Kiri administraatoritele
Tipuvallutaja
Peitis 06.01.05 Kaido [kaido]
| Tüüp: Asukohata (tagurpidi) aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: muu Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Highpointing on klassikalises mõttes riikide (või ka USA osariikide) kõrgeimate looduslike tippude vallutamine.
Veidi mitteklassikalisemas mõttes ja siinsetele (Eesti) oludele paremini sobivaim highpointingu vorm on County Highpointing ehk maakondade kõvemate tippude rünnak.
Ja kui nüüd seostada seda geopeitusega, on sobivaim selle rändamisviisi harrastamise vorm on kõrgeima tipu koordinaatide ja kõrguse mõõtmine GPSiga (Ära unusta enne oma aparaati kalibreerimast).
Eesti maakondadest teatakse kindlasti enim Võrumaa kõrgeimat tippu Suurt Munamäge. Kuid mis on Harjumaa kõrgeim tipp? Kui kõrgele merepinnast kerkib Hiiumaa või Saaremaa? Milline on Ida-Viru maastiku merest kõrgeimal asuv küngas?
Seda saabki avastada uue geopeituse äraspidi-aardega Tipuvallutaja. Otsi käepärastest teatmevahenditest sulle sobiva maakonna kõrgeim tipp ja asu seda vallutama: pane kirja, kuidas kohale jõudsid, mis suunast tipule lähenesid, kui raske oli tõus ja mida oli tipust näha. Võib öelda, et praktiliselt kõigi maakondade kõrgeimate tippude kohta leiab infot ka topokaarti hankimata, kui veidi paber- ja Internetikandjatelt otsida.
Logis tuleks kindlasti ära märkida ka tipu täpsed koordinaadid ja kõrgus merepinnast, mida GPS näitab. Ja kui see erineb miskipärast oluliselt ametlikust kõrgusest, too ära ka tegelik kõrgus.
Võimalusel võiks lisada ka kauneid vaateid kõrgest kohast fotodena ning paigaga seotud legende, kirjeldusi või ajalugu.
Külastada võib tippe korduvalt. Ka siis, kui keegi mängijatest juba tipu on vallutanud. Aga külastuse kirjeldus ei pea sellepärast detailivaesemaks jääma, sest iga tipuvõtmine on alati isemoodi :)
Kuidas näeb välja klassikaline highpointing, vaata sellelt lingilt: http://highpointers.org/
Eesti üks arvatavasti tõsisemaid highpointereid on Targo Tennisberg, kelle tipuvallutusi saab näha näiteks sellelt lingilt: http://www.targotennisberg.org/highpoints/index.htm
Edukaid uute tippude vallutamisi (geo)alpinistid, igatahes! :)
Vihje: pole
Lingid: 
http://www.reisijutud.com/node.php?id=1364
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCMFQX
Logiteadete statistika:
191 (97,0%) 
6
32
0
0
1
0
Kokku: 230
 Tipuvallutajad Mordoris |
16 juuni 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]Kunda Hiiemägi on 1,7 km pikk,kuni 400 m lai ning kuni 15 m kõrge mägi. Koordinaadid on 59°29'43.2" 26°32'51.1". Kunda Hiiemägi oli muistne ohverdamiskoht Kundas.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: see mägi pole maakonna kõrgeim.
21 mai 2017 ei leidnud Kairi [pisike16]Käisin Kunda Kronkkallast uurimas. Kõrgus on 30 m ja rattaga sõitsin ja vaade on super ilus ja kaugelt merepiirilt näeb väikest saart :) kordinaadid on 59°30'34.9" 26°30'43.8"
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Kronkskallas ei ole maakonna kõrgeim tipp.
13 august 2012 ei leidnud Viive ja Raivo [raivo
]Tõusime ühe teise aarde leidmiseks Rutu mäele. Kuna ei olnud kaasas GPS-i mäe kõrguse määramiseks siis selle aarde juurest lahkusime mitteleiuga. Teise aarde leidsime vaevata.
2 august 2012 ei leidnud Maret, Marlen, Silver,Tarmo [mater7]Külastasime EBAVERE mäge läbisõidul Viljandist Rakverre. Torni ümber ja mäel sebis inimesi, kes midagi ette valmistasid või koristasid? ja matkarajal oli rohkesti tallamise jälgi (jalgratta roopad?). Ebavere mäe koordinaadid: 59◦6´14´´N, 26◦13´14´´E ; meie piknikukoha koordinaadid: 59◦6´16´´N, 26◦13´42´´. EBAVERE MÄGI asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarjast lõuna-edelas Ebavere küla servas. Ebavere mägi on Pandivere kõrgustiku Emumäe järel (166 m) kõrguselt teine mägi (146 m), Väike-Maarja valla kõrgeim punkt ja mägi, millel asus püha Hiiekoht. Aga võib-olla on Ebavere mägi kõige kõrgem mägi, mille kohta on arvukalt legende. Ebavere legendid "Suits Ebavere mäel", "Ebavere nõid", " Ebavere värav" , "Mäevaim", „Mäe kutse“, "Lüpsik" on koondatud Eduard Leppiku kodulooainelisse raamatusse "Väike-Maarja lood" . Vanim legend põhineb Henriku "Liivimaa kroonika" teatel, mille järgi sündis Virumaa metsasel mäel (Ebavere mäel) Tharapita, kes lendas tulihännaga Saaremaale, kus ta sai saarlaste jumalannaks. Või siis kõige kõrgem mägi, kus tähistatakse igal aastal Lennart Mere sünniaastapäeva ja mida seostatakse Kaali järve tekkega. Ebavere mäe nõlval paikneb laulu-ja tantsuplats ja Ebavere Tervisespordikeskus.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Ebavere mägi ei ole ühegi maakonna kõrgeim tipp, nagu aardekirjelduses leiunõudeks on.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ebavere_m%C3%A4gi, http:// http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=116, http://ebavere.wikispaces.com/legendid, http:// http://eestielu.delfi.ee/eesti/laane-virumaa/vaike-maarja/kultuur/suure-lennu-kaar-ebaveres-korraldasime-telesilla-ebavere- 
23 september 2010 ei leidnud Lapsuliblikas [lapsuliblikas]MEREMÄE MÄGI JA VAATETORN - 234,5m
Koordinaadid: N57°44.333 E027°25.302
KUNAGISE MAAKONNA AJALOOST
Kõigile Setomaast üle käinud väehulkadele vaatamata suutsid setod oma külad säilitada. 862–1920 kuulus Setomaa vene valitsejate alluvusse, 1920–1940 Eesti Vabariigi koosseisu. 1920 sõlmitud Tartu rahuleping liitis Setomaa Eestimaaga. Setomaast moodustati maakond nimega Petserimaa, maakonnakeskuseks sai Petseri. Esmalt jaotati maakond 4 vallaks, hiljem 11 vallaks. Uute valdade piiride määramisel peeti silmas setode ja venelaste asualasid, et kujuneksid võimalikult puhtad seto ja vene vallad. Rahvas ise on Setomaa jagatud 12 osaks ehk nulgaks (nurgaks). Ühe nulga koosseisu kuulub 10–12 küla, sageli on nulkade piirid looduslikud. Nulkade nimed tulenevad kas mingist kesksest asulast, nt Irboska nulk või mingist maastikulisest tunnusest, nt Üle-Pelska nulk (Pelska jõest lääne poole jääv osa). ALLIKAS: Setoturism.ee
MEREMÄE MÄGI KOOS VAATETORNIGA KUI SETOMAA TIPP
Meremäe mägi (Mere mägi) asub Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa. Vaaksaare kõrgustiku kõrgemad tipud on Kuksina mägi (212m üle merepinna) ja Meremäe mägi (204m). Torni kõrgus on 18m ja vaateplatvormi kõrgusega merepinnast 234,5m. Sellelt kõrguselt on nähtav nii kogu Setomaa kui ka Petseri kloostri kuplid ja Pihkva järv. Laululavale mahub korraga esinema kuni viiekümneliikmeline koor ning pinke on kuni 160-le vaatajale. Kogu kompleks ümarpalgist sindlikatustega järgides piirkonna ehitustraditsioone.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: Meremäe mägi ei ole ühegi Eesti maakonna kõrgeim tipp. Aarde leidmiseks on vaja külastad mõne maakonna kõrgemat tippu.
LOGIJA KOMMENTAAR: Sul polnud kirjas, kas endise või praeguse maakonna ja kas tipp peab olema looduslik või koos abijõuga (nt vaatetorniga). http://www.setoturism.ee/?lang=est&m1=3&obj=48
Loojuv päike
18 veebruar 2005 ei leidnud Sille ja Toomas [silletom]Ammu unustatud suusamägi...kuskil Jõgevamaal.Mäealuse :) N6517842 E643499
