Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 139,2 ha, keskmine sügavus 5,8 m, suurim sügavus 10,2 m, pikkus 2 070 m, laius 830 m, maht 7 900 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 501 m
Valgala pindala 27 km2, veevahetus 1,1 korda aastas
Kalgiveeline nin segatoiteline järv
Registri kood VEE2027900
Konsu järv on oma 139,2 ha-ga Kurtna järvestiku suurim järv. Järv koosneb kolmest osast (Ees-, Kesk- ja Peenjärv), millest kõige sügavam on Keskjärv (järve suurim sügavus 10,2 m, keskmine sügavus 5,8 m). Sügav koht on järvekaela lähedal. Eesjärve keskel on sügavus 9,8 m. Kahte suuremat osa eraldab teineteisest läänest järve ulatuv poolsaar - Räbina tõrs, kõige lõunapoolsemaks osaks on soostunud väina varal muu järvega ühendatud Peenjärv ehk Väike Konsu järv (siin on suurim sügavus 6,8 m). Kõik kolm järve osa on loode-kagu suunas piklikud.
Konsu järve põhjaosa ümbruses on pinnas liivane, vaid kohati kerkib üksikuid männimetsaga kaetud künkaid. Mujalt ümbritsevad järve soometsad ja lõunas isegi raba. Ainult kõrge kirdekallas on liivane, mujal on järve perv enamasti turbane, paiguti ka mudane.
Veekogu läbivool on üsna tugev. Eesti põlevkivibasseini varustamiseks veega tõsteti 1953 a. järve veetaset 1 m võrra, kui siia juhiti ka Nõmme-, Särg-, ja Ahvenajärve veed. 1963 a. Suunati järve lisaks ka veel Kurtna Suurjärve veed. Vett toovad Konsu järve ka läänest ja idast tulevad kraavid. Rohkesti on põhjaallikaid, eriti kirdekalda lähedal. Väljavool toimub loodekalda äärest algava torustiku kaudu.
Vesi on roheka tooniga, pruunikaskollane kuni pruun ning vähese ja keskmise läbipaistvusega (1,1-3,9 m). 1953 a. võrreldes oli vesi 1973 a. augustis selgesti kihistunud. Talvel puudub põhjakihtides hapnik.
Taimestik koosneb vähemalt 29 liigist ja hõivab ligi 1/3 järvest.
Kalastikus domineerivad särg ja ahven, leiduvat rohkesti linaskit, roosärge, kiiska, esinevad haug, latikas ja luts. 1974 a. lasti järve peledit, varem karpkala. Omal ajal oli veekogu tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole aga vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel peamiselt vihitaja, vähemal arvul sinikael- ja piilpart ning sõtkas.
Järv sobib hästi kalastamiseks ja puhkuse veetmiseks, ülimalt väärtuslik on Konsu järv ka maastiku ehtena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: telkimiskoht (1), lumega_raske (1), ujumiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5F03B
Logiteadete statistika: 74 (93,7%) 5 4 2 3 0 0 Kokku: 88
Konsu multiga jäime lootusetult graafikust maha, jõudsime telkimisplatsile pilkases pimeduses veidi enne südaööd. Lugedes eelnevaid logisid tundus pimedas võsas rassimine sel hetkel liiast. Temperatuur langes iga hetkega ja kohale jõudes oli niiii külm. Riideid oli kaasas igat sorti, aga kontidest see külma ju välja ei tõmba. Lähenesime asjale loominguliselt ja poole tunni pärast oligi täiesti joodav lürr valmis. Alumiiniumpurgikeses sai lõkke peal keedetud raudrohu, mustika- ja metsmaasikalehtedest teed:D Kuna kogu stsenaarium oli ettenägemata, vorpis Tarmo veel ülejäänud taarast tassid ka. Hommikupoolik üllatas vihmasajuga, mis tegi mõtte võsa multi otsimisest aina enam vastumeelsemaks. Nii ma siis istusin seal järve kaldal, pesin hambaid ja mõtlesin ülimalt filosoofilisi mõtteid kui tuli otsus nimega loobumisvõit 1:0 aarde kasuks. Kuigi seekord läks nii, oli kogu reis siiski ülimalt kaif :)
Tulime siiakanti ööbima. Lapsed jäid laagrisse meid ootama, ise jalutasime. Esimese punkti saime kätte. Selle asukoha ja seisukorra info edastasime omanikule. Ehk teeb ringi enne kui maikuu massid peale lendavad. Lõpp ise jäi veidi kaugele meie jaoks tundmatus suunas.