Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kristjan Liblet parafraseerides: "...ma olen nigu ahvipärdik. Nagu teised ees, mina ikka järgi". Kuna kõik uhkeldavad siin oma traktorite ja lokomobiilidega, siis on Viljandimaal ka midagi ette näidata.
See väike, lõbus kollane traktor rõõmustab juba aastaid silma tee ääres. Võib-olla ka juba aastakümneid, sest silt tema ees vihjab veel Võhma kolhoosile.
Ronida vaja ei ole ega tohigi. Aare on võetav jalad maas, lühem sirutab end pisut rohkem lihtsalt.
Eks minge vaadake ise järele.
Edu otsingul!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5G38Q
Logiteadete statistika:
96 (95,0%)
5
6
2
1
1
0
Kokku: 111
See on siia kuidagi jäänud. Ei selle taastamisest tule midagi. Ära arhiivi ja kõik. Tänud külastajatele.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Esialgu ei tea küll millal kontrollida saan. Praegu kinni.
Kahtlustan, et selle põkaga on mingi jama? Hulgi on neid mitteleide viimasel ajal. Igaljuhul Meriti ja Katrini vastus on EI LEIDNUD. :-) tore laupäeva pärastlõuna ikkagi!
Kõrval käis "kibe" ehitustöö ja ehitusmehed jälgisid hoolega saabunud autotäit naissoost põka huvilisi. Jäi üle poseerida, pildistada ja autosse tagasi kobistada.
Tegija põka, sai teda natuke jälle puhtamaks poleeritud, aitäh.
Üldiselt kipun ma neid põkasid pisut pelgama. Isegi kollaseid. Mitme taolise juures on nimelt juhtunud, et mugupeitust mängides poleerin pool tundi objekti kuni näpud õlised, vahest lisaks veel ka külmast tundetud, ja siis lähen lõpuks ikka sama targalt minema. Ilma, et oleks grammi võrragi kindlust, kust järgmisel korral enam otsima ei pea. Kusjuures peidukoha/maastiku raskusastmed selle juures mingit märkimisväärset tähtsust üldiselt ei oma.
Niisiis tundus väga mõistlik mõte siin poole rohkemate silmadega peatus teha. Teatav paralleel müügimehe loogikaga - kui üks naine sünnitab lapse 9 kuuga, siis 9 naist peaks ju ühe kuuga hakkama saama! Autoaknast ennustades tundusid skoorivõimalused umbes 50/60. 50% tõenäosust, et leiame ja 60%, et ei leia - jällegi müügimehe loogika, sest neil peab kokku saama alati rohkem kui 100%. Siiski sisaldas see Võhma põka veetlevalt vähe tavotiseid õnarusi ning väikesi liikuvaid vidinaid, mis võimaldas vähemtõenäolise viiekümne protsendiga võiduka lõpuni välja vedada, veel enne kui võhm väljas. Aitäh.
Tore masin. Midagi ehitatakse seal aarde kõrval. Töömeestel, kes ei tundunud üldse võõrtöölistena ei olnud mahti isegi koduste juurde aastavahetusele minna. Väga kahju. Täname aarde eest. OK
Minu jaoks kolmas põka mis vallutatud. Juba teist korda kasutasin tuimalt lapsi ära otsimise maskeerimiseks. Toimis küll! Kolmekesi me peale lendasime, igaüks tegi eripidi tiire. No algul ei tahnud nagu miskit leida. Võtsin appi logiread mis vähendasid piirkonda märgatavalt ja peagi saimegi nimed kirja panna.
Tänud.
Piret oli just seal, kus vaja ja sirutas käe kuhu vajalik. Tänud peitjale.
Aitäh toreda peatuse eest! Tõepoolest leitav traktori-aare! Aitäh!
Kohale jõudes tundus objekt "kahtlane", kus võib minna pikemalt, muljetasime oma kogemust sarnase vana masinaga, st kurtsime meenuvat mitteleidu. Õnneks see masin ikka suhteliselt väike ja saime rõõmustada leiu üle. Täname.
Tavaliselt hakkavad vanade traktorite juures ihukarvad sügelema ja valmistan juba eos ennast ette väga põhjalikuks metallipoleerimiseks. Sel korral ei olnud üksi vaid lausa neljakesi. Taavi istus kollase põka rooli ja teised proovisid leida kohta kust otsida. Igatahes peidukoht oli sel korral täiesti inimlik ja aare ei olnud ka miniatuurne mikro. Sai lahkutud positiivse emotsiooniga. Ühtlasi oli see ka minu 2600. värvitud Eestimaa täpiks. Aitäh peitjale!
Maisisöömalt tulles sai traktorit ka vaadeldud, noorgeo oli leidja.
Uurisime käigukangi ja mootorit üsna tähelepanelikult, lõpuks see vidin näppu jäi.
Minu teadmised tehnikast on umbes sellised et sisepõlemismootor on tehnikavidin mis muudab keemilise energia soojusenergiaks ja selle omakorda mehhaaniliseks. Misasi on aga kardaan, sellega läheb juba raskeks. Seega oli just Piia see kes logiraamatu õigest kohast välja tõmbas. Nimed siis kirja ja ees ootasid alad kuhu ka põkaga ei julgeta lõpuni kulgeda
Kui eelmisel aastal leitud Fordipoja (http://www.geopeitus.ee/aare/2821) otsas ronisid mu lapsed suure rõõmuga ja me ei tulnud selle pealegi, et see võiks olla keelatud, siis seekord vaatasime pärast aarde kirjeldusega tutvumist kollast pojukest ontlikult altpoolt. Aare sai siiski leitud ja logitud. Tänud!
Tõnu käis, tegi ühe tiiru, tegi teisegi ja saigi aarde kätte. Täname!
Mugudel käis kibekiire põllutöö, aga aardeleid tuli neid pisut eirates.
Kollane põka hakkas juba kaugelt silma. Ei saanud lihtsalt peatumata mööda sõita, seda enam, et parkimisplats oli lausa kõrval. Veidi uurimist ja sirutamist ning logiraamat saigi õnnelikult täidetud! Tänud!
Priit ütles, et siin läheb sul kindlasti aega. Aga õnneks ei läinud, aarde leidsin esimesest kohast kuhu vaatasin.
Kuna ID-kaart oli koju jäänud, ei saanudki planeeritud Läti tuuri teha, pidime kodumaal ringi veerema. Vahva väike põka ja topsik sattus pikemale ruttu näppu. Täname!
Sellest põkast on palju-palju mööda sõidetud. Nüüd sai teostatud põhjalik tehniline ülevaatus enne kui dokumente sai vormistama hakata. Tänud.
Tänane geotuur käis käsikäes mind jahtiva vihmapilvega. Õnneks sain siin 20 minutiga hakkama niiet kui torm kõosse jõudis olin ma juba autos. Aarde konteiner on lahe. TFTC
Otsisime, mis me otsisime, aga üles otsisime :)
Vahepeal signaalitas üks mööduv auto meile, tervisi neile! :D
Tükk aega ikka otsisime kuni lõpuks leidsime. Vahva põka!
Lahe riistapuu!! Oleme sealt palju mööda sõitnud, aga vaevalt ilma GP abita märganud oleks :) Tänud!
Natuke läks aega, siis suudeti aare leida. Ilus põka.
Mihkel suutis mingi hetk õige koha tabada ning saime logid kirja. Kena traktor, palju komplektsem kui mõni teine. Aitäh peitmast!
Aare vahva kollase traktori juures jäi päeva viimaseks. Tegin tiiru ära, enne kui tops pihku jäi. Kohe logida ei saanud, sest konteiner ei tahtnud kuidagi avaneda. Vahepeal hakkas lähedusest kostma üpris valjult rahvamuusika, vist Tuljak. Sellest hoogu saanuna, keerasime lõpuks korgi lahti ning saime nimed kirja. Aitäh!
Selle aarde leidmiseks ei hakanud üldse gepsu piinamagi. Oli tunne, et kollane põka jääb meie teele ning lihtsalt teeme drive-in. Ja nii oligi. Täname!
Uudistasime traktorit ja logisime. Tänud peitjale!
Arvestades varasemaid traktorimagnetite kogemusi, siis see aare tuli üpriski kergelt.
"Tunne Eestimaad" tuuri käigus leidsime ikka ühe aarde ka. Vahva põka koos vetruva istmega. Üle tee läks salapärane rada tihnikusse, kust avastasime Eesti esimese põllutöökooli ja ühe surnud muti, kellele oleksin peaaegu otsa astunud (!!). Põnevad kohanimed sealkandis: Soome-, Koks- ja Nõmavere, Rõstla, Loopre. Kolmekümnepealist toonekureparve kohtasime ka. Aitäh!
Logiraamat lausa tilkus, aga et ilm oli kuum ja päike paistis, siis piisas 15-minutilisest õrnast tuule käes lehvitamisest. Tagasi sai kuivana.
Üks hull seltskond tegi mulle sünnipäevaks üllatuse. Üks seltskonnast viis kohale siis kui vaja sinna kuhu vaja. Tee peale jäi nii mõndagi - matuserong, sadakond toonekurge (enamus neist kõik koos ühel kaerapõllul ainult peanupud paistmas), pargipildistamisel pruutpaar... Aga ka see aare, otsisin siis :) Pärast tuli välja, et aarde tõttu jäime veel sinna kuhu vaja hiljakski.
Hakkas juba pimenema, niipalju kui see juunis üldse võimalik on, aga üks peatus tuli koduteel veel teha ning just nimelt selle kollase iluduse juures. Kahjuks oli juba geopimedus ka peale laskunud, nii et sai ikka mitu tiiru tehtud ja imetletud. Lõpuks tõmbas kaaslane topsi oma peidikust välja. Aitäh peitjatele!
Juba teine Fordson mul leida. Ei pidanud eriti otsima. Tänud peitjale!
Põka jäi mõnusalt Rattaretke trajektoorile. Retkelised olid meie vaateväljas kogu selle aja, kui me püüdsime aaret otsida. No ei meeldi mulle selliste objektide küljes urgitseda, mistõttu olen endiselt seisukohal, et sellised aarded võiksid omada vihjet. Kuna seda aga polnud siis kasutasime täna õlekõrt. Selleks oli meil täna nuffi, kelle jutule ma vajasin täna tõlki ja tema juhendamine mind kahjuks või siis õnneks ei aidanud. Ka Margus kuulas nuffi ära ja nii, kui kõne oli lõppenud leidsin ma aarde. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".Kontrollitud. Praegu kõik korras. Ja iseenesest seal palju rüüstada nagu ei olegi. Ja kui kaob ära, siis kaob ära. Praegu leitav.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". On saabunud signaal, et lapsmugud rüüstavad seal. Kontrollin ja siis mõtlen edasi, mis saab. Praegu on kinni.
Esmapilgul tundus lihtne ja väike objekt, mida läbi puurida, aga läks teisega ikka aega. Aitäh peitjale.
See kollane põka oli üks paras peavalu. Nimelt ma lubasin emale, et me oleme kaheksast lõunas kohal, aga see põka trikitas meiega nii pikalt, et ... kohe uskumatu. Geopõnnid olid esiti hullus aktsioonis, aga Triinu energia peagi vaibus. Lõpuks kui kell näitas juba 10min kaheksa läbi ja ka minu energiapüramiid oli tühi ja ma olin valmis andma loobumisvõitu põkale ning autosse sooja pugema - et noh kui mehed soovivad, otsigu, mina enam mitte, hüppas konteiner mulle lihtsalt pihku :) Kiirelt nimed kirja ja emale teadaanne, et jääme hiljaks ... eee kindlasti rohkem kui poolt tundi. Tegelt jäime tunni kindlasti. Aga oli huvitav tee, teistmoodi tee kui tavapärane tln-trtu ja kindlasti ka rahulikum. Ema muidugi tahtis teada, et miks me nii kaua sõitsime. Püüdsin talle siis seletada, et tulime pmst Võhma kaudu, aga seda ta ei uskunud. Ega ma hakanud talle tõestama ka. Hoopis kiirelt sooja sauna ja põka silitamisest külmunud sõrmed sulasid seal kui iseenesest.
Aitäh, meile meeldis.
Nagu ikka seda tüüpi aarete juures, kulus ka siin raua silitamisele hulk aega. Leidsime viimasest vaadatud kohast (ega palju vaatamata - katsumata kohti jäänudki). Tänud
Eelnev ajalugu nende traktoritega on olnud pikk otsimine, seekord kulus ainult 3 minutit, kui Piret aarde kätte sai. Aitäh peitjale!
Ikka veits aega sai aaret otsitud, aga siis nägi silm midagi ning see oligi aare.
See väike, lõbus kollane põka oli õigelt küljelt lund täis tuisanud, nii et olin päris külmunud, kui aarde lõpuks kätte sain. Aitäh!
Sai teist hämaras silitatud siit ja sealt aga seekord jäi leidmata.
Tänase päeva aarded on nopitud teekonnal Lapsed vaheajaks vanaema juurde :) Ronida küll ei tohtinud, aga Reeli on üüberväike preili, tema seal mingit kahju ei tekitanud. Küll aga oli ta väga õnnelik, et sai topsi meile ulatada ja pärast tagasi panna. Aitäh!
Leitud,pidi ikka vaatama seda põkat siit ja sealtpoolt :)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Hävinud konteiner asendatud. Kahjuks ei andnud kohapealne juurdlus selgust kuidas see hävimine võimalik oli. Head otsimist.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Paneme praegu kinni ja vaatame mis saab.
No kuidas nüüd võtta natuke nagu leidsin aga ikka ei leidnud ka. Kõigepealt avastasin konteineri korgi ja siis murul laiali olevad tükid. Ilmselt oli maha kukkunud ja murutraktoriga peeneks lastud. Aare on hävinenud ja vajab omaniku sekkumist. Ei leidnud.
Aa, siin ongi see Lähte traktori vennake. Tops oli küll täitsa teises kohas, aga pikalt otsima ei pidanud. Kruttisin natuke isoleeri ümber, et magnet karbi küljest ei lahkuks. Tänud.
Tore kollane Fordipoeg. Selliseid on Eestis ausammasteks vormitud üsna mitmeid:)
Aare on korras. Tänu peitjatele!
Hea sirutus mitte väga pikal teel Viljandisse:)
Ka teise Fordsoni juures läks meil täna kiirelt. Aitäh!
Nühkisime, mis nühkisime seda trakorit. Leid ikkagi tuli inimeselt, kes esimest korda geopeitusega kokku puutus :-)
Plaaniväline aare. Tundus huvitav koht ja tegime peatuse. Ja oligi koht kuhu ennast logida.
No kes seda nüüd oskab öelda, mitmes põka see minu arvel juba on... Igal juhul see kaunis eksemplar tähistab mu 800- ndat leidu :) Kole kenasti on massin üles vuntsitud- lausa lust vaadata :) Aega tema küll võttis, kuid tehtud tema sai :) Tänud peitjaile :)
Uurisime ja katsusime lastega põkat siit ja sealt, no ei ole aaret. Lõpuks saime logi ikka kirja, aitäh.
Jälle traktor. Seekord ilus ja kollane. Erinevalt eelmisest ei läinud siin 10 minutitki. Täitsa kena nunnu, alusel ja puha. Tänud tutvustamast!
no neid pagana traktoreid ikka jagub igale poole. Ühte ma tean veel kuhu keegi pole topsikut pannud. A vot ma ka ei pane:) Õnneks polnud siin üldse väga palju kohti.
Käisin kõrgesse rohtu oma jälgi tegemas. Eelmised olid ilmselt lähenenud õhuteed mööda. Kohalikud said vihjest aru, ülejärgmisel päeval oli traktori ümbert muru niidetud.
Ford on ikka üks tubli isa, kõik kohad poegi täis :) Marten hoiatas tee peal, et tema enam autost välja tulla ei viitsi, aga nii kui põkat nägi, läks sõit kõva põrrrrina saatel lahti ja hiljem oli tegu, et poiss uuesti sisse pakkida. Nunnu aare, tänud!
Kaks tiiru pidin ümber põka tegema, enne kui vajalik asjandus näppu jäi. Tänud!
Kollane põka oli pimeduse varjus ikka kollane. Suunasime autotuled põkale ja suundusime otsima. Siin tundsin , et oleks pidanud lapsena ikka rohkem putru sööma, siis ei klassifitseeruks ma lühikeseks ja ei peaks nii hullult vaeva nägema , et logi kirja saaks. Käed on ka na lühikesed ;). Tänud peitjale!
Vaja reedeõhtust vaimupuhastust, aga aeg nõnda hiline, et pimedasse rappa enam ei kisu. Mis teha? Õnneks saab geopeituda ka tsiviliseeritumates oludes :)
Põka meenutas vägagi oma Lähtel pesitsevat sugulast, küll aga oli rüü värvikirevam. Ega esimese hooga aaret ei leidnudki, aga teise hooga juba küll, täitsa loogiline koht tegelikult. Aitäh peitjale!
Lähenesin õe residentsile ida poolt ja kaugelt 'trrraktorrrr'it nähes tuli meelde, et siia vist peideti mingi hetk aare ka. Tegime siis jalasirutuspeatuse ja patsutasime lastega järjekordset traktorit. Sellega on nüüd kokku kolm üle patsutatud, peangi kohe uurima minema, kas neid Eesti peal veel leidub. Sai seekord aasta esimeseks aardeks, nüüd lume minekuga võib vist hooaja jälle avatuks kuulutada.
Pimedas on rahulik vähemalt siin põka otsas turnida ja otsida... Peale natukest otsimist sain nime kirja. Tänud.
Seda toredat Põkat teadsin juba ammu, täna taksoteenust osutades viis aarde juurest tee mööda. Ehkki kiri ütles, et ronida pole vaja - mina ronisin, kiire leid, tänan!
No meie jaoks täitsa uus ja päris huvitav, tegime mitu tiiru ka, enne kui mõte tööle hakkas. Tänud peitjale!
Teel Tartusse võtsime mõned aarded, mis tee peale jäid. Põllumees põline rikas, võib siin kohal öelda. Otsisin algul ilma jopeta, pelgalt tutimütsiga. Seejärel panin jope selga, sest tundus, et otsida tuleb veel ja veel. Lõpuks kollane põka halastas ja poetas aarde näppu. Kesk-Eestis tol hetkel viimane kollane täpikene sai kollase põkaga puhastatud. Minu geopõld on haritud.
Aare oli tip-top korras. EVEJ. Aitäh ja tervitused peitjaile!
Väike peatus möödasõidul. Leid tuli poolteise ringiga. Aitäh!
No ei taha ma seda põhitrassi mööda Tartust koju kimada - tuled väsitavad silmad ära ja ega ta ikka nii ohutu ei ole ka. Põka andis hea ettekäände maha keerata. Koha peal oli korralikult pime, vaid mingid pomisevad varjud liikusid ühest kohast teise ja teinekord helkisid mööduva auto tuledevihus. Ei tahtnud seal väga palju lambiga vehkida, aga ilma ka ei saanud. Ja erinevalt klassikust leidsin aarde kohe, kui taipasin õigesse peidukasse vaadata. Tänan, lahe põka!
Kui juba klassikute tsiteerimiseks läks, siis: Aare tuli välja, korduvalt vaadatud kohast. Aga nohh, aega läks, aga asja sai.
Otsing oli edukas. Piirdus vaid tibukollase põka ühe külje uurimisega. Tänan.
Sellest traktorist mööda sõites olen mõned korrad mõelnud, et see koht vääriks aaret, aga kuna see kodust tiba kaugele jääb, siis ei hakanud tegema. Tore, et lõpuks asi ette võetud ja ära tehtud :) Kohapeal läks kauem kui oleks pidanud, aga kui olime kõik valed kohad läbi uurinud, siis tuli lõpuks ka aare välja. Aitäh peitjale.
Eestlaste tagasihoidlikkus? :) Netis pole veel ühtki logi, kuid logiraamatus mahutasin ennast vist neljandale lehele. See Kõo eksemplar on täitsa Lähte omaga sugulane. Leid tuli ka üsna kähku kui kirjelduse läbi lugesin. See aare oli ka väike ajend, miks siia kanti üldse geopeituma tulla. Seega aitäh aarde eest ja aitäh piirkonda tutvustamast!
Kell oli pool kaheksa õhtul kui Kairi teatas, et läheb sõbrannaga uut aaret otsima. Vaatasime üllatunult Ainiga üksteisele otsa ja otsustasime, et ei kavatse sugugi noortest maha jääda. Kõik kodused toimetused jätsime pooleli, ronisime vaikselt auto tagaistmele ja sõitsime uduvihmas sõbralikult koos kollast põkat otsima. Tegime alustuseks paar tiiru ümber traktori ja enne kui uuele ringile läksime oli Ainil aare käes. Täname peitjaid!
Esimese ringiga ümber traktori jäi pihku midagi,mis lähemalt uurides ei osutunud aardekonteineriks.Uus ring andis positiivse tulemuse.(FTF) sai kirja 12.50.Tänud!