Geosemiootiline #2

Eelmise aarde mitteleid sundis uut sihtpunkti valima. See sobis selleks ilusti. Väikse vihje abil oli koht teada. Sihtpunkti jõudes oli näha, et asi on olnud geopeiturite huviorbiidis, kuna kergelt loksus. Aga kordus jälle sama lugu, mis eelmise aarde juures. Me ei leidnud. Nüüd jään ootama kellegi kinnitust, et aare eksisteerib. Keskööni oli jäänud alla tunni. Tuli leida uus väljavalitu.

 3 

Jätkub see Assaku trall. Seekord valisin liikumisvahendiks midagi uut - jalgratta. Lootus oli et vaateväli ja kiirus vähe teine. Hommikusi koerajalutajaid oli ohtralt. Seetõttu pidin siiski tavaviisi liikuma, et mitte varga muljet jätta potentsiaalseid majade katuseid. Logisse hetkel ühte nüanssi kirjutades hakkasin mõtlema. Enam seda ei julgegi kirjutada, sest suure tõenäosusega see täpselt nii ongi! Nüüd soov seda ideed kiirelt katsetada. Igaks juhuks panen kirja ka.

 3 

Ühtegi kirikutorni ei õnnestunud leida. Kelpkatusega ja viilkatusega majasid oli maastikul aga piisavalt aga ka nende abil ei õnnestunud kirikutorni näha. Peab ikka madal kirikutorn olema või on siis puud kõrgeks kasvanud ja varjavad vaate. Peab talvel tagasi tulema kui puudelt on lehed maha langenud ja nähtavus läbi puude veidi parem.

 4 

Läksin Ülemistesse poodi süüa ostma aga hoopis avastasin ennast jälle Assakult. Soojenduseks tegin kaks otsa Karja tee peal. Siis parkisin auto ja joonistasin endale katuste järgi pildi, mida ma nagu peaksin nägema. Ma usun, et 5-aastane oleks ka kirjelduse järgi parema pildi teinud aga pidin enda omaga leppima. Kuna kirikutorni leidmisest olen loobunud, siis otsisin üles kõik kelpkatustega majad ja proovisin neid viilkatustega majadega õigele joonele sättida, et äkki kusagilt ilmub mõni torn. Samal ajal sõites 5 km/h. Ideid isegi tekkis aga sel korral jätsin ma kelpkatustega majade omanikkudele väga kahtlase mulje kui suurte silmadega vahtisin nende maju. Järgmine kord tulen kitsast viilkatusega maja otsima

 3 

Sõitsin nii mõnedki otsad Karja teel aga ühtegi kirikut ma ei suutnud/osanud näha. Üks hetk muutus liiklus tihedamaks ja ei olnud soovi olla tigu roolis. Järgmise korra jaoks teen korraliku eeltöö katuste osas ja panen horisondi hoopis selle najal kokku. Äkki see toob nähtavale ka kirikutorni. Järgmise korrani!

Teine kord seda aaret juba mitteleida. Täna pühendusime põhjalikemale kirikutorni otsingutele. Leidsime nii torne, kui kelp- ja viilkatuseid, väga palju semiootilisi kohti, kus oleks aare võinud olla aga ei olnud. Silmad hakkasid valutama ja loobusime. Võibolla mõnikord uuesti.

 1 

Semiootikud on sujuvalt semantikuteks hakanud :D Võin vaid aimata, millistest M-idest jutt käib ja mõttes loendan neid kokku 3 erinevat. Siinkohal luban omalt poolt ka MMM-e juurde teha.

Aardest rääkides - sõitsin rattatuuri lõppfaasis Karja teelt läbi ja jõudsin veendumusele, et pealambiga pole seal väga midagi ette võtta. Eks seda oleks ju tegelikult võinud aardekirjeldust lugedeski eeldada, lihtsalt pole veel harjunud, et päikesevalgus juba nii vara kinni keeratakse. Uus katse teinekord valgemal ajal.

Vaate leidsime täitsa üles, isegi imestasin ,et kuidas see kirik küll nii kaugele paistab. Aga vot aardega jäid tühjad pihud, ehkki lubati, et kui vaade leitud on aare ka leitud, nüüd ei teagi... ootan uut aega vaadet nautida või hakkan pendeldama :P.

 7 

Palju õnne, härra proffessor! Null-üks, meie kahjuks. Nautisime kirjelduses pakutud vaadet pea tund, siis tõstsime käed üles. Ja see polnud täna ainus üllatus: järgmist aaret otsima sõites, olin omades mõtetes ja kõrvalt pingilt tulnud küsimus, et kas selline ongi allveelaev, pani muigama. Tahtsin juba kaaslase käest küsida, et kas ta on ka nende "poppide seente" koriluse ja tarbimisega tegelenud, mida turvafirmad viimasel ajal valvavad? Olin paar aastat oma elust veetnud nende "plekkpurkide" kõrval, sügava vee ääres ja täielikus saladuses, ning nüüd tundus küsimus Tallinna lahe kõrval, sadama ligiduses, äärmiselt tobe. Pilk lahele ja pidin teelt välja sõitma! Ongi must raibe plaanitud Kalevipoja kuju ligiduses!!! Inimesed tekil ja puha...see oli nii ajuvaba minu jaoks, et tundus deliiriumi unena. Mis jätkus loomulikult ka järgmise aarde otsimise juures ja jättis oma jälje tegevusele. Seda aaret igatahes enne rohkem ei otsi, kui mõistus tagasi tuleb ja leiulogid lisanduvad. Tervitades teie endine podvodnik A.

Seentest tekkinud hallukas, must vaal kilulinna lahes

Päike säras silma ja muru oli kõrge ja puud olid lehtes jne, jne...

Ei leidnud kirikut, ei leidnud ka aaret.

 3 

Pärast kaht kiiret ja lihtsat esmaleidu Laagris ja teel E67 tiksusime tasapisi ka siia. Intuitiivselt või kerge kaarditöö tulemusena lähenesime nõutud suunast, Karja_tee leidmine polnud sugugi keeruline. Edasise jaoks oli aga kas ilm pilves, kärss kärnas, maa külmanud, kõht tühi, pea paks, silm tönts, nina vingus või pind pees. Igatahes, ei leidnud mitte midagi. Ainult üks kant sel teel tundus aaret väärivat, aga sealt ei suutnud vajalikku vaadet ette manada ja niisama tuhlama ei viitsinud minna. Õpetlik oli omal nahal tunda inimhinge täitmatut loomust ja tajuda, kuidas kahest äsjasest esmaleiust saadud muljed tuhmuvad, hääbuvad ning lõpuks üldse lakkavad. Oh seda inimeselooma küll.

Aitäh 2x2 või 2+2 = 4 raskusega pähkli eest. Kõike ei peagi kohe leidma, onju. Viimane oli nüüd endale öeldud. Soomlased, Erko või teised - palun tehke esmaleid ära :-)