Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nulli ümbrusest leiad ohvrikivid ja infotahvli, millel olevalt kaardilt leia objekt nr 3 - see kannabki aaret.
Kummaritega on parem. Aare on lumega ja gepsuta leitav. Kirjutusvahendit aardes ei ole.
Tornist avanevat vaadet võib vabalt ka pildistada ja teistele näidata.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), ilus_vaade (2), gpsita_leitav (2), pliiats_kaasa (2), lumega_leitav (2), lahe_teostus (2), rattaga_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5TAX0
Logiteadete statistika:
68 (81,0%)
16
1
0
0
0
0
Kokku: 85
Käisin infotahvli juures ära ja tuvastasin kaardil objekt 3, kuid vaadates ümbrust ja oma suvist sooja päeva riietust ning lugedes eelnevaid logisid läks selle aarde otsimise isu üle. Proovisin kaardilt ka muud lähenemisteed leida aga seda kas pole või ei osanud ma otsida. Ju näeb, võib-olla kunagi tulen veel siia kohasema riietusega... aga võib-olla ka mitte.
Kuni tornini läks kõik hästi. Siia tagasi tulla enam ei soovi.
Vähene geokogemus andis tunda, ei leidnud. Aga koht on vahva. Aitäh juhatamast.
Torn on nii kehvas seisukorras, et igal pool ei taha turnidagi.
Tegelikult jäi objekt number 3 silma juba enne nulli jõudmist, aga käisin kontrollisin igaks juhuks kaardi pealt asja üle. Sihtmärk oli õige ja hakkasin siis tunde järgi sinnapoole liikuma. Kummikuid mul muidugi polnud, aga sai ka ilma, lihtsalt jalad said märjaks. Peale esimesi vetteastumisi läks selles mõttes lihtsamaks, et ega vesi enam märjemaks ei läinud ja seega ei pidanud enam väga mõtlema, et kuhu astuda. Kohapeal oli täitsa ikaldus, pool tundi silitasin ja vaatlesin seal erinevaid kohti, aga näppu ei jäänud paraku midagi. Tänud juhatamast.
Tänase imeilusa ilmaga ei saanud ju kodus konutada ja seega sai Virtsu ots ette võetud. Esimene kaart oli arusaadav ja teise punkti leidsime ka vaevata. Paistis teine kaugelt silma. Aarde suhtes aga olime pimedusega löödud nin leidmata see jäigi, vaatamata oma poolele tunnile torni uurimisele. Eks jääb teieseks korraks.
Käisime nullis ja käisime lõpus. Lõpus käisime ringi ja ringi aga lõpuks said ideed ja kannatus otsa ja lahkusime tühjade käte ja kerge frustratsiooniga. Ja märgade jalgadega, sest kes neid kummikuid jalga viitsiks panna kui nad juba kaasa on võetud.
Nullis käidud, aga edasine jäi pooleli. Tuleme tagasi paremate ilmadega.
Siin kulutasime üsna korralikult aega. Kõigepealt suundusime suure hurraaga vales suunas, kuni Margus arvas, et peaks kohal olema aga vajalikku objekti polnud kusagil. Teine katse oli edukam. Jõudsime otsingupiirkonda. Otsitud sai lihtsalt, ilmselt, kui ka keerukalt mõeldes aga ükski neist edu ei toonud. Nüüd tahaks vaid teada, kas aardega on ikka kõik hästi ja meie oleme lihtsalt pimedad?
Geoteed punkti juurde ei leidnud, aga vähemalt sokid ja jalad lõhkusin okastraadiga ära :-)
Esimeses punktis tegin selgeks vaatamisväärsused ja tutvusin ohvrikividega. Väikese eeltöö tõttu kartsin, et peab kummikuid kulutama kuid jätsin laiskuse tõttu ikkagist tossud jalga. Tänu heale lähenemiseteele jõudsin 3nda vaatamisväärsuse juurde ilusti kohale. Märgusest polnud haisugi õnneks. Siin kulutasin aga hoopis treppi. Üles, alla, üles jne. Tegin mitu ringi objektile peale aga ei midagi. Ei tuvastanud tegelikult ka ühtegi head peidukohta. Aeg hakkas mul peale suruma kuna oli vaja Tallinnasse jõuda kindlaks kellaajaks. Seetõttu pidin tõmbama otsad kokku ja jätkama kunagi tulevikus.
Esimese hooga sõitsime mööda. Teisel katsel õnnestus aarde juurde parkida ja infotahvel üles leida. Eks ma seda objektiks nr 3 olingi oletanud, aga ikka hea teada, kuhu suunda täpselt jääb. Mingil hetkel eeldasin isegi tsiviliseeritud radasid, aga sain oma naiivsusest üsna ruttu aru. Ohvrikive ka üles ei leidnud. Võtsime siis läbi metsa õige suuna ja jõudsime roostikku. Õnneks olid sobivad jalatsid ja roostik ka üle pea ega jõu ei käinud. Aaret peitva objekti leidsime õnneks kiiresti, kuigi see tahab end kangesti ära peita jah. Siis läks trall lahti: üles-alla, alla-üles, üles-alla... Konstruktsioon tekitas ka kohati kahtlust, nii et väga turnima ei söandanud hakata. Vihjed, et sellistest kohtadest ennegi tornides aardeid leitud, ei aidanud ka midagi, sest pole nende objektidega veel nii palju kogemusi. Kellegi kalaluu vedeles ka risti jalus ja muudki mitte nii meeldivat. Lõpuks hakkas veel vihma ka sadama. Vaated olid aga ägedad ja tagasiteel avastasime veidi mugavama sinnaminekutee ka. Nii et tagasi me veel tuleme!