Põrgukoerte

Vanal hüljatud ja rohtu kasvanud surnuaial, tähistamata haual, avaneb igal keskööl mõneks ajaks värav allilma. Siis väljuvad põrgukoerad maa peale ringi luusima ning värske inimlihaga maiustama. Kui kellelgi aga õnnestub sel ajal väravast sisse lipsata, avaneb talle ligipääs kujuteldamatutele rikkustele. Kuid enne päiksetõusu tuleb kindlasti tagasi tulla, sest siis värav sulgub ja kes on sees, see ka jääb igavesti sinna. Värava täpset asukohta ei oska keegi kahjuks öelda, sest ükski otsima läinu pole iial naasnud. Kas on nad siis ahnusest liiga kauaks alla jäänud, või said põrgukoerad nad kätte ja kiskusid lõhki...

PS! Tegemist mitte metsaalusega, vaid Harju-Madise vana kalmistuga, mis on kultuurimälestisena arvel. Ehk siis- käimiseks kasutame vaid radu, haudadel midagi ei kisu, ega nihuta jne. Aarde leidmine seda ei eelda! Konteineri avamiseks tuleb küll midagi liigutada, aga selleks ajaks sa juba tead, mida. Aga palun mitte asuda kogu kupatust maast üles tõstma, tagasi panek pole üldse lõbus.

Araverelistele on see aare leitav ka päevasel ajal, aga alles pimeduse laskudes on kõik tema elemendid töövalmis. Lisaks on pimedus sulle otsimisel abiks.
Ja muide, null on vaid parkla, siit ära otsi.