäh! Vaevalt ma aardeta sinna läinud oleks, aga mine tea.
Sättisime end teadlikult varem Heltermaa sadamasse, et tutvuda ümbruskonnaga. Kuna üks praam just väljus,oli sadamas vaikne ja sobiv aeg Dagö Merineitsi külastamiseks. Jätsime oma seljakotid poolele teele maha, et saaks kergema jalaga aardeni. Poiss oli kiirem ja aaregi paljastus kiiresti.
Pärast jalutasime Sarve poole. Oi kui palju oli tee ääres põldmarju! Soovitame soojalt, kui aega on, külastada ka Sarve poolsaart. Kaitseala ja omapärane rand algab juba 1 km pärast ja telkimisplatsini (~3 km) minema ei peagi. Paekivine merepõhi ja rand, mida kaunistavad suuremad kivid ja paene klibu, täis fossiile. Leidsime ohtralt karpide, tigude, käsnade, korallide ja tont teab kelle kivistisi. „Sorteerisime“ randa, mängisime kivi-koputamise mängu, käisime ujumas ,...
Ilus ümbrus meie Merineitsil. Aitäh kiviste elamuste eest, tänud aarde eest!
Hiiumaa- töötuurilt naastes oli praamini piisavalt aega, seega logisime ka aarde. Sellel korral jäi Kopenhaagen küll mu ainsaks aardeks....
Hiiumaa tripi viimane aare sai nopitud ennem praami väljumist.Tänud peitjale!
Parklast mõnus jalutuskäik nulli ja tagasi, kohapeal kiire leid.
Hiiumaa geotuuri esimene aare. Mugusid liikus, kuid logimist ei seganud. Leitud, logitud. Tänud.
Tulime oma jahiga Haapsalust Heltermaale. Võtsime ise aarde ja kaks päeva seal veedetud aja jooksul jälgisime ka teiste geipeiturite tegemisi :-)
Hiiumaa geotuuri esimene aare. Kutsud olid täitsa osavad, ronisid koos otsijatega muuli tippu välja. Eks tempo oli nagu oli, aga hakkama nad said. Kohapeal oli kiire leid. Kuna aardes olnud logileht oli täis, siis lisasin sinna omalt poolt ühe logirulli, millest jälle mõneks ajaks peaks piisama. Tänud!
Lapsevankriga veidi keeruline aardeni jõuda. Aare ise vajab aga pisikest hooldust. Logiraamat täis.
Koht sai külastatud ja logi kirja. Minumeelest seal lehel rohkem tühja ruumi ei olnud. Tänud!
Pika geopäeva viimane leid enne praamiga tagasi minekut. Tänud kuju tutvustamast.
Seisin mina laeva ninas ja ootasin millal laev end kalda külge haagib ja põrisevad motikad oma teed veerevad. Siis oli minu kord kiirsammul laevast lahkuda, et mõned hetked hiljem mööda kõikuvat rada aardele läheneda. No astuda oli tänu kivide kuivusele suht mõnus, vaid neli-viis kivimürakat , mis tundusid tugevasti teiste vahele litsutud, otsustasid kontrollida mu tasakaaluorgantite olemasolu. Pea märg ja jalad kramplikust kividest kinnihoidmisest märjad jõudsin lõpuks sihile ja logisin oma visiidi. Selleks ajaks oli meid edasiviiv neljarattaline ka laeva kõhust välja saanud ja mul ei jäänud muud kui tagasi vudida. Laevgi andis taas otsad lahti ja kruisis tagasi mandri poole. Õnneks oli mingi mälu jalgades alles, tagasiteel õnnestus küllaltki osavalt astumisalust valida, nii jõudsin siledale pinnale kordagi koperdamata.
Tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik ja kiire leid Mariti poolt. Tänud peitjale.
Esimene leid seekordsel Hiiumaa geotuuril. Auto parkimisega suutsime matka kordades pikemaks teha, sadamas saime vaid põhjanaabritekeelseid tervitusi ja meiejaoks tundusid raskusastmed veidi liialt ülehinnatud olema aga eks ilu ja rakus ole ikka vaataja silmades. Tänud viitamast, oleks võibolla juuste lehvides kohe mööda kihutanud
Seekord oli piisavalt aega, et kohale karata ja sinna jõudes esimene koht kuhu vaatasin. Tänud.
Kordades mööda sõitnud aga pole "pihta saanud". Seekordsel saare külastusel otsustasime, et tagasiteele ei jäta ja võtame kohe ära. Teel aardeni avastas Signe, et liiguvad põhiliselt just roosakat tooni kivid nii, et võiks nendega ettevaatlik olla. Leid oli kiire.
Enne praamile minekut hea jalgade trenn. Viimane Hiiumaal seekord. Uue hooga mandrile. Aitäh.
Praamini oli täpselt piisavalt aega, et naabruses üks kiire logimine teha. Aga oh imet - rahvas juba sinnapoole suundumas. Oot-oot, need on ju jälle Pagarid! Autod lukku ja vudisime kiiresti järele. Maastiku raskusaste pidas täitsa paika, kividel turnimine oleks paaril korral peaaegu kukkumisega lõppenud. Tiiale jõudsin järele, aga Noorsportlane Einar põrutas koos Rudolfi ja Indrekuga sellises tempos minema, et kui mina nulli jõudsin ja otsimist imiteerida püüdsin, anti mulle sõbralikult teada, et tegelikult pole enam mõtet :)
Pärast selgus veel, et olime oma konvoiga järjekorras otse kolleegide taha platseerunud - kollektiivne geovaist möllab. Aitäh peitjale lahedat kuju lähedalt näitamast!
Jätsime autod praamijärjekorda ja vaatasime, et on täpselt piisavalt aega, et see aare ära korjata. Juba eemalt märkasime aga kahte tuttavad kuju samuti aarde poole kulgemas - sattusime uuesti kokku pagarite tiimiga, kes olid meid juhtumisi juba hommikul Luidjal eest leidnud.
Aare ise tuli välja esimesest kohast, kuhu vaatas ning tagasi autode poole kulgedes saime veel soovitusi selle kohta, mis aardeid tasub kindlasti Saaremaal külastada.
Aitäh!
Oli enne praamile minekut natukene aega ja nii me siis hüplesimegi aardeni. Mõnus koht. Aitäh!
Mitu korda oleme sealt mööda pannud. Nüüd kui teame geopeitusest, siis sai ka aaret otsitud. Aitäh peitjale :)
Hommikul tulime Vormsilt ja läksime kohe Hiiumaale edasi. Kõigepealt tuli leida parkimiskoht ja siis jäi vaid mööda liikuvaid ja mitteliikuvaid kive aardeni hüpelda. Tegime neiule ka märkuse isikliku hügieeni kohta. Aitäh!
Nädal enne Hiiumaa seiklust oli tegus, et luua perfektne marsruut. Varem polnud nii mahukat autogeopeituse etappi ette võtnud ning see ka minu esmakordne Hiiumaa külastamine. Seetõttu laskusin detailidesse. Otsisin välja parkimiskohad, sõitsin ringi Google Street View-ga ja mõõtsin välja matka teekondade pikkused. Tänu sellele sain teha sobiva pikkusega päevad, leida ööbimis -ja söögikohad, head sõidukaaslased jne.
Hommikul 6:15 korjasin sõbrad autosse ja alustasime sõitu sadamasse. Rohukülas võeti vastu akordionimängu ja laulu saatel. Võib öelda, et olime VIP loožis, kuna seltskond muusikahuvilisi chillis meie ees oma pagasniku ümber. Laeva sõit möödus rahulikult, päike säras ja tuul puhus. Laevalt hommikusööki ostes sain petta. Singi-juustu omleti asemel toodi odavam lihata variant lauda. Kohe esimesel pooltunnil skandaali tegema ei hakanud ja sõin viisakalt ära.
Randudes saarele oli kohe paras aeg tutvustada ühele uustulnukale geopeitust. Teine sõber minuga paaril korral otsimas käinud. Kiskus kohe oma kaamera välja ja hakkas filmima. Kuna ta tegeleb mingil määral filmindusega, siis lubas panna kokku ühe lühifilmi meie seiklusest (4 päeva lõpuks kogunes 55GB jagu materjali mis vajab töötlemist). Seletasin ära, et kui kuhugi üles paneb, siis spoilereid ei tohi olla.
Aardest endast ka. Mulle isiklikult meeldib kivide peal turnida ja hüpata. Kohati küll tekitas hirmu kui silmajärgi mitmesaja kilosed kivid liikusid peale astudes aga jäin rahule. Jõudsin kuju juurde esimesena kuid Ivar oli see, kes tuvastas aarde. Tegin Askole veel kiire lühitutvustuse geopeituse põhitõdedest aardekonteineriga seoses. Logisime aarde ja võisime retke alguse edukaks lugeda.
Tänud!
Oleme ammu plaaninud seda aaret uurima minna, nüüd sai see koos mummiga ära tehtud. Anette leidis kiirelt, tänud.
Praami oodates kiire kõrvalpõige aarde juurde. Leitud ja logitud. Logiraamatu esikülg on täis!
Eelmistel kordadel on alati kiire olnud, kas praamilt maha või praamile jõudmisega. Seekord keerasime praamilt maha tulles nina kohe aarde poole ning saime nimed kirja. Pärast tegime ka väikse fotosessiooni ning Hiiumaa kolmas aardetuur sai alguse :) Aitäh!
Aega oli palju üle praamini ning sai veidike jalutatud. Aare korras, tänan peitmast!
Esimene kevadise Hiiumaa tripi aare, leidmisega tegi otsa lahti Mari-Liis. Aitäh! EVEJ
Hiiumaa geotuuri viimane peatus. Maastik ja peidukas peab täitsa paikka :) Kottpimedas oli näha ka kaugelt saabuvat praami, millega me oma koduplatvormile tagasi pidime saama. Autojuht suitsetas sigaretti ja vaatas uttu. Mina põrnitsesin aparaati ja ütlesin "Ma käin siiski korraks ära veel" :D Loodame, et tormituuled ja hiidlained asjale viga ei tee ;)
Sander pani nii suure tempoga ees ära, et kui ma umbes poolel teel olin, siis seisis tema juba võidurõõmsalt lõpus koos aardega. Tagasi kindla maa peale jõuda oli hea tunne küll. Mõnus aare aja sisustamiseks.
Jää hüvasti, mu Kopenhaagen
Jää hüvasti, mu neeruvaagen
Kas /arusaamatu../ ühisel kõnniteel
Jää hüvasti, mu neeruvähk!
Orelipoiss aka Jaan Pehk
See oli me tänane ainus plaan Hiiumaal, sest randusime 17:15. Mis oli õnneks vähemalt kolm tundi varem, kui plaanitud. Sest Haapsalu uued aarded olid lihtsalt nii normaalsed ja lihtsad, et ei pidanud kell 19 ega 22 praamile ruttama :-)
See seksikas prinkis preilna on ju ammusest tuttav, viimati selle aasta Suveseiklusest, kus üks legend siia kutsus. Pidime üle lugema, mitu varvast on. No mitu ikka olla võib, aga suveseikleja ei lahmi ega eelda :-) Sest eeldamine olla kõigi vussikeeramiste ema.
Tänagi tatsusime siia pimedas, õnneks oli kuiv ja lumevaba aeg. Kiilaka või lumega saab siia küll üsnagi huvitava sildi lisada, ei tahaks proovida. Meil läks kohalesaamine kenasti, polnud isegi lampi vaja. Ka kohapeal ei saanud peiduka raskusastmest sotti, ülilihtne ju - eisimesest kohast vaataski vastu. Vast peab ka ilmadele ja tormidele vastu sedapsi. Viimati Suveseiklusel ujusin siit otse tagasi. Sest nii kuum ja nõretav oli olla. Täna valisin tuldud tee. Paar kiikuvat kivi lisasid vaid vajalikku elevust.
Aare korras ja kena. Aitäh peitjaile! Nüüd vaatan prinkis preilnat uue pilguga ja randun millalgi ehk uuestigi ta jalge vahel.
Kunagi ronisime siia päris ilma aardetagi, nüüd oli samm küll sihikindlam, aga Hanno kihutas ikkagi ees minema. Tagasi tulles nägime, kuidas üks jurakas ahven välja tõmmati - ei passigi need kalamehed seal niisama reas ümber kaunitari :)
Kui Triin lõpuks kohale jõudis oli logi juba kirjas :P. Täname!
38/70 Selle reisi viimane. Hämardus, kuid praamini oli aega. Paras moment aaret otsida. Kõik oli vinks-vonks. Kui tagasi olin, siis pandi kuju juures tuled põlema, saigi viimasel minutil tehtud. Järgmise korrani, Hiiumaa!
Kiire leid, esimesse kohta kuhu vaatasin oligi aare:) minu Hiiumaa 10.aare ongi käes.
Oo, kaunis Norra maastik tuli meelde. Vaid seljakott oli veel täielikust õnnest puudu. ;-) Tegelikult üksjagu ohtlik rada viib selle aardeni. Kivid on laotud kaootiliselt ja kipuvad jalge all vingerdama. Tibi ise aga vajas veidi masseerimist, et oma saladuse avaldaks.
Kolmepäevane hiidlaste ja Hiiumaa külastamine hakkas lõpule jõudma. Parkisin auto sadamas asuva toidupoe juurde. See aare oli nii lähedal, et lausa kutsus logima. Aarde nimi viitab ilmselt Kopenhaagenis asuvale väikese Merineitsi kujule. Kohalikele hiidlastale on tegu Ranna Ellaga. Tegemist on reaalselt elanud inimesega. Ellal olnud palju lapsi. Külarahvas öelnud kord Ellalale - Sul on ju kõik lapsed ise isaga. Ella väitnu vastu - vale puha, kaksikud ei ole. Turnides mööda muuli eesmärgi poole tuli mõte, et need muuliehitajad ei ole geopeiturid, sest muidu oleks nad kindlasti külastanud Pärnu muuli GC15KRB ja Ainaži muuli GC4JA0P Vientuļais mols.Veltījums Andrai Kvālei. Need on küll ehitatud üle 150 aasta tagasi kuid muuli pind on tasapinnaline ja seal on lausa lust jalutada. Siin aga peab olema tõesti üsna ettevaatlik ja libedal ajal on vist parem sinna mitte minna. Ajasin Ellaga juttu ja logisin aardeleiu. Jõudsin tagasi praamilegi. Tänud peitjale.
Meie viimane aare enne Hiiumaalt lahkumist! Aitäh selle eest!
Peale seiklusrikast kajakimatka jäi tunnike laeva lahkumiseni. Täpselt paras aeg aarde juurde jalutada. Probleeme ei tekitanud ei kohalesaamine ega ülesleidine, kõige raskem oli logiraamatu kättesaamine. Aarde iseloomust tulenevalt kaupa ei vahetanud. Aitäh peitjatele.
Praam sõitis ilma meieta minema ning vahepeal sai Ranna Ellat kallistamas käidud.
Olin eile õhtul juba nii väge täis, et oleks kohe tormanud, aga kuna meie seltskond oli juba tarbinud, siis 6 km. jala oli ülajõu käiv katsumus. Täna aga pidin nagunii praamile tulema, sest väikevennal sai saarest villand. (nägi vaid neid paiku, mida mina külastasin aarete leidmiseks ja natuke autoaknast maismaad ka). Aega varusin 1,5 tundi. Kohe peale poole kolmese praami lahkumist panime auto uue praami ootele ja start. Valmistusin hoolega (kõik, peale gepsu ja fotoka, jäi autosse, sest mine tea neid kive seal). Muulilt oli hea ülevaade järjekorda lisanduvatest autodest ja publikust, kes jälgis meie liuglemist. Tippu jõudes algas aga fotoseanss, mille käigus püüdsime tuvastada peidukat. Sai ikka päris mitu duublit teha, enne kui otsustasime kompimise teel edasi minna. Istusime ja kallistasime, samal ajal teine käsi kobas pinda ja saimegi sabast kinni. Jihuuu! FTF 15.39. Tänud jalutuskäigu eest!