Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Igal kandil on oma vahva tegelane. Olgu ta siis kunstnik või hoopis ärimees. Sellistel tegelastel on üks ühine omadus - nad on meelde jäävad. Lubage tutvustada meie kohalikku tegelast - Hr Surma.
Mingil imelikul kombel on Surm meie kandis teretulnud ning isegi inimesed otsivad temaga kontakti. Rohkemaks pead juba sõbrakest Googlit kasutama (muidu saan reklaami pärast veel aasida).
Selle aarde peitis Hr. Surm Tammi teele vana kitsarööpalise raudtee betoonist silla peale ja puu alla.
Meie lisasime peidukale logiraamatu, paar harilikku, juhendi ning FTF-jahtijatele ka väikese nänni.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GC5DW33
Logiteadete statistika:
157 (99,4%)
1
3
0
0
0
0
Kokku: 161
Hr Surma kohta me midagi teada ei saanud, lohutuseks logisime aarde. Aitäh!
Tihe koeraspordiaasta tegi mitmekuise pausi geopeituses. Rahulikuks alguseks võtsime ühe "klassikalise." Jätsime väikese vidina.
Sõitsime kohale ja hakkasime otsima. Mina märkasin vett ja see pööras mind teisele poole otsima. Kristel eest ja mina tagant nii me otsisime, kuniks mõlemad hõikasime, et leidsime. Ma kahjuks ei tea mida Kristel leidis aga õnneks mina leidsin aarde. Aare sai logitud ja tagasi pandud turvaliselt. Aitäh peitjale!
Mina hakkasin ühelt poolt asja uurima, kui Silver juba teiselt poolt võidukalt leiust teatas. Õnneks nimitegelast ei kohanud, üksi oleks lausa kõhe sellist aaret otsima minna (eriti kui mõelda värvikatele kostüümidele, mida saab metsa riputada). Kõik kena kuiv. Aitäh jõulurõõmu toomast, peitjale! P.s ma ei vaata õudusfilme ka.
Aitäh peitjatele!
Siinne hr. Surm on tore ja tegus mees. On olnud juhust temaga mitmel korral kohtuda.
Esimese hooga arvasin peiduka olevat ikka tee all, aga õnneks hakkasin kirjeldust lugema ja sain hakkama palju kergemini.
Hetkel tundus olevat liiga rohune, et otsima hakata. Kuna ma olen endalt tänavu pärast geoaktiveerumist korjanud kuus juba end kinni imenud ja vast nii sama palju ringi jalutavaid puuke, siis tekitab minus praegu iga rohukõrre puudutus ebameeldivat tunnet. Aga ehk kunagi teine kord :)
Siit on mööda sõidetud üsna mitu korda aga seni pole olnud meeles kinni pidada. Nüüd sai see viga parandatud. Kena tummine konteiner. Kiitus!
Hr. Surma väravate juurest keerasin see kord hoopis metsateele. Varasematest vihjetest oli abi. Leid tuli kiirelt. Vana logiraamat on kahjuks plöga. Tänud aarde eest!
Vaatasime mõlemale poole teed, kõik loogilised kohad osisime läbi ka läbi, kuid ei leidnud. Praegu on seal üsna palju lund eks tuleb peale lume sulamist uuele katsele minna.
Tegime siin peatuse, autoga möödujaid siia jagus. Populaarne trass. Leid sai ka vormistatud. Tänud peitjale.
See morbiidse nimega aare tundus väga kahtlane, palju kindlam oli koos julgemate geokaaslastega tulla. Seda kohalikku tuntud tegelast ei kohanud ega tuvastanud, küll aga leidsime aarde, see sobis meile. Aitäh.
Suutsin navigeerida valesti ja uus tee möödus sellest aardest. Kiire peatus ja nimed kirja. Aitäh!
Mirjam oli roolis ja mina GPSi eest. Waze juhatas küll miski laokompleksi juurest läbi, kui oleks saanud ja veidi sirgemaid teid mööda, aga see selleks. Auto jäi kaugtuledega käima ja me suundusime otsima. Parima tulemuse saamise nimel hargnesime erinevatele teepooltele. Mirjam valis õige poole. Mina sain isegi jala märjaks. Õnneks mitte hullusti. Väga lahe aare sellises suures konteineris. Täname!
Uhke sõit oli siia pimedas ikka, GPS juhatas alguses mööda mingist laohoonete kompleksist ja edasi mööda sirget-sirget-sirget kruusakat. Nulli jõudes tundus koht nii kahtlane, et isegi mootorit ei lülitanud masinal välja, et teine meile lisavalgust annaks. Märten otsis ühelt poolt, mina teiselt poolt ja minul vedas. Mõnusalt suur konteiner ka. Aitäh!
Käisin Hr Surma otsimas, leidsin libeda lumise tee ja teeääre, Härrat seekord ei leidnud. Valgel ajal käies oleks äkki olnud rohkem õnne.
Olime juba nii lähedal ja tahtsime selle aarde ka üle vaadata, kuid tee osutus ülimalt kehvaks nii et jala oleks ka kiiremini kohale jõudnud. Õnneks lõpus ootas loogilises kohas viisakas aare. Aitäh!
Täiesti plaaniväline skoor, mis juhtus tänu õigeaegsele kaardi avamisele – oo 150m kaugusel on ju leidmata aare! Muidugi peatusime ja esialgu tundus, et mingid ehitustööd on peidukale üks null teinud. Seejärel tundus, et ee..aa..hmm.. kas peab kraavi ületama? Tegelikkuses aga oli nii lihtne, et astu vaid kohale ja pane nimi kirja. Aardega on kõik parimas korras. Aitäh!
Tegime Mikiga õhtuse tuulutustuuri. Nii kui kokku saime lendas justkui susisevalt katlalt kaas pealt lataki minema ehk pläkatasime võidu nagu kaks eite ja ega me vist kumbki ei kuulanud, mida teine rääkis. Aga oi kui hea oli, kui nädala jooksul kogunenud mõtted välja said pläratud. Niisiis kruiisis Miki üldse ühe teise aarde suunas, kui mina nii moe pärast enda GPS-i korraks vahtisin ja avastasin, et 70m kaugusel on aare. Vapper sohver tallas piduri põhja ja mina komberdasin Hr Miki juurest Hr Surma juurde. Ajasime hr Surmaga veits juttu, ma ikka pidin küsima, et miks Sa, sõbrake, nii kapriisne oled. Näed ju küll, kuidas ma mõne olukorra võtan tõsimeeli kokku sõnadega ,,andke nööri", aga Sa ikka ei suvatse kohale ilmuda. Saanud vastuseks, et ta veel ei viitsi minuga tegeleda, et kaeban ta veel kohtusse v midagi, registreerisin end siiski tema sellesse nimekirja ära, millega ta veel tegelema ei pea ja ütlesin nägemiin.
Lahkesti sain siin ka peatuse ning hoolimata väikesest hirmust, et aare võib olla teetöödele ette jäänud, oli tegelikult väga kenasti leitav ja tip-top korras ka. Aitäh!
Enne tagasi linna minemist tuli Surm mulle teel vastu. Pidasin viisakalt kinni ja vaatasin raamatust üle, et kelle hinged juba sisse kantud, lisasin ka oma nime härra päevikusse.
Rattaga. Siia tulin üksi aga startisin siiapoole koos kolleegiga, kellele teepeal näitasin kätte Prototüüp 4 ja Saaremaa lodka asukohad. Kolleeg keeras paadi juures otsa kodu poole tagasi.
Korralik vastutuul oli linna poolt siia sõites. Vat rattaga ikka annavad sellised asjad tunda. Jalgrattaga sõites tundub 80% ajast tuul vastu olevat. Selle eest oli jälle tagasi sõites tuulevaikus - ehk siis tegelikult taganttuul.
Hr Surm juurest lahkudes oli alguses plaan koju sõita. Aga kuna nii hea minek oli ja jalgades oli ka hea tunne sees, siis jõudes Tammi teed pidi Harku teeni tekkis mõte minna veel Saue kanti ühte aaret nillima. Praegu siis kaardilt vaatan, et ma oleks oma teekonna saanud oluliselt lühemaks teha, kui oleks näiteks Vatsla teed pidi tulnud. Loll pea on jalgade nuhtlus ja kokku sai täna veidi alla 50km vändatud ning seda kahe aarde pärast. Ma ütlen veelkord, et niimoodi võib ennast veel lahjakski sõita.
Ja see aare siin sa ikka ka leitud. Netiühendusega oli vaid probleeme, eks ta üks Harjumaa karukolgas ole.
Mina tänan.
Ma teaks nagu kahte Hr.Surma. Ühte tean kuulu järgi, et on kuskil Kaitseliidus, teine elas meiega samas trepikojas Nõmmel ning oli juba 20 aastat tagasi kõhn ja kuivetunud mees, aga väga ergas ning energiline. Olen teda ka veel hiljuti Nõmmel ringi liikumas näinud ja ilmselt näen 20 aasta pärast ka. Aitäh.
Veeresime autoga ilusti nulli ja kui autost välja astusime laiutas auto kõrval kraavis suur vesi. Panime kummikud jalga ja alles siis saime aru, et aare on hoopis teisel pool teed, kus oli täitsa kuiv. Aardega kõik korras.
Saaremaa Lodka juures vaatasin kella ja vaatasin leidmata aarete listi. Ja veelkord kella. Lugesin läbi kirjelduse ja üritasin mõelda, miks see aare siiani leidmata. Tavaline aare, 2/2 ja peaaegu tee peal. Kui keeruline ikka pimedas ühe tavalise leidmine saab olla? Kui sõita koju, siis koduteele ei jää ühtegi teist tavalist aaret, mida saaksin "möödaminnes logida" ning päeval ei pruugi jõuda kuhugile. Ja nii ma sõitsingi pea südaööl härra Surma temaalist aaret otsima. Kohapeale jõudes sain aru, et autovalik on põhjus olnud, miks siia ei ole tulnud. Minu käes olev (ja ka eelmine) auto ei ole ikkagi geopeituseks sobilik sest mõnda teelõiku sain läbida stiilis 10 kilomeetrit/tunnis kiirusega. Kohale jõudes oli "natuke" kriipi sest gps ei suutnud otsustada, kas ma olen 11, 26 või 55 meetrit aardest. Lõpuks otsustasin, et vaatan ringi ehk jääb mõni georada silma. Natuke eemal tundus huvitav koht ja rajake ning minut hiljem tõmbasin aarde välja. Aitäh, et sellistes kohtades jääb peitmine natuke leebemaks ja aaret saab leida ka kottpimedas metsas taskulambi valguses.
Kõigepealt sai ilmselgelt vales kohas käidud :D Ja siis hiljem alles aare juurde jõutud :D
Marilyn vaatas peale, ütles, et seal ei ole. Vaatasin ka sinna, tuli välja, et ikkagi on. Läks kiiresti. Aitäh!
Nullis tekitas vihje korraks pisut segadust, kuna olin objekti esimese hooga poole väiksemaks piiritlenud. :) Peale nägijaks saamist tuli leid hetkega. Tänud peitjale!
Mr.X ei saanudki Hr.Surmaga kokku, sest kuskil polnud sel kurvil parkida. Kiirelt otsustasime, et mina lähen otsin/login ja auto tuleb mulle hiljem järele. Erki sai mitu korda edasi-tagasi sõita, sest mul kulus ikka jõu- ja ilunumbreid, et konteiner lahti saada. Aitäh ;)
*sõbranna autonr. tähed on MRX (ehk Merike nagu Merx), ma üritasin tükk aega nuputada, miks ta valis omale autonumbriks Mr.X
Tervitused Hr Surmale ja kiirelt edasi, et liiga vara järgi ei jõuaks. Aitäh aarde eest!
Kuidagi imeliku tee peal see tavaline aare :D Oleks nagu kodule lähedal aga näe aastaid ja aastaid noppimata. Sai siis lõpuks see täpike ära korjatud ja logi kirja pandud.
See oli minu vormistamate punkt mis nyyd m6nusasti meie geotuuri marsuudile j2i. T2nud peitjale
Aare jäi koduteele lihtsalt ette (nagu nad alati jäävad, kui kaardilugejal on huvi just seda aaret vaatama minna). Tänud, kiire leid!
Kohele jõudes täpi kohta vaadates tekkisid igasugused nõmedad mõtted, et kuhu te mind nüüd suunate. Õnneks taipasin vihjet ka lugeda enne kui oleks kahtlastesse kohtadesse pugema hakanud. Surma juures olen juba külas käinud aga mine sa tea äkki nüüd on põhust uuesti minna. Tänud.
Enne sai mõõda metsa tiirutatud ja siis õigesse kohta sõidetud. Algul sai tiba valesse kohta piilutud aga lõpuks jäi ka aare näppu. Tänud peitjale.
Kiire ja üllatuslik leid orienteerumispäevaku korralduskohas, Tänud!
Ega siin miskit keerulist polnud jah. Kiire peatus, metsa kõhuli ja logitud. No või midagi umbes sellist. Igatahes oli kõik suurepärases korras, minigrip ainult narmendab, aga see ei tee heale aardele - eriti sellises konteineris - midagi. Aitähh
Mina pole vist ammugi ainuke, kes selle aarde pealkirjast suurt midagi sotti ei saa. Algselt arvasin, et tegemist on mingi jahimeeste inside huumoriga - ma olen seal kandis päris uhket paugutamist kuulnud ning tagajärgi näinud ka. Aga igatahes aare oli ja leitud ta on ja kõik on endiselt hästi. Sain eluga tulema.
Kuna Lehmakese juures läks üsna kähku, tekkis soov veel midagi lähikonnast üle vaadata. See intrigeeriva nimega aare on ammu silma hakanud. Nimeandja ettevõtmistega olen internetiavaruste ja sarnaste huvide tõttu servapidi kursis küll, seda enam oleks põnev valdustele veidi silm peale heita.
Lähenemistee oli oi-kui-libe, õnneks oli NKT rajalt värske trenn all. Nullist saigi esmalt veidi mööda libisetud. Seal aga oli üsna sirgjooneline - kuhu ise aarde peidaksin? Vot seal ta oligi. Mõnusalt kapitaalne tünn. Nimed kirja, iluuisutajatest inspireeritud 180-kraadine pööre ja lähme vaatame veel ühe kohaliku aarde üle! Aitäh peitjale!
See on ikka väga intrigeeriva nimega aare. Kui sõitsime aarde suunas, luges Mia mulle aarde kirjeldust ette, endal käis hetkeks mõte, et kas on ka meeldejääv aare. Oleme ausad jäi küll meelde. Saime just auto ära parkida, kui äkki lendas suure lauluga kurvist meie poole suur Jeep. Ainuke, mis mul masinast meeles on, et katusel oli hunnik stahvi. Auto vaarus imelikult oma kuhjaga meie suunas. Mul jõudis käia peast läbi mõte, kas hüppan kõrvalistuja uksest välja ja haaran lapse kaenlasse, sest tunne oli, et meie mõlema autod ei mahu siia teele ära. Hetkel, kui ta meie autost möödus, tundus, et meie autode vahe on ainult millimeeter ja läinud ta oligi. Tunnistan ausalt, tundsin tõeliselt hirmu, et meid lömastatakse ära ja Hr Surm polegi ainult aare. Aare ise oli ikka mõnus purakas. Saime logi kirja ja õnnelikud, et täna Hr Surm meid ei külastanud. Tänud aarde eest.
Surm tuli kiiresti ja viis rattakummi endaga kaasa.
Surm tuli kätte nii kiiresti, et pidime korrigeerima edasisi reisisihte. Elagu Surm!
Hr Surma õnneks ei kohanud, kõigest aaret. :) Nimi kirja ja edasi loomaarsti juurde. :) Tänud peitjale!
Algul tekkis nullis mõte, et äkki on aare maha niidetud, aga tegelikult peitis ta ennast ohutumas kohas, küll ilma maskeeringuta. Seda viga sai siis natuke olemasolevate looduslike materjalidega parandatud. Aitäh!
Käisime Surma juures paintballi mängimas ja pärast leidsime ka aarde. Tänud peitjale!
Kes siis Hr. Surma ei teaks. Mõned aastad tagasi oli ta tuntum kui praegu, siis olid ta korraldatud seiklused midagi erilist, tänapäeval on korraldajaid palju ja uudiskünnist ületada raske. Aare kah kenasti olemas ja korras :)
Töönädala lõpetuseks sobib üks väike aardejaht imehästi. Otsustasime, et lisame leitud aarete hulka veel mõned kodule lähedal olevad. Alustasime siis hr. Surmast. Esialgul ukerdasime pisut valel pool, kuid sammud õigesse suunda seades tuli aare väga kiirelt oma peidukohast välja. Suured tänud peitjale!
Kui alguses hakkasid tee ääres surnupealuudega postid jooksma, siis muutusin murelikuks, no nüüd on kõrgepinge sisse topitud. Siis keerasid postid kuhugi ära ja ei saanudki ma aru, miks Surm. Aga ajalooline asi, sobis igati aarde jaoks. Tänan!
Siia liikudes sai metsavahel mitmel pool jahimehi kohatud. Mõned olid kokku kogunenud, teised hargnesid. Sõitsime vaikselt mööda, surma ei saanud, jõudsime õigesse kohta ja logisime. Huvitav, kas jahimeestel, sellel aardel ja selle nimel on mingi seos? Pigem ei. Tänud aarde eest.
Peale trenni vedelesin Tabasalu spordikeskuse mullivannis ja mõtlesin, et ilm on ilus--- peaks veel midagi tegema. Seega sai pilk kaardile visatud ja antud aare oli kõige lähem mitteleitud asi.
Saigi autonina sinna keeratud ja nulli sõidetud. Leid kiire, tops oli küll suur aga kuidagi tühi seest. Tagasi aga ma enam keerata ei tahtnud ja nii saingi metsast välja hoopis Väänas.
Mark leidis. Väga hea peidukas on. Kontainer oli pirakas, kahjuks polnud midagi lisada.
Hr Surm ootas meid oma pesas ja õnneks saime kiiresti nimed kirja ja pääsesime seekord napilt eluga. Tänud peitjale. V:käsnakalle, J:Auto
Võtsime selle aarde enne härra Surmaga kohtumist. Lihtne leid.
See leid tuli lihtsalt.Uued huvitavad teed minu töökoha lähistel jalgrattasõiduks loodud.
Peale grillimist multiaarde juures veensin kaaskonda, et vaja veel miskit otsida. Nii me siis pimedas Surmaga kohtuma sõitsime. Teekond oleks lõppenud kellegi hoovis koerte keskel, aga saime õigel ajal tulema ja katsusime läheneda teisest küljest. Viimaks jõudsime siis kohale. Mulle ulatati taskulamp, öeldi kolm meetrit sinnapoole, kaks sammu paremale ja üks otse. Talitasin siis nõu järgi ja ennäe - vaataski aare vastu! Naerunäo võrra sain küll rikkamaks ainult mina.
Kuna mul on kunagi aastaid tagasi Hr. Surma Tulistamisakadeemia läbitud siis oli juba aarde tekkides selge, et tuleb oma nimi siia ka kirja panna. Ega siin midagi keerulist polnud, vaja vaid õiges kohas peatuda ja vihjele (mida GP lehe kasutajatele ette nähtud pole) vastavast kohast aare välja tirida. Oli-oli "väike" aare nagu GC lehel kirjas :D
Leitud, logitud, tore peidik aardel. Nänni mahub igastahes siia palju. Kuna ma ei võta, siis ka ei jätnud. Tänan kohta tutvustamast!
Teel aardeni kohtasime ka hr. Surma ennast, seisis teine ühe tee ääres valveseisakus. Huvitav kant, ei teadnudki, et seal metsade sees nii palju elumaju peidus on. Leitud vihjele vastavast kohast. Lahe konteiner!
Härraga on kokkupuuteid olnud varem erinevatel põhjustel. Näiteks kaks viimast aastat oleme käinud tema poolt ja juures korraldataval Pürojämm üritusel. Aarde leidmisega kaua ei läinud.
Tegime väikese õhtuse rattasõida. Selleks, et ikka eesmärk ka oleks sai võetud suund Hr. Surma aardele. Aare leidus kiiresti. Logimise kiirust mõjutasid kohapealsed väikesed tiivulised aardevalvurid. Aare OK. V:flaieri. J:kleebise.
Auto sai jäetud ohutusse kaugusesse ning ise suundusime logima. Mõni asi jäi mõistmatuks, aga see selleks. Tänud!
Talvel jäi see aare leidmata, aga siis polnud ka väga kaua aega otsida - Multiaarde FTF ootas tegemist. Täna logistasime end vahepeal väga kehva teed pidi kohale ning aare kaua ei peitnud ennast. Liisi õde tegi nänni vahetust, aitäh peitmast!
Tegime lapsehoiu-geotuuri. Mõnus aare, kuigi nänni oleks võinud rohkem olla, aga saime hakkama. Aitäh, õele suurematsorti aarded meeldivad.
Kiire leid, aga aardekirjeldus jäi ikkagi kummitama, st midagi aru ei saanud. Meelde tuli ainult põhikooliaegne kehalise kasvatuse õpetaja, kes oli suur musklimägi ja veetis oma vaba aja kooli keldris asuvas jõusaalis ning keda me kutsusime millegipärast "Surmaks". Nii me käisime vahetundidel jõusaali ukse taga kolistamas, vahel avasime ukse ja karjusime sisse "Surm", lõime ukse kinni ning jooksime minema. See kõik lõppes siis, kui Surm ootas meid ühel vahetunnil kohe ukse taga ja krabas klassivenna sisse ja tegi talle uut ja vana. Selle sündmuse järel ei viitsinud seal enam kollitamas käia...
See kruusatee ei kuulunud just mu lemmikute hulka kuid tasa ja targu jõudsin kohale. Kiirelt leidsin aarde, logisin ja lahkusin. Tänud
Aare leitud. Varasemalt oleme ka hr Surma külastanud. Võtsime ka uue küllakutse endaga kaasa. Kes teab, mis kõik võib tulevikus juhtuda . . võib tarvis minna. Täname!
Otsustasime ilusa päikesepaistelise ilmaga jalutada aardeni ja nautida loodust. Aarde leidsime kiiresti. Hästi peidetud aare, ei pidanud sobrama kusagil olematus mülkas! Tänud peitjale! EVEJ.
Kole libe oli tee ja konarlik ka, aga kohale siiski jõudsime. Aare jäi silma hetkega, konteineri lahtisaamine oli tõsisem pähkel. Lõpuks õnnestus siiski ka see ja saime logima asuda. Aitäh peitjale.
Surm madalapõhjalisele autole :o) Eks ta rohkem rattasõiduaare ole, suvel väntasin härra Surma reklaamsiltidest mööda mitu korda, aga uut suve ei kannatanud ikka ära oodata, isegi pidasin peaaegu kolm korda kauem vastu kui speedy.
Mõned huvitavad liiklusmärgid on sealkandis. Laisale teele ei ole geopeituritel tegelikult asja, nii saad ainult veel Kehvemale teele kui see, mida mööda sinnani sõitsid. Lisaks hirmutatakse paksude paljaste vanameestega!
Hommikul viisin tuttava võistlustele ning ise juurdlesin, kuhu poole auto nina pöörata. Kohale sõitsin peaaegu nagu mööda jääteed, igal pool oli jää. Jätsin auto kaugemale ning "uisutasin" kohale. Nimi kirja ja tb tasku ning edasi.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Auto kiilus põhjaga juba enam kui kilomeetri kaugusel, Intensiivselt emotsioneeride kulgesime tegelikult fantastilisel matkateel. Hiljem meenusid ühe sõbra lemmiklaulu sõnad. Pidi Baudelaire olema , aga ega ma kindel pole laul algas nii :" Ma kõnnin mööda teed ja kahel pool on laibad virnades nad haisevad ...ja jalge all lirtsub täissöönud tõuke...." Aga jalge all lirtsusgi miskit ja emitsioonid kõikusid ka. Vahepeale aardeleid ja ka rändurite vahetus. Aarde nimi oli kindlasti sobiv meie emotsioonide ja käitumisega aardeteel. Õnneks polnud teid seal seda fikseerimas..
Viimane aare enne seda kui pimedaks läks. Nagu juba kombeks saanud siis ise sellist konteinerit lahti ei saanud. Mõnus tavaline aare. Aitäh! EVEJ
Tee, mida mööda mina aardeni liikusin oli selline, et aukude kõrval tervet kohta polnudki. Üsna ratsaniku tunne tekkis. Kohapeal oli karp kohe käes. Mõnus suur tünn, tänud!
See kant on varasemast tuttav. Objekti ennast polnud just varem uurinud. Igatahes on vahva avastada selliseid ajaloolisi asju. Tänud aarde eest!
Kruiisisime pärast mõnusat koosviibimist kodu poole ning Aare tahtis San Marinost tulnud mündi ära panna. See aare sobis selleks kenasti. Aarde nimi ja seos jäid selgusetuks aga ei sest midagi. Leitud, logitud, tänud!
Kuna valge aja otsustasin niisama maha molutada, tuli aardeotsing ette võtta pimedas. Okei, Laagrist minema hakates veel päris pime polnud ja Harkuni oli vahelduva eduga valgustus. Edasi kadus valgus ja Vatsla bussi lõpp-peatusest alates ka asfalttee, mis asendus mõnusa lögase-mudase kruusakaga. Nullis kaua aega ei läinud, kirjelduses oli kõik vajalik öeldud, aitäh seda piirkonda näitamast! :)
Selle aarde juures läks kohutavalt nirult. Olin pähe võtnud, et aare asub traditsiooniliselt silla all (pole aimugi, kust ma selle idee võtsin). Sinna kiigates astusin muidugi kaks korda põlvist saadik jäisesse vette. Kihutasin autosse tagasi, väänasin riietest ja jalanõudest vett välja, mis polnudki minu üllatuseks vetthülgava iseloomuga ning lõpuks lugesin aardekirjeldust. %&%¤#! Panin saapa jalga ning lirtsusin peidukohani, kust võtsin kohe ka konteineri välja. Panin kähku logi kirja ning ülejäänud pooltunnikese ajasin auto seest põrgukuumaks ja üritasin oma jalavarje kuivatada. Tegelt polnud sest suuremat kasu ja hiljem läksin ikka koju riideid vahetama. Tänud aarde eest.
Kodukandi aardeid tuleb hoida. Hoidsin seda kohe poolteist kuud otsimata, et siia nt rattaga kruisida. Täna ei pidanud enam vastu, skoorisime ära.
Guugel annab surma ingliskeelse sõna kohta 1.64 miljardit vastust. Juutuubist leiab üle 34 miljoni loo/video, kus see tegelane ainuüksi ingliskeelsena nimiosas esineb. Inimesed on vist seega kangesti surmahimulised. Aga Wikipedias on surmalähedasest kogemusest hulga pikemgi artikkel kui surmast endast. Järelikult on see põnevamgi, sest pole nii lõplik ja on palju müstilisem.
Meile on kohalik härra Surm ammune tuttav. Mina olen tema manu värvipallilahinguid pidanud ja imeautodega rallinud. Täna lähenesime otse Kiia nahkhiirte juurest mööda suurt teed ja lahkusime Vääna poole, mistõttu jäi igasugune siinne seos temaga selgusetuks. Ei kohanud me täna tema valdusi, tema atraktsioone ega tema hingustki. Panime siis vähemalt tema piiblisse oma nimed kirja. Eks ta võtab õigel ajal selle õige lehe lahti ja kutsub külla. Kui on aeg. Paar nädalat tagasi veel polnud. Ega ole ka paar nädalat hiljem. Vist. Vast.
Aitäh suure (ka juhendi järgi hinnates) ja korras aarde eest! Puhaku rahus.
Hr Surma olemasolust sain teadlikuks juba siis kui oma Klatšimoori peitu viisin. Hirmutav nimi minu jaoks, nii polnud ka kiiret Surma aardega, kes teab mis seoseid ma vaimusilmas nägin. Täna oli aga aega üks tiir teha ja üle vaadata mis nähtamatud Toscana juuksenõelad ja Napoli pliiatsid siin mängus on. Tünni avades säras vastu vägagi tuttav pastakas ja no mingid koibadega elanikud. Õnneks kedagi ega midagi muud hirmutavat polnudki. Ehk olid need teised kolekollid jalutama läinud. Tänud !
Kaua otsida ei olnud vaja, Mia silmas vajalikku eset juba kaugelt.
Kui teel aardeni, Kaja õhtupimeduses eelnevaid logisid luges, teatas ta ühel hetkel, et aardekonteineri pean avama mina. No OK, kindad kätte, kaan ettevaatlikult maha ja siis ... , kukkus välja logiraamat ja pastakas!? Asju tagasi pannes, leidsime veel midagi muru seest. Aa, et need ka vä? Sauhti kadusid need oma pessa tagasi ja olgu neil siis seal hea olla. Ainuke väike asi selle aarde juures on logiraamat. Muidu ikka üsna suur, see konteiner.
Otsima minnes leidsin konteineri kiiresti, aga edasi sain küll teravaid elamusi…:D. Pahaaimamatult kätt logiraamatu järgi sirutades ei osanud ma oodatagi, mis sealt VEEL välja tuleb. Huu…ehmatus ja hirm selliste ees panid kiljuma nii, et Vääna jahiselts vist ümbruskonnas niipea ühtegi ulukit ei lase …:D
Taas avastasin end teel surma poole, kui maanteed ääristasid relvad. Mitmeraudsed, optikaga, inkrusteeringutega jne. Mõni oli õlal, mõni peos ja mõni piilus metsapoole...ahhahh, eile ju telekas rääkis, et ettevaatust teedel- jahihooaeg käsil. Sprintiva teo kiirusel möödusin siis jahimeestest ja oli päris õnnelik, et minu roosa, porgandi karva särk oli nende oranzide vestidega peaaegu sugulane. Ja nii ma elusalt jõudsingi surma juurde. Peale eelmist teadet, olin saanud selgituse, et karbis on tõesti pliiatsid olemas ja laegast avades meenus näidend: Armastus kolme apelsini vastu. Kui seal peale mitmeid küsimisi hakas Pantalone juba nägema "Toscana nähtamatut juuksenõela", siis mina ei suutnud ka luubiga leida seekord " Napoli nähtamatuid pliiatseid"...isegi ümbruskonda luurates ei hakanud miskit silma. Seekord oli õnneks pastakas taskus, logi sai kirja ja sibasin autosse pliiatsi järgi- ka seal olid kõik need "napoli omad" aga õnneks leidsin ühe kirjutava pastaka, mis ka aardesse jäi. Tänud aarde eest ja otsige ise oma nähtamatuid pliiatseid. Aarde suurus on ikkagi suur, mitte väike, kui vikit lugeda...
Nii minu esimene 100 sai täis just siin ja just sellise huvitava nimega aardega. Tänud.
Mõnus Big boy :) Lendreklaami oli kohe kuhjaga :D Võtsin ühe Estonia puumündi :)
Kiirustamisest polnud kasu, Reixi poolt jäätud ahvatlev rändur oli juba kadunud:( Kirjapulka ka ei leidnud aardest ning lähimast aardest ei viitsinud tooma kah minna(loen kirjeldust ja ilmselt olen ikka täiega pime :( ). Mõni teine homme siia logima...teel sinna jäi Priidu auto mulle vahele Salen-Hemueli ligiduses...geokleeps reedab :D
Siuke kommertslik värk kergelt, või mis... Ka öösel pold üldse jube!
Surma otsima läksime igaks juhuks kesköö paiku pilkases pimeduses. Rändureid aardes küll ei näinud või siis ei kaevanud põhjani - see on küll suurim "väike" aare, mida mu silmad näinud on!
Kulgesin aarde poole mööda huvitavaid teid, mida mööda GPS pidas targemaks juhatada. Tuli päris põnevaid ekslemisi ette, ise oleks kindlasti teised teede valikud teinud. Aitäh aarde eest!
Olenemata kõhedust tekitada võivast nimest käisin aarde juures pimedas. Isandat isiklikult ei tunne, kuid tean inimesi, kes tema tegemistega kursis. Eks ta üks relvahull vist ole. Kas just lapsi surma juurde peab kutsuma on iseasi. Jätsin ühe karvani autoga ränduri - geopuugi seltskond kiirustage!
Novot- oligi selline päev lihtsalt... Nahkhiirtega läks nagu läks, siin, Auväärse Isanda juures, üritasime olla ettevaatlikumad, kui kuskil varem või mujal. Õnneks läks. Pisike aare reetis oma paiknevuse üpris kiirelt, avasime ta ettevaatlikult, kirjutasime esimese logi tibatillukesse raamatusse ja peitsime aarde õrnalt ja hellalt peidupaika tagasi. TFTC :)
Kummaline päev. Kell tagus nuiaga kuklasse, olime ju enne kulutanud kaks tundi rohkem kui vaja, jalad külmetasid ja päike paistis.. Peale Suurt Sigadust ja "Kobakäpluses esikoha saamist" Kiia nahkhiirte juures oli siiski tahtmine vaadata korraks ka Hr. Surmale silma. Noh, vaid korraks, et ei tekiks taas mingit jama. Läksime kohale ja selle päeva üllatused said jätku. Kui mul on varem olnud aarete suurusest mingigi arusaam, siis see purunes küll täiega. No nii "väikest" väikest aaret ma ei osanud otsida. ;) No ja eelneva aarde juures nii "suurt" mikrot metsast ka mitte. :D
Leidsime selle topsi ja üllatusena avastasime tühja raamatu. Panime siis nimed kirja, kuid kuna me FTF-i jahil ei olnud, siis vastava suunitlusega nänn jäi meist teistele...
Edasi kimasime Keila-Joale, kus meid juba ammu oodati...
Aitäh aarde eest! EVEJ
Mis puutub reaalselt Hr. Surmale silma vaatamisse, siis olen seda teinud ja see polnud tore. Geopeitus on toredam.
PS: veider aarde nimi... Kuidas Sa ütled, et lähed Surma otsima? Või, oh õnnetust "Ma ei leidnud Surma". Või... "ma otsisin ja leidsin Surma"?