Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kunagi oli inimene tugev ja võimas tervik, kelles olid koos nii mees kui naine. Seetõttu jagasid jumalad inimese meheks ja naiseks. Nüüd eraldatutena ja nõrkadena otsivad nad alati oma eemaldatud teist poolt taga. Vaid armastuses suudavad nad olla taas see tugev ja võimas tervik.
Aare on pühendatud armastusele ja kõigile ühendatud südametele.
PS Palun ärge konteinerit pesast välja tirige - tegutsege kaanel antud juhiste järgi ja ärge kaant lõpuks jõuga kinni keerake - tihend peab piisavalt hästi niiskust.
Kes alguses hädas on - soovitav on fokuseerida pilk ühisosale ja arvestada, et aeg võib küll esmase sära tuhmistada, aga ei kustuta.
Vihje: Piia Peeter. Kui hädas olete, siis keskenduge ühisosale/ kallistajad
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (25), lahe_teostus (18), lumega_raske (2), lühem_matk (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5YXK5
Logiteadete statistika:
133 (91,1%)
13
5
4
0
0
0
Kokku: 155
Väike jalutamisisu tekkis ja pilk jäi sellele täpile pidama. Väga mõnus tatsasime oli, aga lõpus läks ikka kõvasti aega, enne kui õige asi leitud sai. Aitäh, vahva teostus!
Esimeses punktis läks siis ruttu, kui olime vihjest aru saanud. Lõpus oli raske leida õiget lähenemisteed, lõpp muljetavaldav. Aitäh!
Lahendatud ammu-ammu. Nüüd siis oli viitsimist lõppu minna. Täitsa huvitav lõpp, sääsed olid ka kohal. Tuli kiirelt toimetada. Tänud
Ei hakka siin eriliselt filosofeerima armastuse ja abielu teemadel, aga eks igaühe unistus on leida ja loomulikult ka ära tunda ning uskuda, et vat see on see päris minu inimene. Mõtlesin, et kirjutan, et kahjuks enamusele pole seda õnne antud, aga siis mõtlesin ümber, kirjutan hoopis, et õnneks mõnedel ikkagi õnnestub. Selle multi alguses olen ikka seisnud ja enamuse ajast oodanud, et lähenejad eemalduksid ja seisjad lahkuksid. Täna keset tööpäeva õnneks oli siin patseerijaid vähe ning olidki lipsti koordinaadid käes. Kusjuures omast arust olin selle pargi risti ja põiki läbi käinud, aga vat sinna lõpu asukohta polnud sattunud. Täitsa üllatus kohe. Tänud peitjatele kutsumast, näitamast , mõtlema panemast ja loomulikult ka aaret peitmast.
Aitäh peitjatele!
Peale igasugu ronimiste ja muude trikkide, tulid koordinaadid tõesti välja praktiliselt nina alt.
Siis ei jäänud muud üle, kui lõppu kõmpida ja nimed kirja panna.
Mulle ja Arturile jäi kahtlane koht kiiresti silma, aga enne nimede kirja panemist lasime Katerynal oma otsimisoskusi natuke proovile panna.
Nullis sai veidi turnitud. Nii umbes 40 minutit:) Edasi läks lihtsalt. Tänud aarde eest!
See Keila-Joa multi oli meil varasemalt valmis vaadatud. Täna sõitsime läbi. Nullis alustades läks meil ikka aega, et minema saada. Ei leidnud seda õiget kohe üles. Ka lõpus oli esimesel korral tiba rohkem otsimist. Aga siis taipasime, mis teha. Väga soliidne multi ning tundub, et see elab kõik aastaajad ilusti üle. Aitäh.
Selle multi alguses tuuseldasime mõningad päevad tagasi ning peale üksjagu silmade pingutamist saime loa edasi minna. Lähenesime esialgu autoga, seega sattus liikumissuund selline, et peamise vaatamisväärsuse nägime ära peale aarde leidmist. Polnud too lumega keeruline miskit. Jätsime vajaliku meelde ja nii saimegi täna teistkordselt külastada ning seekord ka nimed kirja panna. Aitäh!
Siin on käidud ju ennegi ja nullile pilk peale pandud. Alati aga mugude hulk on seganud. Tänane kesknädalane külastus langes sobivale ajale ja mõni harv möödakäija ei seganud. Siiski pidin siinse vihje toel ka mitu tiiru objektile peale tegema kuniks leidsin. Koordinaadid kaardile pandud, kontrollisin ikka veelkord üle, et kas tõesti seal. Sai sammud kenasti täis. Tänud!
Ilm oli veel mõnusalt soe ja ajasin perekonna välja jalutama. Kui joa taga käidud, suundusime siia. Esimeses punktis kulus ikka parasjagu aega. Lõpuks muidugi tuli välja, et õige asi polnud kusagil keerulises kohas peidus, vaid rippus üsna nina all kogu aeg. Lõppu jalutasin kiirelt üksi. Võtsin ja jätsin südame. Aitäh!
Enne muinastulesid sõitsime siit läbi, lootuses, et akkinlopuks näkkab. Kuna vihje täpsustunud, siis tõesti mõned minutid vaid läks ning saime koordinaadid kätte. Lõpuks saime veel teolt tabatud, aga aarde kätte. Aitäh!
Eelmine kord olime teinud endale aarde asukoha selgeks. Siis aga oli pime ja me ei hakanud lõppu enam minema. Täna jäi tee peale ja hüppasime läbi ning panime nimed kirja. Tänud
Seda on varemgi siin otsitud aga ei ole leidnud seda õiget. Täna keskendusime väga kindlale kohale ja lõpuks jäi Mail see silma. Lõpus uitasime veidi, kuni mulle lõpp jäi silma. Ja nii see aare logitud sai. Aitäh!
Eelmine kord me loobusime. Seekord ei lasknud me end mugudest segada ja turnisime kõik seal viiekesi. Mugud tulid ja läksid kohe edasi. Neid ei huvitanud meie tegevus enamat. Ka nüüd olime kõik ükshaaval juba läbi vaadanud ja loobusime. Kui ma veel korra tagasi vaatasin siis see otsitav "Hõikas" mind. Näe või ära näe nähtamatut. Igatahes saime juhised edasi liikumiseks ja läksime teele. Lootsime muidugi veel 1 virtuaali ka saada aga just sealpool elavad "aiatagused" kes vabal maal edasi liikuda ei lase. Aardest haarasime kaasa kõik rändurid. Mis nad seal seisavad niisama, keegi neid ju otsima ei tule kui algust ei leia ja spetsiaalselt lõppu juba leitud aaretel ka enam ei külastata. Täname! Kalli-kalli peitjatele.
Iga kord kui Keila-Joale asja on olnud, oleme üritanud ka aarde alguspunktist läbi käia. Enamasti on mugusid olnud nii palju, et korralikust otsimisest pole juttugi. Täna olime siin keset tööpäeva ja lootsime rahulikult toimetada ja enne leidu polnud lahkuda plaanis. Täpselt meiega samal ajal jõudis objekti juurde väliseestlastest härrade seltskond, kes asusid innukalt vaatlema. Me tiirutasime natuke niisama ringi, aga nähes, et nad niipea ei kavatsegi lahkuda, siis asusime ka süsteemselt asja uurima. Härrad märkasidki üsna pea, et me pole seal niisama ja hakkasid meiega vestlema. Nad uurisid, kust me tulime, kelle taba otsime, kaua see siin olnud on ja kas meil on plaanis see eemaldada. Andsime neile viisakalt vastused, kuid ei pühendanud liigselt asjasse. Seejärel avastasid nad, et me oleks neile head fotograafid ja pidime nende seltskonda mitmelt positsioonilt pildistama. Kui see ka lõpuks tehtud sai, siis nad liikusid edasi ja saime veel põhjalikumalt oma uurimist jätkata. Olin juba üsna tüdinenud sellest pullist, kui juhuslikult ühe taba veel kätte võtsin ja just see oligi otsitav. No kuidas me selle kogu aja jooksul märkamata olime jätnud?
Edasi liikusime muidugi reipal sammul aarde juurde. Oleme siin pargis päris palju ringi kolanud, aga vot sinna kohta polnudki varem sattunud. Igati temaatiline koht selle aarde jaoks. Konteiner ootas meid väiksese geokuhja all, sisse oli kolinud hallitusseen, kes seal hulga nänni omale haaranud. Puhastasime topsi seest ära ja võtsime kahjustatud esemed kaasa. Logiraamatut sirvides oli tore jälgida FTF-küttide omavahelist dialoogi.
Kui tagasi liikusime, siis tulid tuttavad härrad meile vastu ja muidugi uurisid nad, kas ikka leidsime otsitava ja käskisid omalt poolt kinnitada, et Piial ja Peetril kõik hästi on.
Oli täitsa lahedalt veedetud aeg ja vahva aare. Suur tänu!
Oi johhaidii, kus siin läks aega. Turnimine õnneks andis sooja, kuid aega röövis ikka mehesti. Lõpuks sai sihtkoht selgeks ja kuigi selleks ajaks oli entusiasm juba maha käinud, sai lausa jonni pärast lõpp ka üles otsitud.
Tänan peitmast.
Olime siin täna teist korda ja peale esimese punkti leidu ei saanud aru, kuidas ma esimene kord, kui siin neid armukinnitusi ju kasinamalt oli, ma ometi seda ühte ei silmanud? Eks sai siin sellegipoolest täna toredasti aega veedetud igal tasandil. Isegi selili ja 0-tasandil...aga see selleks....
Viimane punkt oli natuke ootamatu, kuid huvitav. Aitäh.
Ühe korra varem ka siin seistes külmetanud ja poleerinud. Täna õnneks Catiberg lõpetas need piinad ja saime edasi suunduda. Polnud varem lõppu külastanud. Tore oli, aitäh!
Kaua, kaua viibisime nullis, lõpuks hakkas nii külm-külm. Otsustasime mere äärde matkata ja siis uuesti tagasi tulla. Nii tegimegi ja olime õhtul objektil tagasi. Lõpuks saime siit edasi kulgeda. Lõppu jõudsime õhtuses pimeduses, õnneks leiuga läks ruttu. Küll oli pika otsimise ajaga aardekene, on mida meenutada. Tänud Piiale ja Peetrile.
Ei mäletagi millal viimati sai mõnda aaret nii kaua otsitud kui seda siin.Leitud ta sai pika ponnistuse peale.Nii algus kui lõpp,mõlemad huvitavad kohad.Aitäh!
Selle aarde seltsis sai veedetud suur osa (ikka väga suur osa) Keila -Joal viibimise ajast. Esimese ajaveetmise käigus jõudsime ainult selleni, et väga külm hakkas (ikka jube külm hakkas). Mispeale läksime matkama ja endale sooja tegema. Matkasime mere äärde ja tagasi ning siis jätkasime ürituse korraldamist Keila-Joale jalutama tulnutele. Vaatajate arvu üle ei saanud kurta. Lõpuks hakkas juba tekkima selline seis, et ikka jälle ja jälle uut ringkäiku tehes osade vaadeldavate objektide puhul teadsid juba ette kellele see kuulub. Lõpuks oli jälle külm aga ka teadmine, et see otsitav on ikka täiesti olemas. Peale seda matkasime veel teiste aarete juurde, saime sooja ja külastasime huvitavat kohta ning panime ka selle aarde logi kirja. Suured tänud väga meelde jääva aarde eest! :)
Koordinaadid otsisime kätte juba oktoobri koolivaheajal. Kuna vihma sadas, ei olnud seal kedagi. Samas ei olnud noortel ka motivatsiooni edasi minna. Nii võtsime logimise tänase Keila jõe georingi plaani. Kusjuures ka meie, täiskasvanud, ei olnud seal lõpus varem käinud. Tänud!
Ühe korra olime varem nullis tuhninud, kuid jäime siis pika ninaga. Täna tulime lootuses, et läheb lihtsamalt, sest sai ju geojaanil omanikuga natuke vesteldud, kuid ei läinud siin kergemalt midagi. Käisime vahelduseks kose tagant mõtteid otsimas ja tagasi tulles tuhnisime veel veidi aega. Jõudsime isegi veel ühe vihje küsida, kui järsku - nagu ilmutis - oli käes õige asi! Täiesti võimatu sellest mööda vaadata!! Jalutasime ja nautisime teineteise seltskonda. Lõpuks õnnestus sellele aardele punkt panna. Südamlikud tänud!
Alguses läks ikka pikalt, õige asi oli ennast vist tahtlikult posti taha peitnud. Lõpuks aga nägin ja sain ka vajaliku info kätte. Lõpus läks juba oluliselt lihtsamalt. Tänud!
Seekord oli esimeses punktis win win seis ja saime edasi liikuda. Aare oli väga heas seisukorras, tänud :)
Väga armas aare. Jalutatud sai piirkonnas päris kaua. Alustatud valges ja lõpetatud pimedas. Nii, et alguspunktis sai käidud kohe. Vahepeal sai otsitud ka teised siinsed aarded ja lõpetatud sai pidulikult selles samas alguspunktis hoopis teises olustikus, kui seda oli päevavalguses. Ilus! Aitäh! Aardesse sai lisatud üks punane süda
Hakkas kohe kahju neist mugudest, kes ainult nulli jalutama oskavad tulla. Geopeituri maailm ju toredaid aardeid ja kohti täis. Aare endal kunagi leitud ja seekord kiusasin/aitasin siis Merlet.
Ettepanek teha mõnus rattatuur Vääna kandis kõlas väga hästi, otsustasime auto parkida Keila-Joale ja edasi kulgeda mitmed tunnid rattaga. Ahto pakkus alustuseks aga välja, et see on vahva aare, mida ma võiksin otsida. Alustasime piisavalt vara, mugude hulk ei olnud veel väga suur. Tundsin, kuidas selja taga muiati kui ma alguspunktis vaeva nägin, juba mõtlesin, et pean hoopis teistele nimedele keskenduma, mõttes otsisin juba Pjotrit, aga Piia venekeelset alternatiivi ei mõelnud välja.. Õnneks lõpuks sain nägijaks ning saime jätkata läbi mõnusa sügisese metsa järgmise punkti suunas. Nimed kirjas, arutlesime kumb on Piia, kumb Peeter, aga vahet pole, mõlemad olid nunnud seal kallistamas. Aitäh! Väga vahva!
Alguses olen ma olen ikka paar korda käinud seda asja põgusalt vaatamas, aga alati on muguhordid platsis olnud ja nii ta mul siiani leidmata oligi. Nüüd oli juba hilisõhtu käes ja objektil polnud õnneks peale meie kedagi. Natuke otsimist ja saigi lõppu siirduda. Sael läks juba kiirelt, tänud peitjale!
Neid tabasid olen siin uurimas käinud korduvalt nii üksi kui lastega koos. Sel korral otsisime kolmekesi ja aega kulus kokku samuti ligi kolm tundi. Otsimisel ei olnud isegi vihjetest abi, kohe mitte ei õnnestunud meil nägijateks saada. Ühel hetkel hakkasin nimetuid tabasid telefoniga pildistama ja pilte zoomides õnnestus siis lõpuks ka vajalik taba leida, ilma telefonita ei õnnestunud küll tabalt mingitki teksti välja lugeda. Lõppaare oli igati loogilises kohas ja sinna kulges lastele väga mõnus mägine jooksurada.
Ammu ootelistis olev aare. Nii ilus, et ei ole tihanud siia kohe tulla. Väga hea aare! Õnne ja et Teie Armastus ei hääbuks kunagi!
Seni kõige pikemat otsimisaega nõudnud aare, aga ka kõige lahedam. Esimest otsisime oma pool tundi, kui lõpuks silma jäi, tundus nii lihtne!
Esimeses punktis said neli tugevat eesti meest otsida, päris romantiline :) Olid juba loobumis mõttet, kui õnn pöördus meie kasuks. Vajalikud andmed käes, suundusime edasi. Kokkuvõtteks, tore aare ning ägeda teostusega. Meie täname!
Väga hästi läbi mõeldud teemaga aare. Just samal hetkel kui Liisa ütles, et: "Kuule, ei leia, läheks ära." leidsin mina selle vajaliku vihje. Lõpp-punktis oli täielik rahu ja vaikus, vastand esimesele punktile. Olin väga õnnelik, et selle aarde leidsime. Nüüd jääb veel ainult loota, et ka meie seda igavest armastust kord tunda saaksime. Noh, kui mina mitte, siis vähemalt Liisa.
Oh jeerum, kus siin sai alles poleeritud. Esimene ring toimus sügisel kui kogu perega neid lukke seal poleerisime. Tookord jäi aga õige asi leidmata. Vahepeal olin väikese vihje saanud kuhu oleks mõistlik oma energiat kulutada. Rahvast oli ka seekord vähem ja sain rahulikumalt tegutseda. Peagi sain loa edasi liikumiseks. Mööda huvitavat maastikku kulgesin lõppu. Õige asja leidmine käis kiirelt ja pärast rändurite vahetust läks minugi nimi kirja.
Tänud
Mulle väga meeldis aarde kontseptsioon. See turnimine seal ei olnud nüüd kõige toredam tegevus, kuna slaavi päritolu inimeste jaoks on see vist püha koht, nende pilkudest lendavad nooled olid meie suunas teravad, aga üles me selle leidsime. Lõpp oli ka täitsa armas. Me natuke nuputasime, kumb kummast soost on, aga jõudsime ikka kokkuleppele. Suured tänud peitjale.
Oejahh, kuus lugemisoskusega inimest pundis ja lihtsalt nii pikk aeg kulus õige teksti leidmiseks. Mina juba sepitsesin loobumisplaani kui Sven õnneks õige koha tabas. Lõpp oli lihtne, vahvalt vormistatud ka, tänud!
Mida yhel geopeituril muud ikka teha pilkases pimeduses. Eks ikka telefon n2ppu ja sydamesooja otsima. Yhe sydame v6tsin endaga, kuid ega loodus tyhja kohta ei salli. Nii et j2tsin endast maha pisut v2rskema sydame. V2ga sydamlik aare. T2nud peitja(te)le ;P
Minu 500. aare. Ja kui ilus. Mul on hea meel, et selleks sattus just see aare oma ilusa konseptsiooni, romantilise tähistaeva ja väga meeldiva kaaslasega. Alguses läks ikka päris kaua aega, eks seal oli nii huvitav, et keskendumine kippus kaduma. Uurisime ka kõiki südameid. Leidsime nii Karini kui ka Marguse üles (mitte samalt tabalt). Lõpp jäi meil koduteele, kuid huvitavalt läks kaua aega. Õnneks olin ma suutnud vihje lahti mõistatada ning lõpuks jäi õige koht ka silma. Tänan peitjaid. Väga rõõmus oma 500. aarde üle, eriti sellise ja sellisel ajal ning sellise kaaslasega.
Selle õhtu viimane aare, mis ootamatult viis retke alguspunktile üsna lähedale. Väga hästi ja huvitavalt välja mõeldud. Oma osa andis ka väljas valitsenud pimedus. Tänud peitjaile.
Väga armsa ideega ja huvitavate punktidega aare. Aitäh!
Ütleme nii, et hästi läbimõeldud ning pealkirjaga temaatiliselt täiesti seotud aare on. Aastatega muutub selle leidmine ilmselt järjest keerulisemaks. Aare oli korras. Aitäh.
Nullpunktist jalutasin 1-st korda tuimalt üle, sest vaja oli Juga loendada. Siis tulin 2-st korda sama teed tagasi. Siis läksin 3-ndat korda sealt mööda, et põtrasid otsida vale silla pealt. Siis 4-s kord tulin Joa aarde lõpust siit mööda. Siis vaatasin seda mõistatust, et kus see null siis ometi on ja tuli välja, et tee siia mul siia juba hästi sisse trambitud. no 5-s kord tagasi. See aga ei tähendanud, et sellest trambitud kohast kohe minema sain. Koht ju äge, mitte nii nagu mingi nökats Paides.
Küll ma uurisin seda kaardilt, et mis ägeda koha nad nüüd välja on vaadanud. Kaart oli selle koha peal aga roheline. No ok, eks siis ole võileiva karbike suva kuuse all. Marssisin kohale ja ohsaa! Kus oli alles koht leitud. Seisin ja vaatasin kohe pikalt. Ja teostus ka lahe. Sildid läevad minu poolt külge kindlalt külge. Tänud nii ägeda aarde eest!
Ka meie saime peale Toivo juurest tulekut nägijateks! Lõpus läks veidi aega kuna mugud uudistasid seal ringi. Konteineril oli valvur ka, aga see logimist ei seganud :) Tänud peitjale!
Väga toreda teostusega aare, lahe vihje, tip-top konteiner ja lõpp-punkt huvitavas kohas, kuhu varem ei ole sattunud. Suured tänud!
Esimesel katsel suutsime algpunktis täitsa pimedad olla, kuid pärast Toivo külastust saime nägijateks. Lõpus leidsime päris palju kallistajaid. Aitäh!
Erinevalt ühest teisest aardest, mida täna otsisin - oli siin süstemaatilisest lähenemisest väga kasu. Vähemalt alguses. Ühel hetkel leidsin alguse, kuid koordinaatide välja lugemiseks kasutasin abivahendit. Õnneks see abivahend on igapäevaselt siiski kasutusel. Lõpp mulle üldse hämaras ei meeldinud, iga krõps ja oksapragin ehmatas parajalt. Samas oli mul tunne nagu ma oleksin siin varem olnud aga midagi oli nagu teisiti. Eks taolisi kohti Eestis nii mõnigi. Aare jäi ka silma, natuke tegutsemist, et raamat kätte saada ning saingi tagasi peita, et ruttu siit lahkuda. Metsast väljudes oli selline tunne nagu õues oleks ikka päev. Aitäh! EVEJ
Uus katse. Aega läks taas, lõpuks väikese suunamisega leidsin vajaliku. Lõpp oli huvitav. Tänud.
Alguspunktis kulus ikka aega enne kui nägijaks saime. Mõnus jalutuskäik ja tore aare. Tänud!
Kunagi ammu-ammu (umbes aasta tagasi) sai esimeses punktis koordinaadid kirja pandud, aga siis tundus see aare nii kole-hirmus kaugel. Täna siis lähenesime autoga teisest suunast. Täname peitjaid.
Olime ka varem otsimas käinud. Teisel katsel leidsime kiiresti.
Aare sai leitud teisel katsel. Esimesel korral oli vist motivatsioon otsa saanud, kuna tegu oli päeva viimase aardega. Algpunktis kaua uurida ei jaksanud ja läksime hoopis tuppa sooja, uurisime logisid ja olin valmis järgmisel päeval kirvest loopima minema. Hommikul proovisimegi uuesti. Moe pärast käisime ikkagi algpunktist ka läbi. Leidsime vajaliku ja see juhataski arvatud kohta. Järgnesid väike jalutuskäik, aardeleid ja logimine. Igati tore aare- nii algus kui lõpp. Tänud!
Elasime oma kuudis mõnusat metsaelu ja keetsime moosi. Siis võtsime naise ja lapsega rattad ja läksime "hulkuma". Nullis läks küll aega. Kuna ei märganud hakkasin ronima. Kohe arvasid kümmekond mugulast ka muidugi , et seal on tore ronida. Pidime häbiga taanduma ja eemal aru pidama. Varsti saime uuesti löögile, kuid siis saabusid uue maskeeringu paigaldajad ja need tegid muidugi seal põhjaliku fotosesiooni igast osalejast ja igas asendis. Ootasime ka need ära ja ei jätnud jonni. Lõpuks laps leidis. Armas lahendus! Ka läbi pargi lõppu minek oli väga äge matk. No ja lõpp lõi päris pahviks. Nii vinge koht! Kuigi maskeering püsis veidi ausõna peal on konteiner muljetavaldav. Logid olid ka huvitavad. Meile meeldis väga aarde sügav mõte ja filosoofia kohtade valikul. Suured tänud meie poolt ja jõudu selliste mõtlemapanevate toredate asjade loomisel!
Ega siingi just vähe aega kulunud. Lõpus läks juba kiiresti, tänud.
Teised olid seda aaret juba varem külastanud, mina teadsin vaid logide ja soovituste järgi.
Esimese punkti teostusviis oli ootuspärane, küll aga oli selline spetsiaalne "skulptuur" minu jaoks üllatuslik. Kuna anti väike suunav vihje, sain mõistliku ajaga hakkama. Huvitav oli see, et ma polnud seal sugugi ainus, kes samu objekte uuris :)
Tegime pargis pika ja keerulise marsruudiga jalutuskäigu teiste aarete juurde ja kui kõik leitud, suundusime alles selle aarde lõppu. Vot see oli küll üllatav leid ja koht! Väga hästi läbimõeldud ja igati nauditav aare. Suur aitäh!
Algus ei tulnud üldse kergelt ja mida aeg edasi seda raskem on kohe otsitavat leida.Õnneks ei pea mugudest ennast häirida laskma :)
Lõpuasukohas polnud minagi varem käinud.Kogu teostus on huvitavate lahendustega.Aitäh
Käisime paar päeva tagasi pulmas, seega väga mõnus oli nende värskete emotsioonide pealt just seda aaret otsida. Terviklik ja ilus teostus. Aitäh!
Algus oli vaevaline, aga väikse lisavihjega saime hakkama. Tänud!
Siin oli mõnus jalutada. Täna meil selliseid aardeid ikka jäi päris mitmeid teele, kus sai end liigutada ka. Lõpus on kaunis logiraamat. Aitäh aarde eest!
Selle aarde otsimiseni eelnes pikk jalutuskäik pargis, veeprotseduurid kosel ja kehakinnitamine vastavas asutuses kose kõrval. Nullis õige otsimisega läks aega. Mugudest ei lasknud end segada. Otsides nullis järgmist pidepunkti turnisid kõige suurem ja kõige pisem üleval ringiratast. Teised all. Viimase punkti lähedal jäid tüdrukud auto juurde mustikaid korjama. Ise aaret otsima. Koht oli huvitav. Tänud juhatamast! Aardekonteinerisse jäi järgmiseid otsijaid ootama TB.
Selle aarde nullis kohtusime crypt12 tiimiga (kui ma nüüd õigesti mäletan :-)) ja ühendasime vajaliku leidmiseks jõud. Tegime kambaga seal päris mitu tiiru enne kui vajaliku leidsime. Siit edasi aga läksid jälle teed lahku, sest meie liikusime ecasi autoga ja nemad ilmselt jalgsi. Lõpus läks meil ka pisut aega, sest geps keeldus algul koostööst ja juhatas õigesse kohta loomulikult ringiga.
Siin kohtasime teisi geopeitureid. Nendel oli meiega sama siht. Ühildasime jõud ja ei kulunud kahte päevagi, kui juba vihjes kirjeldatud silma jäi.
Ja lõpp, see oli eriti lahe!
Me täname!
Algajatele täitsa esimene multi. Nii, leitud koordinaadid tuleb kuhugi sisestada...appi!-kuhu? appi!-kuidas neid "töödeldakse"?:) Ära pusisime ja grillipeost kõrvalepõiganud mõnusa pundi vahva matk algas. Lõpus sai ikka kenasti nalja: roniti puuda otsa, taha ja alla - meid oli nii palju, et igale poole jagus:) Käes! Lahe! Nüüd on pidutort ausalt välja teenitud. Mitmele lõunaeestlasele oli see esimene kauni Keila-Joa külastus ja ega põhjapoolsedki siia kallistajate nurka polnud sattunud. Suur aitäh kutsumast!
Juhhõissa pulmad! Nullis suured raskused- palju segajaid ja tehnika ka (algajate asi noh :) ) Koht oli laste jaoks pisut hirmutav ja kallistajaid tõesti mitu. Aga aare kõige nunnum seni leitutest. Võtsime südamehelkuri ja asemele Koos on mõnus helkur.
Hoolimata lausvihmast oli plats mugusid täis, seega läks natuke aega, et õige ese leida. Lõpp oli huvitav. Täname!
Kümnenda geopeituse aasta täitumise minituur. Vaatamata rõskele ilmale oli joa juures palju rahvast. Eriti üllatas lätlaste rohkus. Esmalt loopisime veidi kive jõkke. Kõvad sulpsatused rõõmustasid pisemat geopeiturit. Peale uurimist leidsime Piia ja Peetri ja sealt viis tee meie jaoks uude seni veel avastamata paika. Uued huvitavad kohad võluvad geopeituse juures enim. Aarde leidsime kiirelt. Aitäh toreda aarde eest.
Nullis sain väikese vihmasabina tõttu rahus otsida ning veidi aja pärast saingi numbrid kätte. Järgnes kiire sõit lõppu ja logi kirja panek. Tänud peitjale!
Esimeses punktis oli aimata, mida teha tuleb, aga üritasin endale sisendada, et see ju tegelikult ei ole nii. Oli siiski ja lõpuks Kati terane silm tabas õiget asja ja nii ta tuligi. Aitäh.
No selle aarde leidmine oli nagu armastuses ikka - kõigepealt uudistad eemalt, siis julged juba natuke puudutada ning seejärel tuleb õnnelik äratundmise (avastamise) eufooria, siis lendad täiega peale, üle ameerika mägede ja lõpuks, peale logimist, võid võtta kolm korda rahulikuma sammu.
Aitäh peitjatele!
Seltskonnas ikka lõbusam ja nii otsustasime ilusal hommikule selle aarde ette võtta. Eks tasus meid ju kaasa ka võtta, arvestades eelmist mitteleidu :P Seekord aga oli Carolina ise see kes esimeses punktis õige asja üles leidis esimesena ja siis natuke eemal vaatama jäi kuidas me kõik silmi pingutame. Lõpuks nägime ka õige asja ära :) Koordinaadid tahvlisse ja asusime teele. Ilm ilus, niiet kannatas täitsa jalutada. Natuke valesse suunda keerasime aga no saimegi rohkem ümbrusega tutvuda. Lõpp oli muidugi täielik üllatus :) Igatahes väga mõnus aare algusest lõpuni.
Ausalt ära rääkida, siis umbestäpselt nädal või nii enne aarde avaldumist oli mul algusega täpselt sama plaan. Käisin kõik jalutamas ja vaatamas lõppu jne...õnneks aga tegutseda ei jõudnud veel :D Vahetevahel on ikka kahju, et enda teostust teha ei saa mõne karbi pärast aga see on palju etem kui see mis mul plaanis oli, niiet suured tänud peitjatele ja palju armastust! :)
Sellepärast jäigi meil eelmine kord vihmaga leidmata, et täna saaks mõnusa päikesepaistega ja hea seltskonnaga jalutada. Ei tea, kuidas see esimene punkt enne kahe silma vahele jäi, täna lausa kargas silma :) Jalutasime teise punkti poole, kuniks hakkasime kahtlema, kas said ikka õiged numbrid kirja. Veel lähemale jõudes klikkis kõik omale kohale ja saime aru, et koht on ju ainuõige. :) Polnud isegi kuulnud varem sellest. Aitäh põhiturismimagnetist nina veidi kaugemale pistmast ja toreda kontseptsiooniga aarde eest!
Armastusel on suur süda, sinna mahub andeksandmine isegi siis kui sulle endale tundub, et seekord keerasid oma ütlemistega küll asja üle vindi…
Ilm oli täna pargis jalutamiseks perfektne ja eks seda tundsid teised ka – autosid parkis igatahes kohviku juurest ristmikuni ja jalutajaid jätkus samuti vasakule ja paremale. Jalutasime siis meiegi kiirustamata nulli ja seejärel aardeni, pärast natuke teist teed kaudu veel tagasi…. Kulus hästi ära, kuigi libe oli ning boonusena märkasime esimesi lehtede vahelt piiluvaid sinililli. Aitäh kaasakutsujatele, väga mõnus jalutamine oli :).
Kolmas või neljas kord siin. Lõpuks avanes geosilm- ja koordinaadid said kirja. Aga... kas ka õiged? Oi ei. Ligi pool kilomeetrit bambusse. Kuid siis hakkas üks kelluke kuskil kukla taga helisema, saates sõnumi, et otsige, otsige... Otsige õigest kohast... ja otsisime ka õigest kohast- ja ka leidsime ;) Asi sai korrektselt vormistatud. Tänud :)
Seekord surm meid ei lahutanud, jäime täitsa sõpradeks veel :)
Logisin selle kunagi jaanuaris aga siia poole jõudnud märki jätta. Nüüd käisin seal uuesti koos tillukeste aardeküttidega ja räägin asjast. Mõistatus aarded pole minu lemmikud nagu ka numbrid ja loomulikult kordinaadid. Nendest lukkudest kõndisn mööda ja mõtlesin, et njah...parem uurin logisid. Kodus uurisin logisid ja avastasin pildi, millel kirjas: Jumal ruulib. Ajusopis tärgatas, et olen seda seina, selle tekstiga kusagil näinud. Kõvaketas ketras ja ketras kuni lõpuks välja ketras. Olin sealt kohast rattaga mööda kimanud. Seega olin tuvastanud piirkonna. Nüüd jäi vaid leida aare. Vihje kahest armastavast kallistajast oli hea lõng aga neid armastavaid paarikesi ole seal piirkonnas vähemalt 6 või 4. Peale luusimist armastajate vahel leidsin selle õige paarikese ja nõnda see leid tuligi. Tänud peitjatele.
Leitud. Seni kuni mina otsisin, sai Inga rahus kukkuvat vett jäädvustada. Tänud!
Esimeses punktis tabas meid - kroonilisi Keila-Joa külastajaid meeldiv üllatus - tont teab, millal need uuendused seal toimunud on, aga koht on tunduvalt kultuursema ilmega. Lappasime esimeses punktis infokandjaid, aga õige selgus pikaajalise järjekindla töö tulemusena. Samas sai vahepeal uudistada kõrget veeseisu ja kiita head mõtet objekti kujundamisel. Teine punkt viis kohta, millest polnud kõige vähematki aimu. Tänud selle näitamise kõige eest.
"Kunagi ei tea millal ja kus sa armastuse otsa komistad" Esimest punkti külastasin teist korda. Seekord jäi õige asi silma, oli vist kasu süsteemiga otsimisest. Lähenesin lõpp-punkti mööda metsaradu. Aarde asupaiga lähedale olin varemgi jalgsimatkaga sattunud. TFTH
Mõnus multikas, mille üks ots ajapikku ilmselt järjest raskemaks hakkab minema :o) Õnneks mulle sattus nulli jõudes eriti vesine ilm, see tähendas õndsalt muguvaba tegutsemisvõimalust. Edasisel teekonnal lakkas varsti vihm ja nii sain ka sellest täit mõnu tunda, lisaks külastada kohti, kuhu polnudki varem juhtunud. Väga tore oli, meeldivaid tundeid jagus veel tunde pärast leidu. Aitäh peitjatele ja et ikka armastus (teid) liidaks! Eks tõestust selle kohta ju näebki punaselt pea igast logiraamatust :o)
Praegu ikka ilus aeg selliste pargi-aarete jaoks. Vett oli küll vähevõitu. Olla ju üldse väga sademetevaene oktoober meil olnud, mil sadas vaid 15% tavapärasest sademetehulgast. Eks koske tuleb tulla vaatama suurvee aegu.
Praegu aga jalutasime niisama mööda parki ringi, tegime seda aaret ning ka teisi. Selline ilus ilm lihtsalt kutsus õue ning siinsete aarete ning jalutamiste-mängimistega sai mitu head tundi veedetud.
Vaatasime ka uue skulptuuri üle ning leidsime vajaliku. Lõpp samuti kenas kohas. Täname aarde eest.
Väga lahe aare, hea teostus. Täname! V: südame võtmehoidja J: ufo, printsess, tõukeratas.
Siin pargis on alati tore jalutada, nii ka seekord. Tegime jalajälgi pargiradadel, sahistades jalgu kollastel lehtedel. Esimene punkt oli etteaimatav ja lõpp-punkti asukoha suhtes olid mul ka juba eelnevalt mõningad kahtlused ;) Suurepärane aare. Suur tänu peitjatele, et oli jälle põhjust siia tulla!
Nullis läks veidike aega, kuni rõõmsalt pilk õiges kohas pidama jäi. Lõppu läksime jala. Polegi seal varem käinud. Lõpp ka väga ilusti lahendatud. Aitäh!
See ei olnud mitte lihtsate killast. Vähemalt mitte esimene punkt. Tänan!
Mõned nädalad tagasi sattusin esimesse punkti, nüüd õnnestus lõpus ära käia.
Alguses läks ikka veidi aega, enne kui õige asi näppu jäi. Seejärel sai vihmasajus mugupuuduses lõppu jalutatud. Täitsa mõnus kõndimine oli, enne polnud sinna kanti sattunudki. Tänud juhatamast!
Mõnus jalutuskäik koos Georgi ja Triinuga. V: südameke, J: nööbid.
Sai siin mõnuga turnitud ja millegi pärast vihjest kogu aeg mööda vaadatud. Lõpus polnud ka varem käinud, ei teadnudki, et siin selline koht on. Tänud juhatamast.
Kunagi kuu aega tagasi käisime esimeses punktis ja korjasime info ära. Siis matkasime ka lõppu, aga ainult üks geps oli kaasas koordinaatidega ja see kustus ära, otsisime tookord natuke umbes ja lõpuks pimedas loobusime kirvest loopimast. Nüüd oli ainult kohaleminemise vaev. Väga vahva asi on tehtud. Merily vahetas seal midagi ka.
Siim läks võistlema, mina läksin kõndima. Esimene punkt tuli kenasti kohe. Rajameister Tomi-Andre (kunagine geopeitur, nüüdne Eesti noortekoondise liige) kihutas minust rattaga mitu korda mööda ja soovitas paremaid pildistamiskohti. Ma tahtsin enne aarde kätte leida ja kiirustasin lõpu poole. Vahepeal jäid igasugused eramaad ette ja siis pidin juba Siimule vastu minema. Ega ma aaret leidmata jätnud. Võtsin Siimu kaardi ja selle abil oli lahe lõppu navigeerida. Järsud künkad on siia sattunud. Ja aardel on tore koht! Aitäh!
Päris lahe teostus. Ega igaüks ei saakski sellist aaret teha. Lõppaarde otsimisel läks aega, gps näitas ka eemale. Algul vaatasin ringi, kas näeb vihjele viitavat objekti, aga ei näinud. Siis kõndisin ringi ning jõudsin õige kohani, saime logitud.
Läksime sinnakanti jalutama ja paari aaret logima. Oma suures laiskuses välistasin mõistatus- ja multiaarded. Kui me aga sillani jõudsime, siis meenus mulle, st see on ju see aare, ja võiks kuvitava koha ikka üle vaadata. Eriti veel sellepärast, et sobis ka päeva teemasse, nimelt on meil täna viieteistkümnenda pulmaastapäeva kolmas päev (pulmi sai peetud kolm päeva). Lõpppunkt oli ka huvitav koht. Pätast tõime sealt lähistelt liitri mustikaid kaasa. Aitäh!
Esimese punkt juures toimetas kari vene poisikesi peotäie võtmetega, kes proovisid neid järjest erinevatesse lukkudesse. Lõpuks saidki imekombel ühe lahti ja panid sellega minema. Väga lahedal kontseptsiooniga ja laitmatu teostusega aare. Aitäh peitjale.
Aarde kontseptsioon algusest lõpuni perfektne. Võin julgelt väita, et esimest korda geopeituses oli mul täiesti mugav otsida, kuigi ümber oli palju mugusid. Ma pigem isegi sulandusin massi. Seejärel vähendasin autoga natukene oma jalavaeva. See päädis aga sellega, et 100 meetrit kõndisin üle poole tunni. Mustikad olid suured ja magusad. Sõrmed ja suu nagu surnukuuri elanikel. Lõpp oli väga huvitav koht, kuhu ma ei olnudki kordagi varem sattunud. Uudistasin ringi ja läksin logisin aarde. Suured tänud peitjatele!
Polnudki siin käinud peale uuendusi. Vihjet lugedes olin päris kindel mida otsima peab ja mõne minutida olid järgmise punkti koordinaadid käes. Lõppu sõitsin ka mina autoga. Tegelikult umbes 200meetrit tuli ikka jala kah käia. Ka siin oli mustikaid mis kole, hakka või korjama.
Nullis olevaid asju nägime esmakordselt siis kui need veel täiesti tühjad olid. Logide järgi arvasin, et nüüd on juba keeruline õiged vihjeobjekti leida aga tegelikult leidsime hetkega. Lõppu sõitsime autoga (nii kaugele kui liiklusmärk lubas) ja sealt mööda rajakesi lõpu suunas. Tänud sinna juhatamast, polnud seal enne käinudki.
Esimese punkti idee hea, aga aimasin, et midagi sellist võib olla. Ainult ma ise ei leidnud seda :) Hea oli otsida,sest mugud ei seganud üldse. Peale meid oli ka teisi, kes tabalukke uudistasid ja ringi vaatasid. Edasi liikusime lõpp-punkti. Teekond oli ilus ja romantiline. Lõpp-punkt pakkus üllatusi. Tänud kvaliteetaarde eest! :)
No see oli juba minule mõeldud aare. Jalutasin rahulikult nulli, leidsin lihtsast ja loogilisest kohast järgmise punkti koordinaadid ning läksin edasi. Lõpp oli väga vinge. Kahetsesin, et fotokat kaasa ei võtnud, kuid eks ongi põhjust uuesti tagasi minna. Tänud aarde eest ja kestku peitjate õnn kaua. :)
Algatuseks rabasime mõned jätsid. Siis uudistasime nullis, kuni jätsid söödud said ning peale seda mööda mõisahärra salaradu aardepaiga poole. Korraliku teostusega asi. Viisakas värk. Täname!
Keila-Joa 26 km rattatuuri teine leid. Nulli jõudmine polnud mingi mure. Koos jahutava, lahtipakkimata jäätisega seljataskus oli rattaga tore sillapostide vahel trikisõita B) Nullis mugisime jätsi ning uudistasime uuendusi. Vau, ma polnud siin ammu käinud, polnud renoveeritud silda ja uudislahendust näinud. Väga nutikas, tuleb nentida! Ja ajalugu on ka huvitavalt säilinud :-)
Edasi läks kui lepase reega.. Ei, kõike muud kui seda! :D Jõudsime aardeni mööda radu ja kitsaskohti, mida kitsed ei suuda läbida ja millest mõnikümmend meetrit kõrval on lai autotee.. :D Uskumatu topograafiine idiootsus, valmistun ilmselt samanimeliseks matkaks :-D Vahepeale mahtus veel vana hea Volgi aarde pisihooldus. Igatahes olime me lõpuks kohal. Kohas, kuhu tõigi praktiliselt autotee. Mida meie aga siia jõudmiseks läbisime, appi! Aarde leidsime mureta, väga ilus temaatiline, südamlik aare :-)
Aare ideaalses korras. Võtsin vilkuva südame oma ratta ainsaks helkuriks. Asemele jätsin kena klaaskuulikese, mis pole küll paraku südamekujuline. Suured tänud Piiale & Peetrile toreda koha ja suurepärase aarde eest! Soovitan ja kiidan. Isegi ilm oli neilt hea toodud, rattaga parim.
Suurepärane aare. Esimeses punktis läks veidi aega, kuna kaks korda pidin Henrikot jõe äärest ja jõest välja tooma. Lisaks aitasid seal mugud valjuhäälselt valesid objekte välistada. Mugud tuvastasid lisaks veel, et tänase päevaga oli valesid objekte lisandunud juurde vähemalt 3 tk ja eilse päevaga umbes samapalju. Õiget asjandust nad vist näppida ei jõudnud, või olin ma parajasti jõe ääres ja ei kuulnud. Tuli ikka objektid veelkord üle kontrollida.
Lõpule üritasin autoga teiselt poolt lähemale saada, sest muud Keila-Joa pargis otsitud aarded viisid lõpust järjest kaugemale ja autole aina lähemale. Autoga sain lõpuks umbes 300 m kaugusele, kus teed tõkestas eravalduse märkkoos sissesõidu keeluga ja selle taga veel ligi 60 m kaugusel teine samasugune märk. Eelnevalt olen pargis mitmeid kordi jalutama sattunud, kuid sinna kohta sattusin esmakordselt. Ühed mugud olid sealt just lahkumas ja seega saime rahus toimetada. Tänud.
Väike jalutus ja esimesest kohast kuhu piilusime karp vastu vaataski.
Tänud peitjale :)
Kui meie kolmekesi objekti lähedale jõudsime oli üks õnnelik noorpaar just sillale astumas. Neiu säras kui päike ja noormees oli ka veel õnneliku olemisega, kuid meiega koos sillal nad poseerida ei soovinudki :P. Nii saime väikese edumaa kuni noorpaari eest, takka ja külje pealt tulevikukroonika jaoks üles võeti. Kasutasime siis meile antud lisasekundeid ja otsisime kiirelt vajaliku edasipääsemiseks.
Olles kohale jõudnud saime kõik aru , et minu gps on sportliku treeningu poolt , vaatamata sellele tegime kõik kohustuslikus korras läbi ja mulle tundus, et me polnud esimesed ,kes seda sama luksuslikku magistraali läbisid ;). Peidukas avastatud jäi vaid nimed logiraamatusse maalida ja kõikidele teineteist leidnud südametele õnne soovida.
Et mul kaks poissmeest ühes olid ja Erko ikka va seda mesijooki polnud ühes võtt ( ei tea miks Madis seda pelgas, täitsa ametlik asi ju :D ), siis võtsime ise selle kaasa... aga kuhu ta jäi, kes seda nüüd teab ;).
Tänud suured peitjatele !
Sõbrad omavahel: "Kuulsin, et sul tulevad varsti pulmad. Ja veel endast 30 aastat vanema naisega!" "Sa ju tead mu tagasihoidlikkust. Ta ei lasknud mul lauset lõpetada, kui ma ta tütre kätt paluma hakkasin."
Oijah oijah :) Minul tuleb Lutsu apteekri tunne peale, kui sihukesi asju näen :) Oh jah :) Igatahes on keegi lõpus ometi osanud seda alguses olevat objekti mõistlikult pruukida, ja eks selle õige asja leidmine kipub iga päevaga keerulisemaks minema. Praegu õnneks käivad asjad veel kähku - lupsti kokku, lupsti minema... Oh jah. Kohapeal - süda veel pulseeris, kui meie sinna jõudsime, aga keerasime ta kinni. Vedeliku plaanisime alguses suisa kaasa võtta, aga siis luges Kaur peent kirja, imestas, miks Madis seda kaasa ei tarinud - on aeg, poiss - ja jätsime ta ikkagi Erkole. Täitsa tore asi, aitäh ja kestku te ilus noorusaeg kauakaua!
Väga ilusa ideega aare, lausa pisar tuleb silma. Hästi tehtud, südamega. Nagu näha, esmaleidjad igatsesid minu järele ja isegi hüüdsid mind, aga vabandust, ma öösel magasin. Nüüd päevasel ajal täitsa kena siin Keila-Joal. Aarde asukoht oli mulle täiesti uus koht avastada. Pole tõesti varem siia sattunud. Aga mis puudutab seda ütlust - Kuni surm meid lahutab - siis hoopis ilusam oleks mõelda, et isegi surm ei suuda armastajaid lahutada. ;)
Aga ka sellised lood on ajakirjandusest meelde jäänud:
65 aastat koos olnud paar suri 11-tunnise vahega,
67 aastat koos elanud abielupaar suri käsikäes,
Video: 62 aastat abielus olnud paar oli koos «kuni surm meid lahutab»
FTF kell 00:59. Istusin köögis, olin just lõpetanud maasikakokteili rüüpamise, pesnud nõud ning vaatasin geopeituse aarete kaarti. Järsku kuulen uue aarde häält telefonist ning Liisi hõiget "uus aare!". Hetk hiljem vuristati mulle aarde nimi ette ning asukoht. Järgnes tavapärane küsimus "Lendame?". Ehhh. Olin ju just magama sättimas. Kuna ma ei vastanud midagi esimese hooga, järgnes küsimus, et kas ma kardan? (pime ikkagi jne). Mehhhhh. Pikk geopäev selja taga, uni jne.
Liis: "Lähme, see aare on midagi meile".
Kui muidu on välja minekul päris tihti mu kommentaar "naised ja kuskile minek", siis FTF-i võimaluse korral saab Liis ennast ülimalt kiiresti valmis sätitud ning tihti lausa enne mind valmis. Panin ka ennast kiiresti riidesse ning tormasime autosse. Liis haaras veel maasikad kaasa, et oleks hea maiustada.
Järgnes igavikuna tunduv sõit Keila-Joale, mille käigus analüüsisime, et kes veel võivad tulla. Kõige rohkem arvasime, et Paavo või Priit veerevad kohale, kuid lootsime, et hilise kellaaja tõttu nad seda enam ei tee.
Veel mõtlesin teel järgi, kus esimene punkt olla võiks. Vihje järgi teadsin ära, mis objekt on ning arvasin, et ta on ühe teise objekti küljes. Kohale jõudes oli vaikus ning tuli meelde, et enam vihjeobjektid ei ole seal, vaid on teises kohas. Esimeses punktis läks ruttu ning üsna pea olime teise punkti poole teel.
Pime oli ning ragistasime vist väikese ringiga lõpule ligi. Konteineri avamisel oli esimese asjana meeldiv vaatepilt - vilkuv väike süda. Nagu arvasime, oli logiraamat tühi ning panime logi kirja. Ootasime veel tükk aega järgmisi ning lisasin meie poolt väikese lause logiraamatusse.
Aitäh, meile väga meeldis! Kuni surm (meid) lahutab!
Olime just magama sättimas, kui Madise telefon plõnne hakkas tulistama. Hmm... Harjumaa... Natuke mõtlemist ja minek! Krahmasin maasikakausi kaenlasse, et kui väga kaua läheb, on midagi näksida. Teel muidugi kiired arvutused, et kes ja kus, aga hiline kellaaeg lisas lootust. Kohapeal oli vaikne ja rahulik. Esimese punkti konseptsiooni mõtles Madis juba autos välja ja see osutus ka õigeks. Teises punktis läks ka ruttu. Väga meeldis see aare, mõlemad punktid olid hästi teostatud ja kogu idee oli väga selge, kuigi teine punkt oli sellisel kellaajal veidi hirmus. Aga noh, eks siis nõrganärvilised peavadki oma armastatute lähedale hoidma, suveöö romantika! Olime esimesed kell 00:59, Erkot kahjuks ei kohanud, kuigi hüüdsime küll. Aitäh!