Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Valjala maalinn (ka: Valjala linnus) oli Saare maakonnas Valjala vallas asunud muistsete saarlaste ringvall-linnus, mis asus nüüdsest Valjala alevikust umbes 700 meetri kaugusel.
Valjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja, oli tugevaim saarlaste linnus. See rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne. Valli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö.Vaata ka infotahvlilt pilte. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Ajaloolased peavad Valjala maalinna üheks vähestest linnustest, mille kindlustused koosnesid peaasjalikult kivist. Puitu kasutati vähe. Samuti arvatakse et u 800 aastat tagasi võis laevadega üsna linnuse külje alla pääseda, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam.
Aardest niipalju, et see asub selle kivi all, millel kükitas fotograaf.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: välimõistatus (4), vaatamisväärsus (3), lumega_raske (3), lõkkeplats (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5J7YM
Logiteadete statistika: 95 (91,3%) 9 10 0 0 0 0 Kokku: 114
Natuke jalutamist ja leitud ta saigi. Nii mõnigi asi on pildi tegemise ajaga muutunud, aga kätte leiab ikka. Mingil põhjusel oli aardes kaks logiraamatut ja selgust ma ei saanudki, kumb neist see õigem on. Aitäh peitjale!
Peale pikka peamurdmist tabas meid valgustus. Otsisime nagu nõela heinakuhjast, aga siiski saime lõpuks logi kirja. Täname!
Asukoha ajaloost rääkis minule ja tervele grupile Valjala ajalooõpetaja isiklikult, kes mulle ka endise lava umbkaudse asukoha ütles, et otsimine kiiremini läheks ja minu järele keegi ootama ei peaks. Sõbranna abiga sai õige kivi tuvastatud ja hiljem tuli välja, et ootama pidime ka meie, sest buss jäi ümberpööramisel kinni. Külastasime seetõttu ka kohaliku kirikut. Kena kant! Tänud peitjale!
Andis otsida seda aaret, aga pikapeale asja sai.
Lugesin äsja uuesti Eesti ajaloo õpikut, milles kirjeldatud muistne vabadusvõitlus kenasti Saaremaa linnuste varemetega haakus.
Tänud peitjale
Õige kivi tuvastatud, aare leitud. Aarde juurde viis huvitav trepp, millel käsipuu trepi keskel, mitte ühel küljel nagu tavaliselt. Aitäh.
Palju kive oli????. Õnneks oskas kaaslane kunstniku pilguga vaadata ja leitud ta sai ????.
Olukord on üsna muutunud, alles teisel ringil oskasin pildi loodusega kokku panna.
Paras pähkel. Foto leidsime kiirelt aga õige kivi otsimine võttis veidi aega. Kuid lõpuks leidsime.
Me ikka tuhlasime tükk aega ringi ja alles pärast leidmist oskasime vaadata suuruse perspektiivi fotol. Aga no kui ma teaksin ette kõike tulevat, poleks pooltki nii huvitav. Mõnda asja vb ei teekski uuesti, kuigi kogemuse põhjal kahetsen rohkem tegemata asju. Filosoofiat kõrvale jättes, siis see aare leidmata ei jäänud. Tervitused peitjale!
Otsustasime, et kaeme perra. Mida seal meile näidata siis tahetakse. Pildist on kirjelduses juttu kuid seda me kuskilt ei leidnud. Öelnud siis kohe, et kohapeal on. Found it: 28.Apr.2022 10:38 Valjala Hillfort / Valjala Maalinn. Tutvusime infoga ja võtsime muinas kühvlikesed kaasa. Üllatavalt ruttu leidsime pildistamise koha ja juba teisest urust tuli ka konteiner välja. Keegi oli ühe kivi valepidi pannud ja see reetis ka päris palju. Täname. Hommikul värsketena meil vahel veab.
Kui meie kohale jõudsime, olid kavamised juba alanud. Ja leitud oli mitmeid aardeid. Münte ja kopikaid. Lahtikaevamised käisid ja filmiti ka, pärast näidati telekas. Lõpus otsimine ei tahtnud palavusega üldse sujuda. Sel ajal jõudis veel sõbranna kekutada oma seitsme kurgiämbriga ja küsida, kas nendest pooled tahaksime endale. Me oleme ju nii kaugel, kurja küll. Kive vahtides sai lõpuks leitud ja tagasiteel sai väikese loengu põdrakanepi teemal ühelt kohalikult mehelt. Tänud
See aare ajas meil algul ikka korralikult juhtme kokku. Eks palav päev oli teinud ka oma töö ja siin maalinnal küpsetas päike jätkuvalt. Ei saanud me aru, kus on see pilt, mida see fotograaf tegi ja mille järgi kogu lahendus jooksma peaks hakkama. Jupp aega sai täitsa valedel radadel tuiatud, kui siis lõpuks alustasime sealt, kus peitja mõelnud oli. Nüüd läks juba paremini, kalpsasime kividel veel natuke, kuid õnneks jäi lõpuks pilk peale õigele asjale ja aare saigi leitud. Täitsa vahva lahendus sellises keskkonnas, pole karta, et katki läheb. Aitäh!
Pildi tegemise asukoht leitud ja aare logitud (Hiljem avastasin, et elasin veel juunikuus aga pole vast hullu, jäi nii logiraamatusse :) )
Leidsime ilma vihjeta kohe üles. Tenno seisis kohe õige kivi peale. Tänud peitjale!
Leitud. Kodus arvasin tulevat suurem pähkel, aga kohele jõudes leidsime kohe esimesena kivi kus fotograaf kükitas. Aitäh, mõnus ajugümnastika.
Esmalt tutvusime ikka asukoha ja selle infostendiga ja seejärel suundusime pildistaja kivile.
Leidmiseks ei tasu ainult maha vaadata????
Oh jah, ma ka ei kujuta ette, kes leiaks selle ilma teiste abita. Minul õnneks neid vihjejagagaid jagub. Saime logitud. Tänud ajalugu tutvustamast!
Ülivõimas koht ja ajalugu. SEe kummitab mind siiani. Aardest aga niipalju, et pilti pole ju kuskil. Kuidas peaks seda otsima?
Annel oli eelleidjate või ka öelda, esivanem tüüpi geopeiturite hingesaladusi välja kaubeldud, saime mingi siseinfo, kustkandis otsida. Ja ega ma ei jõudnudki väga siin analüüsida miskit, Annel juba teetops näpus ja nägu säramas. Nojah, aitäh. Ei tea ühtki teist kividest kindluslinnust rüütlivallutustele eelnevast ajast.
Ikka ja jälle meenub Andrus Ansipi tsitaat: "pole mõtet mõelda asjadest stiilis, kui Lembitul oleks olnud automaat". Aga kui oleks ikkagi Lembitul olnud automaat, ah! Milliseks oleks meie ajalugu siis kujunenud. Tol ajal oli ikka meeletu tehnoloogiline ülekaal eestlaste kahjuks, pole miskit mõeldagi. Aga kui vaid Lembitul oleks olnud automaat.
aitäh aarde eest.
Eile tundus kõik segane. Täna läksid ummikideed nagu tormipilved kahte lehte ja taevalikult piduliku meloodia saatel paljastus see ainus õige lahendus.
Kohapeal oli juba lihtne teada, mida otsida ja pärast osutus ka 3. pööratud kivi õigeks. Aitäh.
Kaaslane tutvus kirjeldusega päev varem. Ütles, et pilti ei leia ja arvas, et lahendus liiga raske. Päev hiljem tutvusin ka asjaga lähemalt ja kõhutunne ütles, et vaja ikka kohale minna. Ei pidanud pettuma, kohapeal hakkas asi hargnema ja päädis võiduka logiga. Mulle meeldivad vallutuseelsed eestlaste kohad. Need on hoopis ägedamad, kui kirikud. Tore, et jõudsin nüüd esmakordselt ka siia. Muidu on kiire olnud ja mööda kihutanud. Aitäh!
Fotograafi tehtud pildi leidsime ja määrasime asukoha kus võiks otsida. Kaua ei pidanud kive keerama, Karlil oli hea silm.
Mida paremat ikka lapse 3.ndal sünnipärval teha, kui Geopeitust mängida :) Ilus koht, kuhu teinekord lausa telkima tulla. Leidmiseks oli vaja natuke ruumilist mõtlemist.
Koht on kena ja alguses uudistasin niisama ringi. Kirjeldusest ei saanud esimese hooga midagi aru. Lõpuks, kui süvenesin siis hakkas isegi veidi hargnema. Lõpuks oli pilt selge ja õiges kohas olles oli esimene koht, kuhu vaatasin õige. Õhtuse päikese käes oli mõnus trepil istuda ja lihtsalt olla. Tänan.
Leitud väikese nuputamise järel. Meeletult kive ikka kokku veetud. Aitäh peitjatele!
Siin maalinnas oleme varemgi käinud, aga ilmselt siis kui me aardeid veel ei otsinud. Täna oli olemas nii maalinn kui ka aare ning muid turiste mitte. Kartsime, et see leidmisprotsess on vaevaline, aga tegelikkuses läks hoopis vastupidi. Õige koha tuvastasime kiirelt ning ka aardepurk tuli välja juba kolmanda kivi all vaadates.
Tundub, et kunagi on siin laval ja selle maalinna õuel ka kontserte ja/või pidusid korraldatud. Praegu tundus see mahajäetuna, isegi heina polnud ära niidetud. Vajaks veidi hoolsamat kätt küll see iidne paik. Täname aarde eest!
See aeg, mil ruumiline mõtlemine üpris osavaks oli treenitud, on juba aastaid möödas ja eks see andis siingi tunda. Õnneks polnud mõistatus niivõrd raske ja kuigi kohti on ju miljon, tuli aare siiski kõige loogilisemast paigast välja.
Siin asuvad minu juured. See on selline ilus pettekujutelm :) aga kas neid just nii suurest kivihunnikust peaks otsimas käima on iseasi :) Esimene ring edu ei toonud. Kükitamiskoht sai nagu paika. Veel üks ring. Siis hakkasin juba logidest riukaid otsima. Küsisin veidi abi. Ja ikka asus otsitav otsimisala tsentris. Huvitav, kuidas mul küll õnnestus temast kogu aeg mööda käia. Tänud!
Pärast põnevat soomatka tormasid kaaslased praamile, mul jäi aega veel mõned aardet noppida. Koht on tuttav, varem muguna külastatud. Nullis tundus lihtne tuvastada, kus see fotograaf kükitas, läksin uurima, keksisin aga siiski mõnda aega mööda kive ja ei leidnud miskit. Käisin uuesti nullis, seekord olin targem ja kasutasin abivahendit, veidi ukerdamist ja leitud. Tänud.
Ei tahtnud otsida aga kuna 100 päeva challenge on käsil ja teine lähim leidmata aare jäi liialt kaugele. Minu jaoks on siin sama teema, mis Lihulinn aardega. Selline peitmisviis sellesse kohta ei ole minu hinnangul sobilik. Ainus helgem hetk, et võrreldes eelpool mainitud aardega, on siin natuke väiksem objekti kahjustuste võimalus.
Ega mõistatusest enne aru saanud kui kohapeal olin. Aga siis läks juba lootustandvalt ja varsti oligi tops leitud. Huvitav koht, tänud juhatamast!
Polnudki varem selles kohas ringi uudistanud. Aardeleid väga lihtsalt ei tulnud, pidin ikka väheke ringi tatsama ,et nimi kirja saada.Aitüma näitamast/juhatamast.
Tee Kuressaarest siia oli väga vihmane ja vaevaline. Lõpuks jõudsin kuidagi poeskäigu haagi ka tehtud ja sain ööbima tulla. Ootamatult kena koht. Logi sai kirja, nälg rahuldatud ja nüüd jääb veel niisama chillimiseks(sääskedega maadlemiseks) aega.
Kõik vajalik oli omal kohal. Leid tuli kiiresti ja logimise ajal säras ere soojendav päike. Aitäh!
Saime Väina tammil kokku ja hakkasime Kuressaare poole kõrvetama. Siin tegime kõrvalpõike ja leidsime huvitava koha. Analüüsisime nullis infot ja leid tuli kergelt. Arvi jäädvustas hetke ja sõitsime edasi Kaalile.
Tegin kõigepealt auringi ümber Valjala Maalinna ja siis otsisin üles juhendi kuidas ma nüüd aarde ka leidma peaksin. Kuna pildilt puudus mõõtkava tingmärk siis vahtisin nullis päris pikalt lolli näoga ringi. Ei ole siin ju midagi sellist. Lõpuks seisin vaat, et aarde peal kui aru sain, et see ongi see õige. Aitäh ajaloolist paika tutvustamast!
Kui siiani oli valitsenud kuid kestev põud ja soojus, siis Valjala maalinna jõudes ajas pilved üles. Kerges vihmasabinas sai aare leitud ja logitud. Pärast istusime autos, kinnitasime keha ja ootasime vihma lõppemist. Täname siia juhatamast.
Väga tore mõistatus, aare ülesande järgi täpselt leitav. Kõndisime siis esiisade kuhjatud kive pidi aardeni ja kujutlesin kuidas võinuks näha välja omaaegne hiilgus.
Kõik juhised kenasti omal kohal. Mine ainult ja logi :)
Täname!
Aitäh taastajale, nüüd sain südametunnistuse piinadeta logida. Eelmisel aastal Suveseikluse ajal polnud nagu päris õige leid.
Lasin silmadega üle oma peaaegu rohelise Saaremaa ning mida hekki, kollane täpp. Ja vana aare ka veel. Lugesin siis logisid nii ja naapidi, ning kasutasin juba enne kohale jõudmist õlekõrrena peitjale helistamist. Kohapeal selgus, et poleks vaja olnudki. Keegi heategija on aarde taastanud selliselt, et kogu aardekirjeldus on täiesti pädev ja aare otsitav. Konteineri leidis Sven, aitäh Sepi ja anonüümne taastaja :)
Üksinda poleks mul siin ilmselt lootustki olnud. Suveseiklejad õiges maakonnas on aga alati näljased Suveseikluse eelvihjete järele, kogusime neid kaamerasilma ette vist umbes 20 korda rohkem kui reaalselt tarvis läks. AINULT 20 korda rohkem muide!
See fotograaf, kes 800 aastat tagasi aaret katva kivi peal kükitas, mulle enam vihjeid ei jaganud. Niisiis pidin lootma 800-aastase geokogemusega kaaslastele, kes oma selgeltnägemise võimete abil vähimagi vihjeta ise varem kükitamiskivi ära tundnud olid :o) Muide, kui ma ei eksi, siis nägin kuidas fotograaf kükitas uuesti! Nüüd on raskusaste ajutiselt 4.5 kuniks autoritest ajaloolased uue kükkasendi geopeidulisel kujul fikseerivad.
Siin olin nüüd teist korda. Abimaterjal sai kiirelt leitud ja siis hakkasin seda enam-vähem õiges kohas võrdlema oma silmavaatega. Kaks kivi mööda ja kolmas pihta :)
Leidmine tuli üllatavalt kiiresti, mulle meeldivad sellised aarded. Suurest leidmisrõõmust kirjutasin logiraamatusse 25-nda kuupäeva, alles peale kolmandat leitud aaret sel päeval tuli selginemine - juba 26-s!
Seekord olin kohal teist korda. Ei tulnud kergelt... Algul oli plaan loobuda ja siia logisse kirja panna oma tekkinud mõtted. Ja panengi, lihtsalt lisan hiljem ka väikese lisakommentaari. Aardepeitjad võiks arvestada ka sellega, et geopeiturite hulgas on juhmakaid ja lühinägelikke... ma ise suurepärane näide sellest... kuigi loodan, et olen ainus, tundub, et mu lootus on naiivsevõitu :). Aga teisalt ei ole lollikindlaid asju olemas ega võimalik neid ka teha. Seega peitjatele etteheiteid teha ei saa. Minu puhul oli juba õigel kohal olles ikka veel üsna udused tunded. Nimelt valisin umbropsu välja kivi, mida kangutada ja oma suureks üllatuseks seal all ka vajalik asjandus oli. Aga kivi eristatavus jäi mulle silma alles siis, kui kivi tagasi paigaldasin :). Aga no fotograafi otsingute ja erinevate tõlgenduste tulemuseks oli see, et ma ikka üsna pikalt ka valedes kohtades kive ikkagi nihutasin. Aga jah.. lugedes aardekirjelduse korralikult sõna-sõnalt läbi ja õiges kohas korralikult ninaette vahtides ei ole vaja seda teha. Tänud!
Kui nuputad välja vihje ja järgid seda, siis on leid lihtne. Isegi pimedas. Evej
Eks olime ilmselt nagu enamus inimesi seal. Hakkasime aga kive veeretama. Mõne aja möödudes suutis keegi kuidagi mingi teise asukoha välja vaadata ja seal ta oli.
Otsisime siit ja seal tükk aega. Lõpuks leidsime vihje ja siis tuli aare kiiresti.
Laur sai enne jaole sellele kivile, millel fotograaf kükitas; mina olin täiesti veendunud, et see on vähe teisel pool ja vedasin silmi ennastunustavalt siis kuni leidmiseni hoopis vales kohas ringi… :D. Äge teistmoodi muinasobjekt, tänud vaatama kutsumast :).
Selle aarde plaanisin esialgu vahele jätta. Olin paari viimast logi lugenud ja tundus mingi ulme mõistatus. Kui aga ämmad ja kõik muud olid vallutatud, siis otsustasime vähemalt üle vaadata. No siin küll meie ja peitja mõttemaailm töötas samal lainel. Ei mingit probleemi. Päris esimese kivi alt küll ei leidnud. Vaatasin asja algul natuke valesti. Küll aga oli juba teine, täiesti selgelt eristuv kivi, see õige. Väga hea idee sellisesse kohta aarde peitmiseks, kuna ainult koordinaadid keerutaks liiga palju ringi ja kive pööratakse liialt palju. Selle lahendusega ei tohiks see küll probleem olla. Ei teagi miks mõned kirvest kasutavad ja lihtsalt kive pööravad. Ja koht oli ka väga huvitav, sellist kivivalliga ei mäletagi, et oleks varem näinud :) Tänud juhatamast ja tänud söödava aarde eest! Logi sai kirja mõlemasse logiraamatusse...no nii igaksjuhuks :)
Seda mõistatust olin kodus vaadanud ja no mitte mömmigi ei saanud aru. Lootsin , et kohapeal on möni kivi ja siis ju selge sott, kus augus ta on. Laekusime täna kohale ja vaatasime, et täitsa väärt koht suuremate geopidustuste tarvis, see koht tuleb endale meelde jätta. Edasi hakkasime kive otsima, no ega all suurt miskit ei paistnud, nii ründasime üles ja... ou jee, "möned kivid"... koomikud kuubis (et ma ka enne ei tulnud selle peale, et eelnevalt aardesse postitatud pilte vaadata :P )...ja kuskil peaks kükitama fotograaf. Läksin vötsin Kirsikesest töökindad ja asusin kive silitama. Alex pakkus, et see kant oleks tema arust sobiv fotograafile ja nii ma kive silitasin. Ega üle ühekohaliste kivide arvu polnudki vaja näppida , kangutasin öiget kivi ja saime logi kirja, huh nüüd vöin vist kivitöstmisvöistlustele minna:D.
Aga vahva möistatus ju, selgelt eristuv kivi, kus fotograafi soe käpajälg veel nähtav ;).
Tänud peitjatele!
Mõistatusest ei saanud algul õhkagi aru. Siis helistasin vahelduse mõttes Triinule, kes valgustas mind mõistatuse alguse osas. Ja siis läks otsimiseks. Vist mingi pooltunnike sai seal kolistatud ja erinevaid kive pööratud, kuni lõpuks üks juhtumisi silma jäi. Keegi on üritanud otsingud lihtsamaks teha ja tänud talle selle eest. Sarnanes ikka väga Kivimurru aardele. Kuid lõpuks tänud aarde eest, kuna mulle tundub, et ma polegi seal varem käinud.
Ants läks jooksma ja mina aaret otsima. Kedagi teist silmapiiril polnud (Siim ei lähe arvesse, tema magas autos), seega võtsin asja rahulikult. Kaesin seda linna mitmelt kõrguselt ning küljelt, mõtisklesin veidi ja mõistus jõudis pähe. Tegin vajalikud toimingud ja peagi taipasin, et ega see fotograafi paigutamine nii lihtne olegi. Esiteks säras päike täiega. Teiseks olid ilmaolud muutunud. Kolmandaks tundus mulle, et fotograaf kükitas vist ühel jalal ja kallutas end ühele küljele. Või oli ta äkki joogaharrastaja? Igatahes kena painduv kunstnik. Auk oli eelnevate kunstinautlejate poolt üsna hästi maskeeritud. Ega ma ise parem olnud. Nagu leidsin, nõnda peitsin. Samas oli aare täiesti lahedasti leitav, kui asja õigest otsast harutama hakata.
Kui mul juba aare tagasi peidetud oli, siis saabus Ants jooksutiirult tagasi ja küsis, et kas mina pöörasin kõik kivid oma teel tagurpidi. Tegelikult keerasin ma umbes 5 vale kivi enne õiget. Ma ju ei teadnud, et kunstnik on painduv. Aitäh!
Sääretuka juures näitas, et just see on lähim sadav aare - Hülge ei tulnud arvesse. Noh, sõitsime kohale, vaatasime ülesannet, läksime ja leidsime :) Pole siin keerukat miskit, helistamist ega sebimist, lihtsalt hoolikas tuleb olla. Aare on populaarne neil päevil, aga kõigel on kiire, siiski võik keegi teda tiba kuivatada, nätskeks kipub minema seal peidukas. Tänan, tegelikult on see tore aare.
Kõige rohkem läks aega netti logimisega, et pilti vaadata. Möhhh... Mugu oli samal ajal juba pikalt õiges kohas, ainult ei teadnud, mida otsib. Tore mõistatus, tänud!
Tore ja üheselt mõistetav mõistatus. Selle lahendamine oli lausa lust.
Seekord oli fotoaparaat kaasas ja kohe parem. Märkasin asju, mida esimesel korral ei taibanud otsidagi. Peale seda oli ka leid kiire tulema. Tänud.
Eelmine kord Valjalas käies peitsin küll aarde, kuid see vaatamisväärsus jäi külastamata. Nüüd siis sai see viga ka parandatud. Mõnus mõistatus. Aitäh!
Sellise ilmaga oli selle aarde otsimine paras ikaldus. Tuul tahtis mäe otsast ära puhuda ja päike ka säras nii, et tegu oli isegi aru saamisega, kas fotokas on sisse lülitatud või mitte, rääkimata sealt mingi pildi nägemisest. Lõpuks sai siiski õige koht kuidagi leitud. Aitäh peitjale.
Vihjest päris täpselt aru ei saanud, aga sellest hoolimata läks leidmine kiirelt. EVEJ.
Enne kooli oli veidi aega asja uurida. Seekord tuli leid lõpuks kiirelt ja lihtsalt, tänud.
Vaatasin mõistatust selle avaldudes. Ei saanud midagi aru - mis pilt(nik)?! Mõtlesin siis, et kohapeal ehk midagi selgub. Ei selgunud. Juba oli ka pime, geopäev venis pikaks nagu ikka. See aga teele jääv ja viimane planeeritud aare, siia kanti homsest enam mõnda aega tagasi ei satu. Sestap otsustasime ikkagi kasvõi pimedas otsida. Nigelate tulukeste välkudes mõtlesime, et teeme siis ühe ringi peale. Tegimegi. Aarde leidsime ka, teise liigutatud kivi alt. Tundus nagu väike lotovõit, sest pesi ja kive on seal ju õige pisut rohkem. Mõistatusest ei jaga kahjuks siiani mitte mõmmigi. Küllap olen ise tumba.
Aitäh vingesse ja ajalooga paika kutsumast! Vääriks tavalistki aaret, ikka näeks mu meelest sama palju ära. Aga ehk ma eksin. Aare korras, evej. Saare maakonda jäid otsimata veel vaid Kuressaare loss ja Vilsandi kolm pesakasti. Aga küll tuleb õnneks juurde. Suvi ka veel ees. On, kuhu ja miks naasta. Aitäh kõigile Saare ja Muhu peitjaile! (-:
NB! Aarde GC kood viitab hoopis teisele, Lääne-Virumaa aardele Aitäh peitjale parandamast!
Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud Saaremaa geotuuri PÄEV 3, LEID nr.3
Alt vaadates tundus see mätas päris aukartustäratav. Üles jõudes, aga läksid suunurgad nagu iseenesest ülespoole. Nii palju oli kohe äratundmisrõõmu ühest teisest eelmisel aastal külastatust aardest Norramaal. Lausa hea kodune treeningpaik. Seljakott selga ja harjutama.
Kui paik sai nii ülevalt kui alt korduvalt üle vaadatud, siis otsisime ka selle koha üles, kus fotograaf istunud oli ja panime nimed kirja. Suur sula oli konteineri lahti sulatanud ja kõik oli oki-toki.
Meile selline peitmisviis seal ei meeldinud. Paik on selline mis kindlasti väärib aaret aga peidik pole see mis võiks olla. Peale raskekahurväe ülekäimist näeb see paik aasta pärast kahjuks hoopis teistsugune välja. Aga täname suure karbi eest!
Lund ei olnud, kuid ise olime piisavalt lollid ja ei saanud kohe aru, mida vaja teha on. Õnneks teineteist siiski kividega loopima ei hakanud ja ega lõpuks leidsime ka õige kivi üles. Konteiner oli pisut kinni külmanud, kuid siiski kättesaadav.
Peale väikes offroadimist otsustasime sealt möödasõites ka selle aarde ära logida, nii me Askoga tegimegi ;) Indrek oli kaasas turvamas ;)
Järjekordselt kvaliteetne asi Saaremaal. Ja krt Pilditibi, tänu sinu pildile sain seal tuules tükk aega kauem otsida kui oleks pidanud :P Mis ma oskan öelda, jätkake samas vaimus ja Saaremaa saab jälle hulga ilusaid täppe juurde ja mis põhiline - asjakohaseid täppe, mitte suvalisi karpe juurte all.
FTF kell 15:05. Pärast testleidjaid ja avaldamist olime siis esimesed. Oli ikka mõistatamist ja otsimist siin! Olime juba peaaaegu loobumas, kui ma lõpuks konteinerit märkasin. Sel ajal, kui ma logi kirjutasin, saabus kohale grupp inimesi. Selgus, et me jäime vahele peitjale. Sai siis edasi antud soovitused, kuidas säästa linnusevalli edaspidi pahupidi pööramise eest geopeiturite poolt. Sai omajagu juttu räägitud. Tore oli tutvuda Toomasega! Tänud aarde eest!