A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4

N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9

4 jaanuar 2025 ei leidnud D, J ja [kaits747]

Õigem oleks kirjutada, "ei jõudnud" kui "ei leidnud". Saabusime RMK parklasse eelmisel õhtul 21 paiku. Kaevasime autole parkimiskoha, tegime voodi üles ja sättisime tudile. 22 paiku ilmus esimene kontroll. Korjas dokumendid ära, käis neid uurimas ja siis tõi tagasi. Soovis head ööd ja palus ikka piiriäärsetel aladel eelnevalt end kordonis registreerida. Hommikul ärkasime, kaevasin auto uue lume alt välja, vestlesin järgmise patrulliga ning umbes 8.30 ajal asusime kohe räätsadega teele. Esimene takistus jälle oli Poruni jõgi. Joonas sai ühe jala palki ületades märjaks. Siis oli lodumets, märg kuid madal. Raiskasime hulk aega ära ja otsustasime siiski loobuda. Seekord ei jõudnud rabanigi. Kaarditöö jääb endiselt puudulikuks. Tagasiteel lootis J liiga palju isa toele, kuid ta ei ole enam selline pisike punn keda paari kuusena üle kraavi heideti. Ise peab hakkama saama. Sulps ja vees ta oligi :) ja see oli vaid pisike hüppe kraav. Jõest sai kenasti üle. Tagasi auto juures olime 11. Ei kahetse ühtegi sammu. Imelised lumised vaated. Vaikus ümberringi. Mõnus!

22 jaanuar 2018 ei leidnud Karl [zdrk]

Kolmanda päeva ekstreemsuseks olin valinud Puhatu raba külastuse. Kuna antud raba on nii hiiglaslik, siis on seal ka erinevaid võimalusi kust läheneda väga palju. Ma valisin enda lähenemistee eelkõige talvise ilma ja mugavuse järgi. Ühesõnaga võimalikult palju mööda jäätunud kraave. Matka ühe otsa pikkuseks olin mõõtnud natukene alla 5 kilomeetri.

Alguses oli kõik tore. Mobiilioperaator tervitas mind Kuningaküla läbides Venemaale jõudmise puhul. Teed olid ilusti sõidetavad ja kulgesin ilma probleemideta plaanijärgsesse parkimiskohta. Poruni jõest sain samuti edukalt üle kui mitte arvestada hirmuvärinaid. Pärast pika metsasihi läbimist tuli ka oodatud kraav. Kandis ka, mis tähendas et kõik jätkuvalt ideaalne. Mõnesaja meetri pärast ilmus kraavide ristumisekohas aga lahtine veetakistus. Taganesin ja proovisin ringiga minna. Sain kõrkjate vahel vaevu paar sammu teha kui ragina järel vajusin ühe jalaga lägasse. No kurat.. Läksin uuesti kandvale jääle ja proovisin siis veel suurema ringiga ja teiselt kalda poolelt mööduda takistusest. Eest leidsin nüüd pooleldi jääs ja pooleldi lahtise harukraavi. Kepiga katsudes oli see põhjatu. Jääd kõvemini lüües vajus 10 meetri raadiuses kõik jää kokku. Nüüd proovisin siis harukraavi rünnata veidi kaugemalt, et äkki eemal on tugevam jää. Umbes 50 meetrit kuhugipoolevoolu oligi ilus ühtlane jää. Paistis, et nagu võiks ka kanda. Peale koputades kostus vastu aga kaja, mis ei tähenda üldse head. Lõin vähe kõvemini ja kordus sama mis ennem, et nii minu ees, vasakul kui ka paremal vajus jää kokku. Oskasin ainult ohata. Kraavi laius oli ka selline kahtlane. Hüppaksin 2 meetrit laiast kraavist üle küll aga tean, et maandudes vajuksin ma ikka kuhugi üleujutatud rõvedusse. Taandusin jälle tuttavasse kohta kus jää veel kandis.

Uurisin Maaameti kaarti ja üritasin aru saada kas mul on mingit šanssi üldse või peaksin koheselt loobuma. Otsustasin siiski näha mis asub antud pool kallast kus ennem jalad märjaks olin saanud. Taganesin piki ohutud jääriba oma 100 meetrit ja seal kandis ka kõrkjastik. Eest leidsin ortofotol kujutatud mitu korda laiema paralleelkraavi. Ettevaatlikult hakkasin uuesti julgust koguma. Väga ebameeldiv oli teadmine, et 10 meetrit eemal paralleelselt jooksev kraav oli täiesti lahtine ja siin ma nüüd kõnnin jää peal. Vähemalt kolmsada meetrit jõudsin ära käia kuniks ilmus välja suur koprapesa. Selle ümber hakkas kostuma raginaid kui lähenesin. Süda puperdas nagu ülekeev veepott. Sain mööda sellest. Edasi läks aga veel hullemaks. Jää toksimisest kostus jälle ebameeldivat kaja ja iga samm kostus see eriti rõve jää kragin. Kui aardeni jäi veel 3,5km, siis tundsin, et ma puht vaimselt ei suuda enam edasi minna ega uut kraavi proovida. Vaimselt kurnatuna, katkiste ja märgade jalgadega, demoraliseerituna täielikust ebaõnnestumisest lonkisin tagasi autoni. Kokku mässasin seal kraavistikus üle tunni aja. Eriti tore oli näha pärast, et paar päeva tagasi oli keegi just käinud seda aaret külastamas. Aga mis siis ikka. Tunnistan, et valisin vale lähenemistee ja ju siis ikka saatus tahab, et ma tuleksin siia rappa augusti kuus nagu esialgu olin plaaninud. Eks ole näha kas see juhtub see aasta või mõni järgmine.

25 detsember 2014 ei leidnud D, I ja [kaits747]

Mõte oli hea aga teostus praktikas ei toiminud. 2 km enne lõppu keerasime tagasi. Jaks lõppes ja päev kiskus lõpule. Jõulusöögi maharaputamine õnnestus 99%.

27 august 2005 ei leidnud Ermo [pioneer]
Mõtlesin, et lähen luuran natuke lähenemise võimalusi ja planeerin külastamist, aga mingil hetkel leidsin ennast juba mitmendat tundi üksinda teksad jalas aarde poole rühkimas. Õnneks(loe: kahjuks) tuli 2,44 km enne nulli mõistus koju ja pöörasin otsa ümber, sest ilma korraliku varustuse ja seltskonnata ei maksa sinna minna - puha soo.