Kopenhaageni

Praamilt tulles käisime otsimas, aga väga pikalt peatuma ei jäänud. Paraku tagasi tulles ei jäänud uuesti vaatamiseks aega. Eks järgmisel korral jälle.

Mida pole, seda pole;)

Kadunud...

Tänaseks oli planeeritud minna Hiiumaa laide vallutama. Saarele saabusime esimese praamiga. Kuna hommikune praam oli üsnagi tühi ja meie taga tekkis sõidukitest väike paus, siis seetõttu saime vägagi turvaliselt sadamas pöörde teha. Muul aardeni oli üsnagi konarlik, seda muidugi võrreldes Pärnu muulidega. Kujutan ette, et märgade kivide puhul võib teekond aardeni olla üsnagi ohtlik. Igatahes meil olid kuivad kivid jalge all ja veidi aja pärast olime kuju juures. Otsisime, mis me otsisime kuid aaret ei leidnud.

Otsisime. Helistasime varemleidnule ja peitjale, küsisime vihjet, otsisime. Aga ei leidnud midagi. Logisid lugedes muidugi ei imesta - räägitakse leidmisest nii u 4 otsimiskorral. Aga meil oli see kõigil alles esimene kord.

Ei õnnestunud leida.

Pole see esimene ega ka tõenäoliselt mitte viimane kord, kui siit tühjade kätega tulema tulen.

Alustame Hiiumaale kombekohaselt mitteleiuga. Nii ilus ilm oli otsimiseks, aga kahjuks jäime mitteleiu ta. Eks on siis järgminekord jälle põhjust kivilt kivile hüpata.

Ja lõpetasime ka georetke mitteleiuga. Saime eelviimaselt leidjalt täpsed ja põhjalikud juhised, kust tema leidis ja kust pidanuks leidma. Aga tühjagi, meie käed jäid lühiseks sest seda topsi ei leidnud ka põhjalikumal läbiuurimisel :( Jään ootama uusi leiulogisid.

Alustasime georetke mitteleiuga ...

 2 

Geograafia 01 sai Hiiumaal kokku. Võtsime endale õhtuse praami, et oleks aega Hiiumaal ka ringi vaadata (ja aardeid noppida). Viimane katse, kuna praami väljumiseni oli oma 20 minutit. Kätlin jäi autosse ja sörkisin ise nulli. Seal nägin, kuidas praam just dokkis end, kräp, kiireks läheb. Tegin ühe tiiru, ei midagi. Autod juba sõidavad välja. Teine tiir, ikka ei midagi, närviline Kätlin helistab, ja arvab, et ta vist peab ise autoga praamile sõitma. Kolmas tiir ei andnud ka tulemust ja siis ütlesid ka endal närvid üles ja kimasin tagasi autosse. Teine kord, kui rohkem aega...

Ühed lätlased üritasid pilti teha, teised karjusid teiselt kaldalt, kõik vaatasid Merineitsit. Sinna lähen aga järgmisel korral ikka veel! Kui aare olemas, siis leian ka, seekord lihtsalt silmadega tuvastamine ebaõnnestus.

Silmasin mis meid jälgisid oli palju. Seega proovisime jätta turisti mulje.

Ainus põhjus Hiiumaa väisamiseks vaba päeva ootuses oli Käina kiriku aarde taastamine omale kohale aga nüüd...oli tekkinud taas põhjus külastada kaunist naist(teist sinist nägu ma ei pane ülejärgmise päeva kuupäevaga). Maastik oli tuttav, karbiga olin isegi seal käinud, jalad jäid ka see kord murdmata, ju avan siin enda jaoks uue liini leidmata tünni juurde, tänud!