Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on taastatud kasutaja mooritz poolt uutel koordinaatidel 20.08.2012.
Seekord on peidukoht jällegi uue silla all, Väike-Pakri pooolses silla otsas.
Jõudu!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: väikesaar (1), ujumiskoht (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCT45J
Logiteadete statistika: 87 (96,7%) 3 8 2 2 0 0 Kokku: 102
Tänu geopeitusele võtsime täna ette Pakri saarte külastuse. Ei osanudki arvata kui suur väljakutse see on. Alguses oli ikka siiras soov kõik aarded ära logida aga peale seda kui nägime mis distantsid ja milliste tee oludega siin peab toimetama, kustus see eesmärk juba eos. Jalgratastega läheb siin aega, kui just mingi maastiku rattameister ei ole, kaks päeva kindlasti, sest saarele jõudmine Paldiskist (väljumine peale !0:00 vastavalt laeva väljumisest ja tagasi sõit 17:00 kui kapten otsustab sõita) annab tegutsemiseks aega nii umbes 6 tundi. Otsustasime alustada Suur-Pakrist ja see oli esimene aare logida. Aaare ise korras. Tänud
Kappa saarelt aerutasime otse silla juurde. Pisut keerulisem oli siin kajakist väljumiseks sobiva paiga leidmine, kuid õnneks sellega keeruline osa aarde vallutamisest piirdus.
Tänan peitmast.
Sa püha perse! Kui see oleks saare 1-ne aare, siis oleks see ka viimaseks siin jäänud. Õnneks teised hoiatasid rajakate eest, mina surusin pedaalidele. Mooritz, kas sa ei vaadanud, kuhu pistsid!
Oleks võinud selle aarde juba eelmisel päeval kaks korda ära logida, aga ei taibanud see hetk kaarti vaadata, kui sillal olime. Eraldusin teistest ning käisin kiirelt ära. Kohapealt olid võetud rendirattad, mis üsna heas korras ja nüüd juhtus esimest korda see, et vahetasin rattal käiku, ainult suurema kiiruse saavutamise eesmärgil. Enda maastikuratas tarvitan linnavahel nagu fixie-t, üks käik kogu aeg sees ja kannatab kulgeda. Sama taktika töötas siingi olenemata maastikust, maitse asi. Silla alla läksin loomulikult valelt poolt, vihjet ei näinud, aga karbile sain pihta :) Huvitav oli vaadata, kuidas erinevatel päevadel vool muutus, kord ühes suunas, kord teises suunas.
Liitun karja mõttemalliga. Kui autoga drive-in aarded on küll ahvatlevad, kuid minu jaoks langeb ka tänu sellele aarde väärtus korralikult, siis paadis aaret logima just väga tihti ei satu. Olgu olgu, ma pidin siiski kaldale kobima, et teised seda ettevõtmist nautida saaks.
Tänud.
Eks algselt oli meilgi plaan saart jala läbida, aga leidsime, et kui ühe päevaga kõik aarded leida, siis tuleb ära kasutada võimalust boat-in-ni teha. Kaupol tuli see randumine suurepäraselt välja ja teised tuvastasid aarde. Mu top 2 Pakrite lemmikkoht.
Täitsa mõistan, miks siia peideti saare teine aare omal ajal. Oluline koht ja hea, et see tänapäeval nii heas seisukorras on. Sõitsime paadiga silla alla ning panime nimed kirja. Üpris harva saab paadis logida, seepärast tuli võimalust kasutada. Pärast logimist randusime tammi kõrvale ja läksime jalgsi aardeid otsima.
Esiteks tegime siin aarde juures täieliku draivinni. V6ib täitsa julgelt 6elda et täitsa m6nus oli logimise ajal paadis istuda ja laine loksumist nautida. Yhtlasi parkisime ka paadi siia ära et ylejäänud aarded siis juba matkates vormistada. Eks kannataksoga näebki palju enemat ja on ka aega ymbrust imetleda. Tänud peitjale
See oli meie vahva Pakrite geotripi esimene leid. Aitäh retke korraldajale ja aardepeitjale!
See oli nüüd küll kõige pikemalt planeeritud georeis minu mängimise ajaloos. Ideest teostuseni kõigest üks aasta. Selle aja sisse mahtus huviliste seltskonna kokku kogumine, korduvad ühise kuupäeva otsingud, sobivaima ülevee saamise võimaluse kaalumised ja muidugi ka reisi edasilükkamised. Eelmisel aastal saigi lõpuks saatuslikuks tormine ilm ja kiirelt peale tulnud sügis. Sel kevadel asusime varakult plaani ellu äratama, kuid ega nüüdki kõik liiga lihtsalt läinud. Vallutajate seltskond kukkus algsest poole väiksemaks, kuid vapramatest vapramad istusid kõiki takistusi trotsides täna hommikul Kurkse sadamas paati ja alustas suurt seiklust Pakritele. Ilm oli väheke vihmane, kuid meri see-eest täiesti tasane (just nii ütlesid kohalikud tuulevaikse mere kohta). Saarele jõudes taheti meile veel üks kaigas kodaratessse visata, kui kohalik rootslane haistis raha lõhna ja hakkas meile oma teenuste hinnakirja ette vuristama. Õnneks olid meil kõik kokkulepped üleveo osas mõistlike eesti meestega tehtud ja me ennast enam eksitada ei lasknud. Hüppasime rataste selga ja asusime esimese sihtmärgi poole veerema. Esimene teelõik sadamast külani oli väga ehmatav, kas selline maastik meid siin võtabki vastu? Ei tundunud just ideaalne rattasõidu tee olevat. Õnneks saime päeva jooksul nii paremaid kui halvemaid teid läbida ja peale pisukest peatust külavahel oli siin sillal esimene tõsine aardepeatus. Vaatlesime natuke silda ja kõige noorem oli teravaimate silmade ja kepsakamate jalgadega ja tõi meile karbi mugavasti logimiseks. Igati tore algus Pakri saarte tuurile oli selle aardeleiuga tehtud.
Yle selle silla pole veel jalg astunud, Aga plaan on. Huvitav vaade laeva vrakkidele
Leitud,meie jaoks oli see esimene leid aga konkreetset aaret oli täna juba leitud. !
Lilla Rågö dessandi kolmas aardeleid :) Sattusime oma toimetusega õnneks hetkele kui segajaid maalt ega merelt polnud näha.
Minnes teisele saarele jäi otsing tegemata, kuna kalamees oli nullis ja püüdis kala. Tagasitulles sai rahulikult tegutseda. Tänud peitjale
Nüüd oli värav kinni ja kalamees autoga läinud, sai rahumeeli asjasse süveneda. Loetud nii mõndagi uut, nägin ka nastikut. Ma vähemalt loodan, et oli, sest nägin vaid tagumist poolt kerest. Pildistatud sama pulli kes meid alguses tervitama oli tulnud ja muidugi see kõige tähtsam asi ka. Suured tänud peitjale aarde eest.
Ja nii sai Väike-Pakri selja taha jäetud ja edasi Suure-Pakri poole kõnnitud.
Aarde info tegi otsimise üsna lihtsaks ning leid tuli kiiresti aga veidi sai aega võetud, et jalgu puhata ja ringi vaadata
Aare leitud ja nimed kirjas (aare on heas seisukorras)
Mõnus, siit sai alustatud päeva peale eilset karmi suremist ja oksendamist. Hea algus Pakri saartele. Kuid tänane päev tõotas head enesetunde näol ja jätsin süsta laagriplatsi ja alustasin siit oma jalgsirännakut. Ausaltöeldes oli veidi kõhedad need veised, kes lihstalt risti tee peal passisid. Suured ja isased. Ma ikka alguses võtsin kõvasti hoogu, et neist üksi mööduda. Lõpuks polnud neist ükski, keda kohtasin, tige või vihane. Aardega kõik korras, aitäh.
Kui juba kord siia sai tuldud siis tuleb ikka mõlemad saared üle vaadata. Rogainil võetud teine aare leidus kiirelt. Tänud peitjale.
Minnes jätsime vahele, tagasiteel Suur-Pakrilt Väikesele tegime siiski peatuse. Kuigi vihjemärki nägin alles pärast konteineri kättesaamist, tuli leid ruttu. Mehed muidugi ei teinud meile mingit allahindlust, panid tempokalt edasi. 24km läbitud, pingutasime ikka pisut, et kaaslased kinni püüda, saime hakkama, kuigi jalatallad hakkavad endast juba veidi märku andma, nagu oleks täna kolmas päev matkata..;)
Aitäh!
Suurelt-Pakrilt naastes kiire põige aarde suunas ning leitud ta oligi
Tagasiteel Väike-Pakrile jäi muidugi sild teele ning sai aare logitud. Aitäh!
Kuna seitsmekesi koos X juurde ei mahtunud, siis oli minul aega pilguga jätta hüvasti Suure Pakriga. Nagunii tuleb mõni järgnev seltskond ja poetab taas mõnda arusaamatu nimega kohta mõne karbi. Siis jälle põhjust tagasi tulla
Mihkel oli kiirelt objektil, ma jõudsin vaid X märgata. Siit me möödusime Suur-Pakrile minnes traktori kastis ja Väike-Pakrile tagasi tulles jalgsi. Tänud peitjale.
Vahepeal vantsisin teistega niisama kaasa, sest järgmised 2 aaret olid mul leitud. See siin oli eelmisel korral kadunud. Nüüd olid taas Mihklil kõige kiiremad jalad ja teravamad silmad. Siin oli ka saarte tuuliseim paik. Aitäh!
Nägin õiget peidukat enne kui ma x-i silmasin. Aitäh!
Sipsti silla alt läbi, vupsti kajakist välja, vudinal aarde juurde, siuhti aare pidukohast välja, kribinal logi kirja, supsti aare oma pessa tagasi, hopsti kajakki ja vuhinal edasi. Aitäh, väga ilus ja puhtalt tehtud aare :)
Üsna kiire leid tänu asjakohasele vihjele :)
Jäi sel korral Väike-Pakri viimaseks leiuks, jalutuskäik oli pikaks veninud, üle mere hõigati pudrule ja järgmise päeva ületuseks mandrile oli ka vaja natuke jõudu säästa. Selle jalutuskäigu oleks muidugi vabalt võinud ka ära jätta, järgmisel päeval oleks merelt paras drive-in olnud. Aare korras, aitäh.
Kuna kõik varasemad Pakri reisid on kulgenud kondimootori jõul mööda vett, ei ole ma siia sillatammile kunagi varem sattunud. Küll on pikk ja tüütu vantsimine! Aardeni jõudes tegime järgmise pirukapausi ja kui lätlased ootamatult mööda jalutasid, sai nalja visatud, et hiljem tuleb GC lehel logi, et mugud istusid otse aarde peal. Või ikka olidki tõesti geopeiturid? Ühtki otsimisliigutust nad igatahes ei teinud. Sillal istudes oli lahe jälgida luikede omavahelisi arveteklaarimisi, mis kulgesid suure vuhinaga üle meie peade. Aga telefonis oli alati kõne pooleli ja muud pildimasinat polnud kaasas, nii et pilte ei saanudki...
Jõudsime Tiiaga kenasti aardeni, pildistasime ümbrust ning logisime probleemideta ka aarde. Väidetavalt kadusime me just siis metsa vahele, kui Hanno ja Triin silmapiirile ilmusid. Ma nägin välja nagu valge vares ja seega hea märklaud, nii et ilmselt nad ei eksinud. Tänud aarde eest.
Teetammile jõudes paistsid kaugusest 2 peanuppu. Need peanupud andsid väsinud jalgadesse uue energialaengu, et kinni püüda. Lähenesid aga liiga kiiresti. See tähendab, et liiguti hoopis minu suunas. Teretades sain vastu hello ja hellotasin ka siis vastu. Ma usun, et nad olid välismaa geopeiturid, sest ühes järgnevas aardes oli tänase kuupäevaga 2 väljamaa nime. Sillale jõudes leidsin siiski ka tuttavad näod. Hanno ja Triinu, kes olid puhkamas ja telefonikõnedele vastamas. Ma logisin aarde ära ja tormasin edasi Väike-Pakri põhjatipu poole, et nüüd realiseerida mõne tunni jooksul võidetud ca 20 minutit üheks plaaniväliseks leiuks. Aarde eest tänud!
Sai ka kunagi enda peidetud aare taasleitud kuigi ta vahepeal saatuse tahtel natukse teise kohta kolinud. Kõik ilusti korras.
Siia kulgemisel oli toredaks üllatuseks see, et kui ennast kummipaadis veidi ukerdades õigetele kohtadele paigutasime lennutas vaid 6 HP-ne mootor meid kuni 23 km/h. Väga superluks elamus. Kohapeal oli väga mugav toimetamine. Piisas vaid paarist sammust ja oligi logi kirjas. Tänud! See jäi ka seekord viimaseks. Kell oli juba päris mitu saanud, taevas ähvardas vihmapilv ning Väike-Mati juurde oleks tulnud veidi pikemat sorti jalutuskäik teha. Sõjaväelinnaku välistasin enda jaoks juba varem. Tänud :).
Sai ette võetud väike parveretk Suur-Pakrile. Kuna põhirõhk oli aerutamisel siis sai otsitud ainult neid aardeid mis kalda äärde jäid. See oli esimene tops mis teele jäi. Leid kiire väike supipaus ja siis edasi.
Süstaga geopeitumas, päev 2, aare 4(8). Ööbimiskohast siia sõit oli ainult veits üle kilomeetri, seega paras soojendus uue sõidupäeva alustuseks. Uus sild korralik, mul on õnnestunud ka eelmist näha. Minu geoajaloo esimene aare, mis juba nähtud, leitud süstast - Veesõiduki ja plätudega mõnus! Kättesaamiseks pidin siiski välja ronima ja edasi oli ka plaan kiire rännak sisemaale sõjaväelinnakusse teha. Tänan!
See oli saare matka viimane leid. Oli lihtne ja mõnus. Ei pidanud kusagile X-militaarehitisse ronima. Aare OK. EV. Jätsime nänni. Aitäh peitjale.
Popsutasime ümber Väike-Pakri silla poole. Päris huvitav on merelt maastiku muutumist jälgida, kuidas kõrge pankrannik muutub päris kähku tavaliseks madalaks rannajooneks. Sidusime paadi sillale kinni, mina otsisin aarde üles ja suundusime edasi Sõjaväelinnaku poole. Aitäh peitjale ja taastajale!
Kuna mõned aarded jäid kesise ettevalmistuse tõttu leidmata siis siin andsin kompanjoonidele veksli, et enne koju ei lähe kui aare leitud. Olin valmis kasvõi terve muuli laiali tassima. Siiski siiski, jälgisime kormoranide lendu, nautisime tormituult ja filmisime nastikut, kes arvatavasti aaret valvas. Tuhnisime, liigutasime kive, võtsime aarde ja logisime. 8 km oli kõmbitud ja 8 km jäi veel, lisaks teadmatus, kas torm taandub ning saame mandrile või jääme veel üheks ööks. Samas, kui aus olla, siis see viimane väljavaade tundus ahvatlevana kogu seltskonnale. Olime saarte ilu lummuses. Eelmine öö, vaid magamiskotiga tähistaeva all oli kindlasti kordamistvääriv kogemus.
Tänud peitjale.
Maa peal pesitsevate lompide peal hõljus tulareemia. Lobis ajas üks pealtnäha tavaline rohukonn oma asju. Kui ta kuulis, et keegi teda suudelda ei kavatsegi, ujust konna kaugemale kurge otsima. Aarde juures teeskles pikakoivaline härrasmees kala püüdmist, nähes meie kultuuridelegatsiooni saabumist, põgenes ta tagasi nudistide laagri suunas. See oli kindlasti nudistide laager, sest, et kõik kandsid seal riideid.
Kuulasime mõni lomp enne silda konna ja arutasime, kas lombis istuja on härra või proua. On meil vaja printsi või printsessi. Polnud kumbagi tarvis.
GP 1101 / GC 1321
Meie kajakimatka kolmas aare. Kajakid kõrkjate varju, väike eine ja jalgsi saarele tiiru peale tegema. Aitäh aarde eest!
Meie väiksese matka kolmas aare. Kiire leid, aitäh peitjale.
Puhkepeatus ja jussikeste ootamine. Tegime kerge lõuna enne järgmisele saarele suundumist. Kena, et sillake ja aare taastatud on. Ilma sillata oleks väina pisut keeruline ületada olnud.
Kena uus sillake, vähemalt minu jaoks. Siin oli hea einestada, nautida vaadet, aega ju oli kuna ootasime millal Tulareemia uus konteiner meieni jõuab. Tänud!
Ega meid sinna silla alla väga palju ei mahtunudki... Pärast nautisime mõnusat ilma ja tegime taaskord väikse söögipausi. Edasi jäime jussikesi ootama. Kunagi palju hiljem läks Tanel vaatama, kuhu nad jäid ja juba järgmisel hetkel oligi ta jussikestega tagasi. Oleksid teised täitsa ära eksinud muidu...
Siin sai esimene pikem paus tehtud ja ootasime jussikese tiimi järgi, kellelt pidime saame uue konteineri Tulareemia aarde tarbeks. Aarde enda leid käis taaskord teiste poolt kiirelt. Hea, et selline mõnus sillake sinna ikka ehitatud on. Kuulseime, et varem oli ikka see ületamine üpris tüütu olnud. Ja oligi ühe saare jagu aardeid leitud :)
Pärast ülejäänud seltskonna lahkumist Suur-Pakri poole (Kuumaastiku jt aarete suunas) kosutasime end kõigepealt seljakotis leidunud jookidega, seejärel asusime täitma viimast tänaseks päevaks planeeritud ülesannet – otsima Langgrånne-sände aaret. Õnneks ei nõudnud see erilisi akrobaadivõimeid ja maskeering oli ka piisav, aga mitte üle pingutatud. EV, J: nööbid (3+3). Pärast aardeleidu otsustasime, et nö kohutuslik päevaplaan on täidetud ja nüüd tegeleme ainult meelelahutusliku osaga. Võrreldes 2010.a. retkega oli väina ületamine lausa igav – eelmine kord saime ikka tükk aega sillajäänustel ukerdada enne kui üle saime. Tagasitulek oli veel raskem kui minek!! Seekord jalutasime üle silla ja edasi otsima eelmisel päeval kaotatud varandust ning Suur-Pakri Suurkivi. Kaugele polnudki vaja minna – poolel teel kivini säras keset teed Ove erkkollane seljakotikate. Kate kotti ja järgnes pildistamine kivi juures.
Kolmas aare Pakritel. Teel siia sai natuke pätti ka tehtud. Aarde leidsime kiiresti ning tegime siin ka puhkepausi, et oodata jussikesi, kes pidid meile Tulareemia jaoks uue konteineri andma. Tore, et uus sild ehitati, mööda seda vana ukerdada poleks kindlasti eriti tore olnud. Aitäh!
Ja nii lihtsalt siis pääsebki ühelt Pakrilt teisele. Logi kirja ning pärast istusime mõnda aega sillal ning ootasime Jussikesi järgi :) Aitäh aarde eest!
Pisikese Mati juurest tulles läksime kõigepealt Suurkülla ja sõime vatsad paksu tihedat suppi paksult ja tihedalt täis. Kuskilt peab ju kohalik ka kopika saama ja kui neil õnnestub oma muna ja lihaveist kellelegi naha vahele sööta, siis on see ju puha kasu. Saar saab hooldatud ja rõõmus inimene jaksab kaugemale tatsuda. Igatahes kohale me jõudsime pärast pikka sirget, sukeldusime - ennäe, seal rist, seal karp. Kõik jonksus. Vaatasime veel seda merd, mis jõena silla all voolas, ja tuletasime ühe teise oja piraajasid meelde - pilditibi rõõmustas, et teda jälle neile söödaks ei visatud. Siis tegime veel kiire kilometraaži- ja ajaarvutuse, ja kuna tulemus tundus paljulubav, keerasime ninad pisema ehk suure saare poole. Kihvt koht, sild nagu uus, tänud peitjale ja taastajale!
Aare paljastus kiirest oma õigelt kohalt ja oli heas korras. Logimise ajal sai muidugi nalja kogu raha eest. Puhkasime kergelt sillal jalga, kui mööda teed kurvi tagant tulid välja kaks lehma, jalutasid meie juurde, tegin uudistavat nägu ja läksid rahumeeli üle silla kõrval saarele. Naljakad omapäi ringi askeldavad tegelased. Ei tea kuidas omanik nad lõpuks sealt kuskilt üles leiavab.
Pakri tuuri kolmas aare. Paadi ankurdasime silla külge, mina hakkasin grillima ning lapsed läksid otsima. Tükk aega otsisid, vihjet nägid aga aaret mitte. Kui kõhud täis siis otustasin siiski ise ka igaks-juhuks vaatama minna ja võtsin aarde välja sekunditega. Aare heas korras. Paadimatka drive-in :)
Tänan aarde eest!
Pärast Soomaa aarete suusamatka ei tundunud Pakrilkäik üldse enam võimatuna. Aga mitte suuskadega, vaid lohe ja lumelauaga. Ja igaks juhuks kaasatud kompanjon oli plaanis kelguga järgi siduda.. Lõpliku kindluse proovida andsid Eigo värske logi ja ideaalse suunaga, kuigi kuni 20 m/s, kirdetuul.
Enne Kurksesse saamist jõudsin pika libeda sirge peal veel autost loetud meetrite kaugusel kaht põtra võsas ragistamas kohata. See oli hea enne, arvasin. Kui auto Kurkse sadama väravasse ära panin, nägin seal Tallinna Surfikeskuse väikekaubikut. Olidki kaks kutti suuskadega Paldiskipoolsel küljel. Nad just lõpetasid, saime mõned sõnad juttu vahetada. Lohed neil 6 ja 7 m2. Tuul 11-12 m/s ja kuni 20 m/s puhangutega. Mul oli 12 m2 North Rebel lohe ja 156 cm pehme rocker lumelaud. Kuna kavatsesin veel ühe kaaslase Salvo kelguga trapetsi külge järgi siduda ja vanemat 7m RRD-d pärast tuttavakssaanud Rebelit ei usalda enam eriti, läkski suur lohe loosi. Poisid jäid ikka pika pilguga vaatama, et mis tegelased need kaks nüüd on - üks tuleb kuni 20 ms tuulega 12 m2 (suur!) lohega peale ja teine tilpneb salvokaga veel küljes ka. Mina pole küll kunagi midagi sellist näinud :-D
Pind oli eriti alguses päris niru, väga konarlik murdunud jää ja olematu lumi peal. Kilomeetri pärast läks juba päris heaks, rohkem lumiseks, seal sai lausa sõita. Mõned kelgu ümberminemised ja saimegi saarte vahele. Seal olid lumeolud juba paremad, aga kirdetuul hakkas üha enam lollitama, vahepeal tahtis üldse kaduda, siis jälle paugutas. Aga kohale me saime, sillani välja. Uus sild on küll uhke. ja silla alt on vesi meetri laiuselt lahti.
Aarde leidsime kiiresti. Logi (nagu hiljem selgus) homse kuupäevaga kirja ja karp kenasti samamoodi tagasi. Loheni tagasi läksime sooja saamiseks silla alt, mis oli küll viga - nagu jällegi hiljem selgus - sest Marje suutis jääl libastuda ja põlve vastu kivi siniseks lüüa. Tuleb naine, ühelt poolt, veab kiva..
Seejärel rakendasin end taas saani ette ja kodutee võis alata. Algas raskelt, kirdetuule võttis idapoolne saar vastikult kinni, lohe kukkus paar korda allagi. Aga liikuma saades oli taas lust. Kuna kantida väga hästi ei saanud ja tuul kohati väga tugev, vajusin pisut allatuult ära ja kelgutaja sai 1.9 km tagasi jalutada. Ise krüssasin lohega üsna kitsal alal ülestuult, sest pikemalt ei saanud sõita kuna alguses nähtud jäine pind tuli vastu ja seal kant ei pidanud. Igatahes olin mõne km krüssamisega edukalt stardis õnnelikult tagasi.
Minu esimene lohe+lumelauaga leitud aare, kelgutajast rääkimata. Päike läks tagasiteel olles looja ja ilm-vaade olid ilusad. 19.3 km, 1.5 tundi liikumisaega. Lõpp hea, kõik hea B) Minu rada ja statistika http://www.endomondo.com/workouts/user/1392188 Tänud aarde peitjaile ja taastajale!
suusaretk lõikava külma meretuulega päris jube. ees paistis juba päästev sild kus sai tuulevarju ja jalga puhatud.aare ennast pikalt ei peitnud ja logi tuli kiirelt.J:kopra aaret valvama
Sattusin nädalavahetuseks Pakritele. Sai siis laupäeval saarte peal ringi kolatud ning silla peal võileiba mugides linnuke kirja pandud.
Väike-Pakri saare retkel esimene leitud aare. Sild oli just taastatud ja nägi palju parem välja, kui ma arvasin. Aarde leidmisega polnud mingeid probleeme, tänu väga abistavale vihjele!
Alex rääkis nagu kõik juba ära, ei oskagi midagi lisada. EVEJ:
Jalad käisid juba risti-rästi ning enne silda silmasime suurt kuhja lõkkeks sobivaid puid ja niidetud platsikest.Üritasime seal mingit varianti valmis mõelda, et saaks lisaks kahele telgile ka varjualuse valmis teha aga vaim oli suhteliselt väsinud ning ihu kah nõder.Mingi moment laekus ettepanek, et paneks telgid uue silla peale ning Merike läks seda asja uurima kuna meie üritasime siiski ikkagi kohapealset platsi endile sobivaks kohendada kuid hiljutised vihmad olid maapinna liiga läbi leotanud.Leppisime siis kokku, et lähme ja üritame teiselpool silda midagi paremat leida kuna gepsu pilt tõotas seal lagendikke(oh kui lihtsameelsed me olime!)Sillal ootas meid juba kavalalt naeratav Merike ja kui olime sadakond meetrit edasi jõudnud ning näinud ees ootavat mudast teed, avaldas ta naeratuse tagamaad-ta oli taastanud ühe arhiveeritud aarde!Tahtis küll sellest alles hommikul rääkida aga ees ootavat teed vaadates otsustas meile halastada.(mina olen selle eest südamest tänulik!)Ja ega me edasi minnes ei leidnudki enne head ööbimiskohta kui sadamas kuigi tänu sellele läks me kogu rännak pikemaks.Tänud taastajale ja tema heale südamele mis säästis meie jalgu!