Piraadi

Pime ja lumi segasid.

Oli jalajälgi, oli sonkimisjälgi ja isegi mõni laev paistis vahepeal, aga aardekirstu ei õnnestunud leida.

Paari kilomeetri kaugusel Meremõisast küsis Juhan, kas siin lähedal mõne aare ka on. Märkasin, et ongi, ja kuna koht on varasemast tuttav, tegime kiirelt väikse sissepõike. Kokkuvõttes see nii väike ei olnudki, sest kohapeal hüppas geps ringi nagu jänes ja kuigi tiirutasime arvatava nulli ümber ja selle läheduses päris pikalt - ning oli näha, et seal oli enne meidki hoolega songitud - ei suutnud meie silm, kõrv, jalg, käsi ega geokepike piraatide aardekirstu seekord tuvastada.

Jalutasin kivikese juurest siia. Ja otsisin. Ja jalutasin vahepeal kaugemale muud logima ja tagasiteel jälle otsisin. Ja otsisin. Ja otsisin. Ja rahustasin nulli maha, jättes telefoni kohtadesse, kus selge taevas paistis ning ise ümbruskonnas geokepikesega toimetades ootasin kuniks ta endas selgusele jõuab ja nii mitu korda. Ega ta ei jõudnud küll. Ja nagu kiuste olid piraadid valinud koha, kus võrguühendus oli suhteliselt null ja maa-ameti kaarti ei saanud enda positsioneerimiseks kasutada. Näha oli, et ma ei ole olnud seal ainukene otsija.. peibutavaid songitud kohti oli küll ja küll. Saagiks sai siis 2-3 täiesti usutavat peidukat, milledest üks oli raudselt inimkäte loodud. See varandus oli sealt aga juba ära viidud. Või siis lihtsalt mingid mättalõikurid olid botaanilist uurimistööd teinud.

Krt ei leidnid minagi.

Kivikese juurest seadsin sammud siiapoole. Juba kohe alguses ei olnud mul usku, et seda ültse täna leida võin. Aga proovima peab. Eest leidsin isegi verivärsked varasema otsija jalajäljed. Kraapisin minagi nii siit kui sealt kus varemgi otsitud oli aga tulutult. Paistab et tuleb paremate oludega tagasi tulla õnne proovima.

Laupäev, ilus ilm ja vahva kaaslane, kes tahab teada, mis loom see geopeitus on. Mis muud, kui tuleb ette võtta järjekordne katse piraatide varandus üles leida. :) Sai kõik eelkäijate logid taaskord üle loetud ja kunagi kuuldud vihje meelde tuletatud. Aga seegi kord jäi leidmata. Ka lisasilmapaarist pole kasu, kui valest kohast otsid. Ja pimedaks läks ka ja kõik muud vabandused.:D Õnneks kaaslase huvi asja vastu säilis. Tuleb taaskord uuesti tulla.

 1 

Juba teist korda jäi leidmata. Poolteist tundi tõsist otsimist ja ei midagi. Järgmine kord tuleb vist pudel rummi ja papagoi kaasa võtta, et õige meeleolu ja piraadivaist tekiks. :D

Lähedalt vormistasime yhe ilusti ära. Siis Krissu ytles et otsime veel yhe. Pilkases pimeduses taskulambiga. Valisime autost lyhima tee aardeni. Ytleme nii et maastik kll yllatas. Liigitax lausa 3-4 kanti (seda siis meie trajektooril) Nullis tammusime tykk aega ringi aga yhtegi mereröövlit ega aardelaegast silma ei hakanud kahjuks :/ Next time

 1 

No ei leidnud. Päris kaua sai seal otsitud. Lõpuks sai isegi helistatud. Ka see ei viinud kuhugi. Enda arvates sai igale poole vaadatud. Lõpuks oli kõht tühi ja jooksutrenn ootas. Eks tuleb uuesti tulla. Kusjuures rannas jäigi käimata. Ja hiljem Marguselt küsitigi ju, kas ta ikka kaaslase randa ka viis. Vähemalt saab järgmisel korral ausalt kinnitada, et viis.

Seekord jäi leidmata. Sai küll pikalt otsitud, aga lõpuks olid telefonidel akud ja aardeküttidel kõhud tühjad. Tuli alla anda. Aga me tuleme veel tagasi!

Vaatasime-mõtlesime ikka ühte ja teist pidi, aga seekord ei läinud õnneks.

See aare otsustas peitu jääda, et ikka tasakaal oleks leidude ja mitteleidude vahel

Lumi võib olla raskendas otsinguid - seekord jäi leidmata. Külm tahtis nina ja kõrvad ära võtta.

Päeva viimane aare piirdus mitte leiuga. Koledal kombel oli keegi juurte vahel sorkinud ja isegi kui aare nii lambi kohas ennast peitis, puudus mul igasugune sportlikhuvi seda sealt otsida.

Nujah, 2,0 aarded pole minu jaoks, viimasel ajal sobivad 5,0 ikka tunduvalt rohkem. Kõndisin nina Gepsus tee pealt aarde poole rahulikult ja oh õudu, metsaalune maapind lõppes nii järsku, hea, et alla ei pudisenud, tänud ikkagist kohta näitamast!

 1 

See aardeotsing läks veidi lappama. Tegelikult viibisime siin parklas juba eelmisel päeval telkimiskohta otsides, aga kõik varjualused olid hõivatud ja ladistava vihma tõttu ei tahtnud palja taeva all istuda, seega suundusime edasi.

Uuel päeval tahtsime otse läheneda: oli tee, keelumärki polnud. Ühel hetkel hakkas siiski tunduma, et oleme jõudnud kuhugi, kuhu autoga üldse sattuma ei peaks. Laskusime just ühest järsust nõlvast alla, kui sattusime sügava liivaga lõigu otsa. Nõlvast üles poleks esiveoline enam läinud, seega tuli hooga läbi lasta, õnnestus. Seejärel tuli tasakesi kõige loogilisemat teed mööda välja hiilida, mille käigus kohtasime mitut teises suunas näitavat keelumärki. Lõpuks jõudsime tõkkepuu taha... mõtlesime, et nüüd oleme küll omadega pees, aga siis see avanes automaatselt ja lasi meid välja. Lasksime kiirelt jalga, Harjumaal vist ikka ei tasu "otseteid" proovida.

Jõudsime tuttavat teed pidi parklasse ja suundusime nulli. Null rändas, rändasime ka meie. Vahepeal noppisime mustikaid, nagu ka teised ümberringi. Kui juba ei-tea-mitmendat ringi samu kände uurisime, oli selge, et sel korral geosilm ei tööta ja varandus jääb leidmata. Koht oli kena, ehk millalgi tagasi.

Veerand tundi vantsisime ringi, aga piraadid olid kavalamad kui meie. Ei taha niisama sonkida sellises kohas, seega pigem silmadega sai otsitud, paaris kohas varbaga tonksitud. Koht megailus, seega selle aarde juurde on lust tagasi pöörduda.

Geps pani segast, koer vingus, midagi ebaloomulikku silma ka ei hakanud. Kui tee peal veel üks ema lapsevankriga minu tegemisi jõllitama asus, leidsin, et aitab. Suviti saab seal nagunii kupsu tegemas käidud, nii et kannatame ära