Jõudsime kolmandasse punkti. Edasi liikumiseks polnud meil abivahendit.

Esimese punkti leidsin, teise ka. Edasi läksin ka, aga ei leidnud.

Jõudsime kolmandasse punkti ja leidsime ka abivahendi. Selliste oludega on isegi võimalik mingil määral autoga liigelda.

Teises punktis pika otsimise peale leidsime lõpuks abivahendi. Kolmandas punktis läks asi juba väga jamaks. Päris pikalt sai ringi siblitud, süda juba kergelt läikis sees :) No põnev, tõesti põnev. Huvi on tõsiselt üles kruvitud. Seekord tuleb kaotust siiski tunnistada. Ütlesin Tanelile, eh omasugune nüüd vastas sul.

 1 

Tundub, et olen omasuguse otsa sattunud. Esimeses punktis sai käidud Jõgevatreffi ajal. Sain ka mingid koordinaadid, aga ei leidnud sealt midagi. Polnud endas eriti kindel ka. Nüüd kui uuesti sinnapoole asja, siis kontrollisin kodus kõik üle ja lõpuks jõudsin ikka samasse kohta. Ega nüüdki lihtsalt läinud, aga lõpuks siiski sain abivahendi kätte. Kolmandas paraku ei suutnudki midagi leida, hakkas hämarduma ja loobusin. Eks tuleb kunagi ehk uuesti proovida.

 3 

Aru ma ei saa, kuidas te seal kolmandas punktis abivahendit kulutate ja mis veel puudu saab jääda, kui olemas on see ja see… :D. Aga seda põnevat lõppu ning Hannese ja Levia hüljanud Alla Borissovnat koos tema seltsilistega tahaks küll juba lähemalt näha :). Nii et järgmise korrani kolmandas punktis, kolmkolmkomakolmene :D.

 1 

No see kolmas punkt on ikka jah...mõistus sai otsa...pole midagi teha...saame vanemaks ja targemaks ja siis äkki tagasi :)

Teises punktis ei leidnud midagi. Ei viitsinud otsida ka.

Kolmandas vahepunktis said mõtted otsa :(

Hea et taipasin abivahendit kirjeldavat juttu õigetele inimestele tsiteerida, üks neist pakkus pärast hetkelist mõtlemist kohe õige variandi. Anti kohe mitu erinevat abivahendit kaasa ning nendega varustatuna läksin muretult metsa mütsiga lööma... aga sain ise põske. Õigemini jätsin ma asja kohe sinnapaika kui esimese punkti leidsin. Parmudega võidu seal mõistatust lahendada oli küll viimane asi, mida ma teha viitsisin. No oleks ju võinud autosse minna jne aga ... tänan, ei. Võibolla mõni teine ülehomme. Tänaseks abivahendid omanikule tagastatud.

 1 

Kogu see tänane tiir oli üks ülepeakaela kiirustamine ja sellest ei saagi head nhaka tulla. Roelale lähenedes avastasin, et üks bensupaagipildiga tuluke põleb jube intensiivselt. Otsisin vaigutuslangi üles ja pidasin plaani, et kas ikka veab tanklani välja või tuleb kuskilt abi kutsuda - na hõredalt on neid jaamu seal Torma ja Tudulinna pool. Otsustasin siiski natuke riskida, läbisin esimese punkti oma arust hiilgavalt, aga teises punktis kohe miskit silma ei hakanud, tuluke blokkis mõtlemisvõime, nii et ei aidanud enam ei kaasasolnud vitamiin ega palderjan ja nii ta sinnapaika jäi seekord. Kunagi täis paagiga võtame uuesti ette.

Sai Leiko metsa meelitatud sellega, et seal on hea kukeseene mets.Võtsin esimesest punktist andmed ja panin tallele.Saime ka pannitäie seeni ning vihma omajagu.Üllatus oli see,et sinna viis suur ja uhke tee.Siin saab vist mitu korda seenil käia ennem kui lõppu jõuame.

 4 

Eks ta nii läks jah nagu Ain kirjeldas. Abivahendit mul ei olnud, mõtlesin lihtsalt algusele pilk peale visata. Pöörasin teises punktis ringi kui embleemiga auto mööda sõitis. Läksin järele, kohtusin Ainiga ja koos leidsime et minu valitud peatuskoht on parem. Üle kivide ja kändude jõudsime kolmandasse punkti. Õiged andmed saime kätte aga ei osanud neid mitte millegagi siduda. Proovisime erinevaid kombinatsioone, need viisid kas võssa või siis mitmekümne kilomeetri kaugusele ega tundunud loogilised.

Praegu vaatan et peitja on paar abistavat rida kirjeldusse lisanud.

 18 

Kuna ma mõni päev tagasi sain ülimalt positiivse laksu 99,9-st ja nägin et Vaimar on mingi uue üllitisega hakkama saanud, siis tulin ja tahtsin saada samasugust emotsiooni. Samas oli loota, et ehk liigub ka teisi geopeitureid, sest kui peitja lubab kuskil vahepunktis karudega seotud vaatamisväärsusi siis mina üksi karude juurde minna küll ei taha. Pealegi hammustasin mina kui Nõukogude inimene abivahendi nagu naksti läbi:) Selgus, et oligi see mida peitja silmas pidas. Novot. Juba esimeses punktis oli sihuke mõistatus, et anna olla. Igal juhul kombineerisin ma endale mingite teadmiste ja muude asjaolude abil järgmise koha koordinaadi mis muidugi osutus valeks. Õnneks sai seal mul sabast kinni Raivo, kes juba varem objektil oli. Õiges kohas läks ikka kokku vist oma pool tundi, enne kui uued koordinaadid kätte saime. Järgmises kohas juba nii kaua enam ei läinud. Seal kasutasime kohapealset ja kaasasolevat abivahendit 99,9% õigesti ja saime info, millega me midagi suurt peale ei osanud hakata. Küll me mõtlesime nii ja naa ja kogu selle mõtlemise peale koos mõningate kohtade külastamisega läks ka vähemasti oma tunnike, aga edu see ei toonud. Ühesõnaga sai mõistus otsa ja midagi enam ei osanud teha. Mõistatusaare missugune! Mina olin selleks ajaks juba lootusetult 2 tundi igale poole hiljaks jäänud ja rohkem ma ei saanud ka aega seal raisata. Raivo jäi minust sinna veel tegutsema ja ehk talle mingi ilmutus tuli. Eks ma pean sügavalt veel juurdlema. Isegi praegu pole veel ühtegi head mõtet tekkinud. Peitjat ka tüütama ei hakka. Vaatame kui kaua ma loll olen. Edu järgmistele, georadu on palju ees!

EDIT: Peitja "tüütas" hoopis mind. Avalikuks sai puuduolev detail, ehk järelikult ma ei olegi loll ja SEE on tänase päeva parim leid :D