Tüüp: Sündmusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 5.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Olete oodatud Eesti esimesele maastik 5 sündmusele!
Kõrgema raskusastmega aarded nõuavad tihti ronimist. Sündmus pakubki väikese alpinismi kiirkursuse: saate tutvuda abivahenditega, õppida selgeks elementaarsed ohutusnõuded ja loomulikult ka ise aardeni ronida! Sündmusaarde võivad leituks logida kõik, kes on karbi oma kätega avanud — ükskõik siis, kuidas ta selleni jõudis, kas alt üles ronides või köiega ülevalt laskudes. Kõik vajalikud vahendid on korraldaja poolt, aga pole keelatud ka oma varustust kaasa võtta. Soovitavad jalanõud on matkasaapad või tennised-ketsid, püksid peaksid vähemalt põlved ära katma ning särk peaks olema kindlasti pika varrukaga.
Logiraamat on avatud kl 12-15, suurema huvi korral ka kauem.
Palun kõigil huvilistel tulekust eelnevalt teada anda, siis on lihtsam aega planeerida ning vajadusel muudatustest teatada.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: 2015_aasta_aarde_kandidaat (4), soovitan (1), lahe_teostus (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YKPK
Logiteadete statistika: 20 (80,0%) 5 17 0 0 1 24 Kokku: 67
Selle aarde peitmise mõte oli siiski see, et kõik soovijad saavad oma võimed proovile panna, kas siis füüsilisi või vaimseid või mõlemaid. Edukaid topsini jõudnuid oli peitja rõõmuks palju ja Miki leiulogi, kirja panduna pea kaks aastat hiljem, sest nüüd leidis ta ettekäände see täpp ära skoorida, pole kindlasti aus nende mängijate suhtes. Ja loomulikult ka mitte nende suhtes, kes olid samuti koordinaatidel, aga kuna nad karpi oma kätega ei avanud ning austasid peitja poolset tingimust, siis nad sündmust leituks ei loginud. Samuti tunneb peitja, kes oli 5 tundi järjest köie otsas julgestamas ning võttis vastutuse kõigi julgete ronijate elu eest, et talle on ülekohut tehtud ja palub Mikil oma logi mitteleiuks muuta.
Rändur uue peituri käes,pole vaja otsida.Suured tänud kes proovisid leida.
Märt/motma, palun teavita maha pudenenud rännuputuka pilt-suurus-kirjeldus ning potentsiaalne asukoht-vahemik. Hea meelega üritaks aidata, kui on teada, mida otsida. Vast veel keegi - siin lehel ju otsijaid jagub :-)
Sündmusest võtsin pea algusest lõpuni osa, koordinaatidel viibisin nii üleval, kui all, kuid ei julenud enne leituks logida. Administraator Carolina logiteate valguses "Sündmuse logimisega küll probleemi ei tohiks olla, kui on koordinaatidel viibitud ja sündmusest osa võetud. Logiraamatut ei peagi sündmusaardel ilmtingimata olema."
http://www.geopeitus.ee/aare/4420#395670 tundub, et ka see läheb siiski leiuna kirja.
edit: Kusjuures ma olen Hannoga 100% nõus. Hea oleks, kui siit mingi seisukoht kujuneks, selliseid sündmusi tuleb ju edaspidigi ette, kus logiraamatuni jõuda tuleb. Piisab ainult kohal viibimisest?
edit 2. Peitja korduval ning juba tungival ja ebaviisakaks muutuval nõudmisel ei oodanud ma teateks muutmisega viimaste minutiteni vaid muudan varem. Diskussioon on õhus, mis ongi tegelikult oluline.
Eesti esimene 5.0 sündmusaare tundus põneva ideena küll, aga kuna minule on füüsiliste iseärasuste tõttu seda tüüpi ronimine vastunäidustatud, siis esialgu osalemist ei planeerinud. Rudolf sattus aga ideest väga vaimustusse ja kui tiimi [notreg]-koosseis ka huvi üles näitas, oligi otsustatud plaan veeta nädalavahetus Harjumaal. Eelmisel õhtul sõitsime juba Lahemaale valmis ära, et hommikul õigeks ajaks kohale jõuda. Nii saanudki ja kohale jõudsime peaaegu minutipealt õigeks ajaks, olles küll eelnevalt oma äkilise võsast ilmumisega ühte tiimi natuke ehmatanud. Vabandust!
Kohapeal avanes kohe vaade Madisele, kes logimisjärgselt seinast alla laskus. Tjaa, päris muljetavaldav. Edasi sai näha, kuidas enesekindlamad järgmistele toimiva raja sisse töötasid, kuigi tundus, et seina külje klammerdudes paistsid asjad vähe teistmoodi kui alt vaadates. Vahva oli kaasa elada erinevatele eneseületustele ja näha, kuidas värisevate jalgadega üles jõudnud geopeituri nägu pärast logimist ja edukat laskumist siirast õnnest särama lõi. Mõni teine jälle leidis lisapõnevust kas eriti kiirest ronimisest, alternatiivse tee vallutamisest või lisaks üles- ka allaronimisest. Samuti oli kohapeal tunda, kuidas vaatamata muhedale lõõpimisele kogu allolev seltskond ronijatele kaasa elas, eks seegi andis lisajõudu eneseületuseks. Kui kell hakkas juba neljale lähenema ja meie seltskonnast olid kõik soovijad seinal ära käinud, otsustasime lahkuda ja üritada veel mõned aarded otsida. Kahjuks jäi selle tõttu küll veel mõni emotsiooniderohke eneseületus ja ürituse lõpp nägemata.
Aitäh ja müts maha korraldaja ees, kellele selline pidevalt rakkes olemine kindlasti lihtne ei saanud olla. Aitäh ka kõigile kohalolijatele, kelle muhe (geo)huumor ja tugev toetus ronijatele ürituse meeldejäävaks muutsid! Järgmise korrani!
Minu pildid leiate selle Dropboxi lingi alt - seal on nad vähe suuremalt näha. Aitäh kõigile modellidele uhkete pooside eest :) Peatsete kohtumisteni, kuulsin, et uued ja hullemad plaanid on juba tehtud!
See mäenõlv on horisontaalne, see mäenõlv on horisontaalne, see mäenõlv on horisontaalne, kukume nüüd hästi aeglaselt ülespoole..... Räägitakse, et mind olla sellel üritusel nähtud.
Seekord URBAN kahjuks logiraamatuni ei küündinud, kuid õnneks päästis Luka [GammaLuka] perekonna au. Aitäh Hannole erakordse võimluse ning minu kinnipüüdmise eest :) ning tänud ka Ingale meeleolukate jäädvustuste eest !
Sain julguse kokku ja olin valmis ronima (olen sellise varustusega mõnel korral roninud), aga varustuse proovimisel selgus, et ürituse ainsad rakmed polnud minu mõõtu ja ilma julgustuseta ma minna ei tihanud. Aarde nimel ma eluga ei riski :). Pärast mind ei hakanud mõned tegelased enam rakmeid proovimagi. Seega, kahjuks pean jätma naerunäo lehele lisamata.
Korraldajale suured tänud!
GP 1497 / GC 1743
Vaadates neid pilte, siis olen enam kui kindel, et isegi suurima tahtejõu ja eneseületuse korral, minu tudisev jalg ja suur süda küll kindlasti poleks saapasse mahtunud. Isegi vaadata oleksin vaid läbi sõrmede suutnud. Minu respekt kõigile, kes seal turnisid!!
Et "ei saanud osaleda" päris panna ei saa, siis panen teate, aga minu jaoks jäi asi seekord siiski sinise pannkoogi tasemele. Juba kohale jõudes tekkis tunne, et siit ma vist küll üles ei lähe. Asi pole mitte selles, et ma kõrgust kardaksin, vaid selles, et igasugused füüsilised võimed mul puuduvad. Juba nende värviliste plönnidega ronimisseintel on tõsiseid raskusi. Lisaks olen veel lühike ka. Umbes teisel tunnil mõtlesin, et no proovida ju ikka võib - Miki igasugused muud plaanid viiemeetriste õngede ja muu värgiga vist siiski läbi poleks läinud. Ootakski korraldaja vastust meid painanud küsimusele - kas muud abivahendid oleksid ka lubatud olnud? :) Igatahes kuskil poolel teel ütlesid käed üles, hakkasid pingest värisema ja no kus sa siis enam ronid... Võibolla oleksin hiljem uuesti proovinud, kasvõi ülevalt poolt, aga teised tahtsid ära minna ja nii ta läks. Pärast sai veel paar tundi kätes seda rippumise väsinud-valusat tunnet tunda. Igatahes eelistan ma puude otsa ronimist. Aga Hannole aitäh toreda ürituse eest, mis sest, et logimata jäi!
Teate valik siin oli keeruline, kuna teoreetiliselt ma sündmusel osalesin, kuid kuna ma aarde juurde logima ei läinud, siis kollase lõusta jätsin logi juurde siiski panemata.
Kui alguses isegi kaalusin ronimist ja kodust välja tulles mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, siis kohapeal 4 tundi teiste pingutusi vaadates otsustasin kindlale pinnasele jääda. Osalt aitas sellele otsusele kaasa ka kõik järgnevad oma silmaga nähtud stseenid: speedy tudisev jalg aaret logides, nuffi seina sisse kaevamise püüdlus, puutetundliku p....e saatmise hüüatus ja fakt, et paar noorukest poisikest käisid üleval sellise kergusega, et nende oskust oleks kadestanud ka Tom Cruise ise. Seega piirdusin vaid pildistamisega.
Aga sündmus oli äge ja Hannole 10 punkti sellise tahtekindluse ja vankumatu julgestuse eest. Niisuguse õpetajaga on kõigil kindel ronida. Eks ma kunagi teen proovi... kui pealtvaatajaid vähem.
Pilte on palju ja üldiselt paistavad kõik ühesugused välja - lapikud ja vastu seina litsutud. Aga ehk igaüks tunneb end ära.
Kahjuks ei saa osaleda, aga käisin seal eile luusimas ja turnijad olid ametis seal lausa kahe seina juures. Tundus päris põnev, seega kui kunagi korratakse seda üritust, siis (aja sobivusel) kindlasti sooviks proovida. Kõigile minejatele aga soe soovitus - võtke kaasa hulgi sääsetõrjevahendit, seal all varjulises metsas oli ikka paksult neid elukaid.
Sel sündmusel osaledes on võimalus teenida GC lehel suveniir "Let's Get Extreme!". Selleks tuleb 17.07. kuni 02.09.2015 leida peidiku või maastiku raskusastmega 5.0 aare. Ekstreemseid leide meile! (-: