Nonii kaks aastat on vahepeal m66da läinud eelmistest visiitidest. Tegelikult eelmine kord sai isegi 6ige koht tuvastatud, aga asjaolude sunnil jäi siis asi logimata. Täna olin taas siinkandis asjatamas ja otsustasin asjale l6puks joone alla t6mmata. Korraks oli l6pus ka oh misasja tunne, aga v6tsin oma vanad märkmed lahti ja asi hakkas ilusti hargnema. Tänud peitjale

Kõik punktid, peale viimase, said läbitud eelmisel korral. Seega kõmpisime täna kohale ja otsustasime järele proovida, kui õigesti ma mingeid asju mäletan. Täitsa ok mälu oli :D Leitud ja logitud! Aitäh!

Eelmisel korral siinkandis olles sai koordinaadid võetud. Kodus logisid lugedes tundus, et midagi on veel vaja. Õnneks tekkis Catibergil fotomälu ja täna läksime otse proovima. Kõik töötas ja oli korras. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Tänud

Kiitus nii alguse kui lõpu tehnilise teostuse eest. Ja sisult on ka asukohad head. Alguses olen käinud kümneid kordi ja palju aastaid, lõppu sattusin nüüd esmakordselt. Kuiv, korras, tänud peitjale.

Siit algab meie uus geopäev Nõval. Nullis oli asustus ikka eriti tihe. Algul jalutasime õigest kohast mööda, kuna ei tahtnud liikset tähelepanu tõmmata. Kui olime endale selgeks teinud, kus asuvad mugude silmapaarid, julgesime ka nulli minna ja vajaliku info ära korjata. Nüüd uuesti Virsikusse ja lõpu poole võis sõit alata. Päris lõppu tegime jalutuskäigu ja lasime mustikatel heamaitsta. Lõpus ootas ees täitsa kenake tükk. Mulle tundus, et midagi on valesti ja andsin ka perenaisele sellest teada. Suured tänud toreda aarde eest.

Tänud aarde eest!

Alguses oli täna rahvast aga pildistasime kiirelt info ülesse ning autos uurisime ja panime uue täpi kaardile.Lõpus sujus kõik kenasti.Aitäh!

Alguse leidsime juba paar nädalat tagasi, aga siis polnud aega lõppu minna, Täna siis käisime ja panime nimed kirja. Aitäh!

Leitud

Võib-olla peaks selleks kalamees olema, et Lepaaugu võlu näeks, täna jäi see meie silma eest igatahes varjatuks. Meie arvamust ei jaganud 4 (suvila)autotäit mugusid, kes lausa telksauna kütsid. Lugesime kõik sildid läbi ja liikusime lõppu otsima. Seal saime üsna kergelt raamatule ligi. Aitäh!

Leidsime!

Loona kirjeldas juba kõik ära. Tänud

Nullis olid vist juba pikemat aega võtnud kohad sisse välismaised mugud. Tulime enesekindlalt objektile, tervitasime vastu ja jagasime ülesanded ära. Mina sain seekord mugu mängida kuni Krissu koordinaadid leidis. Lõppu läksime mõned tunnid hiljem. Jätsime auto nii kilomeetri kaugusele, sest edasi sellega ei saanud, võtsime seenekorvi näppu ja asusime teele. Väga mõnus jalustuskäik oli kauni metsa vahel tee äärest seeni korjates. Lõpus oli muidugi korraks "Päriselt või?" ka :D Aitäh toreda aarde eest!

Alguses läks kiirelt. Lõpus tõusin kõrgustesse ja peale natukest enese kirumist manasin silme ette 2/3 vajalikust. Peale logimist suutsin laskumisel teha elegantse mats ja maaühenduse. Sammal on siinkandis niisekvõitu... :D Tänan petmast.

 1 

Meil tõesti vedas, sest kui muidu olid nullist eemal iga väikese aja tagant mõni mugu liikvel, siis nullis kui peamises paigas polnud neist ühtegi. Lõpus tekkis olukord, kus mina vinnasin end kõrgustesse ja sattusin seal täitsa segadusse. Kui olukorra üle arutada tahtsin, siis nägin endast 15m kaugusel autos üht Kaupsi, kes muusikale elavalt kaasa elas (tümakas oli vaat et põhja keeratud) ja parasjagu söögipausi pidas. Minu hõiked olid nagu hüüdja hääl kõrbes. Kui lõpuks tähelepanu sain, siis ei osanud me olukorrast kumbki midagi arvata, kuid polnud sest hullu ühti, nimi läks ikka kirja.

Peale Keibu liivaraja läbimist ja väikest kehakinnitamist tundsime endas taas piisavalt energiat, et sellele aardele läheneda. Lõkkeplatsil oli rahvast omajagu. Aga tundus, et kõik olid millegagi ametis - kas grillimise, kalapüügi, söömise või auto kännu otsa sõitmisega – ja saime rahulikult poste uurida. Õiged detailid hakkasid kiirelt silma ja otsustasime edasi liikuda. Mõtlesime, et kui 500 m peale autoga saab, siis läheme lõpuni. Väga pikemaid matku enam õhtul teha ei viitsinud. Meie õnneks sai täiesti tavalise linnaautoga paarisaja meetri lähedusse. Lõpus mõned osavamad liigutused ja aare oligi käeulatuses. Kuna me polnud selle aarde kirjeldusega väga põhjalikult tutvunud, siis oli üks oluline nüanss märkamata jäänud, kuid õnneks oli algupunktis nägemismälu ühe detaili siiski registreerinud. Seda oli vaja eelõige aarde korrektseks tagasi panemiseks. Kas kulumise või mingi muu tehnilise praagi pärast karbi kätte sai, aga tagasi enam mitte. Logi kirja ja peale väikest pusimist saime esialgse olukorra taastatud ning rõõmu tunda, et vahepeal üsna lootusetu juhtumina tunduv aare edukalt tehtud sai.

Heh, heh... oh!

 1 

Et muguohtlikum osa multist oli meil mõlemal eelnevalt tehtud, aga lõppu polnud kumbki veel jõudnud, siis nüüd oli peale raja lõpetamist sobiv aega ka see viga parandatud. Hämming oli, aga õnneks siiski pääses Madis raamatuni ja nii said sinna ka nimed sisse kantud. Tänud aarde eest!

Võtsime algusest taas numbrid. Meenutasime eelmist seal oldud ning veedetud ööd geoseltskonnas enne muinastulesid, lõke, saun jne. Arvasime, et see lõpp jääb ikka teiseks korraks ka nüüd kuid karuonu arvas, et see tee sinna on vast ikka sõidetav. Oligi piisava jalutuskauguseni. 3601. Found it: 14.Mar.2020 16:48 Lepaauk. Joonas oli kenasti abis ronimas ja laegast avamas. Kõik oli kenasti korras ja lukus. Aare kuiv ja korras. Logisime ja lõpetasime tänaseks geopäeva eriolukorralises riigis. Suundusime Nõva poodi õhtusöögi materjalide järele ning peale seda Nõva hosteli öömajale. Oli väga lahe looduspäev. Olge terved!

Ei lasknud ennast suvitajatest segada. Ühel vennal oli seljal kiri Jaak Mae, võimalik, et otsisime ässa silmade all. Tänud

Rahvas chillis lõkke platsil ja siis läksime meie nulli autode vahele kolama ja eri objekte poleerima :D Rahvas vaatas nagu vargad tuivavad avalikult atude vahel :D Aga mingid numbrid leidsime milles polnud üldse kindel. Läksime siis vaatama ja voilaa, oligi, suured tänud multi eesti :)

 1 

Nullis peeti pikniku ja kiirel uurimisel midagi sobivat silma ei hakanud. Tegin oma ringi ära ja tagasiteel oli õhk puhas ja sai info kätte. Väga äge.

No saime ikka täie rauaga seda geopeitust, aga mustikaid on seal palju ja veel suured ka. Aitäh.

Leitud. Logitud.

Kotis

3741.

Saime algusest vajaliku info ja tegime pirukapausi. Siis suundusime lõppu. Kohapeal sai külma tõttu vaeva näha, aga kokkuvõttes läks lihtsamalt. Tänud Lepaaugule juhatamast.

Keibu luidete juurest tulles oli loogiline käik ka siin väheke ringi vaadata.Nullist info kätte saadud tegime väikese teejoomispausi koos kaasavõetud pirukatega.

Peale kerget kehakinnitust uurisime võimalusi kuiva jalaga lõppu pääsemiseks.Otsustasime ikkagi autoga oma jalavaeva vähendada.Paarsada meetrit lõpuosa oli just paras metsaaluseks jalutamiseks.

Konteineri enda lahtisaamisega oli väheke tegu.Külmapoiss oli siin oma panuse andnud,et karpi kindlamalt oma haardes hoida.Lõpuks lahti saades oli kohe aru saada,et mingi detail ei täida hetkel peitja poolt antud funktsiooni :) Seega saime nimed vähe lihtsamalt kirja pandud.

Aitäh siia kutsumast!

Algus oli minu jaoks lihtne. Küsimus oli pigem selles, et kuidas lõppu jõuda. Praegu on veetase erakordselt kõrge. Ma panin oma ülikõrged kummikud jalga ja hakkasin nullist lõpu poole sammuma. Aga sain kiiresti aru, et see mulle õnne ei too, seal vahel voolas kiireloomuline jõgi, mille sügavus tundus oluliselt üle minu valuläve olevat.

Lähenesin teiselt poolt, sai kenasti ligi. Aga kui ma aaret hakkasin välja võtma, siis sain halva üllatuse osaliseks. Seda poleks küll oodanud ja ei tea, miks seda vajagi on. Ülilibe ja pidin niigi kümne küünega kinni hoidma, siis veel see triangel otsa. Juba võtsin tööriistad välja, et kindla peale ära logida. Aga sain lõpuks ka ilma hakkama siiski, ei teagi, kuidas.

Muidu väga tore aare. Aga turvameetmed olid vähe ootamatult keerulised :)

 8 

Aare algas väga roosiliselt. Algus oli vast kõige kiiremini leitud aardega seotud punkt terve päeva jooksul. Sättisin nulli paika ja asusin minema. Täitsa mõnus rada läks otsejoones õigesse suunda. Vaikselt hakkas märjaks kippuma. Siis oli suurem maapinna osa kaetud kohtadega kuhu ei tohtinud kohe üldse astuda. Lõpuks oli ees ületamatu takistus. Esimene katse läks vett vedama. Vaatasin siis silmaga kust võiks minna. Teine katse oli aga veel hädisem kui eelmine. Nüüd otsustasin minna suure ringiga.

Vedasin ratta kuhugi suvalisse kohta metsa vahele. Salvestasin kaardile asukoha, et pärast oma suksu ikka üles leiaksin ja läksin teele. Päris võsane oli. Mõtlesin vaid, et mets on hea, mets on sõber ja mets on kuiv. Tuhkagi ta oli. Kui puujuured on väljapestud, siis olukord ei tõota head. Peagi jõudsin ulme suure takistusega vastakuti. Võtsin siis veel suurema kaare ja suundusin sügavamasse metsa. Nüüd oli juba päris hea jalutada. Ainsaks probleemiks olid mustikad. Üks hetk tuli ala, mis nägi välja nagu raielank aga tegelikult ei olnud ühtegi puud oleks maha võetud. Ümbrus oli hoopis nagu mustikapõld mutantmustikatega. Kes see kurat ilmatark rääkis suve alguses, et see aasta tuleb erakordselt kehv mustikasaak. Ma vastupidiselt pole nii palju ja nii suuri mustikaid Eesti metsadest just kohanud kui tänavu aasta. Mu matk nägi välja nii: 1 samm, kaks peotäit mustikaid, 2 sammu, 2 peotäit, 1 samm jne.. Ei suutnud lihtsalt vastu panna. Kus on kõik mustikakorjajad kui neid on vaja. Keegi oleks pidanud minu marsruudi eest kõik ära korjama. Lõpuks tabasin taaskord oma vaenlase - märgala. Nägin tükk vaeva, et sealt kuiva jalaga üle saada. Vaatasin siis kaarti ja sain aru, et olukord ikka sama kehv. Veetakistus nüüd mõlemal pool. Teekonnast oli nüüdseks saanud ka juba pikem_matk. Jätkasin edasi surumist. Enda arust olin üsna pommiaugus ja täiesti eraldatud maailmas aga siis järsku leidsin eest 2 suurt poolikut palkmaja. Korralikud palgid, ehitusmaterjal ka veel laiali aga näha, et on seisnud juba aastaid puutumatult. Ei tea kas ehitusluba puudus või said lihtsalt rahad otsa. Peagi oli minu ees jälle see veetakistus. Käisin mööda kallast et leida ülepääsu. Leidsin purde, mis ei olnud päris purre. Elus puu mille tüvi kasvas horisontaalis, oksad vertikaalis ja latv oli ära murdunud. Tüve murdunud ots kraavi kaldast meetri kaugusel. Katsusin seda mitu korda, et kas kannab mind või vajub vette. Hingasin sügavalt mitu korda ja astusin peale. Okei olin peal ja kuiv aga edasi oli vaja tasakaalu harjutustega ka teisele kaldale saada. Raskelt tuli aga sain. Jõudsin juba hõisata, et olingi õigel kaldal lõpuks. Natukene maad edasi aga selgus, et olin koolmekohas kus oli kõik ühtlaselt üleujutatud. Panin tähele kobraste langetustöid ja vandusin mõned sõnad. Tuli uuesti ületada see purre mis ei olnud purre. Sain nüüd aru, et siit asja küll ei saa ja kukele mingu see aare. Tagasiteel sõin veel mustikaid. Leidsin keset metsa tikitreileri ja lõpuks ka oma ratta.

Vahepeal käisin Keibu luidete aardega oma motivatsiooni taastamas. Sain seda nii palju, et otsustasin veelkordsele katsele minna. Otsustasin uurida Maaameti kaarti ja suust tulid üsna räpased sõnad. Nagu mis mõttes? Nüüd oli suund selge. Kõik need lollused olid ennem ilmaasjata. Tegin nüüd rattaga lausa drive-in. Aarde juures karbi avamise järel lõi küll sõnatuks. Peaaegu oleks kaane tuimalt kinni pannud ja ööbimiskohta sõitnud. Natukene ikka uurisin ja üritasin asjale pihta saada. Kergelt segadust tekitav aga sain logi kirja. Oi mis porr sai läbi tehtud aga aare on läbitud, aitäh peitjale!

Sellega lõppes minu esimene geopäev "Rattatuur Nõvamaal". Öö veedan Veskijõel. Kilomeetreid kogunes 95. Rohkem kui sel aastal rattaga kokku sõitnud. Oli väsitav päev nii füüsiliselt kui vaimselt ja 2 rasket päeva on veel ees.

Purre, mis ei ole purre

Rahvast oli palju liikvel, peamiselt kalastavad mugud, lisaks mõni suvitaja. Tegutsesime märkamatult ja saime info, mis viis meid õigele sihile. Sihi lõpus ootas ka sihtmärk ning muidugi ka õige karp. Täname aarde eest!

Selle aarde leiulugu sai alguse juba veebruaris kui siin esimest korda käidud sai ..siis aga oli pisikesel just parasjagu uneaeg peale tikkumas ja otsustasime lõppu mitte suunduda. Täna sain siis lõpuks oma oskusi näidata ja eriti õnnelik olin ma oma taiplikuse üle esimesel korral kõiki õigeid asju märgata :) Vahva teostusega multiaare :)

Praegusel ajal mitte hingelistki kuskil, sai mõnusalt ja rahulikult toimetada :)

Vahvate seltsilistega jalgratastel GP-RMK Peraküla-Aegviidu, esimene päev, 43km(248km-st). Nullis oli mõni auto ja käru jalgratastega. Lõpus oli igati tore ja ilus. Siis enam ei olnud, kui pihud miskitega täitusid, jagasime info edasi peitjale. Tänud peitjale.

Leitud, matkates RMK Peraküla - Aegviidu matkateel. Kokku 5 päeva ja 248 km.
Nullis saime info kätte ja suundusime teise punkti. Ilus matkake oli sinna. Karpi avades jäi üks osa mehhanismist korraga pihku. Teavitasin peitjat ja tänasin ilusa aarde eest. Tänud siingi veelkord!

Parklast sain vajalikud numbrid kirja ja liikusin edasi järgmise punkti poole. Kõik klappis ja peagi sain logi kirja.

 3 

Sel päeval toimus tööalane koosviibimine kolleegidega ja koha valik sai tehtud just leidmata aaret ja geopeituse pisiku edasiandmist silmas pidades. Seega oli tegemist näidisaardega, mille eesmärgiks oli tekitada aaret otsides elevust ja rahulolu selle leidmisel. See kõik õnnestus, kui paljud nüüd iseseisvalt sellega tegelema hakkavad, näitab aeg! Aare heas seisus.

Kui juba seal olime, siis mõtleme, et vaatame üle, kui hull olukord on. Selgus, et aare siiski täitsa omal kohal. Väikese pusimise tulemusena õnnestus isegi kättesaamatuse põhjus likvideerida. Aitäh peitjale.

Leidsin.

Esimene punkt sai kiirelt leitud kuid kuna ta nagu kohe teele ei jäänud käisime madistamas teise aardega. Ühel hetkel oli ka aeg minna siia nulli. Nullis tekkis mitu küsimust kuid ma nüüd ei teagi, kas sain millegi pärast kergemini hakkama kui oleks pidanud või ei. Samas kuna ise olin loll siis pidin auto juurde jooksma ja pastaka tooma ehk siis väga kergelt ei pääsenud... Tore aare järjekordselt kuna Melissal oli peale aarde leidu kõht nii tühi siis lõpetasime tänase aarderetke kahe leiuga. Jääbki seemet järgmisteks trippideks :)

Muinastulede öö järgsel päeval käisime alguses ära Steni ja Taaviga. Panime andmed kirja. Kahjuks neid kaasas seekord polnud ja nii pidime läbi viima ka korduvkülastuse. Aitäh! EVEJ

Leitud teisel katsel. Õhtul sai nullpunkt tuvastatud aga edasi jäime jänni. Vahepeal sai uurimistööd tehtud ja naasesime järgmine hommik. Seega hommikune jalutuskäik männimetsas, mõnedel natukene akrobaatikat tehtud ja aare leitud.

Järgmine võiks jupi pliiatsit viia, kirjapulk puudus. Hea peidukas ja lahendus, tänud peitjale!

 1 

Algusest sain vajaliku kirja juba "siin ei ole kala" geoüritusel. Täna käisin lõpus, rogainijad jooksid alatasa mööda, kuid neil ei olnud aega minu tegemiste jaoks. Veits kartsin, et tuleb mõni tuttav nägu, kui mina imelikke poose võtan. Õnneks see tuttav läks kaugemalt ja mind ei näinud. Pusserdamist oli ootamatult kõvasti, lõpuks sain ikka nime kirja. Muidu hea multi, aitäh!

 1 

Muinastulede ööl ei saanud kahjuks osaleda, tegime siis täna sinnakanti ühe tuuri ja vaatasime, millest ilma jäime. Sarnbaselt polekalaga tegime enne luiteid siin peatuse ja võtsime vajalikud numbrid. Pärast, juba väga väga pimedas, otsisime lõpu ka üles. Midagi oli vist aarde juures viltu aga kätte ta saime ja nimed kirja ka. Tänud!

 1 

Algul korjasin nullist kogu vajaliku info kokku. Seejärel siirdusin luidete juurde ning seejärel siis sinna, kuhu numbrid näitasid. Ei pidanud ka seal teostuse üle pettuma. Vahva asi, tänud!

 1 

Minu null näitas kenasti sinna, kus puid lõhutakse. Pidin selle kuuri peaaegu maatasa tegema, kuid enne lugesin logisid. Siis läksin joonelt ja võtsin koordinaadid. Oeh, et nagu tõsiselt sinna tuleb minna? Ja veel maastik 3.5 juures, mille kohta pole üldse kindel, et ma logima pääsen. Kuid kohale ma siiski läksin ja oh üllatust, leidsin eest isegi täiesti oma võimetele vastava geokuhja. Tänud aarde eest, väga vinge järv, kus oli lausa meeletutes kogustes kalamehi.

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

 8 

Mugude seltskond oli endiselt nullis lustimas. Olid küll venekeelsed, aga kuna mu klaviatuur kirillitsat ei tunnista siis jätkan "saksa tähtedega". Eile olevat vähemalt 8 autot siin peatunud, seda et tegemist pole Eleringi suvepäevade või õppusega, sellest olid nemadki kindlad ja juhatasid meid kohe õige koha suunas. (no vast oleks ikka ise ka nulli ülesse leidnud), aga ei hakanud targutama, tänasime ja läksime lahku igaüks oma huvitegevuse suunas. Nulli suundumine võttis üle tunni aega, sest Piia kohtas oma nimekaime ja nendega tulis siis autosolev ämber täita. Lõpus saime õnneks ühe külastusega hakkama. Vastasel juhul oleks see metsalune taas ahvatlema hakanud ja äkki polekski õhtusesse valvesse jõudnud

 1 

Hommikul Keibu luidetel seigeldes sai esimest punkti külastatud ja uuritud, kuidas elektriga lood on. Selleks hetkeks ei osanud sealne seltskond ilmselt veel oodata, et neid töllakaid tuleb päeva peale veel nii palju, kes selle posti vastu ebatervet huvi tunnevad :D

Siis sai tegelikult ka üritatud alternatiivset teed mööda lõpule läheneda, aga edutult, sest ca 150 meetri peal tuli lõpuks lootusetu mülgas vastu ja kuna pikk päev oli veel ees, ei olnud soovi ennast seal solgutama hakata.

Nüüd tulime ilusti mööda teed ja jäi üle teha paar väikest ronimisliigutust ning aardele ligipääs muukida. Mõeldud-tehtud :)

Vahva lahendus, aitäh!

 1 

Leitud koos iksidega. Alguses oli natuke probleeme mugudega, aga lõpus oli mõnus jalutuskäik männimetsas. Kui me oleks olnud ainult kahekesi, siis oleksime vajanud autos olnud abivahendeid, aga nüüd läks tänu Allanile lihtsamalt.

 2 

Mingil hetkel arvati mind minu omasest autost välja ja anti hoopis Rudolfile ja Matule kaasa. Lasin siis noorematel meestel ronida. Pärast võeti ikka tagasi. Tehtud. Tänud.

 1 

Esimeses punktis nautisin muguliste imestunud nägusid kui me postile lähenesime. Hiljem sain ka teada, miks neil sellised näod olid. Siis hüppasime hoopis Keibu luidete vahel ja tegime tutvust teiste geopeituritega. Lõpuks saabusime täiendatud koosseisuga lõpppunkti, kus Jaak avastas, et ühel õigel geopeituril peaksid kaasas olema ka peenemad näpud. Vajalik info oli õnneks ikka kaasas ja saime aarde kätte. Mustikad ja pohlad olid ka kodus õnneks. Aitäh!

 5 

Nulli jõudes oli mugurahvast päris palju ja selgus, et ka otsijaid enne meid juba küllaldaselt, sest muguseltskond hakkas valjuhäälselt seletama, et me oleme juba kolmas elektrikute punt kes seda posti uurib ja tehku me see siis lõpuks korda. Lubasime selle asja korda ajada. Leidsime järgnevad koordinaadid ja jätsime mälusse, sest käisime vahepeal Keibu luiteid kaemas ja peale seda oli meid juba kolme auto täis energiat, osavust, hiilgavat mõistust ja tähelepanu. Seda kõike läks vaja lõpppunktis. Leitud ja logitud. Täname mustikate ja aarde eest!

 1 

Sain just alustada aarde juurde minekut kui nägin, et hetk tagasi tuttavaks saanud seltskond ilmus nähtavale. Koos oli logida veelgi kahedam ja no ülikaval ja hästitehtud aare! Õnneks, ei pidanud ka teine seltskond 2 korda aarde järel käima, olid teised terased olnud. Tänud siia juhatamast ja niilahe on suure seltskonnaga ikka mängida, ilma aardeta seda ju ei saaks, tänud veelkord!

 2 

Ei julgenud enne üksinda platsile tuhnima minna, kuna mugud puhkasid seal. Nüüd lendasime kambaga peale ja mugud olid kah kohe platsis, et mida te kõik siin täna uurimas käite? Meie olime juba seitsmendad. :D Valgustasime neid natuke, et on selline mäng ja nad olid päris rõõmsad, et selline tore mäng on olemas. Pole võimatu, et tulevased geopeiturid.

 1 

Seekord oli peitja isiklikult kaasas ja isegi geps käitus seetõttu äärmiselt viisakalt. Ilusti nulli ja ilusti lõppu. Olime terased ja seetõttu pääsesime kergelt. Täname peitjat!

 1 

Teekond sai läbitud seltskondlikult ja aaret jagatud sõbralikult. Aitäh!

 1 

Tore trikiga aadreke. Hoiab pinget lõpuni... Meil lihtsalt vedas, et me ikka kõik numbrid korralikult üles tähendasime :) Koht kena ja saagirikas - mustikaid, seeni ja kalu külluses ümberringi. Superkoht! Ei võtnud miskit. Jätsime rohelise tõugu ja beebipõrnika

Tänud aarde eest!

Leitud.

 1 

Jõudsin siia väga sobilikul hetkel. Siis kui Margus oli alles logiraamatut karpi panemas. Sain ühe sammu võrra kaugemalt logida ;) Tänan!

 9 

Hommikul virgusime peagi algava kala-sündmuse laagriplatsil telgis vaikse vilevisina peale. Igaks petteks vilistasime vastu. Lauri, sindrinahk! Kobisime tema jutu peale õue. Nii me seal 4-5-kesi sosistasime, sest öösel saabunud Martini telgi ees olid reetvalt papud. Las noorsand puhkab rahulikult välja. Oleks ju pidanud ometi aimama, et kaugelt kandi mees oma aega unega kulutada ei raatsi, ega ta mugu ole. Oli teine ammu juba joonel ja juba järgmiste geokuritegude juures. See aga selgus alles hiljem ja küll see tegi meile siis nalja - täitsa ilmaasjata olime viisakad olnud :-)
Ootamatult ilmus värske aare, mida peale hommikukohvi kaema sai mindud. Või oli see hoopis kohvi asemel.. Mina tahtsin aardeni ikka mööda gepsus olevat "maad" minna, aga soovitati tungivalt MÕV-tüüpi ujukit. olgu, tegime siis kiiremad ringid. Ega jalad kuivaks ikka jäänud, alla 100 meetri saime ikka allapõlve vett, pagana külma vett! Igatahes olime lõpuks aarde manu. Juba eemalt lugesin mina kurjakuulutavaid sõnu ja saime endi üle naerda. Läksin siiski vabatahtlikult õnne proovima. Kui õnne ei saabunud, tegin väiksed tšikid-brikid ja ulatasin aarde Laurile, kes on kas korralik pätt (olnud) või oli lihtsalt õnnelikum kui mina ;-) Mittevärisevate kätega ja hingeldamata ning aeglase pulsiga avasime logiraamatu ja lugesime eest Matu miski kella 06xx logi. Sa unetu sindrinahk!
Panime igatahes auvääritu II koha kirja ja liuglesime tagasi laagriplatsi. Oli ülev ja õpetlik aardeleid :-) Ja suud saime ka paksult mustikaseks. Aardest võtsime ka miski ränduri kaasa. Suur aitäh Merikesele aarde ja Andrusele abivahendi eest! Ma lugesin isegi aardekirjelduse nüüd, enne logimist läbi :-D

 8 

"Puhtjuhuslikult" viibisin aarde avaldamise hetkel nullist lubatava koordinaadivea piires ja taipasin ka enne unele suundumist rahvusvahelisele lehele piiluda. Kiiresti otsisin taskulambivalgel vajaliku üles, aga kaarti vaadates otsustasin edasise hommikuks jätta ja kobisin koikule (aitäh peitja(te)le katuse eest!).

Uni jäi aga üürikeseks ja nii ma paari tunni pärast uuesti telgist välja kobisingi. Raske oli hinnata, kas kõrvaltelgis ööbinud Paavo-Marje on juba esmaleidma suundunud, nii et vaatasin veel kiiresti asjad üle ja põrutasin koordinaatide poole. Seal oli õnnis vaikus ja muretsema pannud maastiku raskusaste sobis suurepäraselt kergeks hommikuvõimlemiseks. Kohe selgus küll, et üks oluline infokild oli autosse jäänud, aga meenutasin Muhu saarel Rudolfi käest õpitud nippi ja töötas! Seejärel tuli ikka koos aardega alla ronida, et kellaaega vaadata...

Uuesti üleval tuli aga kõige raskem osa: katte tagasipanemine. Mõttes korrutasin, et "ma ei ole ju idioot, ma ei ole ju idioot", aga kuna see alles neljandal katsel õnnestus, jäi eelneva väite suhtes teatav kahtlus sisse. Igatahes, äge seiklus ja äge aare, mis vaatamata raskusastmetele ei tohiks väga kellelgi üle jõu käia. Lepaauguga sai muidugi ka ürituse raames päris põhjalikult tutvutud :) Aitäh!

Määritud

Maani kummardus ja tänu nii peitjale kui Timixile! Aitäh!

GP 1523 / GC 1768

Pisut aega läks aga asja sai.

Tänu peitjale :)

 1 

Üritusel olles oli veidi vaba aega ja seetõttu käisime lähedalolevat uut aaret otsimas. Midagi meil läks seal vähe teistmoodi kui oleks pidanud, aga me üldse selle üle ei kurtnud muuseas:) Aitäh.

 7 

Pagana kahju on, et see polnud sündmusaarde päeva-aare, vaid on püsiaare pikemaks ajaks. Oleks saanud ikka kohe absoluutselt KÕIK südamelt ja hingelt ära rääkida. Peitjaid kõvasti kiruda ja kiita, iseenda äpardustest pajatada, kogu meisterlikku akrobaatilist trikki kirjeldada... Üksikasjalikult, mõnuga. Nüüd aga... No mitte midagi ei saa ju öelda. Kui, siis vaid läbi lillede. :)
Natuke napakad olime ikka ise. Käisime nagu koerad ümber posti, ainult jalga ei tõstnud ja piire ei märgistanud. ;) Pisut nutikad, ka ikka ise. Veidi kavalad, ka ikka ise. Väga maiad, ka ikka ise. Löntsisime aarde poole, nosisime mustikaid, nii et suu mustas ja panime nimed kirja. Lihtne ju? Ja nagu ikka- kaader otsustab kõik! See pidas siingi paika. Pilditibi pildistas, Erko võimles, Andres hoidis pliiatsit ja ulatas, Mammu korjas mammusid ja mina valvasin kõiki teisi. Et kõik oleks ikka jonksus, nii kuis peab. :)

Kiidame ennast ja peitjaid ka muidugi!
(Huvitav, kas maa peal on ruum otsa saanud, et enamus aardeid juba kõrgustesse kipub? (Piriseb see, kes kõrgusi ei armasta.) ;) )

 5 

Kui teisele poole Lepaauku jõudsime, siis Sass kükitas parasjagu lõpp-punktis ja püüdis meelde tuletada kuidas aare tagasi panna. Samal ajal Mari noppis maast marju, Hannes seisis käed taskus ja nöökis Sassi, seejärel ka meie tiimi, avaldades kahtlust kas üleüldse leiu väärilised oleme. Algul tegime kõik tarka nägu, hiljem selgus, et ainuke tark oli meil puutetundlik. Füüsilise tegutsemise võttis sedakorda miki enda peale, ma seisin niisama käed taskus ja ootasin järgmist tiimi, keda nöökida võiks :D Ei viitsinudki ära oodata. Aitäh, lahe multi.

 1 

Sündmusaardel Geopuugi tembutused tekkis väike grupp, kellega läksime koos Lepaaugu lõppaarde juurde. Päris kena jalutamine männimetsa vahel. Nullis fikseerisin kohe ära ühe kahtlase objekti - näitasin veel Mammulegi, et "vaata mis seal on"! Millegipärast hakkasime seejärel nõutult ringi vahtima. Lõpuks osutusid kahtlused ikkagi tõeks. Kuna mulle meeldib väga ronida, siis olin kohe 1-2-3 aarde juures! :) Päris kena konteineri lahendus! Pärast alla tulnuna ronimise palgaks pistis Mammu mulle pihku peotäie mustikaid. :)

Mammu (Mariann) teel aarde poole

Andres, Kadri ja Levia

 2 

Kuna juba kord lähistel olime , sai loomulikult ka siia oma nina topitud. Õnneks oli Ain kaasas , kes tegi "raskema osa" ära. Kena aare. Aitähh :)

 7 

Puugijärjekorras seismine läks mingil hetkel võrdlemisi igavaks, seega otsustasime lähiaardeid nillima hakata. Seltskond sai sisuliselt sekunditega kokku- Bemmi- ja Pilditibi, Erko, Kadri, Mammu ja mina. Mõeldud- tehtud. Gepsud said just kah uue annuse mahlakat nestet oma huulile, seega probleeme nagu ei tohiks ollagi. Ega olnudki- kuni jõudsime potentsiaalse parklani. Täpselt parkla kahele autole- ja täpselt kaks kohta olid hõivatud. Aga....Ühe auto meeskond justkui valmstus lahkuma- jalamattide kloppimine vastu elusaid männipuid olid sellest ilmselgeks märgiks. OK- vaatame, mis saab...Kole kaua klopivad...Hästi, teeme oma arvutused- ja liigume laias laastus paarsada meetrit edasi, pöörame noka ringi ja tuleme tagasi. Juhhõissaa- mõlemad viihaiklid lännu- saame rahulikult parkida ja asuda otsinguile. Ja nüüd on tõe hetk- kumb numbrikombinatsioon on õige? Aga mõlemad olid õiged- ja Erko oli taas akrobaat ja tõi kastanid tulest välja. Äge oli :) Tänud :)

 8 

Kui mina laagriplatsile jõudsin, siis kõik alles magasid....Jalutasin siis natuke ringi, vilistasin väheke ja oligi telkidest vilet vastu kuulda :) Siis juba julgesin häält ka teha ja kohaliku rahva üles peksta. Selgus, et öösel oli üks telk veel juurde tulnud ja kuna seal keegi ei liigutanud, siis üritasime ikka üpris vaikselt edasi rääkida. Kuni ühel hetkel saime teada, et Martin on juba oma autoga ära kadunud (ehk et ma polegi pime, kui ma ei näinud parklas ühte lisaautot). Aga jah, rahvas üleval, hakkasid uued aarded GP lehele ilmuma. No ja siis läks muidugi siblimine palju kiiremaks :) Marje ikka tahtis kohvi ennem ära juua. Vahepeal saime numrbid nullist kätte ja mingi hetk hiljem oli ka kohvi joodud. Lähenemiseks otsustasime kasutada ikka hetkel vabana seisvat abivahendit. Saime lõpule üpris lähedale :) Seal läks asi aga palju lõbusamaks :) Kuid õnneks ei midagi üle mõistuse. Esialgu üritas Paavo midagi teha, seejärel oli kord minu käes ja mõne sekundi pärast saimegi logi kirja panna :) Lootus oli muidugi, et saame esmaleiu aga kus sa sellega. Herr Martin, kelle pärast me laagris vaikselt sosistasime, oli tegelikuses telgist juba ammu lahkunud ja esmaleiu kolm tundi varem kirja saanud...neetud GC leht :D

Peitjatele aga suured tänud, eriti ühe teatud asja pärast ja, et sain ka otsimist nautida ;)

 1 

Kuna kala olemasolu või selle puudumise kontrollimiseni oli meil aega, läksime vahepeal Lepaauku üle vaatama. Tunk sõidutas meid oma geomobiiliga lahkesti lõppu ja seal sattusime peale juba tegutsevale ühendtiimile, kes samuti aega kasutasid... Kui eelmised otsijad oma tegevustega lõpule olid jõudnud, tegi edasi Miki meie grupi eest kõik vajaliku ning mulle jäi seekord siis vaid asjale kaasaelamise, lobamise ja mustikate harvendamise raske ülesanne… :D.

 1 

Ronimise ajal jõudsid kohale Pille ja Mart. Panin nende nimed ka kirja. Tb out. Tänud!

 3 

Esimene punkt sai võetud kohe peale sündmusele saabumist. Lõppu jõudsime mitmeid tunde hiljem lahkudes. Võrreldes mõnede eelnevate aaretega oli see täiesti ronitav puu. Logimise ajaks olin leidnud endale mugava ilvese asendi, et päris kahju oli sealt lahkuda. Tänud.

Liis ja Madis näitasid teed, me järgnesime

 2 

Noh, mina olin enam-vähem tantsutüdruk. Aga hästi ette valmistunud, mul oli isegi kaart. Kahjuks ei olnud see 3-dimensiooniline ja osutus seetõttu kasutamiskõlbmatuks. Aitäh, tore aare!

 1 

Osav oravapoiss oli kohapeal juba, kui meie saabusime. Aitäh talle! Suur tänu peitjale vahva aarde eest! EVEJ

 2 

Võtsime täna esmakordselt kohatud Kaupo ja Arvi sappa ja läksime aaret otsima. Aardeni jõudmine oli juuuuuube vaevaline. Ikka samm ja mustikas, samm ja mustikas... kohapeal läks õnneks ruttu ja siis sai rahuliku südamega õgimist jätkata. Korralik valik oli, kõik põõsad, kus alla sõrmeotsasuurused marjad olid, jäid puutumata. Aitäh!

 1 

Njaa. Mina nägin selles järves ainult ühte kala. Seegi oli juba surnud ja pisikesed piigad üritasid seda vaikselt hipsteritele aluspesusse panna. Aare ise jäi jällegi Timixi taevasesse meelevalda.

 3 

Parkisime ennast olematu geopuugi juurde ära ja hakkasime tembutuskohti otsima, aga tundus, et seal käib mingi kaootiline tegevusetus ja otsustasime senikaua naaberaarde üles korjata. Juba tembula juurde minnes jäi silma üks peegelpõrand, mille juures aktiivselt kükke tehti. Tegime siis ka mõned kõrgkükid, saime numbrid ja objektile. No ja alles nüüd ma vaatan, mis selle asja raskusastmed on :) Lõpu võttis Sass raske töö enda peale ja sai sellega kenasti hakkama. Ja vahele jäime ka muidugi, oli juba tee peal vastutulijaid ja minnes samamoodi. Tänud, lahe vidin!

 2 

Ootasime parajasti kanuusabas, kui torkas silma posti ümber käiv tants ja trall. Peale selle vaibumist tegime ise paar ringi. Seejärel oli aega tunnike järvel loksuda, kõhtu kinnitada ja loba ajada. Alles siis otsustasime, et nüüd uurime välja, kuhu meid juhatati. Logi sai ilusti kirja ja edasi ootas juba kodutee.

Nulli võtsime juba saabudes, lõpu lahkudes. Lõpus oli tõesti näha, et seal on keegi mustikate kallal käinud :P Aitäh!

Pärast sündmust tuleb ikka ümbruskond teha, seda nii aaretest kui mustikatest. Aitäh mustikate eest!