Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Jõgevamaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Paljud sõidavad siit mööda. Need asjad pole alati nii, nagu näidatud. Vaata ja uuri, avastamisrõõmu siin jätkub. Kui näed prügi, võta kaasa.
Ajalugu ei tohi korduda.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (3), vaatamisväärsus (2), lastesõbralik (2), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC61GT5
Logiteadete statistika: 149 (90,3%) 16 5 2 3 0 0 Kokku: 175
Noh, tõesti ei tea ......
Ego muutus kõvasti väiksemaks. 25-meetrise eksimuse arvestasin sisse. Ikka ei leidnud.
Vaatasime üle nullis asuva kuuse ja vähemalt paarikümne meetri raadiuses kõik kuused. Vahtisime nii pea kuklas, kui silmad maas, kuid ei õnnestunud seda aaret kohata. Käharaima kuuse iludusvõistluse lõpptulemus ka meid edasi ei aidanud.
Käisime ka otsimas, kellegi jäljed olid isegi lumes näha, otsisime nii jälgimööda kui nullist ja kõik ümbruskonna kuused said üle vaadatud, aga kuna oli juba pime siis ei leidnud midagi huvitavat.
Paluks omanikul aarde olemasolu üle kontrollida ,sest aaret ei leidnud ei puude otsast ega puude alt? Kui just aare nullist kaugemal kui 50 meetrit pole.Enamus kuused on kah 4 meetri kõrguselt ära laasitud ,et paremini näha oleks.
Otsisime kaua, aga jällegi jäime ainult tühjade pihkudega. EI aidanud ei Reino kui varemleidja mälestused ega ka hiljuti leidnu juhendamine.
Kord ammu sai see aare originaalkontseptsioonis leitud. Nüüd korduskülastusel on aare maastikult kuskile allapoole kolinud. Seekord silma ei jäänud. Vajaks vist ülevaatust peitjalt.
Piinlik tunnistada aga ei leidnud. Aga aitäh kohta näitamast!
Vägev koht võpsikus. Lugesin logisin ja otsisin no täitsa selline tunne jäi et olen vales kohas, kontrollisin isegi koordinaadid üle. Mingi pool tundi ragistasin seal, kuid tulemusteta. Ei leidnud.
Tulin Künnimehe juurest ja peatasin auto, kui telefon näitas, et umbes 70 meetrit on veel aarde asukohani. Raadiost kostus kuus täistunnipiiksu, mis tähistasid samas ka uue päeva algust.
Kui autost välja astusin, avastasin end tuttavast kohast - umbes 30 aastat tagasi (ja enne ja pärast seda) pidas Põltsamaa Keskooli pioneerimalev siin paar korda aastas mälestuskoonduseid. Mitte selle pärast ei istunud ma autosse tagasi, et see oleks selles kontekstis kuidagi püha koht. Hoopis selle pärast, et laseks öösel hingedel rahus olla:) Eks tuleme viisakamal ajal siit uuesti läbi.
Taeval ei ole soosikuid...