Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tavaline teeäärne kasutamata rohumaa, ei pane tähelegi. Ei pannud tähele ka jefreitor Ivanov (või Petrov või Sidorov), kui ta ühel 1975. aasta suvepäeval PAZ-bussi praporimamsleid täis laadis ja nendega Tapa turule minnes peateele välja sõitis. Aga Loobu poolt tuli piimaauto. Buss tabas piimaautot kabiini taha. Pauk käis, piimaauto oli kraavis külili, bussil tee peal rattad taeva poole … Surma ei saanud õnneks keegi, aga pindet ja briljantrohelist kulus palju ja mõni mees ravis veel kuid oma põrutadasaanud tagumenti. Peale seda pauku hakkasin mina seda platsi märkama küll: seda, kuidas needsamad Ivanovid, Petrovid ja Sidorovid siin Hadžimuradovite ja Hudaiberdõjevitega jalkat mängisid, kaugust hüppasid, granaati pildusid, lõuga tõmbasid, ringi roomasid ja muud pisemat sorti militaarsporti tegid. Praeguseks pole sellest muidugi suurt midagi enam järel, vaid kinnivarisev kaevik ja paar poolpüsti atraktsiooni, millega keegi midagi ette ei mõista võtta. Kui vaatama lähed, siis ettevaatlikult, et kuhugi sisse ei kuku. Ja et keegi teine siin niiehknii enam sporti ei tee, siis teed äkki ise natuke?
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ronimine (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5P1R9
Logiteadete statistika: 142 (95,9%) 6 3 2 1 0 0 Kokku: 154
Ei viitsinud ronida. Kevadel võtan spordipäeva ette!
Eeh, ootan sobivat kaaslast, kes minu eest võimleks. Ma võimlesin ka natuke, aga mitte piisavalt, kuna aaret ei leidnud.
Jõudsime sinna hilja öösel. Kondasime taskulambid peas tükk aega ringi ja otsustasime, et tuleme teinekord valges tagasi
Kivipalluri geotarkus - hoia oma gepsus gpx värske. Peale pooletunnist poleerimist läksin autosse logisid lugema. Selge. Seda ma teile ütlen, et need postid kord näppimissurma surevad. Kivipalluri teine geotarkus - üks hea mitteleid on parem kui mitu keskmist aardeleidu. Tänud peitjale.
Läksime nulli, mis küll kõigil näitas eri asukohta, kuid see ei takistanud otsimast. Algselt keelasin Triinul Hannesele helistada ("Mis mõttes me ei leia!"), kuid lõpuks ei jäänud muud üle. Nuh, jah, seekord õnneks ei pidanud end pimedaks tunnistama.