Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Purskkaevu skulptuur "Poiss kalaga" asub Viljandis, Kindral Laidoneri platsil. Seda platsi kasutati 19.sajandil turuplatsina, praegu köidab seal jalutajate meeli see sama purskkaev. Skulptuuri autor on August Vomm ning see paigaldati sinna 1932 aastal. Kalaga poisse on kindlasti ka mujal kui Viljandis.
Koordinaadid peaks näitama otse purskkaevu, mine ja vaata talle otsa. Aaret seal purskkaevus loomulikult ei ole. See ei ole kaugel..., 10cm vanast veetornist. Kirjutusvahend võta kaasa, aare pane tagasi nii, et järgmine ka selle suurema vaevata kätte saaks!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (12), lahe_teostus (4), 2015_aasta_aarde_kandidaat (3), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC5ZC5Z
Logiteadete statistika: 36 (62,1%) 22 4 0 0 1 0 Kokku: 63
Sellest saab siis nüüd ajalugu sest keegi on püüdnud peidukale peale istuda ja see on parasjagu niipalju väänata saanud, et aare enam oma jõududega kindlalt kohal ei püsi. Kuskile mujale teda panna ka ei taha.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". kadunud.
Kena koht. Algul oli mõistatamist ja silmadega mõõtmist aga vihje viis kohale. Aitäh peitjale.
Otsustasime minna väikesele õhtusele jalutuskäigule, kuna ilm ilus ja aega oli ka piisavalt. Nii me seda aaret uuesti otsima hakkasime. Panime plaanid paika. Tekkis neli varianti. Mitte ükski ei viinud paraku sihile. Vandusime alla ning otsustasime küsida ühe väikese vihje. Vihjest ei olnud esialgu kasu midagi, kuid kui lõpuks sähvatas... :)
Suured tänud peitjale!
Siin saime Mentorile lõbu ja lusti pakkuda- nii pikki nägusid polnud ta meie puhul vist jupp aega näinud ;) Vinge vormistus igal juhul. Tänud :)
Mõned teooriad tekkisid ja kuskilt vihje juurest leidsin ka peaaegu kirjeldusele vastava peidukoha, aaret siiski mitte. Otsingutel kuhugi istet ei võtnud ega püüdnudki seda teha, nii et arhiivimineku osas süüd enda peale ei võta. Kui teaks, kus väänatud on, siis võibolla väänaks tagasi ... aga äkki lahendan veel kunagi 10 aasta pärast mõistatuse ära ja siis mine tea ... eks aeg näitab :o)
Armas kodulinn:) Selle platsiga ei olnud ma varem nii põhjalikku tutvust teinud, kuid nüüd on kõik selge:) Aare sai lõpuks oma peidukohast ikka leitud:) Suured tänud peitjale!
Oh kus seal sai alles kino. Kohapeal aretatud umbes kaheksast ideest see õige oli kolmas - jõudsime selleni nii umbes 5-10 min peale kohale laekumist. Ja siis käis peal sekundiline geopimeduse hetk ja kuigi hiljem peidikuks osutunud koht sai just sellist aaret otsides üle vaadatud, jäi ta kentsakal kombel leidmata. Seejärel kulus tubli pool tundi veel umbes viie raketika katsetamisele, jõudsime juba selleni et avaldasime tõsist kahtlust maastikureitingu paikapidavuse osas kuna meie arust kahtlane objekt asus kohas kus oleks oodanud punkti või paari võrra kõrgemat maastikureitingut. Lõpuks aga siis geokõne, endale vastu pead tagumine ja kiire logimine. See plats on mulle nüüd viimase kui kivikeseni selge igatahes.
Viljandi vahelejäämised 2/3 Uudistasime veetorni aaret leidmata, küll aga leidis meid arweto, koos vägagi lustliku koeraga. Koos imetlesime parki nii kaugusest kui lähivaadetest. Hämaruse kasvuga jalutasime veel veidi koos Viljandis ja lõpuks lahkusime leiuta. Meie külastasime kohta veel järgmiselgi päeval katsetasime teooriaid, mis aga konteineri märkamiseni ei viinud. Nüüd kohvitassi taga ja mõnede vihjete ajel arvame kuhu tuleks pilk järgmisel Viljandi külastusel suunata. Täname - piirkond oli väga huvitav ja nüüd on see meile üpris tuttav ka (kohati üksikasjadeni).
Pimedus pole üldse geopeituri sõber. Täna läks vaevalt paar minutit. Väga äge aare jälle, suured tänud!
Juba enne kohale jõudmist andis nuffi mõista, et ta hea meelega vaatab eemalt, kuidas ma seal praen ja marineerin ja nutan ning halan. Kohale jõudes palus ta mul teha seda, mida ma tavapäraselt kunagi ei tee - lugeda mõistatuse tekst hoolikalt läbi. No tegin siis seda.. ja tuleb tõdeda, et oh imet - pingutus ei olnud asjata, seekord oli sellest ka abi. Algul ronisin ühte kohta, siis teise, siis jälle ühte. Aaret kusagil aga silma ei jäänud. Siis ronisin autosse tagasi ja rääkisin, mis arvan... lugesin Anne olemusest välja, et pean ilmselgelt kohe jälle välja tagasi minema... ja näkkas. Tore, et sain vähemalt seekord nuffile pettumuse valmistada :D. Kuldaväärt asi, tänud ja kummardused!
Täpselt nii oligi, nagu Vaimar kirjutab. Alles mitu kuud hiljem siin lehel logides on kurb avastada, et vääramatud jõud on aaret pöördumatut laastanud. Loodan, et nii andekas peitja leiab siiski lahenduse...äkki koostöös linnavalitsusega:) Lahe oli igatahes, aitäh!
Olin Ruthiga siin juba 2 korda otsimas käinud. Täna võtsime kaasa Külli, kel oli see üldse esimene geopeituse päev. Vahest on algaja õnn nii suur, et veab. Ei vedanud. Seletasime Küllile, et irokas ei ole mees, kes kuskile vundamendi prakku või aknalaua alla magneti peidab. Peab mingi kaval asi olema. Niimoodi tiirutasime üha suuremaid ringe tehes ümber purskkaevu. Mõni hull teooria viis lausa 70m kaugusele.
Kodus olin nuputanud üht versiooni ja täna silitasin seda kohta hellalt kohe. No ei ole. Ei pidanud vastu ja tegin kõne sõbrale. Pakkusin oma ideed ja selgus, et ongi õige. Nüüd toimus mustkunst ja ma sain korraga nägijaks ja aare oligi peos.
Tüdrukud vaatasid suu lahti ja kiitsid peitjat. Väga kaval asi!
Autos logides panime tähele, et kahtlaselt palju on noori mehi korraga välja ilmunud, mitte ühtki naisterahvast. Kas tõesti on buss pagulastega kohale jõudnud? Kuna nad kõik aga trepimäest alla läksid, pakkusin, et ju on mingi jalkamatš toimumas. Nüüd vaatan, et mängitigi Rakvere klubiga kunstmuru staadionil.
Viisin Anni nulli ja tutvustasin talle teooriaid. Katsusime lähtuda ühest ja teisest ja kirvest ja labidast aga tolku polnud midagi. Eks peame veel ideid koguma selle asjaga.
Veetsime tükk aega aaret otsides. Ilmselt tabasime ka õige koha ära, kuid aaret kahjuks ei leidnud. Ükskord jälle.
Kuna Irokas on võtnud lahkesti plaaniks peituritele ühte Viljandi purskkaevu tutvustada ning andnud selle paremaks tundmaõppimiseks seonduva märksõnana lisaks veel midagi peale veevärgi, siis päädis see sellega, et keset pühapäeva võis terve Viljandi tahtmise korral linna erinevates servades näha kahte kuju, kes ülima huvitatusega taksistide võimalikke peatuskohti inspekteerisid. Nagu tõelised Tallinna MUPOšnikud, allajäämist häbeneda poleks küll saanud kuidagi…:D. Aarde saime siiski kätte kohast, kuhu keskenduda polnudki veel oma sõitude käigus märganud ja niiiii ägeda lahendusega logiraamat ootas siis seal väljavõtmist :). Natuke pidime muidugi passima ka enne kui saime asuda nimesid kirja panema aga lõpuks õnnestus kahe peale seegi ning meie saime minna peitja järgmise aarde kallal mõistust murdma :).
Väga lahe aare mis nii hästi tutvustas Viljandi linna laiemalt ka, aitäh Ainile peitmast :).
Täitsa raske aare minu meelest :) Sai ikka hoolega väga valedest kohtadest vaadatud. Ja ega ilma ühe kõrvalise müksuta poleks vist leidnud ka. Igatahes jah...kuidagi peale kõikide valede kohtade läbi vaatamist sai see ikka leitud. Mõnus asi muidu ju :)
Vaatasin skulptuuri, leidsin vana veetorni ja kompunnisin vihjest ning aardekirjeldusest täiesti usutava teooria kokku ja katsusin mõnda objektigi. Vahepeal pidin mugude tõttu ka ainult silmadega otsima ning korra käisin ka autos logisid lugemas ja varemleidnuga konsulteerimas. Kõik viitab nagu õigele kohale aga kahjuks sain vaid näpud mustaks, konteinerit kätte ei saanud seekord.
Mitteleid ei ole häbiasi #4. Algul valesti, hiljem tundus, et õigemini, kuid midagi jäi leiust siiski puudu.
Oi kui hea aare! Meie suurim häda on ju see, et ega me Viljandit ei tunne. Et kus neil see veetorn on ja milline neist see vana on ja üleüldse. Millest tulenevalt on meil pagana raske igasugu ulmeteooriaid välja mõelda. Ja mis välja tuli? Läksime kohale, lokeerisime vana veetorni, võtsin aarde. Sassil jäi suu lahti - et kas nii lihtne ongi, ühe-minuti-aare? On jah, aga see-eest väga hästi tehtud asi, kohe lust leida. Logisime lähedalasuva lambi valgel ja siis susserdasime hulk aega teda tagasi panna, isegi üks mööduv mugutüdruk vaatas, et mida me seal pusime. Ega me ei öelnud kah.
Tänud ja sildid!
Veetorn ja taksod tuli üsna kiirelt peidust välja, aga siis käisime nagu kassid ümber palava pudru ja kõht läks kole tühjaks. Tegime Paavo logi soovituste kohaselt ja proovisime mõistatust lõunasöögi abil lahendada :) Tegelaste tuba üllatas taas kord positiivselt, päevapraad koos õllega maksis €2.50, uskumatu - pean kohe reklaami tegema! Mõtlemisvõimele need praetud kalad ja sõrnikud küll hästi ei mõjunud, aga õlu lisas julgust Pilditibilt matemaatikute loogika kohta pärida. Ja mis selgus, meie loogika oli täitsa sama, jääb vaid süüdistada geopimedust. Teisel katsel tõmbas Hanno aarde välja sealt, kust olin just "korralikult" vaadanud :D Hästi tehtud, peitjal siis muidugi!
Siin käisime 2x, vahepeal pidi sööma, mõistus ei tahtnud ilma enam koostööd teha. Täitsa lahe ja andekas, aitähh!
Ilmselt tuleb lapsepõlve linna tundmine siin selle aarde leidmisel kahjuks. Liig palju ideid tekib ja tahaks kõike siis veel omavahel kombineerida. Tulemuseks üks suuremat sorti sasipundar.
Ootan juba järgmist korda millal jälle siia satun.
Käisime kohal. Poiss veetis aega kalaga. Logisime ja lahkusime, sest kartsime paragrahve.
Viljandi viimane aare. Hetkel. Sestap võisime siia aega võtta. Ja seda läks siin vaja, korduvalt ja hulgi. Alustasime sealt, kus paar aastat tagasi Viljandis tööd tehes lõpetasin. Veetorn ilusti nina all ja kõik vajalik justkui olemas. Otsisime, juurdlesime, loendasime, lugesime. Uuesti. Teooriaid tekkis üks-kaks-kolm-neli-viis. Ilmselt liigse fantaasiavõime tulemus. Kui see puudub, on peidik 2.0. Kui seda jagub, on 3.0-3.5.
Muidugi jalutasime kõik need teooriad ka läbi. Tühja. Käisime siis vahepeal ühe vägagi sooja teooria lähedal Tegelaste toas söömas, et uusi ideid ammutada ning värskema ja paksemana naasta. Alles mitmendamal-setmendamal katsel mittepissiva poisiga tõtt vahtides taipasime veel üht ideed piiluda. Siiras ja suur oli meie rõõm, kui aare meile kätte sattus. Juhuuu! Tõeline töövõit, meel hea. Irokas, käojaanil näeme, raisk! ;-)
Aare heas korras, ei hakanud pastakat jätma, endalgi oli ainus. Aitäh siukse kavala kelmuse eest!
Poisiga oli kohe alguses mingi kala. Purskkaevuga oli asi selge. Aga vot kus on vana veetorn, koos taksopeatusega? Jäi veidi segaseks. Siis kui mõnda tänavat mööda sai juba viiendat korda sõidetud, jõudsime teadmiseni, et ilma geokontrollita me seekord ei pääse. Peitja siiski välistas meie teooria täielikult. Tänasime viisakalt, istusime autosse ja sõitsime joonelt õigesse kohta. Vinge!
Kui juba asi ajalooliseks läks siis... Nimelt asus see skulptuur juba toona siinkirjutaja lapsepõlve mängumaadel. Kuni selle kooli lõpetamiseni, kus aarde peitja praegult õpetaja on. Kuna turistidel on ikka kombeks sinna vett purskavasse pesukaussi münte loopida ja meil parasjagu suurt targemat teha polnud, siis otsustasime veidi õngitsemisega tegeleda. Lõppes asi loomulikult sellega, et ühel hetkel oli seal kaevus purskavaid elemente kohe rohkem ja märg rada läks ... veetornist mööda. Edaspidi need läikivad mündid seal kausi põhjas enam nii suurt huvi ei äratanud.
Irokas ja su 10cm, susi sind võtku! Kodus oli olemas mul omameelest hea plaan A ja minu torni sai põhjalikult kohapeal uuritud. Kus ta siis õige oli? Olin nii õhku täis oma 10 cm, et õige juures ununes plaan A sootuks ja seepärast mõõtsime ja kontrollisime kõik 10 cm asjad üle! Mitte, et need teised ideed kehvad oleks olnud... Arvasid peitja et oled nüüd omameelest ilgelt kaval, olid jah, tänud lollitamast!
Kolmanda katsega lõpuks käes see asi, kuigi peidukoht 2 see küll pole. Teooriaid sai ikka mitmeid aretatud ja erinevadi versioone kontrollitud. Sellise mitmetitõlgendatava asja puhul võiks geokontroll olla, et saaks valed teooriad kõrvale heita. Äge asi sellegipoolest. Aitäh peitjale.
Lambad ja puud, puud ja lambad ja siis üks "Kohuke" ka veel oma kaaskonnaga olid taas meie päeva sisustanud. Ja siis oli meie ees järsku taas see poiss. Kala ikka kenasti kaisus. Et mugud olid tänase kuumusega lühema keti otsa pandud, siis saime poissi rahulikult vaadata, mõtteid mõlgutada ja no sentimeetririhm oli ka kaasas. Ja no kuna segavaid faktoreid polnud ja mõtlemisvõime oli veel olemas, siis suundusime veetorni inspekteerima ja panime logi kirja. Mina tänan!
Päev otsa puude kallistamist oli jätnud veel nii palju jõudu, et otsustasime poissi kalaga piiluma tulla. Poiss kallistas oma kala, pingil kallistas üks emme oma last ja mugud saalisid ringi. Vaatasime seda meeletut rahvahulka ja tundsime , et hetk pole õige, tuleme mõni teine homme uuesti.
Kell 1.00 tuvastatud aarde puudumine oma pesast. Põhjus teadmata. Sai hetkel asendatud.
Nojaa... eriliselt vaimukas vigur nüüd küll! Õnneks teatud silma hakanud detailid viisid mõtted õiges suunas ning õige pea silmasin "aaret". (Tahaks loota, et minust jäi aare ikka oma pessa pidama. Vähemalt jälgisin seda, et jääks! Aga natuke kahtlane tundus asi küll...). Tänud peitjale! Oli vahva!
Ega see aare nüüd väga kiirelt tulnud aga koht oli iseenesest huvitav.
Aitäh peitjale!
Ühel päeval, kui kohtusime rassiss-tiimiga, siis nad muhelesid mõnusalt ja küsisid, kas oleme Kalaga poisi Viljandis ära teinud. Me polnud sinna sattunud. Aga nüüd sattusime Viljandisse ja kohe tulid meelde muhelevad näod ja see aare. Läksime kohale. Loomulikult otsisime läbi kõik variandid, mida vähegi võis välja mõelda :) Aitäh, saime teada, kui loomingulised me olla võime :) Aga ükski nendest ei saanud sobida. Üks sai küll, aga kui kala pole, siis ei saa ka kala ... Ma räägin kogu aeg, et geopeitus on mustkunst :) Kuna loogiline oli Kõvasti nii ebaloogiline, siis me olukorra tõeseks hindamiseks võtsime abikõne rassiss-tiimile. Seejärel julgesime abivahendit kasutada ja nii meil logitud saigi. Pagana pihta!... :) Aga kass oli kohal :) Tänud peitjale!
Oli, oli uhke torn, jee ta õige oli! 10 cm on kah täiesti selge mõõtühik nüüd! Meeskond "we... back" saab lisa! Oota sa peitja, meid lisandub veelgi, teeme sulle kambaka, vaata ette!
Kusagil märkasime midagi kahtlast, kusagil jõudsime ära käia maastikul, mis mitte kuidagi ei liigituks 1,0 alla ja kusagilt oli ilmunud politseipatrull. Ühesõnaga läksime koju arenema ja kunagi tuleme tagasi.
Minituur "Tõmbame Viljandi pinnud välja!"
Mugumugumugumugumugumugumugumugu... üle kesköö ei viitsinud ka passida, nii et kojuminek seekord.
Logide põhjal oli arvata, et lihtsalt siin ei lähe. Parkisin ratta ära ja läksin nulli. Asi tundus tiba kahtlane. Igaks juhuks vaatasin veetorni üle, aga see oleks liiga lihtne olnud. Läksin uuesti nulli ja mõtlesin edasi. Tuli enda arvates hea idee, aga poolel teel taipasin, et üks teine aare lasi selle idee uhkelt allavett. Selge oli, et peitja on naha üle kõrvade tõmmanud. Aga mis suunas, see jäigi selgusetuks. Teinekord proovin uuesti.
Väike jalutuskäik linnas. Kui sattusime enda jalutamisega sinnakanti, otsustasime proovida, kas leiame. Logiteateid lugedes olime pigem pessimistlikud. Kaalusime erinevaid variante. Tulemust need ei andnud. Olime loobumas. Järsku tuvastasime kahtlast liikumist veetorni juures. Tuleb asja uurida. Selguski, et nüüd siis otsime juba kolmekesi. Kiire tutvus ning otsimine ja arutelu võis alata. Kell oli üksteist läbi, kui panime mõtted maha ning läksime kodu poole. Teinekord võtame selle asja ikka korralikult käsile. :)
Raport #1
Saabun sihtkohta, alustan kaugvaatlusega, tuvastan kahtlaselt käituvad mugud. Alustan sideseanssi mugude suunal ettevalmistatud lausega: "Kas teid huvitavad veetornid?". Saades vastuseks "Jah", läks tuju kohe rõõmsaks... Meid oli nüüd kolm.
Novot, taksojuhte sai rõõmustatud, aga olgem ausad, see rõõmus tuju läks päris kiirelt üle, kui esimene paar kummikindaid oli ka konkreetselt kasutuskõlbmatuks kasutatud, siis oli aeg lahkuda...
Planeeritud otsingutunnist oli saanud kolm ning isegi patrullautod olid meie tegevust juba jälgima tulnud.
Jube tahtmine oli midagi Sulle Ain otse öelda, aga kiire vaatlus teatud maja juurde andis negatiivse vastuse, kahju.
We ..... be back
Jess! Männimäel on Statoil, ma saan süüa! Võtsin siis kaheraudse ja musi õnnele ja motivatsiooni tuli kohe juurde. Läksin siis nulli ja hakkasin mõtlema... ... kui logi oli kirjas istusin aarde lähedale maha ja hakkasin edasisi plaane mõtlema. Tuli minu juurde vanamees ja küsisin mis sa seal tegid ja läks ise vaatas sama koha üle. Midagi ta ei leidnud. Siis tuli ta tagasi, ütles, et see oli kahtlane, mis sa seal tegid. Mina vastasin, et minu meelest ka, naeratasin ja läksin edasi. Aitäh, väga vahva lahendus!
Sai ka täna kohale mindud ja teooriaid kaalutud. Tekkis paar päris head mõtet, kuid sihile ei viinud. Folgimugusid oli ka liiga palju ringi sebimas.
Vaatasime poisile otsa ja vaatasime ringi. Mõtteid tekkis. Mugusid liikus liiga palju. Mõtlesime, et sõidame vahepeal ringi ja tuleme tagasi. Tagasi tulles oli rahvast veel rohkem - kell oli 12 öösel... Teinekord jälle :)
Vol 3
Siin ei ole kala, siin ei ole kala, siin ei ole kala, siin ei ole ikka kala... üldse ei ole. Või siiski, üks on, aga Poiss ei paista teda tahtvat loovutada. Tiirutasime meie, tiirutas üks kass, ikka ei tahtnud anda. Hoidis kümne küünega kinni ja vaid irvitas. Siin ei ole kala. Ei ole.
Kass lahkus, ilmselt kalapoodi, meie jäime edasi uurima.
Matemaatikute vastu ei saa. Joonlauda mul polnud kaasa haarata ja mine tea, äkki tahab keegi sellega veel vastu näppe mulle virutada lolluse eest. Seega, võtsin kaasa rätsepate mõõdulindi, kenasti rullis ja pehme.
Turvaliselt varustatuna mõõtsime veetorni üle. Korralikult mõõtsime, eks proovige ise seda 10 cm kaupa teha. Mitu meetrit (kui mitte kümneid-sadu) sai kokku mõõdetud ja läbi marsitud. Siin ei ole kala, kaikus ikka kõrvus... Ja see irvitav pilk! Minge vaadake ise, ta ju naerab me üle. Mul on kala, aga teil ei ole! ;) Pgn.
Päike loojus, mugud läksid magama, taevavalgus lülitati säästurežiimile, kuid linnaisad, helded-lahked, lubasid kellegil kraane keerata või siis kangi tõmmata- ja tänavavalgustus süttis. Oli saabunud ÖÖ. :)
Ja meie ikka linna peal kooserdamas. Veetorne mõõtmas (neid on ju mitu, te teate ikka ju? Neid Vanu veetorne..) Puhas jonn ja idiootlik järjepidevus sundis õnge loopima seal, kus loogilist kohta polnud. Nagu jäähallis taoks peaga vastu jääd ja raiuks jääauku. ;)
Olin mõttes juba kirjutamas taas mitteleiulogi. Mulle isegi meeldib neid kirjutada, sest lootus ju jääb, kunagi leida kah. Ja siis... leidsin ma aarde. Ehh, ma ju ütlesin, et siit pole midagi head loota. See oli kohe väga hea! :)
Teate... siin siiski ON kala. :)
Ja rohkem ma ei pajata miskit. :D Jebedijee.. kala on hea. :)
(Pagan Irokas ikka.. :D )
Me täname, me täname, me täname...
PS: ja valetavad kõik need, kes ütlevad, et öösel on kõik kassid hallid. ;) Mõned on ikka mustad kah.
Noh Kadri poolt öeldud mõneks külastus korraks ei läinud päris nii. Üks kord oligi. Aga see eest emotsioonirikas. Algul ikka negatiivsed emotsioonid. No mitte midagi, kusagil ei ole. Nii mõnedki kohad sai ikka korduvalt üle käidud. Praktiliselt kõik kohad. Siis hakkas kõhe ja tuju läks ära. Mina olin juba valmis ka selleks korraks loobuma. Kadri veel mitte ning visadus viis ka sihile. Noh, ta on visam ka. Kätte jõudis ka positiivsete emotsioonide aeg. Leidmisrõõm ja hea meel sellest, kui hea aare ikka jne. Ja tundus ka see seal taas veedetud poolteist tundi mitte halvana. Kohalik kass, kellele ma juba oma rasket saatust olin jõudnud kurta, tundus juba nii armas (oli päris kena kass kah). Ühesõnaga mina tänan.
Vol 2
Tegime asja linna peale. Imeliselt kaunis suveilm (jutumärgid mõelge ise juurde ;) ) lausa meelitas vanalinnas aega veetma. Objektile saabudes leidsime eest mõned mugud ja mõned, kes nii väga mugud ei tundunud. Tavaliselt ei ole noorsugu eriliselt haaratud igasuguste asjade põhjalikust vaatlemisest. ;) Igastahes, meie istusime pingile. Aega oli meil ju küll. Ikkagi puhkuse asi. Meie olime kannatlikumad inimesi ja ilma vaadeldes. Noormehed lahkusid. Saime ka veidi ringi vaadata, kuid ilmselt lasti emmed lastega õhtusele jalutuskäigule ja me tulime rahulolevalt koju ära.
Seda aaret jagub veel mõneks külastuskorraks. ;)
Aitäh Irokas! Nägin nii mõndagi uut ja huvitavat!
Kui lapsed veejugadega vanemaid mõõtsid, uurisin veetorni ümbrust. Aitäh.
Jalutasime Viljandis ja noppisime aardeid. Ei olnud esimeses vaadatud kohas, kuid ülearu palju aega ka ei võtnud. Taksojuhid õnneks meid ei seganud ja mugusid polnud liikvel. Täname, tore aare suveajal Viljandis noppida!
Eile tegime luuret ja täna tulime teooriad kontrollima ja kõik loksus ootamatult paika. Tore aare ja tõesti mugusid polnud täna kusagil näha. EVEJ.
Einar tõi täpselt 10-sentimeetrise jäätisepulga. Läks tükk aega, kui sellega veetornile tiir peale sai. Ühes kohas lõpuks näkkas. Taksojuhid jälgisid mängu, aga tülitama ei tulnud. Imelikult vähe mugusid liikumas. Aitäh!
Tegime mõnusa jalutuskäigu. Tutvusime Viljandiga, aretasime erinevaid mõtteid. Vaatasime, kuidas kohalikud geopeiturid otsivad. Klõpsisin palju toredaid pilte teha ja lõpuks jõudsime ka aardeni. Tore lahenduskäik :)
Veeresime ka õhtul läbi. Alguses otsisime selgelt valest kohast, siis käitusime kirjelduse järgi, vihjet tõlgendasime päris mitmel eri viisil, aga seekord topsini ei jõudnud. Mugud loomulikult igal pool ja väsimus peal. Jõuame veel, meil ju Viljandi selliseid pinde täis :D
Aga tegelikult saime juba kõvasti vana turuplatsi kohta targemaks ja vaatlesime põhjalikult arhitektuuri, mida enne märgata polnud osanud, nii et selle eesmärgi on aare juba täitnud, aitäh!
Mugud, soe-soe ja päris õiget ideed ei tulnud kah. Istusin seal ja juurdlesin nii ja naa. Mis seal ikka. Vihma hakkas ka sadama. Eks on ju aega kah sellega.
STF 17.30 paiku. Kõige raskem oli mugudega võidu passida. Esimene mõte oli vale, aga veidikese mõtlemise järel saabus uus ja õigem. Meisterdasin kaasasolevatest vahenditest abivahendi ja logisin teisena. Tore tükk, aitäh!
Sa püha püss ja muud taevavidinad takkapihta. Irokas on taas aardega maha saanud. Midagi head see ei tõota, nii pikk vaikus ju selja taga.
See tõotab midagi kohe väga head. :)
Kuna abivalmid kaasgeopeiturid annavad nutikate tehnikaimede abil teada, et uus aare lausa Viljandis (kus juba ilmselt peitmise soone algallikaski on ära kuivanud) välja ilmunud... Et mine, tee ära, üks lihtne mõistatus!
Olin aga tööl, seega saatsin noored jalad, teravad silmad, asja uurima. Naases teine aga tühjade kätega. Liiga palju mugulaid igal pool, kuhu ka ei astu või kuhu ka ei vaata. Ilus ilm ikkagi..
Päev veereb omasoodu. GP-lehelt on selgunud, et matemaatiku peidetud aarde vähemalt teine matemaatik üles suudab leida. Olgu teistega kuidas on. ;)
Mingil ajal lippan isegi asja uurima. Mugulased ikka igal pool. Ja minul aega väga vähe. Loobun ja lasen seatraavi töö suunas. Möödudes ühest asjast, millele kahtlustava pilgu viskan. Eeeee... ei ole vist ikka see.
Ja rõõmustan. :) Seda aaret jagub taas rohkemaks, kui viieks minutiks. Mõnus! Seega, mekutan selle maiusroa kallal ilmselt kauem. ;)
PS. eks need 2,0 ja 1,0 mõju umbes samamoodi kui 1,5 mõnele. ;)
Aitäh! Olen rahul. :)