Åsby

See aare kutsub teid ühte mahajäetud külla Suur-Pakri saarel.

Åsby (ka Åsbyn, Ås-bin, Strandbyn, eesti k. Rannaküla) küla kohta esimesed kirjalikud teated pärinevad Rammide suguvõsa ürikutest aastast 1698. Maa suuruseks hinnati tollal 23,8 adramaad ja külas elas 6 peret. Küla nimena kasutatud sõna "Ås" (hääldatakse "oos") tähendab seljandikku - hooned asusid just sellisel pinnavormil.
1934. aasta rahvaloenduse ajal elas Rannakülas 59 inimest. Talusid oli 10:
1. Ås Bäntäs (Ås Bentes, Bäntäs)
2. Bärnäs (Bänäs)
3. Brång-gårds (Brång-gås, Brångors)
4. Irjas (Irjes)
5. Janas (Janes)
6. Mickels (Mickils stuvi)
7. Mickelsri (Mickels ri)
8. Missomass (Missomäs, Missmess)
9. Sangärd (Sangid)
10. Skitt (Ås Skitt)
Küla elanikeks on olnud läbi aegade rannarootslased.
Kahjuks lõpetas Molotovi-Ribbentropi pakt rannarootslaste asustuse saartel. 1939. oktoobris saabusid saartele NSVL merejõud ning Pakri valla elanikud evakueeriti juunis 1940. II maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal pöördus osa Eestimaale evakueeritud pakrirootslasi koju tagasi. Nende seas ka Åsby küla elanikud Andreas ja Karolina Elfvengren koos oma tütarde Adele ja Ingaga. Nende Missmess talu varemete küljes ripub praegu mälestustahvel.
1944-st aastast alates kuni 1994 valitsesid saarel aga taas Nõukogude okupatsioonijõud.
1944.a. sügisel emigreerus 490 pakrilast Rootsi kuningriiki.
Rannaküla Missmess-i talu elanikud Andreas Elfvengren ja tema naine Karolina surid Rootsis mõlemad 80-aastastena. Andreas 1977 ja Karolina 1982. aastal. Vanem tütar Adele suri 80-selt aastal 2005. Noorem tütar Inga peab ilmselt kusagil Rootsis vanaduspõlve. Mälestustahvli Missmess talu varemetele on kinnitanud ilmselt nende järeltulijad.
Minge vaadake teiegi seda kohta. Seistes näoga tahvli poole, jääb aare teist vasakule ühte väga loogilisse kohta rinna kõrgusel.