Vahase

 1 

Sile tee, sile tee, künkad, künkad, auk - vot täpselt selline oli tee jalgrattaga aardeni! ;) Püüdsime ka veidi logiraamatut tuule ja päikese käes kuivatada!

 1 

Leitud ja logitud

 1 

Leitud, logitud, tänud peitjale!

 1 

Kahjuks Vahasele ei jõudnud, Vahase silm oli küll kutsuv. Karbike leitud ja süda rahul.

 1 

Abruka saare viimane! Vähemalt nii kauaks kui keegi jälle mõne aarde kuhugi peidab. Üks julge pundist käis ka Vahasel ära, teised nautisid viimaseid kodust kaasa võetud sööke, ilma ja loodust. Aitäh Abruka olid võrratu!

 1 

Pilliroo vahelt hakkas äkki inimesi välja tulema. Ei saanudki aru, kust nad tulid. Keerasime peale logimist otsa ringi ja läksime tagasi. Tänud

 1 

Aaret valvas eriti suur neljajalgne, kes mõõdetud sammul pisut kaugemale soostus astuma. Karjamaa tee oli veidi porine, aga metsatee rattaga väga mõnus. Aitäh!

Aardevalvur

 1 

Leitud

 1 

Väga huvitatav ajalugu aardel. Kohapeal ei tundunud just palju peidukaid olema, aga siiski võttis otsimine aega. Ma otsisin täitsa valedest kohtadest, õnneks Liis päästis päeva. Vahasel endal võiks ka aare olla, aga iseasi kas kohalikud seda sooviksid. Täna igastahes kostus sealt tümpsu. Meie kuulasime selle peale Abruka valssi.

 1 

Tee peal nägime toredaid loomi ja taas oleks tahtnud mõnda kaasa võtta, aga Kaups polnud nõus. Logiraamatut avades üllatusime, kui tänase päeva logi ees nägime. Kusagil mujal selle leidja nime ei kohanud. Küllap mõni varasemalt kohatud tore loom jõudis aardeni.

 1 

Autoga ringreisi tehes anti meile 10min, et aarde juurde kapata ja tagasi tulla. Maamõõtja sammudega raske järge pidada, pooleldi jooksin. Uku pistis käe õigesse kohta üsna kohe, tegime logi ja tulime autoni tagasi.

 1 

Leitud, aitäh!

 2 

Vaatasime selle silmakoha ka üle, kust siis kõige hõlpsamini Vahasele peaks saama, aga meile ei tundunud see siiski just kuigi hõlbus. Kuna vaikselt hakkas juba hämarduma ning tahtsime valges telkimiskoha välja vaadata, siis me sedakorda sinna sumpama ei hakanud – põhjust jälle tagasi tulla.

Aarde leidmisel oli abi eelmise leidja Heleni logiteatest. Tõesti, saart hooldavate veiste tegevuse jäljed on siin näha üsna mitmes võtmes – üht-teist on siit-sealt puudu, ühte ja teist on samas kohati jälle ülearugi – kõndides peab silmad lahti hoidma.

Aitäh peitjatele!

 1 

Seda aaret otsima minek oli meie jaoks natuke küsimärk. Kuna algul üldse ei kujutanud ette, kui kaua nende pikemate matkade ja kahe esimese aarde otsimisega reaalselt aega kulub, siis olime valmis sellest aardest isegi loobuma, sest kõndimist on päris palju. Kodus plaane tehes oli ka mõte, et saame kuskilt läbi metsa lõigata ja ehk ei pea peaaegu küla keskele tagasi kõndima, et saaks Vahasele viivale teele. Kohapeal selgus muidugi, et laialeheline mets on eilsest paduvihmast eriti märg ja mingit tahtmist polnud teeradadelt kõrvale astuda.
Õnneks olime oma liikumisega ilusti ajagraafikus ja võtsime rõõmsalt suuna ka sellele aardele. Karjaaeda jõudes olime valmis kohtuma ka kohalike neljajalgsetega, kuid õnneks meie teele nad ei sattunud. Natuke enne lagedale jõudmist tabas meid hoopis esimene vihmahoog ja aarde otsimine toimuski kerges vihmasajus. Põõsaid mida uurida olid mõned ja aardekarbi leidsime kõige närituma juurest. Ühtegi rohelist lehekest sellel vaesel isendil küll enam küljes polnud. Aardekarp oli õnneks terve, loodame et kohalikud seda järgmisena pintslisse ei pista.
Kuna ajaressurss oli väga piiratud, siis Vahasele jäi meil minemata, heitsime vaid pilgu sinnapoole. Aitäh aarde eest!

Kõik kuused on neljajalgsete poolt ära kujundatud

Vanad puud laialehelises metsas

See pole langevari, vaid vihmajope kuivatus käimise ajal

 1 

Natuke tuulamist piirkonnas ja aare leitud. Tänud peitjale!

 1 

Võttis küll aega, aga nimed said kirja. Aitäh!

 1 

Eemalt paistva Vahase saarega on minul oma merehäda lugu kitkuda ja selle tõttu tahtsin kindlasti tulla kurja juurt ise üle vaatama. Jalutades lähenemine on küll hoopis teisest küljest ja selgema sihiga..

Aarde otsimine võttis siin ilmatuma aja sest kohalikud sarvilised on ikka mõnuga neid puukesi sügamiseks kasutanud ning lõpuks selgus, et poole aastaga on kõige kõrgemast hoopis kõige madalam jäänus alles jäänud.

Tänan peitmast.

 1 

Tänud peitjale :)

TFTC!

 1 

Abrukal rattaga sõitmiseks paremad teed kui Pranglil. Selle aarde juures olid väga armsad mägiveised. Algul oli nats hirm, et äkki tulevad järgi, aga ei vaid vaatasid korra. Tänud peitjale.

 1 

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Talgugrupiga kadakate vastu edukalt 2 päeva võideldud, siis kolmas päev oli puhkepäev. Tulime siis ka muuhulgas jala Vahase saarele. Ausalt öelda olin siin 5 aastat tagasi käinud ja üldse ei mäletanud Abrukast suurt midagi. Ei teagi, miks. Ei tolle korra talgutööst, mida mitu päeva tehtud, majutuskohast ega Saarest. Aga Vahase kivid olid ainukesed, mis meeles. Ja jälle ronisime siia otsa ja binoklitega jälgisime 3 merikotka tegemisi. Aitäh aarde eest, kaitsvat puud enam pole, karp maapinnal, kuid veel kenasti ok veised pole ära tallanud.

Tänud.

 1 

Teekond selle aardeni kulges kõigepealt mööda tuldud teed ristmikuni ja siis lõpuks aarde poole. Teele jäid uuesti prügikaste meenutavad ilvesepüügi riistad ning mingi naljaka nimegi puu. Nime ma muidugi ei mäleta :D Viimased paarsada meetrit oli natuke kivine ja porine, aga ka rattaga täiesti sõidetav. Lugesime kohta tutvustava sildi läbi ning lasime seekord otsimist alustada mugudel, kelle endale eelmise aarde juurest sappa võtsime. Lõpuks said kõik ikka vähemalt ühe põõsakese läbi vaadata, enne kui aare enda peidukast välja hüppas. Kui meie pikk rida nimesid kirjas, kõndisime veel lähedal oleva kivirahnuni ka. Karl küll tahtis väga selle otsa ronida, kuid vähemalt sellel hetkel ja selles riietuses polnud see mõistlik. Vahasele seekord minema ei hakanud. Eks mõni seiklus peab järgmiseks korraks ju ka jääma. Aitäh!

 1 

Linnuvaatlustorni juures tegime plaane, millise suuna saarel võtame. Olime kindlad, et kogu saarele me jalgsi lastega ringi peale teha ei jõua ja pärast kahte aaret olime juba väga rahul, et Abrukal midagi vähemalt leitud.

Karl oli vahepeal saatnud sõnumi, et neil läheb väga edukalt ja soovi korral võivad nad Mairega oma rattad varsti meile loovutada, et jõuaksime ka saare kaugemasse nurka. Kahtlesime, sest ei olnud kindlad, kas hakkame seltskonda poolitama, aga laululava juures kohtusime ja nüüd pakkusid lisaks Karlile ja Mairele ka Loona ja Kristjan meile lahkelt oma rattaid. Lapsed sattusid mõttest kohe õhinasse ning kasutasime võimaluse tänulikult ära. Aitäh teile!

Üks meist jäi loomadega ootama ja kimasimegi lastega saare kaugemaid aardeid avastama. Esimene sihtpunkt Vahase aare. Nullile lähenedes köitis tähelepanu puule toetuv vildakas infotahvel, kuid koordinaat suunas meid siiski mujale. Keset esialgu tundunud mittemidagit leidsime ka otsitava. Vahase jäi seekord külastamata, aga küll sinna ka millalgi põhjust minna on;).

Aitäh peitjale!

 1 

Seda aaret lasime esmalt otsida meiega liitunud mugudel. Üheskoos sai aare lõpuks leitud mitte väga loogilisest asukohast. Edasi jalutasime neeme lõpus oleva Abruka saare I suurkivi juurde (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;1383049117;est;eelisand;;&comp=objresult=ala.tyyp.Y&obj_id=815). Kivini saab kuiva jalaga aga kivi ise on üleni vees.

 1 

Siia aarde juurde oli kõige pikem jalgratta sõit. Väntasime koos mugudega metsavahel. Tee viis meid põlluni ja üsna aarde lähedale. Otsustasime, et laseme mugudel aarde ise üles otsida. Nullpunkti leidmisega oli meil kõigil tegu, seega otsisime hoogsalt nii meie kui ka mugud. Peale õige koha tuvastamist ja logimist jalutasime veidi eemal oleva suure kivini.

 1 

Tegime Abruka saarel kõige pikema jalgratta otsa. Ühest tipust baarini Must Pärl ja sealt edasi teise tippu. Vahase saarele läksid parasjagu mõned mugud läbi vee. Küllap on tulevikus põhjust ka sinna minna. Me otsisime, koos varemühinenud mugudega, üles aarde ja siis jalutasime edasi eemal paistnud suure rändrahnuni. Aitäh aarde eest!

 1 

Enne Abrukale tulekut vaatasin üle, kas ja kus sealkandis aardeid otsida. Vahase (silma) oma sobis hästi, sest plaanis oli ka kindlasti Vahase saare külastus. Infopunkti/raamatukogu proua küll hoiatas, et seoses kõrge veetasemega pole vesi tavapäraselt põlvini ja läbi minekus oleks tark selga panna ujumisriided. Igal juhul mõtlesime, et kui Vahasele ei saa, siis vähemalt otsime aaret ja nii oli meil selles Abruka nurgas kindel eesmärk. Leidsime aarde ja käisime ka läbi poolde reide vee siiski Vahasel. Aarde karp oli pisut vett sisse lasknud, seega aardes olev pliiats ei ole töökorras. Koht ise on väga tore ja rannaniitu hooldavad veised kappavad pigem inimesi nähes eemale, seega neid karta ei ole tarvis.

Vaade aarde kandist

Hea põhjus ka Vahase saarel käimiseks

Tänan aarde eest!

 3 

Et jalutuskäik väga igav ei tunduks, noppisime teeäärstest sarapuudest ajaviiteks pähkleid. Aardele lähemale jõudes muutusid ka kohalikud ärevamaks. Üks korralik serrano sink jalutas tuima näoga mööda, samas kui nooremal generatsioonil algas keka tund ning otsustati jooksuga koplile ring peale teha.
Algul võttis meidki veidi nõutuks, samas eelmistest logidest oli kasu.

Olen jätnud terve saarejagu mitme aasta tagust geotrippi logimata. Anneli logide abil teen selle suure töö nüüd ära.

Abruka avastamise päev.

 1 

:)

 1 

Läbi Abruka au ja uhkuse, laialehise metsa, liikusime kes jalgsi, kes rattal aardeni. Kuigi saar näib väike, on vahemaad siiski parajalt pikad. Aarde peidukohti ei ole ülemäära palju ja aardeotsing ei võtnud kaua aega. Aare oli heas korras. Seejärel tegime varbad märjaks, kuid Vahasele välja ei läinud. See jääb mõneks teiseks korraks, kui väiksematel on jõudu rohkem.

 1 

Otse suurtükialuste juurest Vahasele pääsemist ei hakanud üritama, vaid läksin ringiga mööda teed. Vähemalt metsa all oli kuuma ilmaga hea varjuline liikuda ja teekonnal oma paadinaabreid taas tervitada. Abruka kuri ilves jäi endiselt nägemata. Peale pikka jalutust jõudsin Vahase silma infotahvli juurde, vaatasin selle üle ja suundusin nulli poole. Uurisin kõik ümbruskonna puud ja põõsad üle, aga ei miskit. Arvasin juba, et värskete lehmakoogi tekitajate poolt on karp nahka pistetud. Aga siis sattusin kohale kus puudest vaid tüükad järgi ja nende all koopas oli midagi kahtlast helkimas. Oligi karp, oi kui hea meel oli, vaatasin gepsu ja see näitas 5m, nii et täitsa koordinaadil oli. Koht oli muidugi lahe, päris Vahasele tahaks ka ükskord. Tänud juhatamast!

 1 

Leitud! Aitäh peitjale!

 3 

Kahtlesin pikalt, kas hakkan üldse selle aarde poole vantsima. Ka mulle jäi tunne, et seda nime kandev aare asub ikka Vahase saarel, et vaja minna läbi mere. Ja mul polnud meres jalutamiseks sobivat varustust kaasas. Aga hea oli, et aega mul jagus ning tahtsin ikka näha kuhu see Vahase teeots välja viib. Huvitav oli avastada uusi radu, võidelda metsas sadade vereimejate hordidega ning lõpuks jõuda välja imetoreda vaatega kohta. Sääskede vastu oli mul vusss kaasas, kuid et metsas ellu jääda lasin end üleni kolmekordse kihiga kokku. See oli tõsine ellujäämistaktika, sest muidu istusid sääsed kolmekaupa mu käsivarrel reas ning lasid hea maitsta. Peale kolmandat kihti sain isegi metsas seisatada, et pilti teha :) Metsast välja jõudes avanesid imelised vaated Vahasele, saare rannikule ja merele. Aare valmistas ka teise üllatuse, sellist peidikut ma küll ei oodanud. Karp oli kehvas seisus, läks jälle käiku see vana ja korduvalt kasutatud meetod, et panin nahka oma võileivad ning vahetasin võileivakarbi selle ilma põhjata karbi vastu. Ise ka ei tea, kas see oli parem, sest hoolimata kohapealsest pesust jäi ju karpi ikka mõnus vorstivõileiva hõng ja jumal teab, kes seda karpi nüüd järgmiseks himustama hakkab. Aga vanal karbil polnud põhja, nii et polnud teist varianti. Ka vana logiraamat on kehvas seisus, nutsakus ja keegi on teda nurgast näksinud. Seega hooldusvajadus jääb - järgmised võiks võtta ka uue märkmiku, hea oleks ka juhend ning tähistada karbi. Mul polnud selleks vahendeid kaasas. Suured tänud peitjatele! Väga tore, et siin saarenurgas on aare, minu tänane elamusterikkaim aardeotsing.

põnevad puud Abruka metsas

teel Vahase aarde poole

karulaugumets

 1 

Geokaardile vaatamata oleks võinud arvata, et niisuguse nimega aare paikneb ikka Vahase saarel. Seda puudujääki saaks muidugi ise kõrvaldada kunagi kui aega jääb sinna minek plaanidesse lülitada :o) Seekord logisin ära, viskasin igatseva pilgu üle vee, siis vähem igatseva pilgu kellaajale ning suundusin tagasi Abruka keskuse poole. Karp on muuseas küljelt veidi katki, teibituuning aitaks, aga ma ei toonud geovarustust saarele kaasa. Logiraamat siiski kuiv. Aitäh.

 2 

Peale seda, kui olime ära jalutanud 7 kilomeetrit haarasime aarde peidukohast ja tegime kiire logi. Kõigil oli kõht hele ja aeg oli midagi põske pista. Infotahvli juures leidsime endale sobiva koha einestamiseks. Sven "meisterdas" kiirelt meile euroalusest laua ja läkski kokkamiseks ja pugimiseks. Peale kõhu täitmist käisime vallutasime Sassu ja Sveniga ka kivitipu. Tänud perenaisele siia kanti juhatamast.

Meie lõnalaud.

Ausalt oleme kivi otsas mitte maas.

 1 

Aardeleid tuli kiirelt, peale seda tegime väikese lõuna Silma tutvustava sildi all. Tänud peitjale!

 1 

Minu jaoks oli sellises lehtpuumetsas jalutamine elamus. Niisugust metsa kohtab mandril ikka harva, väga mõnus roheline ja eripärane. Aitäh!

 1 

See oli viimane kaugema nurga aare, mis oli vaja üles otsida. Raskusi sellega ei tekkinud. Infotahvli juures einestasime ja suundusime Abruka keskusesse. Tänan!

 1 

Kahurite juurest lõikasime oma kolmanda karbi juurde otse, natuke eemal seisva moonalao juurest keerasime ninad mere poole ja hakkasime peale elektrikarjuse ületamist mööda aimatavat traktorijälge astuma… Kohati olid kõrkjad igatahes meil üle pea, nii et kõige lihtsam see minek seal just ei olnud :D. Aga üles leidsime me ka selle aarde ning järgmisena jäid üles otsida vaid keset küla asuvad tsivilisatsiooni-aarded...

 2 

Kui eelmise aardega läks veel lihtsalt, siis sellega enam mitte nii. Leid ise oli küll kiire aga teekonna tegime endale ikka huvitavaks :D Triin ja Margot loobusid meiega edasi tulemast ja läksid tagasi sadama poole vaikselt mööda teed. Vahase aarde juurde kaardi järgi ühtegi mõistliku rada ei näidanud. Ainus tee moodi asi viis tagasi küll ja sealt oleks pidanud siis uuesti Vahase poole liikuma. Meile see kuidagi ei sobinud, sest linnulennult ei olnud aare ju üldse nii kaugel Pitkanina säärelt. Puhkekoha juures oli ka mingi vanem kaart, kus näitas rajamoodi asja Moonaladude juurest ja mis suundus enamvähem õigesse kohta. Jalutasime siis natuke mööda teed tagasi ja moonaladude juurest keerasime metsa poole. Mingi lagedama raja moodi asja isegi leidsime ja hakkasime siis astuma. Mingi hetk sattusime traktori jälgede peale mis täiesti mõnusalt viis rannani ja mööda seda ka edasi aarde suunas, ning lõppeski paarsada meetrit aardest juba natuke rohkem tee moodi asja peal. Ja muidugi kui esimest korda veeni jõudsime, siis kapten Risto arvas, et täiesti mõistlik on üle lahe jalutada aardeni :D Me arvasime teisiti ja läksime mööda rada. No ja mingi pool tundi hiljem jõudis Risto ka kohale oma vesist shortcuti kasutades :D Ahjaa ja no aade leidsime ka muidugi vahepeal kiirelt üles. Kõik oli korras. Vahase saare endaga lähemalt tutvust tegema ei läinud. Oletame, et seal nende suurte rändrahnude juures on kindlasti mõni karp juba peidus, mida millegi pärast pole avaldatud ja küll me siis kunagi tagasi lähme :D

 1 

Kohe kui tsivilisatsioonist metsa jõudsime, tõusid pinisevate imejate karjad õhku ja andsid meile tublisti tegevust. Samas tegi see ka sammud üksjagu pikemaks-kiiremaks ning null tuli täitsa kiiresti lähemale. Vahepeal pidime sopase ja niiskema pinnase tõttu metsaall mõningaid haake sooritama, kuid seejärel olime juba peaaegu nullis kohal. Kuigi vahepeal läbisime ka karjaaia, ei olnud sarvilisi aardevalvureid kusagil näha. Aitähhid ilusasse paika juhatamast!

 1 

Abruka tuuri kuues aare. Tore matkamine. Kiire leid. EVEJ

 1 

Andis siia ikka vantsida... läbi märja metsa ei tahtnud minna ja teed mööda oli paras ring. Ega kuskile kiiret ka polnud. Aare vedeles nulli kõrval maas. Logisin ära ja sättisin ta veidi paremini, ehk püsib. Aitäh peitjale.

 1 

Saaretuuri järjekordne leid.
Tänud, kes inspiratsiooni andsid :)

 1 

See jäi meil viimaseks külastuseks, Selleks ajaks oli ligi 20 km ka kõnnitud ja sekunditest olid saanud minutid ja nendest tunnid ja needki olid möödunud ja kindlasti oli tarvis Abroga täna veel tagasi saada. Mina kohe väga tahtsin minna ka üle vee Vahasele, aga aega ei jätkunud. Vaatasin kaardilt et seal päris mitu kohta mille juurde saaks väärtustamiseks konteineri asetada, kui keegi teine seda ei tee, siis kunagi viin ise. Seega tuli piirduda Abruka I suurkivi uudistamisega ja siis väsinud jalgadel tagasi sadamasse matkata ja seega Head aega Abruka

Abruka I Suurkivi

Linnud ja Vahase

 1 

Kuna üheks õhtuks rataste rent oli sadamaskohvikus 6€/tk, siis otsustasime sadamast jala kohale minna. Aarde juures tuli meile vastu suurem seltskond kahe masinaga, millest üks oli järelkäruga ATV. Kuna tee oli künklik, siis liikus rahvast täis käruga ATV aeglasemalt kui me jala liikusime. Aare logitud, külastasime ka Vahase saart ning ronisime mõlema rahnu otsa. Kunagi olin Abrukat tihedamini külastavate sõprade käest kuulnud, et ainult väiksema rahnu otsa on võimalik ronida. Praeguseks on igatahes suurema rahnu juurde keegi redeli organiseerinud ja sai ka sinna otsa ronida.

 1 

Väike jalutuskäik suurtükialuste juurest, mille tulemuseks oli kiire leid. EVEJ.

 1 

See oli juba veidike katsumuse moodi, ilma ratasteta poleks elus viitsind ära tuua, ratastega oli juba üsna huvitav kohale jõuda.

 1 

Tuleb tunnistada, et Abruka on üks ilus paik oma looduse poolest. Aare sai ka leitud.

 1 

Lõpu poole kadus tee kui selline juba päris ära ja ei olnud kõige kergem vändata, aga kohale jõudsime ja aarde saime ka kätte.

 1 

Kunagi kui ma veel põlvepikkune poisike olin, sai ka jala Vahaselt Abrukal käidud. Nüüd oli hea lapsepõlve meenutada. Aarde juurde minek oli väsitav, kuid aare ise andis end kiirelt kätte.

 1 

Eks sellised mõnusad kulgemised läbi põlismetsade on ikka lahedad...

 1 

Äkkrünnak kilusoolamisaidast/muuseumist Vahase suunas. Ratastega saime praktiliselt vanasses nulli. Edasi (või pigem tagasi) oli pisut jalutamist. Mägiveised, mugud ja mõned rändrahnud. Üht nastikut nägime ikka ka.

 7 

Vahase poole oli jupp maad sõita siin meenutasin oma kooliaega kus sai enamustel suvedel klassiga paariks päevaks Abrukale laagrisse tuldud. Ei läinud ühtegi aastat nii mööda, et ei oleks Vahasele läinud, sest Vahasel oli suur kivi mille otsa sai ronida. See oli paras väljakutse, sest mäletan, et esimesel aastal sai sinna meie klassist vaid mõned poisid, kaasaarvatud mina, järgnevatel aastatel juba rohkem kuni me kutid aitasime juba esimesi ilusaid klassiõdesi kivile ja viimasel aastal vist tegime klassipildi kivil, kahjuks ei suuda enam seda pilti leida. Kahekesi oli päris keeruline siia jõuda, sest tee oli kohati rööpas ja porine. Ühel hetkel jõudsime traataiani kus Melissa oli piirivalvur ja küsis mult piletit edasi minekuks. Minul oli pilet olemas ja sain edasi kuid ühel parmul ei olnud seda ja suurest vihast hammustas Melissat, oh seda kisa hetkeks kuid õnneks Melissal voolab soontes geopeituri veri ja mainides, et lähme edasi varsti jõuame aardeni kadus valu hetkega. Pool kilomeetrit enne aaret jätsime ratta maha ja jalutasime aardeni. Siin leidis Melissa aarde enne mind, mõlemad otsisime kuni ühel hetkel oli tal aare käes ja naeratus kõrvuni. Panime nimed kirja, tegime aardele uuenduse ja Mari soovil leidsime aardele parema peiduka kus ta peaks olema üleujutusekindlam ning suvaliselt ei tohiks kellelegi silma jääda. Tänud ;)

Mina leidsin aarde :)

Neiu rohus...

Uus vs vana

 1 

Jube märg käik, vihma tuli ja kõik oli märg, vesi ladistas kummiku säärest sisse. Aardel oli karp katki ja üldse oli aare mingit saasta (nt kommipaber) täis. Aitäh aarde eest!

 3 

Vihma sajab, kõik ujub,

Lastel paha on tuju,

Ainult krokodill jalutab vees.

Ilmateade lubas, et sadu lakkab, reaalsuses saime aga vihma ja märjaks. Saime ratastega päris kaugele, lõpu jalutasime. Aare paistis välja, tagasi panime pärast natukene paremini. Aarde karp on kahjuks ühest servast katki natukene. Suitsu, tühja kommipaberi ja lahtised mandlid eemaldasime aardest. Aitäh peitjatele peitmast!

Ebasobiv sisu aardes

 1 

Abruka tuuri teine leid, aga esimene jalgsi leitud aare Abrukal :D Siia tatsusime miski kilomeetri. Tee peal leiduvat prügi silmates tõime selle tee peale, et naastes kummikute kilekotti kaasa haarata. Kui puud ja põõsad hakkasid otsa saama, hakkas ka Vahase paistma. Ma polnud seda enne näinud. Aarde manu viis poolaimatav tee, mida mööda ilmselt suviti trakatsiga sõidetakse. Aga suvi veel kaugel.
Kui me aarde nulli lähistele jõudsime, paistis kurjakuulutav vaatepilt - pingid pilla-pala, infotahvel pikali, pooleldi lamava roo all. Õnneks silmas Marje aaret u. 10 meetrit peidikust eemal, lihtsalt roo peal lebamas. Vedas - meil kõigil - sest vesi polnud korralikku karpi ära ega kaugemalegi viinud. Kõik oli komplektne, kuiv ja korras, ainult vales kohas. Logisime, upitasin peidiku (viir?)puukese najale püsti ning panime ka aarde eeldatavasse peidikusse tagasi. Ja nüüd edasi e. tagasi - põhja poole! Igatahes!
Aitäh Marile pika vinnaga aarde eest! Aare korras, peidik vast püsib ka või teevad kohalikud selle suve hakul korda. Edasi, Abruka lõvid! B)

http://app.endomondo.com/workouts/483620824/1392188

 1 

Leidsid Miki, Merle, Liia Abrukale sattudes oli meil eelinfo olemas, et üks aare peaks veel olema. Koordinaadid puudusid, küll aga oli kirjeldus, kuskandis ja mida otsida. Kohapeale jõudes oli kiire leid. Aaret oli leitud tublisti üle kümne korra, tundus, et esimesed geopeiturid olime meie. Suur tänu, et aare lõpuks avaldati - väärt koht, mida tutvustada :)

 1 

Abro alles alustas oma reise saarele. Kasutasime siis võimalust leida Abruka aare, Vahase tuli selge boonusena. Tänud.