Kuni surm (meid) lahutab

Otsisime ja otsisime, aga hetkel jäi leidmata algus.

Kõik nagu loogiline, aga teist korda juba otsimas ja õige asi pole silma jäänud. Auga välja teenitud mitteleid.

Ronisime ja otsisime neid tabasid, aga seekord veel ei leidnud teed nullist edasi..

Jäi see meil see kord veel tegematta. alguses oli rahulik aga siis hakkas sinna järsku inimesi voorima. Aja kindlasti läheb see aasta aastalt raskemaks

Ei leidnud juhiseidki edasiminekuks. See eest aga lisandus saabunud pulmaseltskonna poolt sinna uus lukk. Ehk raskusaste kasvab iga lisandunud objektiga? Kui me oletused õiged on. Arvasime ka, et see rohkem nagu slaavi komme aga mõned nimed olid kohalikku päritolu. Eks igaüks usub iseasja ja tegeleb oma asjadega. Tuleme kunagi jälle kui aega on.

Kõik nimed sai justkui üle kontrollitud aga õigest paari siiski ei leidnud. Eelmisel korral oli aeg piiratud ja ei olnud lootustki leida aga nagu näha, siis ka sel korral ei läinud paremini.

No mugusid oli tänase vaba päevaga rohkem kui kamaluga, mingit lootustki polnud veidi vabamalt turnida ja otsida. Vaatasin mitu tiiru alt neid objekte aga nii kohe küll ei näinud, mis mind võidule võiks suunata.

Olin siin alguses juba mitmendat korda ja saan veel tulla:) Ehk veab vahepeal kuskil mujal.

Ei saanud täna ilma siniseta läbi. Vaatlesin natuke seda asja ja otsustasin viimast valguseraasu kasutada järgmise sihtpunkti peale. Ilma lambita lihtsalt ei näinud enam piisavalt. Eks kunagi ilusama ilmaga saab siis jälle parki külastada :)

Senini oli meid saatnud edu, aga siinkohal pidime me armastusele alla vanduma. Poleerisime üle kõik kallistajad, põimunud südamed ja muud loomad, päästsime mugude jalgade alt mitmeid hiigelsuuri lillasid tõuke, aga otsitut ei leidnud. Tegime teise poleerimisringi ja kolmandagi veel, aga ei midagi. Tuleb tagasi tulla, kui mingi idee tekib, praegu aga läksime Kivikest otsima hoopis.

Ei leidnud esimest punkti. :( Aga jalutada oli jällegi huvitav, aitäh kutsumast.

Kuna nullis olid mõned mugud objekti imetlemas, siis esmalt tegime tiiru ümber joa. Kui päike oli juba horisondi taha vajunud, siis liikusime tagasi nulli. Arvasime teadvat mida on vaja otsida aga telefoni valgusest jäi napiks ja märjal objetkil ei olnud pimedas tahtmist ka ronima hakata. Seega praegu jäi leidmata ja tuleme tagasi hiljemalt kevadel jäämineku ajal.

Sünnipäevalaps soovis siia vee langemist vaatama tulla. Ilm oli ju ilus ja koht kena igal ajal. Mina tahtsin näha neid südameid ja üritada aaret ka leida. Sünnipäevalapse soov sai täidetud- vesi langeski. ;) Aardega läks aga nirumalt... Ilmselt oli päike silmas ja pilk pimestatud, kuid algus jäi meil märkamata. Jalutasime niisama siia-sinna ja nautisime ilma ja inimesi...
Ja tuleme kunagi taas siia tagasi. :)