Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Algne tekst: See aare on peidetud looduse- ja rännumehe jälgedes käies ning avaldades tunnustust tema tööle.
Antud koordinaatidel ei ole aaret. Seal on hoopis infotahvel, millelt leiate marsruudi edasi liikumiseks. Läbige teekond etteantud joonise järgi.
Aare asub 6 punktis oleva rändrahnu läheduses.
Aarde otsimisel ärge kaevake maad ega juurige puid ning käituge väga loodust säästvalt.
Otsi rändrahnust 10 m kauguselt kuuse juure alt.
Redigeeritud kirjeldus mai 2020: Koordinaatidel asub auto parkimise koht. Aardeni jõudmiseks on vaja liikuda mööda vana metsateed (mitte uutel puiduhakkega terviseradadel), abiks on pildil olev kaart. Aare asub kaardil 6 punktis oleva rändrahnu läheduses. Rändrahnu pilt lisatud. Aaret otsi rändrahnust 10 m kauguselt kuuse juure alt. Rändrahnu pildil on näha ka õige kuusk. Aarde otsimisel ärge kaevake maad ega juurige puid ning käituge väga loodust säästvalt. Mõnusat matkamist!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: matkarada (2), välimõistatus (1), vaatamisväärsus (1), piknikukoht (1), lumega_raske (1), lastesõbralik (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GCTCKM
Logiteadete statistika: 187 (90,3%) 20 5 4 1 0 0 Kokku: 217
Ei osanud küll vana ega uut kaarti päris kokku panna. Käisin natuke loogilises kohas ringi ja sattusin koguni infotahvlile, kus oli kujutatud õiget kivi. Kuid kivi ennast natuuris kohata ei õnnestunud. Iseenesest on see aga fantastiline metsarada, tulen hea meelega veel!
Mingi kivi leidsin. Selle ümbruses aga kuuskede all küll miskit ei olnud. Ei tahtnud väga sonkida kah.
Täna sai ette võetud siis retk antud aarde järele. Kahjuks muutus see päris õudsaks katsumuseks. Olin just jõudnud hiidrahnu juurde (see kus ka silt on), kui kuulsin metsas raginat ja kedagi minu poole jooksmas. Ja siis äkki näen, et musta värvi hundikoera sarnane koer jooksab minu poole hambad irevil, suunaga mind rünnata. Õnneks oli antud rähnrahnu kõrval ka kuusepuu, mille okstes haarates sain ennast kuidagi kivi otsa. Koer jõudis kivini ja ajas end taga käppade peale. Murdsin samalt kuusepuult kuivanud oksa ja hakkasin sellega vehkima ning kõvasti häält tegema. See hoidis koera tagasi. Siis mingi hetk oli kuulda kedagi vene keeles hüüdmas oma koera järgi. Peale mitmeid kutseid pani koer selle hääle suunas ajama. Ikka väga ära ehmatas see juhtum. Mõne aja pärast julgesin kivi otsast alla tulla ja tagasi auto juurde minna. Kui olin auto juurde jõudnud, sõitsin kohe kõrval oleva Tädu terviseraja juurde, lootes, et omanik koeraga on seal. Ja leidsingi ta üles. Õnneks sain ka filmi ja foto peale. Tuli välja, et aee koeraomanik ongi süüdimatu ja see tal korduv tegevus lasta koer vabalt jooksma. Ja siis selgus veel, et sama koer on ka varem inimesi rünnanud ja omanik on sellest teadlik, aga ikka laseb meelega koera lahti jooksma. Seega olge väga ettevaatlikud selle raja juures!!! Homme siis kohaliku konstaabli juurde avaldust tegema, sest nii ma seda asja ei jäta.
Ja loodan, et saan peagi uuesti tulla sinna tagasi ja ka aarde üles leida.
Yritasin siis minagi siin shortcutti kasutada. Tulemus oli agasee et sainoma40 minutit jalutada ja täpselt sama targalt naasesin auto juurde tagasi. Eks tuleb vist ikka kodutööd teha.next time
Eelmise aasta lõpetasime mitte-leiuga ning uut aastat alustasime mitte-leiuga. Otsisime pikalt, aga midagi kätte ei hakanud.
Ega siingi paremini ei läinud. Rahnu asukoht oli küll juba varem välja vaadatud, aga ega sellest siis aarde leiuks ju ei piisa.
Kristjan hoiatas mind, et nädala keskel olevat seal põlvini vesi olnud. Pidin ikka ise üle kontrollima ja oli tõesti korralik järv sinna ümbruskonda tekkinud. Huvitav kuidas see aardele mõjub aga tuleb oodata vee taganemist
Ega jah, pimedas ilma koordinaadita kuskilt metsast väga umbkaudsest kohast midagi lume alt otsida ja veel vähem leida on suht ebaareaalne. Eks kunagi väheke valgemal ajal tuleb tagasi.
Selle aarde juurde minek oli tegelikult üsna mõttetu. Arvestades seda, et oli juba üsna hämar, lund ka päris palju, siis pole neid juurealuseid just kõige meeldivam uurida. Seepärast loobusime üsna ruttu ning küllap tuleb siia pärast lume sulamist tagasi tulla.
Leidsime kivi ja urgitsesime selle ümbert oma arust kõiki juurealuseid. A ei midagi.
Leides rändrahnu, siis käisin 15m raadiuses kõik juurestikud läbi, seekord näpud karbi taha ei jäänud. Suhteliselt hämar oli ka juba ning omajagu kilomeetreid kodu poole ka sõita, seega loobusin selleks korraks