Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nagu mitmetes teisteski kohtades, on see aare tutvustamaks Kopli veetorni, mida enam otstarbeliselt ei kasutata.
Midagi lammutada pole vaja ja aare asub uksest vastupäeva liikudes esimeses küljes.
Hoiatus! Suvel võib veetorni ümbruses kohata herilasi!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Veetorn | Lõpp-punkt | Geokontroll 47/18 |
Aarde sildid: mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5F95H
Logiteadete statistika: 44 (74,6%) 15 15 4 6 0 0 Kokku: 84
Olin antud aarde varem leidnud, kuid ei saanud kätte. Järgmine kord oli aare kadunud ning nüüd taastasime.
Olime seda torni ka varem käinud uudistamas. Kuna sisaliku mure läks meile korda,siis Lepalinnu initsiatiivil otsustasime selle aarde taastamisel oma panuse anda.
Varem sai ka käidud, aga siis oli kadunud. Nüüd sai Kaupo omanikult loa taastamiseks niiet kerge leid. Aitäh!
Esimene aare kus ma vandusin ning needsin selle peitja maapõhja. Siiski, seltsimees Madise abiga sain selle nuhtluse kätte.
Suured tänud taastajale. Olen nüüd siis teine kord selles kohas. Paistab, et siin on hakatud tegelema ehitamise või lammutamisega. Eelmisel korral seda auku tornis ei olnud. Oleks nii tahtnud sisse luusima minna, aga lubasin autos ootavale kaasale kähku asja ära teha. Tänud.
Täiesti juhuslikult jalutades koperdasin veetornile otsa. Kahjuks lehte vaadates selgus, et aaret polegi omal kohal. Õnneks oli kaasjalutajal aare juba leitud ja teadis täpselt mis kus. No ja kuna mul ühest teatud aardest neid karpe alles veel kõvasti, siis mõtlesin, et teen ka väikse heateo ja proovin taastada. Panime siis uue paika, logi kirja ja saatsin info peitjale. Mõni päev hiljem selgus, et meie taastamine täitsa sobis ja loodan, et ka logi sobib. Tore torn. Aarde püsivuses julgen kahelda, aga no mul on karpe veel :D
Olles siinkandis sõitsin kohale lootuses, et järsku on konteiner maha kukkunud. Oligi, panin autos logi kirja ja kividel turnides lükkasin aarde kuhugile võre vahele. Ega ta seal kaua ilmselt pùsi, tapjatuuled olid jälle platsis. Aare ise oli kuiv ja logiraamatus ruumi küllaga. Jätkuvalt ei mõista, kuidas seda konteinerit on võimalik jõuga avada, küll aga valelt poolt... Aitäh!
Võtsin abivahendi autost välja ja läksin olukorda uurima. Uurisin siit ja sealt ning silma ega näppu ei jäänud midagi. Vaatasin veelkord kõikvõimalikud peidikud üle, aga tühjad mis tühjad. Seejärel ronisin alla läbi ja märkasin maapinnal konteinerit. Panin logi kirja ning pistsin ta oletatavasse peidupaika. Ronisin taas alla ja vaatasin veel veidi maapinnal ringi ning leidsin ka teise samasuguse konteineri koos vanema logirulliga. Aardeomanik saab selle soovi korral minult kätte, see mul autos kaasas.
Konteiner ja aarde seisukord on päris kohutavad. Logiraamat enam logiraamatut ei meenuta ja konteiner konteinerit ka mitte. Samas aarde otsimine ise mulle meeldis, kiljusin küll ja surmahirm oli ka - täpselt õige otsimise tunne. Aitäh ja palun tehke aare korda! :)
Peale päevast georähklemist tundus, et kuna abivahend autos ja Mikil hoog sees, on mõistlik olukorda ära kasutada. No seda trikki ma ise ei oleks unes ka üritanud. Tänud toredatele toetajatele - abiks ikka! Logiraamat ja tops on küll üsna nutused.
Küll geopeiturid on ikka abivalmid. Mikile läks minu ja Veiko masendav geopäev nii hinge, et kutsus meid kella 10ks õhtul Kopli veetorni uuesti avastama. Kui ma teate avastasin, oli pool tundi aega Sakust nulli jõudmiseks, niisiis kihutasin maantee ja linna meeletu kiirusega läbi, et jõuda kohale täpselt 21:59. Selle aja jooksul oli teistel juba tops märgatud ning mindi abivahendit tooma. Ettepanekut, kes järele läheb, ei tervitatudki nii suurte hõisetega nagu oleks võinud, niisiis soostus miki ise üles ronima. Kui meile see asjandus kätte anti, ei tahtnud ma silmi uskuda - SEE on konteiner? Mingi poolik äranäritud ilma kaaneta topsik kapsaks muutunud nutsakuga. Suure vaevaga sain selle junni üldse lahti keeratud. Logilehe ülemise otsaga pole enam midagi peale hakata - isegi eelnevalt kirjutatud nimed pole enam loetavad. Seevastu alumisse otsa täitsa kannatas kirjutada, mis ilmselt varsti muidugi saavutab samasuguse taseme nagu esimene pool. Pärast miki eelnevaid ilunumbreid nähes ei olnud kellelgi enam tahtmist ronida, niisiis pidi miki topsiku ise ka tagasi viima. Meie grolliga täitsime oma osatähtsust sellega, et näitasime mikile valgust näkku. Kui logimise sündmus läbi, sai veel pisut juttu aetud, mille järel jõudsin tõdemuseni, et minuga küll aarete leidmisel nii põnevaid asju pole juhtunud. Varsti läksime lahku ning me Veikoga suundusime veel ka Vana raudteejaama aaret üle vaatama. Seal isegi pisut turnisime, aga lõpuks tundus, et ekstreemsus saavutab juba eluohtlikke mõõtmeid, nii et jätsime selle otsimise hilisemaks ajaks. Tänud aarde eest, geopäev kujunes lõpuks täitsa edukaks, aga selle aarde nn konteiner vajaks küll hädasti väljavahetamist.
Seekord oli mitteleiu logidest otsene kasu olemas: miki teatas, et nemad grolliga lähevad 22:00 paiku Kopli veetorni logima ja me võime liituda kui soovime, et meie geopäev nii masendav poleks. Nii lahkele pakkumisele ei saa ju "ei" öelda kuigi märkasin kirja pool tundi enne väljakuulutatud aega ja ise olin teel dušhi alla. Käppelt kõne Ingale ja leegid peale! Objektile jõudsin isegi 10 min varem ja nii ma seal varitsesin kuni "kahtlane" sõiduk saabus. Kiire tutvustusvooru järel näidati peidukas ette ja siis jõudis ka Inga kohale. Tänud mikile kes aardel järel käis, endal ei tekkinud enam tahtmist üles ronida :) Ahjaa, logirulli välimine ots on täiesti kapsas.
Tiimitööta poleks seda aaret kuidagi kätte saanud.Õnneks oli meid mitu :) Tänud!
Väga huvitav hoone koos veel huvitavama aardega.
Tiimitöö tulemusena saime aarde kätte. Tänud!
Kuna eelmine kord ilma abivahendita kätte ei saanud, hakkasin vaatama, et millal ma abivahendiga sinna sattuda võiks, ja veel valgel ajal. Sellepärast võtsingi südame rindu ja läksin pimedas. Ja täitsa ellu jäin. Õnneks oli aare lihtsamini kättesaadav kui eelmine kord. Kas ka ilma abivahendita oleks saanud - ei julge mürki võtta. Aga konteiner oli terve ja logi korralik, aga kardetavasti see ilu kaua ei kesta. Aga aitäh näitamast!
Logirull oli väga niiske. Kuivatatud ja logi kirjas.
Tänud peitjale :)
Leitud ja logitud, kuid konteiner ja selle sisu väga halvas seisus. VAJAB HOOLDUST! Konteiner on katki ja selle sisu üks suur vesine paberinuts, mida on veel võimalik natukene ettevaatlikult lahti rullida, aga mitte kauaks.
Seekord läksime uuele katsele. Raskusaste oli tunduvalt eelmise korraga langenud ja saime kiirelt aarde kätte. Logiraamat niiske aga saab kirjutada. Küll aga vajab konteiner remonti, sest muidu logi kohe vettinud. Ilmselt sellist tüüpi konteiner ei sobi meie kliimasse...
Selle aardega oli see väike mure, et lumi oli sadanud täis kõik võimalikud pinnad ja praokesed, katnud kinni konteineri ja peiduka. Seega ei saanud juttu olla kiirest märkamisest. Õnneks sain reedel uued prillid, mistõttu märkasin siiski lõpuks aaret. Edasi algasid suured raskused. Ronimise ja tiimitöö oleme Siimuga aastatega üsna korralikuks timminud, aga ka heas tiimitöös oli raske saada jagu klimaatilistest tingimustest. Kõik võimalik oli kõvasti kinni külmunud. Sealhulgas logiraamat konteinerisse. Üritasime, mis jaksasime, aga lõpuks lisasime väikese logilehekese oma nime ja kuupäevaga. Edu järgmistele lumega otsijatele, tõesti!
Veetorni leidmisega polnud raskusi, sest humanoidGPS tegi oma tööd korralikult. Kohapeal oli alguses veidi hämmingut, oli vaid üks enamvähem loogiline koht, aga seal polnud midagi. Lõpuks siiski jäi ka konteiner lambi valgusvihku. Õnneks leidus geokotis sobilik abivahend selle kättesaamiseks. Kaubanduslikud tehingud jätsime sooritamata, head nimedki kirja saime. Aitäh peitjale.
Kolm on kohtuseadus. Seekord sai siis korraliku varustusega mindud, mis täna poest soetatud (mitte küll vaid selle aarde pärast, kuid osa süüd lasub aardelgi). Läksime küll hilisel tunnil, aga sellegi poolest sai haledalt mugule vahele jäädud. Tuli tüüp torni juurde, pani suitsu ette, üritas küll nägu teha, et ta kogemata seal ning siis teatas, et torni sisse ei maksa ronida. Ma vastu, et kui see plaanis, siis võtaksime suuna ju akna poole. Selle peale tal enam miskit öelda polnud ning meie pikalt valmis mõeldud legend, kuidas me uurime Eesti veetorne ning nende taastamisvõimalusi, ei saanudki käiku minna. Pärast seda sai vastavad tegevused minu poolt tehtud, et aare kätte saada ning kiire logi. Ega logiraamat just parimas vormis ei ole, aga tintenpenniga sai logitud küll. Erilist positiivset tunnet selline inimeste nina all askeldamine ei jäta, aga samas, ega keegi ei sundinud meid ju seda logi kirja saama ka. Tänud peitjale!
Kolm päeva varem tegime seal Estriga jõu- ja ilunumbreid, ilu oli küllaga, aga nagu ideaalid ikka, kättesaamatus kõrguses. Seekord sobis kaasavõetud abivahend paremini kohalike oludega ja isegi metsik tuul ei suutnud meid peatada. Logi märg mis märg.
Mina käisin topsi järel ja Triin kirjutas, vot selline tiimitöö oli meil. :P. Täname.
Tundub, et konteiner vahetab oma asukohta sõltuvalt tiimi liikmete pikkusest. Koputasime topsi alla ja panime inimlikuma kohapeale, pool meetrit allapoole. Nüüd peaks vastavalt kirjeldusele kättesaadav olema. Logirull on jätkuvalt märg ja vajaks kuiva. Tindipliiatsiga kannatab veel oma varesejalad sisse joonistada küll.
Kopli veetornist mööda sõites olin tihti mõelnud kas siin on ehk mõne mõistatuse või multi lõpp. Tuleb välja, et ei olnud aga nüüd on. Seega polnud kohalesõitmine probleem ja vastupäeva liikumine ka igati selge. Aaret silmasin peaaegu koheselt aga sellele järgnes pikk mõttepaus. Lapsepõlves ma puu otsas ja mööda maja seinu ei roninud ega muud parkuuri samuti harrastanud. Lisaks puuduvad sobivad abivahendid. Seetõttu käisid peast läbi mõtted "miks ma üldse mõtlen seda kätte saada", "kas mul on midagi viga", "miks ma juba lahkunud pole" jne. Lihtsalt nii ahvatlevalt vahtis see konteiner mulle otsa. Proovisin siis oma tavapärast abivahendit aga ei sobinud. Hakkasin ehitama. Lõpuks sain ühe väga ebaturvalise konstruktsiooni. Suutsingi aarde juurde minna. Värisevate kätega tugeva külma tuule käes avasin konteineri ja proovisin logida. Pastakas läks kohe paberist läbi. Seega maalisin õrnalt oma nime paberile, et logiraamat päris tükkideks ei läheks. Lahkuda proovides suutsin muidugi oma abivahendi ümber ajada, seega tuli harrastada lisaks veel kaugushüpet. Tänud huvitava katsumuse eest ja ennast proovile panemast
Nädalavahetus tundus hea aeg tegutsemiseks. Ega ei tea muidugi, milline elu seal keset nädalat käia võib. Võimalik, et samasugune vaikus. Õnneks see torn ja vajalik külg ei ole väga avalikus kohas, see aitab. Objektil läks meil kiirelt. Tänud!
Siiakanti, Pardiloigu tänavale oli vaja lohe ja poom parandusse tuua. Ja et linna sõit "ilmaasjata" poleks, siis ka värskemad linnaarded. Sellest sai esimene, samuti ilma igasuguse ettevalmistuseta. Tiksusime vaikselt mööda tänavaid kuni õige asi silma hakkas. Algul nägime ka seda renoveeritavat. Õiges tonis silmasime imepisikest aaret (vist). Mis seal ikka - lups üles, logitops alla demonteerimisse ja siis uuesti hops üles. Õnneks keegi midagi ütlema ei tulnud, vast ei silmatud ka. Kuigi minu meelest oleks üks kõrvalkülg märksa varjulisem ja märksa suurematki topsi mahutav. Maitse asi.
Logi juba kergelt niiske, kuid veel logitav. Kui massid üle käivad, siis on paras näts. Ei sobi see tops ikka meie kliimasse. Mina panin topsi tagasi sinna, kust leidsin. Lugedes Alexi logi, tundub et pole päris algneselt mõeldud koht vist. Ei osanud veel keerulisemat peidupaika märgata. Minu viga vist.
Palun aare ka GC lehele üles panna nagu peitja seda on lubanud ise teha. Või lasta vabatahtlikel avaldada. Aega möödas küll juba.
Isand G on ikka lahke tegelane, jagab infot nii mis mühiseb. Mühises jah, see oli meri vist, minugi arvutis surfitud null näitas veel edasi , kuid ega see veetorn nüüd nii väike ka ole, et eemalt juba silma ei jää kui õigest kohast läheneda:). Aaret märkasime kah kui veidi õigemasse suunda oma pead keerasime. Edasi oli delo tehniki ( st Alex tegi tehnikat ja mina olin lihtsalt ilus ) ja saingi logi kirja panna. Tänud, polnudki seda veetorni varem tähele pannud!
Mina ei tea, mida seal aarde juures tegema peab, et lihased valutaksid? Aardele lähenedes, tuli sadama juures küll meelde, et krt, redel jäi koju aga luuret võis ju ikka teha. Kõige keerulisem oli leida veetorn...minu poolt välja valitud junn asus mingi firma territooriumil ja oli renoveerimisel. Õnneks oli kaaslane netis surfanud ja järgmine isend oli vähemalt avalikult kasutamiseks. Pool tiiru, kirjeldus ja vihje loetud, silm teravaks, ahhaaa!! 6 minutit ja logi kirjas ning autosse tagasi...viimaste selle tiimi poolt peidetud asjadest vaieldamatu lemmik ja suurepäraselt sobilik minu kaalukategooriaga(sumos oleks vist oma 140+-ga poisike?)Kohendasin lipsu ja trakse ning tõmbasime päevale joone alla ning kaaslane...tema kanda oli mõttetöö, lihtsalt ilus olemine ning logi maalimine nätskele paberile, mõnus emotsioon lõpetuseks, aitäh peitjatele! Ohvitsere ei kohanud, nalja ei saanud...juhtmed mul vist ka pikad, kergitab ehk keegi kombitsaid?
Lisatud ca 10 tundi peale leidmist:
Eelmine leidja oli Paavo@Moor olnud raamatu järgi enne meid(krt, kogu aeg jälitasime, aga kätte ei saanudki sel päeval), aga kaheksa tundi hiljem tuli esmaleidjaga jutuks mu logimine selle aarde puhul ja tundub, et peidukas on muutunud-kolinud (raskuse-lihtsuse osas)ning taas lihtsamaks. Kas ei taheta-viitsita või lihtsalt leidmis eufooria ning peitja mõte on savi, ei tea. Austage ikka peitjat kah, ega ta enda jaoks peida.
Ohoo! Siin sai Andres lõpuks kätte oma „õige geopeituse tunde“. Kurb on see, et jälle oli logiraamat niiske, uus aare ometi ja pole väga masse ka käinud veel. Need konteinerid vist ikka väga veekindlad pole. Aitähh veetorni näitamast ja ekstreemse õhtupooliku eest!
Oli ikka pusserdamist. Üksinda seal pimedas jokutades sain naha ikka päris märjaks. Mitu päeva takkajärgi kõik lihased valusad. Ei soovita kontoriinimestele üksinda võtmiseks. Tõesti-tõesti abivahendeid on ümbruses rikkalikult kuid enamik neist ei ole mõeldud 100-kilostele. Olge valvsad.
Silmi peab tõesti teritama, esimesel õhtul kerges vihmasajus nüride silmadega ja viisakate riietega olukorda hinnates ma igatahes aaret ei märganud. Aga ebaviisakates riietes ja selge päevaga pole tiimitöö siin just hädavajalik. Ütleks, et ühe teise sama seltskonna poolt viimati peidetud aarde juures on kõrvaline abi(vahend) märksa vajalikum. Kõrgus võtab mul muidugi sõra tiba tudisema, aga selle vastu tiim ei aitaks nagunii :)
Red bull annab tiivad. Tegelikult aga oli kaasas mahlapakk ning mahlapaki sisu andis karu jõu. Ronisin lausa kaks korda õigesse kohta. Esimene kord ei märganud midagi (ju see karu jõud natuke mõistust vähemaks võttis), ronisin alla. Hakkasin sinna aknasse ronima, kuid mõtlesin, et see küll väga reaalne pole, et aare seal on. Siis tegin kontroll-kõne ning sain teada, et olin õiges kohas olnud. Damnit, pidin ma sealt siis alla tulema? Karu jõud oli väheke raugenud, kuid sain siiski üles ja seekord jäi aare silma. Logimise ajal oleks äärepealt alla potsatanud, kuid õnneks jäin siiski üles. Kolmas kord sinna poleks küll tahtnud ronida. Aitäh lihtsa mõistatuse eest.
Tiimitöö jah… koos uurisime objekti, seejärel Reigo võttis konteineri ja mulle jäi nimede kirjapanek. Aga... oi kui pigis ma seal üksi oleks olnud :D
Kuna vihjes nõuti tiimi tööd, siis saigi Marisele helistatud, kellel see ilmselt kodule lähim leidmata aare. Mis suunas on päripäev, mis suunas vastupäev? Pikalt ei hakanud selle üle arutama vaid teritasime silmi. Seejärel objektile. Selgus, et parimates aastates ja sobilikes kabariitides meesterahval täitsa üksi võetav jupstükk. Tänud siiski väikese ebakindlluse tekitamise eest!