Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare on peidetud 15. detsembril 2014 ühe osana advendi seeriast.
Raku järv (ka Kivijärv) on tehisjärv Harju maakonnas Saku valla ja Tallinna piiril. Asub Männiku tee ja Viljandi maantee vahel Liiva kalmistust lõunas.
Aarde peitmisel võtsime loomade varjupaigast kutsa, kellega läksime pikemale jalutuskäigule. Otsisime üles Hoiupaiga aarde ning jätkasime teekonda antud aarde peitmiskoha suunas. Soovi korral võta sinagi antud aarde otsimisele koer kaasa varjupaigast. Nad on väga rõõmsad selle üle, kui jalutama pääsevad.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (3), ujumiskoht (1), lumega_raske (1), lastekäruga_ligipääsetav (1), gpsita_leitav (1), advendiseeria_2014 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5HXHQ
Logiteadete statistika:
166 (98,2%)
3
7
4
4
1
0
Kokku: 185
Kuuldes et Aare mida pidime järgmisel georetkel külastama läheb arhiivi. Võimalus oli oma nimi kirja saada siis polnud enam aega oodata ja sai kohale mindud. aitäh
Koju jõudes avasin arvuti ja mida ma näen. Meie kaua hoitud ja järgmisel nädalal Sveniga plaani võetud aare palutakse ära tuua. Egas siis midagi. Kohe kõne Daunole, et nüüd on aeg minna. Teise kõne tegin Svenile, et kui tahad logida, lenda kohale. Sellega sai siis nüüd ühelepoole. Ilus koht, mida külastada. Tänud
Aitäh Daunole! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kui keegi satub sinna, siis palun võtke aare kaasa ja andke mulle sellest teada, läheb arhiveerimisele. Koht ei ole piltide järgi enam aarde jaoks sobilik.
Minigrip oli vett täis ja sisu kõik läbiligunenud. Kaupo märkis, et tema oli aarde mujalt leidnud, aga panime praegu sinna, kust ise selle leidsime.
Õige asi hakkas juba eemalt silma ja saime nimed kirja. Tore koht on aardega ära tähistatud, muidu tõesti ei satuks.
Leitud. Aga palun vajab hooldust ning asukoha ümbermõtlemist. Nimelt aare kohaliku peokoha pingi jala küljeall täiesti nähtaval ning lisaks aarde logiraamat ujus vett täis konteineris. Reedan küll jutu ja pildiga asukoha, aga kardan, et algava grillihooajaga kaob see aare sealt varsti suure tõenäosusega.
Koju küll varutud erinevaid vôimalikke asenduskonteinereid, kuid logiraamatut asemele pole panna.
Mai juba on selle korra leidnud ilma kirjutusvahendita. Mul oli vaja ainult nimi kirja panna. Aitäh!
Seekordne päeva kirja saamine toimus üle pika aja päevavalges. Üldiselt kipuvad need kottpimdeasse jääma. Täna oli meil lõuna paiku mõlemal aega ja nii läksimegi Männiku kanti veel tühjendama. Esialgne plaan oli see kena keskjärve challenge ära võtta, kuid kohale jõudes saime ikka kinnitust, et kuiva jalaga sinna ei pääse. Eks me lähme talvel jää tulekuga tagasi :P Kuid õnneks oli ka üks tavaline aare veel võtmata. Selle nullis sai natuke ringi tiirutatud, tuli välja veidi ootamatust kohast siiski. Aitäh jalutuskäigule kutsumast, keset nädalat keset päeva oli väga vaikne ja rahulik.
Kena õhtune jalutuskäik sügiseste värvide taustal. Tänan peitmast.
Läksime uurima 25 päeva challenge aardeni pääsemise võmalusi ja see aare jäi ilusti täpselt tee peale, et ära võtta.
Kui juba sinna kanti sattusin challengit teostama, siis ei saanud ju teisest aardest lihtsalt üle sõita. Väike kummardus ja kiire logi. Aitäh!
Täitsa uskumatu, et sellises kohas ta nii kenasti püsib, arvestades lõkkeplatsi lähedust ja puha. Aga ju siis ikka nii hästi peidetud :) Aare hetkel kenasti kuiv ja korras. Aitäh aarde eest!
Käisime naaberaarde juures ja möödaminnes vaatasime ka selle juba varem leitud aarde üle. Konteineri kaas oli katki ja logi natu-natukene niiske. Panime aardesse uue logilehe ja GP juhendi minigrip kotiga. Samuti lisasime pliiatsi. Nüüd peaks jälle logida olema võimalik, aga pikemas perspektiivis vaja uut konteineri kaant.
Sain nime veel kuidagi kirja. Eelsoojendus challenge aardele. Tänud!
See konteiner on häbematult kaua oma aega oodanud. Kunagi sai isegi proovimas käidud, mõtlesime autoga asja kiirelt ära ajada, kohapeal aga selgus et oleme elanud helesinises unistuses. Seekord olime just naaberjärve külastanud ja tuhin sees - lähme otsime veel midagi! Mõeldud, tehtud, käes, kirjas. Käisime veel naabruses paiknevat challenget piilumas, kuid täna otsustasime ujumise siiski kaladele jätta :) Aitäh.
Logiraamat pilgeni täis. Kirjutasin teiste logide peale.
Tulin autoga otse läbi metsa ja sõitsin treppi. Tagasi mõtlesin mööda teed minna. Jõudsin mingite ettevõtete territooriumile ja oli tükk aega keerutamist enne kui väljapääsu leidsin.
Tulime lapse käsitöö tarbeks kive korjama ja aaret otsima. Koht ei ole kuigi meeldiv. Inimesed olid suures osas kahtlases olekus ja kõikjal vedeles prügi. Logiraamat on täis.
Aare tõesti natuke märg. Kuivatasime topsi ära ja panime minigripi. Kahjuks oli mängujuhend nii vettinud ja katki, et sellest enam midagi aru saada ei olnud.
Tegelikult oli soov teise aarde juurde minna, kuid hetkel vesi kõrge ja tee puudus, siis sai see aare logitud. Logiraamat märg, polnud millegagi asendada.
Siin otsustasime siis teha piknikupeatuse. Lina maha laotatud ja toidukraam näpus jalutasin siis nulli. Vaatasin siit javaatasin sealt. Nagu oli täitsa loogiline pidukas aga tyhi mis tyhi. Kysisin siis veel peaitjalt yle et kas ma ikka 6iges kohas ja 6iget asja otsin. Koos j6udsime m6istmisele et vist jälle kadunud. Madis teadis rääkida et siin hiljuti teeme ära laadne yritus oli et vbl läx prygi pähe kaasa. Mis seal siis ikka jätkasime piknikuga, aga jäi ikkagi kripeldama. 15 minuti pärast v6tsin poisi ka kaasa ja suundusime tagasi nulli. No midagi pole teha kui m6ni on geopime hehehe. Mina tuvastasin ja poiss aitas välja v6tta. Eelmist peidukat vaadates veel imestasin et nii avalik, aga see oli kll päris hästi peidus. Aardega k6ik ok. Tänud peitjale
Peale Hoiupaiga aarde leidmist jalutasime siia, imeilus koht! Aarde leidmisega taas ei pidanud ise õnneks või kahjuks vaeva nägema, sest Tristan leidis selle kohe ise üles :) TFTC!
Kuna möödusin sellest aardest nii lähedalt, siis möödaminnes vaatasin ta üle. Korras!
Sai tükkaega mõeldud kas minna või mitte. Aga kuna peale jaheduse päike paistis ja polnud väga kaugel siis otsustasime, et lähme ikka. Asukoht sai koheselt tuvastatud ja kätte saamine probleeme ei valmistanud. Aga keegi on vist talvel veel käinud toksimas ja kork oli veidi katki, sisu imekombel ilusti kuiv. Sai nimed kirja ja teekond mööda jäävälja uuesti ette võetud. Tänud
Natuke ülemõtlemist, siis käed mullaseks ja leitud ta oligi
Laupäev. Tuleb geopeitur. Ühelt poolt. Gepsuga. Ei hakka kiva pilduma, vaid istub kivile. Tuvikeseks ei muutu, sätib hoopis püksisääred paremini kummikusse ja paterdab Kalevipoja sihikindlusega üle järve logima. Esmaspäev. Tuleb geopeitur. Ühelt poolt. Gepsuga. Ei hakka kiva pilduma, vaid võtab kivi alt aarde välja. Jutu moraal: Õndsad on need, kes on vaimust vaesed, sest nende päralt on suured jalalihased. Tänud peitjale!
Koera meil kaasas ei olnud, küll aga kohtusime toreda koeraga tagasiteel naaberaarde juurest kui tabasime teolt Lauri ja Marise, õigemini kõigepealt Indy. Tessa kommenteeris, et võiks sagedamini kohata aarete juures teisi geopeitureid, see on nii tore, eriti kui neil on veel koer ka.. ja lisas, et keegi võiks kassiga ka mõnikord geopeituda:). Aitäh peitjale!
Jalutasime 25 väljakutse poole ja ma sain ka selle aarde vahepeal ära noppida. Leidsin just aarde üles ja vaatasin, et Merle ja Tessa nimi sama kuupäevaga kirjas. Nii kui ma jõudsin seda Marisele mainida, ilmusid nad lähedusest välja. Nemad oli juba tagasiteel. Ajasime natuke juttu ja tuli ka välja, et neil oli kenasti kummikud kaasas...sest järgmine aare on ju üle veetakistuse...nojah, ma sain ka siis oma tossudega targemaks :D Jutud aetud liikusime edasi...
Leidmise hetkel oli üsna pime, sest kell näitas 04:32. Aare korras. Aitäh
Lihtne oleks tulla siia kevadel või sügisel, äärmisel juhul tavalisel suvel, kui vihmasajus on +10 kraadi. Aga kui ise päevitaja ja eriline veelemb pole, siis ega ei tea ka, kus on pop käia ujumas või end praadimas. Juba surnuaia poolt tulles nägin (mhm, põnevaima tee valisin vankriga tulekuks), et aarde lähedal on mitu autot. Lähemale jõudes selgus, et osad neist on õnneks aardest veelgi kaugemale sõitnud. Üks, mis nullis oli, see sõitis üsna kohe minema. Juba hakkasin aaret otsima, kuid siis tulid kaks ratturit trikitama. Äkki mingi 10 minutit esinesid seal või nii.. Kui need minema sõitsid, sain rahulikult logida. Ära läksin valli kõrvalt läbi metsa ja kõndisin Pihlaka peatusesse. Aitäh, et jalutama kutsusid ;)
Nii mõnus koht! Varasemalt olen teisel kaldal tšillimas käinud, aga siia sattusin esimest korda. Sulistasin pisut vees ka. Aitäh juhatamast, leian tõenäoliselt veel tulevikuski tee sinna tagasi!
Huvitav kus see sala auk on kust need autod sinna järve äärsele teele saavad? Mina jäin valli taha pidama ja sain tsipakene jalutada. Kihvt koht. Tänan.
Siin tuli pisut hiilida. Suvitajate-päikesenautlejate selja taga sai asi vaikselt aetud.
Aare taastatud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare on kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Vihje abiga tuli karp kohe välja. Panime nimed kirja, tuterdasime Egertiga veidi ringi ja imetlesime vaadet. Aitäh!
Tuli välja, et elame järvede linnas. Ilus koht, eriti päikseloojangul.
Well, jalutasin nulli, logisin aarde. Mõnikord on kohe nii, et võimalik peidukas jääb silma enne kui "kohalegi" oled jõudnud. Tänud, nautisin tuulist järve ning siis juba auto juurde tagasi.
Leitud. Järgmine kord lähen sinna juba kala püüdma!
Päeva viimane aare. Ma polnud varem Raku järve ääres käinud, huvitav koht.
Mõnus kivine sõit hoiupaiga juurest. Parkisin oma ratta ära ja asusin siis vihjele sobivaid objekte uurima. Kohe kui õige objektini jõudsin hakkas silma ka peidukas. Logitud ja tagasi pandud. Nüüd tuli leida parim võimalus siit ära sõita. Kaart näitas üht teed aga teeotsa ei paistnud. Siis taipasin, et valli taga. Mõnus metsatee, nägin ka rebast ja jõudsingi Viljandi maanteele välja.
Poolel teel lõppu toimetas keegi meesterahvas oma koera ujutada-õpetatada... nende kooslus näis nii koordineeritud olnud, et see kutsa ilmselt just äsja varjupaigast tulnud ei olnud. Aarde tagasipaneku ajaks olid nad mulle järele jõudnud. Noh, mis siis ikka, vaatasin mõnda aega nende õppeprotsessi ja ootasin aarde tagasipanekuks sobivat aega.
Leitud. Oo - tänud siia juhatamast! Ilus koht. Sääsed ka südamest tänavad.
Rattaringi järgmine aare. Kalamehed sättisid paadiga järvele minekut aga piisavalt kaugel ja minu toimetamisi ei seganud. EVEJ. Tänud peitjale.
Jalutuskäik tuulisel päeval koerte ujumiskohast poolsaare tippu. Samal ajal ühed tegelased olid kaubikuga kohale sõitnud ja kanuuga järvepeal. Ehk panid võrgud sisse. Koht iseenesest mõnus. Olen sellel järvel isegi kalal käinud, aga suurt midagi ei saanud. Tänan peitjat.
Võtsime koera ja läksime jalutama, poole jalutamise käigus mõtlesime, et äkki on mõni aare ka läheduses. Oligi, aga meie olime hoopis teisel pool järve. Jalutasime oma käigud ära, viisime koera tagasi ja tulime aardeid noppima. Leid tuli lihtsalt. Aitäh! :)
Mõnus jalutukäik oma koertega ja aare oligi käes. Kuna aare oli päris kaugele nähtav, siis üritasime paremini peita.
Miskipärast olin seda hirmus raske maastikuga aardeks pidanud. Lausa nii, et varjupaiga aaret otsides jätsime selle kohe kõrvale. Nüüd on aga tava-aarete valik Tallinnas juba nii ahtaks jäänud, et parkisime auto taas Varjupaiga aarde parklasse ja asusime lönta-lönta mööda teed vantsima :)
Tee peal oli põhiküsimus, et kes küll siin nii aktiivselt sõidavad - ka lumesaju järel oli täielik jälg sees ja tee ise hirmlibedaks lihvitud. Libeda kõrval oli jälle väga ebatasane. Nulli suunduv tee oli juba parem, täitsa luksuslik lausa. Vaade jäi kahjuks pimedusemüüri alla, aga oli täitsa ettekujutatav. Aare tuli esimese pilgu peale välja ja kuigi olin igaks juhuks kangutamisvahendi kaasa võtnud, tagas vooderdatud pesa täiesti muretu kättesaamise. No nii mõnus jalutuskäik oli lihtsalt, aitäh!
Ühe korra olen varem juba üritanud aardele autoga ligineda, aga täna seda veelkord katsetades andsin lõpuks alla ja läksin Raudalu konsumi juurest lõpuni ikkagi jala. Huvitav koht, aitäh!
Kalamehed üle vaadatud, aare logitud. Aitäh peitjale!
Kalamehed istusid keset järve vee peal? On ikka julged. Leitud, logitud. Tänud peitjale.
Ukerdasin oma Geomobiiliga pimeduses mööda olematut rada ida suunast kuni karjääri servani, edasi astusin jala. EVEJ.
Sõber google miskipärast arvas, et ma olen vee peal kõndimise oskused omandanud ja üritas mind vägisi juhtida olematutele teedele. Seega peale mõningast tiirutamist jõudsin kohale, seal läks õnneks ruttu. Aitäh peitjale, täitsa kena koht.
Käisime loomade varjupaika külastamas koos kolleegidega, seoses heategevusliku kampaania "Annetame aega" raames. Sai siis kaks meeldivat asja ühte tegevusse rakendatud ja asusime teele. Kerge seda lumega leida ei olnud aga pärast natukese tuulamist leidsin üles.
Tegu on ilusa kohaga, ümberringi sinetav vesi. Aare ise näitas end juba kaugelt, püüdsime paremini ära maskeerida.
Mõnus hilisõhtune jalutuskäik :)! Aitäh aardepeitjale!
Selline kummaline muul on siis järve sisse jäetud. Kui otsa peale jõudsin ning aare juba logitud oli, siis jäin kael õieli ootama, et millal see järgmine praam õige tuleb. Sest et mul oli tegelikult ka vaja teisele poole saada.
Tuttav koht just tänu Hoiupaiga aardele. Kena jalutuskäik, mida küll mõneti segasid krossimootorratturid, kelle arvamus oma sõiduki sihtotstarbelisest kasutamisest seisnes mööda sirget ja siledat kruusateed edasi-tagasi kihutamises, aga no vast aastatega oskused täienevad.
Kohapeal oli kõik nagu olema peab, pardid, kalurid, päike jms. Aitäh.
Väga ilus järv. Kalamees asutas lahkuma ja aare leidus kiiresti. Aitähh
Katsetasime koerte ujumiskohas oma uut Tatika veesõidukit millega järgmine nädal sündmusaardele minna. Katsetused mõõdusid edukalt ja vahelduseks käisin ka aaret vaatamas. Igati kena ja huvitav koht aardele. Tänud.
Aare oli ilusti peidus ja ootas otsijaid. Tänud peitjatele! Järv oli endiselt kaunis vaatepilt.
Kui seda hull tolmust teed vahel poleks, siis oleks siin õhtuses päikesevalguses imeilus jalutuskäik. Täname siia kutsumast!
Tänase ilusa, kuigi veidi jahedavõitu, ilmaga oli järvekallast mööda aardeni väga mõnus jalutada. Aitäh!
Väike jalutuskäik Viljandi maantee poolt ja käes see aare ongi!
Paras hetk enne pealinna suundumist, et noppida taas kord üks aare. Mõnus pool kilomeetrit jalutamist mööda tolmust teed :) Leid tuli lihtsalt ning aarde konteiner parima tervise juures.
Teine katse. Karp olemas, nimi kirjas. Tore jalutuskäik jälle. Tänud!
Oli kaduma läinud, taastasime. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Peab kontrollima. Senikaua kättesaamatu. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kas viimase mitteleiulogi lugemisest või lihtsalt oma pimedusest, aga ei leidnud minagi sealt peale 3 kännutegelase midagi muud. Aga järv oli ilus ja rahulik, üksik paadike rannavees seilamas.
Huvitav, et lähiajal ei ole ühtegi mitteleidu. Kohale jõudes nägime mitmeidki kaevamisjälgi, mille tulemusena olid tekkinud korralikud geokuhjad. Paraku meie otsingud tulemusi ei andnud ja tekkis tunne, et seda aaret seal ei olegi. Aga tänud õhtuse jalutuskäigu eest. Järv oli tõeliselt vaikne ja kuuveerandik säras taevas. Kolm vaprat tegelast tahtsid aardesse peituda aga paraku ei saanud, siis jäid nad kännule ootama helgemat homset.
Aare kenasti oma pesas. Ilus koht! Kutsa jaoks oli kahjuks liiga hiline aeg juba. Täname juhatamast!
Oli peidikust välja pugenud - peesitas päikese käes. Võimalik, et mõni loom oli ta sealt uudishimust välja kraapinud - ometi jälgi sellest ei märganud. Karp terve ja asjad olid kenasti sees. Ränduri võtsin endaga ühes. Tõstsin ta omale kohale tagasi.
Kena jalutuskäik lumes. Aare korras. Järv kalamehi täis. Jätsin tb. Aitäh!
Lapsed lõbustasid end kivide vette loopimisega. Aare jäi ka peale väikest tiirutamist silma. Tänud!
Üks mees püüdis aardest 30m kaugusel kala, aga suutsin märkamatult logida. Tänud!
Patt oleks olnud kõrval oleva aarde juurest siia mitte tulla ;)
Võtsime ette jalgsirännaku, sest autoga seiklemine tundus ligipääsuks veel tüütum. Geopõnnid küsisid iga paari sammu järel, et kui palju veel minna on ja ma ei osanudki sel rännakul kohe midagi nautida. Püüdsin geopõnnidele seletada, mis puu on mis ja kuidas neid ära tunda, aga pika seletamise peale selgus, et see ei jõudnud kuidagi kohale, sest kui ma väikese linnapreili käest küsisin, et mis puu on valge ja musta tüvega ning pisikeste lehtedega, tulistas ta nagu kaheraudne: "Tamm!" :D :D :D
Teel nullpunkti möödus üks härra, kes viisakalt meid tervitas ja meile muige suule tõi :)
Aare oli heas korras, kuid lisasime kirjutusvahendi, sest kirjeldusest ma selle kaasavõtmise vajadust ei leidnud ja karbist ka ei tuvastanud.
V: Roosa lillega asi (ei teagi, mis asi see on), J: 2 eurone mängumünt.
Täna oleks aarde ilma koordinaatideta ka leidnud. Mugud tegid nullist mõned meetrid eemal lõket, aga õnneks jäid meie vaateväljast eemale. Vihje oli küll ilmselge, aga mind valdas pimedus. Kati õnneks oli nägija ja noppis ka aarde ära.
Oli vaja piirkonas natuke aega surnuks ajada. Nii saigi võetud auto ja kasutades ära ametikohast tulevaid eeliseid ruleerisin masina peaaegu nulli välja. Leid ise kiire.
Esimene Geopeituse katsetus sellel aastatuhandel. Edit: vaatasin vanast arhiivist ja tegelikult olen ikka sel aastatuhandel aardeid otsinud ja leidnud. Aga pusserdamist ja otsimist oli omajagu ja lõpuks leidis aarde kõige noorem otsija juhusliku kaikaga surkimise tulemusena. Võtsime mingisuguse tähtsa tegelase pildiga klepsu ja asemele panime prügikolli. Aarde leidmist raskendab see et ümbruses on palju prügi ja koguaeg tundub et midagi justkui paistab. Aga tegelikult ei paista.
Ilm oli meeldivalt niru ja sai rahus toimetada aardeotsinguga. Kaua ei pidanud ka vaeva nägema. Aitäh peitjale. V: välgumihkel, J: kaelapael
Hoolimata koledast ja tuulisest ilmast oli minu saabumise ajal just seal poolsaarel ikkagi paar kalameest toimetamas ja aarde läheduses seisis auto. Õnneks jäid mugud kaldajärsaku varju ja olid oma tegevusele keskendunud, nii et sain märkamatuks jäädes ringi vaadata ja logida. Leidmine käis kähku. Jätsin kleepsu.
Metsas orienteerumas olles, ütles laps äkki emme seal oli geopeituse punkt mööda seda teed. Ma veel ütlesin, et oled sa kindel ja ta vastas täiesti kindel. Ta oli varem naabriga kaasas käinud ja nüüd vaid lapse jutu ning näitamise peale see punkt vöetud saigi:)
Kena karjääri järv. Ümbruses nägin pea, et kõiki võimalikke vabaaja sisustajaid - kalastajad, päevitajad, ujujad, matkajad, ratturid, ämbliktuuleklaasiga VW-nis rallitajad, telkijad, kummipaadiga sõitjad, koeraga jalutajad. Sai vist kõik loetletud. Ning muidugi kümned karjääri kallurid, mis kihutasid ümber järve. Kui veok hakkas lähenema, siis kõik eelloetletud tegelased peitsid end kilpkonna kombel enda sisse peitu ja ootasid tolmupilve möödumist. Aarde juures läks kiiresti. Klõpsisin mõned pildid peegelsiledast järvest ja lahkusin. Tänud!
Panen endale hooldusvajaduse teate üles. Katsun järgmine nädal sealt läbi jõuda ning uue logiraamatu viia.
Tulime siia pärast hoiupaiga aaret. Tahtsin ikka vett ka katsuda. Vesi oli soe, kuid ilm oli ikka väga tuuline. Jätsin seekord ujumise vahele. Aare OK.
mmm... sooja vee puhul erakordselt meeldiv asukoht peale pikka rattasõitu:)
oli ilus jalutuskäik loojuva päikese käes, ettevaatust kalameestega:)
Männikul saadud alaväärsuskompleksi leevenduseks otsustasime midagi jõukohast teha. Väga ilus koht, kohe väga ilus. Lähedal koeraujutuskohas ujusid kaks suurt koera päästevestid seljas. Meie jäljekoer ehmatas niisugust asja nähes hullusti ära, aga eks ta oli naljakas (ja väheke lollakas) ka.
Sai valitud järveäärne tee. Tööstusmaastik, kuid täitsa huvitav koht.
Hoiupaiga juurest kulgesin kruusateega paralleelselt metsa all veidi edasi ning kuskil poolel teel ronisin teele. Kõigepealt sõitsin poolsaarekese tippu välja ja vaatasin päikese käes sillerdavat vett ning tagasiteel tegin aarde juures peatuse. Minust lõunapool olid kaks kalameest kes õnneks jäid kallaku varju. Põhjapoolsel kaldal loodust nautivad kolm mugu olid täitsa nägemisulatuses aga kasutasin hetke kui nad seljaga minu poole olid ning logisin puu najal oleva ratta juures (teatavasti vajab ratas alati aarde juures "putitamist"). Siia võiks teinekordki tagasi tulla aga seekord hakkas juba lasteaeda kiire. Tavapärase 8,5km asemel tuli seekord kodutee pikkuseks 23,2km ja lisaks sain kaks aardeleidu kirja - mis võiks veel parem olla? Tänud. :)
Tahtmine ikka autoga lähedale saada ja sisenesime valest otsast. Nüüd on ustel kerged kriimud põõsastest. Aga koht ise on ilus, pole enne sinna järve äärde sattunud
Kohtusin poistega Hoiupaiga aarde juures, kuhu olin enda aaret kontrollima läinud, kuid tabasin poisid hoopis teolt. Kiirelt selgus, et Raku järv oli vähemalt ühel neist veel leidmata ja siis suundusimegi juba koos seda aaret otsima. Aare oli hea tervise juures ja nimed said kirja pandud. Poiste logi olen ma aga oodanud üle aasta, kuid kahjuks nad veebis pole aardeleide kirja pannud. Tervitused teile, kui loete ja tänud peitjale aarde eest!
Edasi siit läksime veel ka Ära kiirusta aarde juurde, sest Clen kurtis, et ta on seda seal mitmeid kordi vaatamas käinud aga pole leida suutnud. Olin siis seal pisut suunavaks abiks :)
Tänane teine aare. Natuke otsimist ja Kalvi hea silm nagu kotkal, tal ei jää midagi nägemata.
Puurisin liiga süvitsi vihjesse ja tegin ise oma elu keerulisemaks. Logitud. EV, J-lepatriinu
Peale pikka koolituspäeva sain iseendaga väga hästi hakkama ja läksin ennast üksi tuulutama. Uskumatult kena koht. Aitäh peiduka eest!
Olin sealkandis varem jalgrattaga liigelnud ja teadsin et sellele aardele saab üsna lähedale ka autoga. Meie valisime tee mis oli küll seiklusrikkam aga lõppes enne peateele jõudmist mullavalli taga. Sain siis kaardilugejale oma teadmisi näidata ja seletada et kuskohast me hoopis oleks pidanud lähenema. Küll see tagantjärgitarkus on ikka tore asi :)
Kaardilugeja roll mulle täitsa meeldib. Eriti kui juht avastab hiljem oluliselt parema ja lihtsama tee :D Minu valitud teel saime aga imetleda kevadiselt tärkavat metsa!:) Aare sai leitud ja logitud!
Leidsime ilusti üles ja saime logitud! Kõigil oli hea meel aarde leiu üle, nii meil kui ka meiega kaasa tulnud hoiupaiga kutsal :)
Kuna mind kiusas täna 38 kraadine palavik, siis trügisin autoga 200m peale.
Otsustasime tüdrukutega, et teeme selle aasta esimese rattasõidu. Mõnus kulgemine ja aare ka leitud.
Jää veel täitsa kandis, palju kalamehi oli jääl- ise ei julgenud järgi proovida. Kiire leid.
Kuna eilseks eesmärgiks oli palju jalutada, jäi sarnaselt eelmistele leidjatele ka minu auto betoonkingade juurde. Kohale jõudes kiitsin aarde asukoha valikut - kalastaja auto ja mõned puud varjasid ideaalselt nulli ringi jääl oleva kalastaja eest. Õnnetuseks, selleks ajaks kui mina nulli jõudsin, alustas tema oma asjade autosse tassimist. Nii ma sain veel tükk aega enne alustamist edasi-tagasi jalutada ja aega parajaks teha. Mugu sõitis ära ja sain leiu kirja. Aitäh! EVEJ
Teed aarde juurde viiva teeni ei leidnud, aga ilm oli ilus ja hoiupaiga aarde juurest polnud jala ka eriti kaugel. Betoonblokkide mõttest küll aru ei saanud, aga ju siis pidi nii olema. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud, nulli jõudes hakkas geokuhi kiirelt silma. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjatele.
Olin oma koeraga, nägime ka neid ussikestega lollikesi :) Kena koht, tänud!
Tänaseks jäi veel ka see järveke, kuhu eile enam ei jõudnud. Külmapoisid olid põsed punnis tööd teinud, kuid järv tundus ikka na lahja jääkirmega olevat . See aga ei heidutanud üht kalameest, kes oli hoolega auke puurinud ja ühe taga nüüd kükitas. Kauguses oli jääl veel neid kalamugusid paar tükki, täitsa otud mu meelest. Jalutasime aardeni ja tagasiteel nägime jää poole kulgemas veel kahte tegelast jääpuuriga. No peab see kalaisu ikka tugev olema, et niisuguse olematu jääga järvele ajab. Aga kalameeste vanasõna pidi olema "kui jää kajakat kannab, siis kannab ka kalameest "( kui mind nüüd jälle haneks ei tõmmatud muidugi nende juttudega ;) ). Tänud väikese jalutuskäigu eest!
Paras jalutuskäik kalendriaugu täiteks. Aardes polnud juhendit, eks ma mõne aja pärast satun sinna nagunii Hannoga otsides tagasi, püüan meeles pidada ja juhendi tasku poetada. Aitäh!
Koer oli õnnelik, mina olin õnnelik :) Leid tuli kiiresti, isegi kui nutikas kylmaga pildi tasku pani napilt enne poolsaart.
Jällegi üks hea matk läbi lumise metsa. Lähemale jõudes läksime juba kellegi jälgi pidi. Rassiss oli meile kenasti kõik lumest puhtaks lükanud, ainult võta ja logi. Aitäh!
Kena jalutuskäik lumises metsas ja selle tuule käes ei läinud ka aardega kaua. Ehk siis jäljed lumel olid meie omad. Tänud peitjale. EVEJ.
Tuul oli tugev, aga suutsime teel püsida. Aare tuli välja kohe peale vihje lugemist. Tänud peitjale!
Koht mis mulle väga meeldib, enamasti on siin ikka suvisemal ajal näiteks orienteerumas käidud. Nüüd oli võimalus siis ka talvise uduga siin jalutada. Aardesse jätsime vaid head soovid, kaasa võtsime ilusad emotsioonid uue aasta esimesest leitud aardest. Inga on teinud selle päeval väga ilusa pildi. Ka mina tegin võtte samast kohast, aga udu, ja loomulikult olematute oskuste tõttu on see selline et jätan pildi parem mälukaardile
Kuna lund enam peaaegu et polegi, siis läksin uuele katsele. Nüüd oli kõik väga lihtne, isegi mudane. Logisin pärast Piiat ja Peetrit ning võtsin nende uue aasta tervituse vastu. Tänud aarde eest.
Läksin nulli, lugesin vihjet ja kõmpisin koju tagasi. Vähemalt sain oma uue objektiivi ära proovida.
Lumi sadas maha ja
valgeks läks maa,
geopeiturid aardeid leida
nii kergelt enam ei saa.
Kohev lumevaip oli maha sadanud ja seda lund oli siin kohe hulgim. Aga vahelduseks on lumised talved ikka head. Võiks öelda, et veidike see lumi siin segas, aga ega neid võimalikke peidukohti ülearu palju ei ole, tuli lihtsalt veidi enam kontsentreeruda. Tänud!
Mõnus jalutuskäik lumises metsas. Leid tuli sellest hoolimata kiiresti. Aitäh!
Võtsime ka hoiupaigast koera jalutama, päris lahe oli :P
Raku on üks igati ilus järv, kui vaid erinevad tegelased seda kaldaligidast metsa prügikastina ei kasutaks. Värskendav oli näha, et sellelt lombilt oli jää kadunud, varsti saab äkki jälle kalavetele. Tänud peitjale taas ilusasse paika juhatamast.
Auto jäi suure tee juurde meid ootama ning me tatsasime jala mööda rajakest kohale. Õhtu hämaruses paras jalutuskäik. Kohapeal jõudis Raul aardeni enne mind. Nimed kirja ja tagasi :) Tänud.
Tegin linnas ühistööpäeva, mille lõpetasin juba kell 1330. Sestap oli veel meeldivalt valget aega lemmikhobiks kasutada. Raku järv on lahe kant, siin on rattaga sõidetud küll. Täna ratast polnud, sai metsi mööda uidatud. Kui olime poolsaare tippu teel, naases sealt saapapaelu kohendades vastu pikk mees mustas. No kesse käib üksinda sellises kohas keset kena sügispäeva. Paraku ei tundnud ühtegi tuttavat geonägu ära ja möödusime vaid vastastikku sulnilt naeratades. Kui tipus pildid tehtud ja vaated imetletud, otsisime ka aarde üles. Selleks piisas, kui lugeda suurust-raskusi ja vihjet. Gepsu vaatasime viimati 650 meetrit tagasi ja hiljem peale leidu, näitas neli meetrit. Järelikult GPSita_leitav.
Logiraamatust lugesime välja tänase HP1 nime ja hakkasime arutlema, kas nähtu võis olla tema. Ei tahtnud hästi uskuda, ega vist ikkagi olnud. Või siis tuleb pilditibilikult tabavalt tõdeda, et ei tasu kodust padjakaga ja kosmeetikata välja tulla :-D
Koht on igatahes supelluks! Suvel võiks siin seda teha küll. Samuti vaatasin kohta kui pot. lohetamispaika, ainult tuult polnud piisavalt. Tänan Madist kauni koha eest! Aardesse jäi rändur 7, mis tahab käia kohtades, kus on midagi seitsmega pistmist. Aare Seitse sobiks sellele imehästi külastada. Me täname, me tänameee! Ainult, et markeeringut karbil ja juhendit karbis me küll tuvastada ei osanud.
Aardepaik varasemast geokogemusest tuttav ja geomobiil lausa janunes sellise kuumaastiku järele. Eelnevad madalapõhjalised oma lihvimistööga suurt midagi korda ei olnud saatnud. Enamik muhke ja lohke olid siiski veel alles. Lisaks väike jalutuskäik lõõtsuvas tuules ning õige pea saigi Marje ja Paavo poolt boonuseks jäetud ilmarändur tasku pistetud. Täname mõõduka koguse värske õhu eest.
See ikka pigem suvine koht kui advendiaegne. Päike paistis, tuuleke puhus ja liiv oli nii tühi nii tühi. Avaldamisööl suutsin kenasti distsipliini pidada, nii kodulähedasi asju saab alati ju otsida, kaugematega on jama. Leidmisega propse polnud, tuli kohe, kui geps maha rahunes. Tänud suunamast.
Olin linnas asju ajamas ja mõtlesin et enne koju ei lähe kui olen uue aarde ära oodanud.
Parkisin ennast kuhugi ja oh ime ilmus teine päris lähedale.
Nu jah mis mul ikka lisada on kui kõik on eespool ilusti kirjas.
Tänud peitjale :)
Pakkumisele osaleda öisel geoseiklusel polegi ju võimalik vastata muud kui jah ning uus päev leidis meid seega ühendatud jõududega strateegiliselt valitud tanklas GP lehte refreshimas :). Aarde avaldumisel oli juba nimest suund selge, mina oleks omapead otsima minnes ilmselt kasutanud aardele lähenemiseks peitja pakutud lähenemisviisi, kuid Reigo teadis (ning nagu hiljem välja tuli, ka miki ja tunk) otsemat teed peidukani. Parkisime auto siis kuskile pimedusse ja kõndisime viimase lõpu jala eemal vilkuva lambi suunas; eeldasime sellest, et jäime teiseks aga vallist üle ronides ja Priiduga kohtudes selgus, et mingi segaduse tõttu gepsus ei olnudki tal veel aardekarp leitud. Otsisime siis koos ja minule jäi esmaleidjate kirjapanemise rõõm ning kohe peale seda saabusid järve äärde veel kaks öist otsijat. Kui ka Mihkel ja Esko oma nimed kirja olid pannud, ajasime veidi juttu ning seejärel asutasime endid kõik koos tagasiteele; oli väga tore taaskohtuda Mihkli ja Eskoga ning esmakohtuda Priiduga, aitäh peitjale kogunemiseks põhjust andmast :).
Logisin parasjagu GP saidil oma nädalavanuseid leide kui meenus, et tänane aare tuleb vist Madiselt (loe: -1 FTF-kütt) ja asukoht saab üsna tõenäoliselt olema kuskil Tallinna või lähiümbruse veekogu ääres. Tuleb välja, et stardipositsioon oli mul isegi pisut lähemal kui puutetundlikul Marisel ja lihtsalt Reixil, tegutsemisvalmidus paraku mitte :) Sinna need minutid läksid, lisaks valisin esimese hooga lähenemiseks veel vale tee ka (ajudeta aparaadi roosa joon noh). Miki, kes poolel teel tervituseks tuututas, kadus äkitselt tahavaatepeeglist ära ja hetk hiljem leidsin ennast juba tupikust. Oleks pidanud teadma, sest olen seal ennegi liigelnud, tõsi küll, seni vaid rattaga ning jalgsi.
Mööda keelumärkideta teed pidi võiks olla huvitav drive-in-i teha. Ikka päris otse, mitte seda tasesemat ringsõitu kasutades. Ma oma "maasturiga" üritasin, aga Reix sindrinahk oli tee blokeerinud :P
Asukoht on päikselise ilmaga isegi päris maaliline kui kallurid parasjagu teetolmu üles ei keeruta ja kui ussikesi leotavad Jurad-Vovad-Vladikud liiga tihedas rivis ei seisa. Tänud.
Eile öösel võisid Madis ja Erko Peterburi mnt ääres oma hääle mind hüüdes küll kähedaks karjuda. Mina ravisin sel ajal hoopis õllega sõltuvust. Või olen ma sellest sõltuvuses? Igatahes advendi FTF-mise vastu aitab. Proovige, võtke lihtsalt enne südaööd mõned sõõmud ja saate rahulikult magama minna. ;)
Täna pakkusin Marisele välja öise sportliku geopeituse. Sättisime ennast Kristiine Statikasse. Õigel ajal avastasin veel gps-u tühjad patareid ja sain need ära vahetada. Varustus peab korras olema, muidu pole lootustki! Lehele vaadates oli kogu ohtlik kaader ennast sisse loginud, vaid Madis oli täna mängust väljas. Aardele lähenedes tõmbasime risti maanteelt mineva sihi stange ja autopõhjaga siledaks. Hiljem silusid seda veel miki ja ka tunk oma sportliku geoautoga, nüüd järgmistel mugavam. Lõpp siis jala, eespool paistis ekslev pealamp. Ilmselt olime aeglased? Järve äärde jõudes nägime Priitu. Arvasime, et ta juba tagasi, kuid meie üllatuseks tegeles ta mingi geps-u poolt kuvatud kirstu otsimisega. Arusaamatu, sellises kohas? Meie soov oli küll veel sadakond meetrit edasi minna! Loomulikult ei lasknud ta meil seda üksi teha. Igatahes siia Priidu ainuFTF läks. Õiges kohas tuli leid kiirelt. Panime logi kirja (00:35) ja juba paistsid miki ja tunki tulukesed. Veidi juttu ja üheskoos tagasi. Aitäh.