Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
PALUN ÄRGE LAHENDAGE EELAARET VIHMAGA.
Koordinaadid on kujul dd.dddddd,dd.dddddd. Soovitan võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Olge õrnad abivahenditega.
Hämaras või pimedas võib huvitavamgi eelaaret lahendada.
Vihje: Alguses kuusk, lõpus kask
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 74/69 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (14), soovitan (9), välimõistatus (6), lumega_raske (4), rattaga_raske (3), võsa (1), marjad (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC61FV7
Logiteadete statistika:
82 (93,2%)
6
22
2
1
0
0
Kokku: 113
Õnneks lõunast tuli päike ja vihma ei sadanud saime ka seda aaret piiluma minna,mis lõppes aarde leiuga.Aitäh!
Esimese hooga jäin lihtsalt vidinat vahtima, et kuhu see abivahend siis nüüd suruda tuleks... lõpuks, kui sellest aru sain, tuli loogiline lahendus ka välja.
Tänan peitmast.
Leppisime kokku, et enne sündmust tuleme vaatame selle aarde üle. Nulli sumpamine oli paras katsumus. Purgi välja kaevamine oli veel keerulisem väljakutse. Kätte me selle saime, taipasime kohe lahendust ja esimene katse lõi geokontrolli roheliseks. Tagasi ületasime oja ja läksime panime nime kirja. Tänud ägeda lihtsa mõistatuse eest.
Kuna hetkel värvime kodu ja geopapud on ka ilusti värvilised, siis oli õige aeg ka aare loogilised värvid leida ja logida. Aitäh!
Sai siin kandis oldud ja seda pikalt edasi lükatud aaret nüüd otsima mindud. Alguses leid tuli üllatavalt kiiresti ja edasine läks päris sujuvalt. Esimese mõttekäigu eest andis geokontroll rohelise tule, lõpus tuli veidi tiirutada enne kui silma jäi aga leitud sai. Igati lihtne ja viisakas teostus, aitäh :)
Nullis sai käidud kolm korda. Kui lõpuks leidsime siis edasi oli kerge. Aitäh!
Siin oli kõige raskem osa algusest seadme leidmine. Lahendus tuli vist kohe - loogiliselt. Loogilised värvid 2 on raskem, siiani pole veel aru saanud. Muidu ilus koht, ainult lõhn oli täna kahtlane lõpus. Aitäh!
Värvide loogikat hakkasin püüdma kunagi ammuammu ja sain mingid asjad kirja. Siis jäi ootele, sest siis ei saanud geokontrollile pihta (#piinlik). Nüüd ütles Kaupo, et tal oleks vaja aare hooldusesse tuua, nii et hädaga pidin koordinaadi roheliseks ajama. Natuke pealevaatamist, ohkamist ja tuligi roheline tuli. Mõned sammud aardeni ja saigi see külmunud tükk kaasa taritud.
Lahe aare ja teostus, mulle meeldis :)
Alguses läks ikka aega. Aega karbi leidmisega. Terve metsaalune oli värskeid jalajälgi täis aga ükski neist ei viinud justkui kuhugi ning ühtegi värsket logi veebis samuti ei paistnud. Kui taipasin pooljuhuslikult GP lehelt vihjet vaadata astusime kohe õige isendi juurde. (GC lehel see vihje mingil põhjusel puudub.) Enne, kui ma oleks midagi loogilist aretama hakanud lendas Margus kohe oma ideega välja, mis täiesti loogiliseks osutuski. Lõpus saime pisut ringi vaadata. Mõni vihjele vastav puu seal ikka oli. Aare ise hakkas üsna kiirelt silma, kuid logiraamatuni ei pääsenud. Karp oli korralikult jää vangistuses. Minust oleks ta tol päeval ilmselt ka sinna jäänud, kui Margus poleks teda oma pesast välja meelitanud. Logiraamatusse nimede sisse kandmine oli pisut vaevaline, kuna pastakas kippus niiskesse paberisse auke tegema, kuid sain siiski rahuldavalt hakkama. Nagu näha, siis peitja on eeskujulikult mu teate peale reageerinud ja nüüdseks on aarde eest hoolt kantud, et järgnevatel otsijatel puhtam, kuivem ja muretum oleks. Aitäh loogilise eest!
Tänane algne plaan oli hoopis minna Mustamäele linnaorienteeruma. Kui aga selgus, et ka koer tahaks jalutamist, sai valitud hoopis Pääsküla raba ja mõned Loogilised. Alustasime parklale kõige lähemal olevatest Loogilistest lülititest. Natuke aega nuputasime, kuid esimesest punktis edasi ei saanud ja kirvetamise soovi ka polnud.
Järgmine väljavalitud punkt oli Disko. Kuigi olime korra kevadel seal ilma patareita käinud, siis õige koha üles leidmine võttis omajagu aega. Kui lõpuks karbi leidsime selgus, et meie patareil oli vist energia otsa saanud. Korraks süttis vaid üks tuluke, kuid ei midagi rohkemat. Kahju. Tuli suund võtta kolmanda ja viimase Loogilise juurde siin metsanurgas.
Kuna kaardi peal tundus nagu kraav ees olevat, keerasime varakult rajalt kõrvale ja saime seetõttu veidi ka võsas ragistada. Kui nullpunktini oli jäänud veel paarkümmend meetrit, silmasime eemalt ühte nina telefonis olevat kogu. Lähemale jõudes selgus, et meil on ühised huvid ja tegu oli Rauliga. Kohe varsti tuli ka karp geokuhja alt välja. Sellele järgnes natuke nuputamist, mida abivahenditega peale hakata. Juhend just ka palju ei aidanud, kuid lõpuks hakkasid tulukesed plinkima. Täheldasime vajaliku info üles ja hakkasime edasi nuputama. Raul pidi küll kahjuks varsti lahkuma, kuid meie nuputasime edasi. Veel umbes 15 minutit mõttetööd ja mingi tulemus oli käes. Kahjuks oli geokontroll esimesel katse punane. Väike parandus numbrites ja olidki meil õiged koodrinaadid käes. Seda hetke saatis üle metsa kaikuv rõõmuhüüd. Tagasi rajale läksime juba otse üle kraavi ning seadsime sammud lõpu suunas.
Seal oli karp kuidagi haledalt okste hunniku otsas. Logiraamat oli mini-grip kotist väljas ja karp märg ning mudane. Logiraamatust selgus ka põhjus- mingid mugud olid aaret näppimas käinud. Puhastasime karbi ja panime logiraamatule puhta ja terve minigripi. Logiraamat on ikka niiske, kuid kirjutamist kannatab. Maskeerisime aarde korralikult ning seadsime sammud auto suunas tagasi.
Suur tänu peitjale, väga tore vidin on valmis meisterdatud. Oleme väga rõõmsad, et täna vähemalt ühe loogilisega lõpuni jõudsime.
Eelaaret lahendasime Taaviga, kuigi ilusa ilmaga, aga mõtlesime ilmselgelt üle, sest meie aretatud teooriaid geokontroll ei tunnistanud. Talletasime vajaliku info ning saime aru, et asi on oluliselt lihtsam kui esialgu arvates. Kas just loogilisem, see vist suhteline, aga lihtsam ikkagi. Kodus diivanil edasi mõtiskledes kaasasime veel ühe lapse pea, kes pärast mõningast värvimuusika uurimist genereeriski numbrid.
Täna jätkasime. Pärast väikest jalutuskäiku leidsime otsitava. Oli teine pisut liiga avalik, panime pisut lisamaskeeringut. Logiraamatule kuluks ära pisut tuulutust ja kuivatust, aga ei midagi hullu. Aitäh toreda vidina eest!
Uus päev on vanast targem. Öösel kerkis keset ilusaimat roosat unenägu silme ette lahendus. Täna oli seega põhjust uuesti ette võtta tee tuttavasse kohta. Lapsele meeldis eriti kraaviületus ja isegi varbad said märjaks. Maasikadki maitsesid magusalt ja neid jäi sinna teistelegi. Lahenduskäik toimis ja juhatas aardeni. Pärisaare ja logiraamat olid veidi niisked ning kopituslõhnalised.
Kohe hakkas loogika tööle ja võis lõppu minna...vana aasta lõppu :) TFTC!
Poevarga juurest auto poole suunduma hakates olin nagunii juba sellsit v6samaastikku pidanud trotsima et polnud väga vahet kas minna ringiga läbi v6sa v6i otse läbi v6sa. Niisiis läxingi otse. Teadsin ju kll et need loogilised t66tavad vooluj6ul, aga jäi meelde et osades on kohapeal vajalik olemas. Sellele viimasele lootes jalutasingi siis nulli. Geps pimesikutas mind jupp aega m66da metsaalust ringi ja sääsed tegid korraliku kambaka. &nnex oli see yx nendest viguritest kus k6ik vajalik koha peal olemas. Tegin kiired märkmed ja p6genesid putukate eest autosse asja analyysima. Kui nyyd yks enda näpukas välja arvata siis loogika tabas koheselt 6ige asja ära. Viimases punktis sain ka omajagu pimesikutada ja l6puks peitja juhendamisel sain ka nägijaks. Mis sest et olin tollest poole meetri kaugusel olnud, aga asi oli ennast lihtsalt nii hästi ää maskeerinud :D Lahe vigur. Tänud peitjale
Liiga liiga kaua otsisime lõppu. A pime oli ka. Alguses ei läinud väga kaua, aitäh, lahe teostus!
Mõlemas kohas sai ringi tatsatud. Lõpus saime alles tüki pärast aru, et asume kase kõrval. Lapsepõlves sai samuti siin mängimas käidud.
Tegin õhtul väikese rattatiiru ja väänasin teekonna järjekordse loogilise juurest läbi. Arvestasin, et esimeses punktis võib aega kuluda, aga see loogiline oli kohe liigagi loogiline :) See-eest sain mõlemas punktis karpe üsna kaua taga otsida. Aitäh värvidemängu eest!
Algul ei olnud värvid kohe üldse mitte loogilised aga loogika tuli millalgi hiljem.
Vigade parandus. Läksin ja logisin enne talve ära, enne kui unustan, kuhu algus peidetud on. Tulin ju otsima eelmist juba varem leitud nulli, olin nimelt valesti aru saanud viimasest teatest. Leidsin koha tühjana. Lugesin uuesti. Ahnii, uus null. No selge, selle telefoniga läheb jälle pool tundi vähemalt. Jätsin ta siis kus see ja teine ning vaatasin niisama ringi ja õnn oli minu poolel. Esialgu ei saanud aparaati käima. Selge siis, miks ma eelmine kord teda tööle ei saanud, ei osanud kasutada lihtsalt. Seekord sain tuled põlema, aga ei ole kindel, et asi nii mõeldud oligi. Ühtegi head mõtet ei tulnud, mis koordinaadid välja võluks, seega kirjutasin kõik üles mida oskasin ning pistsin pessa tagasi. Et küll ma kodus mõtlen. Siis aga otsustasin katsetada, et kui palju õnne siis täna ikka antud on. Kasutasin loogikat, väike jalutuskäik ning läksin ja kirvetasin ära :p
Ka selle aarde puhul sai pea kuu aega tagasi juba korra siin käidud ja esmane välitöö ära tehtud. Aeganõudvam osa sai sääskedest eemal mõnusalt diivanil teostatud. Geokontrolli ajasin roheliseks juba samal õhtul. Nüüd ootasin momenti millal semud jälle on valmis metsa minema aga kord ei sobinud ühele, siis jälle teisele ja nii ta venis. Lõpuks lõin käega ja tulin panin nime kirja. PET-tooriku järgi siia oleks raudselt kirudes tulnud. ;) Aga Sellised lahedad vidinad mulle selle mängu juures meeldivad, annavad kohe särtsu juurde aardele. Minu poolt suured tänud laheda teostuse eest.
Alustasime siit oma loogilist seeriat. Olime seni kuulnud kiitvaid sõnu selle seeria kohta, nüüd tuli see ka endal järgi kontrollida. Ütleme nii, et pettuma ei pea. Või õigem oleks öelda, et braavo. On ikka mõnele seda va nutti antud ning ka tahet seda realiseerida, mitte ainult endale hoida :)
Väga äge, algus sai siin tehtud, jätkame edasi! Täname!
Esimese korraga tegime näpuka, korrigeerisime ja saigi logi kirja. Tore lahendus. Täname peitjat.
Esimene kord istusin nagu loll kännu otsas ja vaatasin imestusega oma käes olevaid vidinaid. No kohe mitte midagi ei osanud nendega peale hakata. Ootasin siis kalli kaasa komandeeringust koju ning tarisin ta endaga uuesti vahepunkti. Õnneks on meestel seda va loogilist ikka kõvasti rohkem antud, seega Sven teadis, mida ja kuhu panna. Koordinaat tuli kiirelt, lahe aare taas, tänud peitjale.
Kui üks loogika ei tööta, siis on olemas üks teine loogika, mis üsna tihti hädast välja aitab. :) Tänan ja diskotama lähen, siis kui ilmad soemaks lähevad.
See oli selle päeva loogilistst aaretest meie jaoks kõige loogilisem, sest lahenes kõige kiiremini! Aitäh peitjale vahvate vidinatega aarete eest! Oli lahe neid lahendada! EVEJ
Ühel päeval käisin eelpunktis ja järgmisel päeval lõpus. Õige geokuhja leidmine polnudki nii lihtne, nägi teine väga naturaalne välja. Vigur ise oli teistest lihtsapoolsem, aga loogika oli kenasti olemas ja numbrid ilusti tuletatavad. Hämaras-pimedas kindlasti efektsem.
Lõpus pidin ka vihjet lugema, sest ühtegi georada ei hakanud silma. Selgus, et lähenesin imelikust suunast. Aitäh aarde ja kogu laheda seeria eest!
Need loogilised meile meeldivad. Mõistatusele saime millegipärast kohe pihta, kõik tundus nii loogiliselt võttes üsna loogiline. Seega loogiliselt võttes pidi sellele järgnema leid. Leidu me aga kohe võtma ei läinud, enne tegime natuke diskot ka. Aga lõpuks jõudsime oma loogikaga lõppu, mis oli ka täiesti loogilises kohas.
Me täname loogiliselt lahenduva mõistatuse eest! See kusjuures oli ilmselt neist loogilistest kõige loogilisem.
Siin saime jälle nentida fakti, et kui aarde juurde minekul on valida halva ja veel halvema tee vahel, siis me valime alati selle veel halvema. Aga samas ei saa ju kurta ka, mõnus võss oli. Vahepunkti leidmine oli omaette tegevus .. lõpuks hakkas juba silme eest kirjuks kiskuma ja tekkisid deja-vu momendid .. "seda kohta ma olen juba kontrollinud". Mingi hetk laiendasin otsingupiirkonda ja liikusin nullist aina kaugemale, kui lõpuks teatati, et leitud ta ongi ja täpselt sealt, kuhu geps ju näitas. Edasi võttis korraks nõutuks, et mis nüüd saadud infoga peale hakata. Siis pakuti teooria, millega ma alguses üldse nõustuda ei tahtnud, no liiga lihtne lahendus. Aga otsast sellega pihta hakates muutus see aina loogilisemaks ja kui saadud tulemust geokontrollile näitasime, siis jäi temal üle ainult nõustuda. Lõpus otsimise asemel hakkasid Kärt ja Kati hoopis söömisega tegelema, seega mul ei jäänud muud üle, kui minna ja tuua neile logiraamat nina alla. Hoog oli sees, et võtta ka ülejäänud loogilised aarded ära, aga kahjuks oli üks loogiline abivahend puudu. Siiski aitäh aarde eest, väga hea.
Kuna tee nullpunkti oli koriluselementide vaba, tegime nii kiiret sammu kui maastik vähegi lubas. Kohale jõudes oli kohe tükimat aega kolm nõutut nägu ees. VÄGA looduslik geokuhi, peaks mainima. Värvimaailma loogika oli meil õnneks ilusti paigas ja see suuremat peavalu või nõutust ei valmistanud, erinevalt sellest muusikapalast, mille värve ma ei suudaks vist kunagi ära arvata :D
Siis tekkis mõte, et miks minna lõppu ringiga kui saab ka otse, sellele mõtteavaldusele järgnenud kaaslaste protestiaktsioonist ma lihtsalt välja ei teinud. Tegelt polnud midagi hullu ja lõpus ootas meid selline maasikaväli, et kohe uskumatu... peale minu sellest kahjuks keegi väga ei vaimustunud. Kuldar otsis ja leidis, Kärt logis ja mina jätkuvalt sõin :) Siis kutsuti ming korrale, kuna logiraamatu kott oli katki ja ma pidin sukelduma oma geo-esmaabipauna uue järele. Seejärel lubati natuke veel maasikaid süüa ja ma oleks kauemgi söönud, aga kaaslased ei olnud minu meelelahutusest väga vaimustuses. Mis seal ikka, uued aarded, uued maasikad.
Suured tänud peitjale hea aarde ja ka punaste ning magusate maasikate eest!
Plaani oli võetud loogilised asjad üle vaadata. Peale murrangulisi kolimistöid keerasimegi teest veidi kõrvale. Väga meeldis vahelduv ja huvitav maastik. Esimese punkti leidis ja lahendas suur laps ja väiksem nõudis samal ajal. et teda ka asja pühendataks. Igati tore ja armas teostus aardel. V.täringu J.auto. Tänud, oli tore.
Vahepunkt oli päris hästi geokuhja all peidus, kartsin et ei leiagi seda. Mets ju auke ja mände täis. Esimese raksuga ei saanud üldse aru kuidas need värvid saavad loogilised olla. Mõtlesin üle. Kodus voodis olles enne und, vaatasin uuesti värve. Nüüd olid värvid väga loogilised! TFTH
Ka siin, nagu ka naaberaarde juures, ootas meid mõnus loogiline mõistatus. Tänud!
Ükskord varem trampisime ka koeraga seal, ei suutnud isegi esimest punkti leida. Nüüd leidsime ilusti ja mõistatus oli tore. Jäime ilmselt viimasteks, loodame, et kevadel saab jälle leida, vahva asi valmis nikerdatud. Aitäh!
Diagnoos: värvipimedaid meie väikeses nais-meeskonnas ei olnud. Geokontroll tunnistas seda esimesel katsel. Rändurid võtsime kaasa. Aitäh!
Leidsime vidina, kuid juhendit kuda seda kasutada sees polnud. Kukkusime näppima, hästi näppisime, saime näha ilusaid värve. Andekalt, väga andekalt vãljamõeldud jupstükk! Sobitasime numbreid, meeskonnatöö oli ideaalne ja esimese korraga saime lubava värvi. Tänan laheda aarde eest, mulle meeldib kui on aaret teha nokitsetud, mitte niisama võileivakarp kännujuurika all. Meil oli väga tore, soovitan!
Hommikul oli palju tegemist ja lõuna ajal ka. Õhtul soovisin mõne aarde kätte leida. Loogilised aarded tundusid toredad väljakutsed olevat. Pime ei ehmatanud, kuigi sain nulli minnes oksaga silma. Olin maa-ametist vaadanud, kuidas läheneda tasub, mistõttu me ohtlikke jõeületusi ei harrastanud. Vihjest ei mäletanud ma aga midagi,mistõttu tuiasime tükk aega, enne kui õiget kohta märkasime. Üks silm nuttis, teine naeris, koordinaatidega probleeme polnud. Lõpus olin sunnitud vihje välja otsima. Ilma poleks leidnud. Nüüd tänan oma head taskulampi ja sooja ilma, et see aare leitud sai. Mulle meeldis, lõpp oleks võinud veidi täpsem olla. Aitäh!
Esimesel lähenemiskatsel jäi teele ette oja. Kuna jalavarjud polnud just veekindlad, siis tuli teha väike ring. Õnneks siiski mitte liiga pikk. Vähese otsimise järel leidsin eelpunkti. Natuke näppisin, tekkis mingi teooria. Tundus paljulubav. Läksin kohale, vaatasin ringi ja seal ta oligi. Aitäh peitjale.
Valisime tänaseks lahendamiseks/jalutamiseks mõned lähemad mõistatusaarded. Vajalik kogus värsket õhku ja mõnusat mõistatust jagati siin lahkesti. Peitja üllatas meid vahva loogika ülesandega, mis sobitus meie loogikaga suurepäraselt. Täname peitjat!
Ragistasime läbi võsa esimesse punkti ja panime saadud tulemuse kirja. Tulime siis lagedama koha peale ja ei midagi. Kahjuks jooksis mõistus kokku. Tegime kõne sõbrale kes andis vajaliku tõuke ja edasi oli juba kukepea. Täname peitjat vahva teostuse eest!
Sattus vaba laupäev ning ilus ilm meelitas aarderadadele. Esimeseks võtsimegi ette loogilised aarded. Kõik määnid said enne üle vaadatud kui õige koos geokuhjaga leidsime, aga edasi läks lausa ludinal. Loogika töötas meil täna ilusti ja kohe saime rohelise värvi. Lõpp tuli ka päris kähku ja saime järgmise aarde poole suunduda.
Selleks ajaks kui lülitidest loobusime, oli väljas juba kottpime, aga kuna värvide null oli lähedal, siis ei saanud ju niisama minema sõita. Ragistasime siis valel pool ning kui eksitus selgeks sai, otsisime viisaka võimaluse teisele poole saada. Iseenesest kuivemal ajal on sealt ka otse üle kobistatud, aga seekord ei hakanud lolli mängima. Meil oli kaks telefoni, mille akud alla 50% ning väga hädine pealamp. Liina kooserdas pealambiga ja GPS-ga ringi, mina hoidsin enda telefoni taskulambiga lähedusse ning üritasin kirjeldusele vastavat kohta leida. Lõpuks sai isegi Liinal GPS-st kõrini ja temagi telefonist sai taskulamp. Mis imeläbi totaalselt pimedas võsas ta õige koha otsa komistas, on täiesti arusaamatu, kuid värvid said leitud. Käed olid külmast kanged ning konstruktsiooni nähes hakkasid värisema, sest hirm oli miskit katki teha. Õnneks läks kõik väga sujuvalt ning esimesel katsel saime geokontrolli roheliseks. Kui see rõõmusõnum käes, pakkisime kõik kokku ning asusime lõpp-punkti poole teele. Seal läks kõik juba palju lihtsamalt ning logi sai kirja. Aarde tehniline pool väga kihvt! Kui saaks kuidagi peitmisviisi ka puhtamaks, siis oleks tipptasemel aare. Täname peitjat töö ja vaeva eest, meile meeldis!
Peale positiivset lülitite emotsiooni sai järgmine sama "seeria" aare ette võetud. Väike jõeületus ja sai lahendama hakata. Veidike pusimist ning peagi olime õiges kohas. Jällegi, väga äge teostus. Aitäh :)
Loogilistega läks meil hästi, ilm oli ilus ja päiksepaisteline. Mõnus keskkond loogilisteks lahendusteks. Tänud peitjale.
Nagu mitmed teised, leidsime ka meie, et loogilistest lülititest on loogiline loogilistesse värvidesse suunduda. Mõeldud-tehtud! Vahepunktis madistasime korralikult, sest nooremal põlvkonnal kippus kannatus katkema, et kaua need täiskasvanud ühe koha peal passivad. Lahendus ei lasknud end õnneks liialt kaua oodata (on täiskasvanute seisukoht...) ning peagi oligi lõpp-aare käes. Aitäh peitjale!
Mõte oli tegelikult esimesena Loogiliste lülitite poole minna -- mu teadmised lülititest ja loogikast ületavad oluliselt mu teadmisi värvidest. Kahjuks aga selgus, et gepsus ei ole lülitite koordinaate ja kuna väljas kippus kergelt pimedaks minema, võtsin suuna Loogiliste värvide poole. Kohale jõudsin ikkagi pimedas :D
Esimene lähenemine viis kraavini, teine oli edukam. Koordinaatide väljavõlumine loodetavasti jalutajatele paanikahooge ei tekitanud, õnneks sai ühe ringiga vajaliku tule roheliseks. Lõpp-punktis kirusin taas oma taskulampi ja lubasin järgmisel päeval sellele punase filtri ette osta, aga see-eest otsisin nagu päeval. EVEJ. Aitäh!
Lugesin omaniku kommentaari. No ei anna siis ju oodata. Mõnel aastal on ju oktoobris suusahooaegki avatud. Siin läks juba kergamelt kui lülitite juures. Vesteldes ja jalutades ja sügiskulda nautides jõudsime logmiseni ka. Täname. Oli ilus, huvitav ja tore. Tegelikult selle päeva üks kauneimalt veedetud aeg
Nii tore kui uus aare tekib lapsepõlve mängumaale. Räägitakse, et lõhnamälu on tugevam kui muude aistingutega seotud mälestused. Vastab vist tõesti tõele, sest iga kord kui jälle siia tulen, tunnen ära spetsiifilise lõhna, mis on justnimelt selles männimetsas ja mitte üheski teises! Ei usuks kui ise nii selgelt ei tajuks. Nulli poole liikudes tabas veel teinegi äratundmisrõõm: algus on nimelt peaaegu täpselt seal, kus mul 12-aastasena eriti salajane onn asus :D Selline suhteliselt õrnake, millest juba kaks talve pärast ehitamist enam eriti midagi järgi polnud :P
Aare on mõnusa idee ning kiiduväärt teostusega, kiidan ja tänan kvaliteetse asja eest!
Ja siit siis teine loogiline. Kuna esimesega läks suht-koht hästi siis olime optimistlikud. Leidsime hiigelsuure kraavi ja teiselpool kraavi vilkuvad tulukesed. Selge - keegi toimetab. Vaatasime kust saab üle kraavi , inimese moodi ja kuiva jalaga :) Hiilisime lähemale ja uurisime kas seeni on ja kuidas muidu. ei saanud aru midagi - tundus et pole seeneaasta. Igatahes panid teolt tabatud oma kola kokku ja lahkusid ummisjalu. Mis siis ikka. Alustasime eksperimente. Kui pilditibi lõpuks värvid ära tundis ja õigesti kirja pani saime edasi :) Ah mis ma ikka virisen , tema tegi suurema töö :) nagu ikka naisterahvad kogu maailmas. Ja lõpp punktis olid samuti tuled ja krabin võsas. seeni ikka polnud ja nagu meid nähti - jälle põgenesid kiiresti. Tõsi , kuna oli pimedaks läinud , pakkusid viisakalt taskulampi millest me loobusime. Vale otsus... Kui sai selgeks et mobiilide abil me kaske ei leia - leidsime kaks aga mitte õigeid loomulikult , läksime autosse taskulambi järele. Kohtasime tädi redeliga kes keeras võssa , no ok , kes teab mida on vaja puu otsast või rõdult hankida. Tõime taskulambi , leidsime kase / minutiga!!!/ ja karbi. Logisime :) Ronisime võsast välja ja kohtasime tädi , redeliga , läks jälle samas suunas kuhu ennegi. Meie hakkasime naerma , tema küsis kas meil on sama üritus ? Tõdesime et vist mitte , samas see jäi vaevama, et millest me siiski ilma jäime ? Õnneks või kahjuks pole aimugi :) Kõik sama jutt mis teise loogilise kohta. Peitmisviis on selline, et see asi ei ela talve üle - hiljemalt kahe aasta pärast on ropp ja katki. Soovitame linnupesa(sid). Aga hetkel väga lahe ja tore. Aitähh.
Peale Ingridile kõne tegemist saime kokku kolmeliikmelise tiimi,et õhtuhämaruses külla minna Loogilistele värvidele. Alguses olime millegipärast keskendunud kaskedele,ent peagi toimus õnneks paleepööre õiges suunas :))) Karbike üles leitud hakkasime värvidega looma edasisi plaane.Olime just lõpetamas sessiooni värvidega,kui meid tabati teolt.Andsime abivahendid edasi ja läksime vahepeal autosse edasist tegevusplaani koostama.Geokontrolli saime esimese korraga roheliseks ja võisime asuda teele lõpp-punkti. Esimese hooga panime pimedas õigest kohast mööda,sai tehtud selline väike auringike.Olime just nimed kirja saanud ja asusime lahkuma,kui toimuski vahepunktis meid teolt tabanute prohvetlik lubadus peagi taas kohtuda! Laheda teostusega mõistatus,tänud ka peitjale!
Olin just Harku metsas, kui tuli kõne ettepanekuga teise metsa minna. Läksimegi. Kuna korralik ettevalmistus oli jäänud tegemata, siis uisapäisa otsides selgus pärast, et vaatasime järjekindlalt vale puuliiki, aga tundus, et seda on ennegi tehtud. Siiski vaheaare andis end ise välja. Sellised kompsud on jube kahtlased, õnneks tundus sisu kõva ja kolisev, nii et saime tööle hakata. Lõpetanud värvidemängu, olime nii tuhinas, et unustasime kompsu tagasi panna. Siis kuulsime võsas ragistamist, aga enam polnud midagi teha. Meie poole sammusid korvita geoseenelised. Ei jäänud muud üle kui teatepulk loovutada. Läksime autosse numbreid kokku panema. Peale vähest pusimist läks geokontroll roheliseks. Vahepeal oli ilm pimedamaks läinud ja et keegi taskulampi ei leidnud, mõtlesime juba järgmisel päeval jätkata, siiski asusime otsima. Tee peal tuli taskust välja ka taskulamp. Läks kohe kergemaks ja varsti oli aare ka avastatud. Tagasipaigutamise lõpufaasis kuulsime lähenevat krabinat. Olidki jälle meie tabajad. Tagantjärgi lausa rõõm nii tegusale peiturile vahele jääda:) Tervitused neile! Õppisime sellest, et ikka niisama vales(=õiges) kohas jokutada ei tohi! Tänud peitjale!
Ilus ilm, päikesepaiste, parim seltskond, hea teostus... Tänan peitjat, parim algus geopäevale.
Meie gepsus oli punkt kenasti vastu vaatamas, ilmselt tegime päringu enne, kui aare kinni läks. Tegu oli väga laheda asjaga, saime tiimitööna värvid kätte ja karbi ka leitud. Mõnus jalutuskäik päikesepaistes. :) Tänud!
Imesoe septembrikuu päev leidis meid võsas müttamas. Võsast leidsid meid üles ka puugipojakesed, sest muudmoodi ma neid ,imetillukesi tegelasi, keda ma võsast väljudes oma käelt vudimas avastasin,nimetada ei oska. Puugialged raputasime endalt maha, vaatasime ette ja taha ja rühkisime mööda indiaanirada kohale. Nullis oli tööjaotus, üks mängis, teine oli sekretär. Asi tundus täitsa loogiline, nii loogiline kohe , et tahtsin otse sinna... liiga otse minna. Õnneks tegi A rajameistri tööd ja ei suutnud hiljem ära imestada, miks ma teda hoopis teises suunas, sinna märjemasse võssa esteks suunata tahtsin . Ja siis kinnitati taas tõsiasja, et ega need naisterahvad ju alati ise ka aru saa, mida nad tahavad :D.
Tänud peitjale!
Tegelikult algasid selle aarde otsingud mulle ja Liinale eelmise päeva õhtul. Väljas oli juba hämar ja otsustasime minna teha väikse jalutuskäigu raba serval. Lõpuks, kui nulli lähedale jõudsime oli väljas juba pime. Õnneks oli Liinal oidu mulle peale käia, et ma lambi kaasa võtaks. Nii ma sinna võssa sisenesin. Esimene ehmatus oli siis, kui ma kraavini jõudsin ja selle servast alla libisesin. Õnneks ei maandunud ma vees vaid jäin pidama hoopis kellegi poolt ehitatud okstest sillal. Geojumal oli täna minu poolt ja juhatas mind pilkases pimeduses otse nullis oleva abivahendi juurde. Ilus kast ja ilus asjake selle sees. Mängisime selle vidinaga natuke ja liigutasime oma halle ajurakke, jõudsime isegi mingi teooriani, aga kahjuks ei olnud meil kuhugi oma teooriat kirja panna. Hallide ajurakkude liigutamisest soe ei hakanud ja nii oli parem tagasi minna. Tagasi minnes ragistasin natuke võsas lootuses, et äkki tuleb vihje mulle vastu, aga ei midagi. Koju jõudes olid ninad mõlemal punased. Nüüd kui olin maigu suhu saanud, ei andnud enam süda rahu ja lugesin kõik logid läbi ja siis jõudis mulle see iva kohale. Täna peale tööd istusin ratta selga ja ratsutasin kohale. Abivahend oli puutumatult mind seal oodanud. Kordinaadid said kiiresti kirja ja geokontroll läks ka roheliseks. Sisestasin kordinaadid telefoni ja minema. Polnudki see pimedas rattaga liikumine nii kerge, kuigi mul oli lamp peas. Küll tuli kraav ja siis mingi laskumine. Ilma, et ma pimedas oleksin telefoni vaadanud nägin ma enda ees suurt vihjet. Võtsin telefoni välja ja ma ei uskunud oma silmi. Olin selle 450 meetrit läbinud ilma gepsuta sinka vonka ja olin jõudnud täiesti õigesse kohta. Täna oli tõesti geojumal minu poolt. Tänud peitjale aarde ja ümbruskonna tutvustamise eest.
Pärast Lepalinnu eelmist jalutuskäiguaaret saabusime siia. Parkisime samma, kus paarile mõmmile külla minnes. Nulliringi saime üle väikse veetakistuse, mina üht, Marje teist purret mööda. Nullpunkti andis otsida, sest mul oli vale vihje meeles :-) Kui aga sealt lahedad ja ootamatud abivahendid välja tulid, jätkus lusti mitmeks minutiks. Õnneks oli kirjeldusest meeles, et paber ja pliiats olgu kaasas. Tegelt võiks lausa suur pakk värvipliiatseid ja joonistusmapp ühes olla :-)
Installeerisin kõik vajaliku ning hakkasime valgusfooriga mängima. Teine mõte oli õige ja mõne minutiga saimegi koordinaadid kätte. Isegi geokontroll arvas seal võsas esimese korraga, et kõik on selge nagu seebivesi - ulme!
Päris aardeni jalutades jooksis perenaise juurest meie poole suukorvita hundikoer. Ei olnud eriti kuulelik, perenaise kisa peale - Krätu, ära näri seda naist päris lõpuni ära! Krätu, jäta see jalg sinna vedelema, ei vea jäsemeid koju! - ei pööranud tagasi. Mina ei teinud kummastki välja ja andsin penile käe nuusutada. Õnneks ainult nuusutas ja tormas Moori poole edasi, ju haistis maitsvamat suutäit.
Aarde leidsime erinevalt esimeses punktis lubatule täpipealt koordinaatidelt, hästi mõõdetud peitjal. Tervisi eelmisele leidjale Reigole ja peitjale! Aare korras, evej. Esimene punkt oli küll väga lahe ja uudne, vinge värk! Soovitan. Ja taas - hea, et tali polnud :-)
Nagu peitja soovitas lähenesin nullile juba hämardunud valguses. Ka mul oli vale vihje meeles, seega läks paar minutikest aega, et leida inimkäte poolt loodu. Edasi mängisin värvidega, säras, mis hirmus ja täitsa põnev oli. Loogiline värk, kordinaatide saamiseks kaua ei läinud. Lõpus oli juba päris pime, kuid kõik laabus. Tänan kutsumast, näitamast.
Nullis tekkis algul mitu võimalikku versiooni, õnneks vale neist vajus peagi ära. Seejärel veidi ukerdamist ja vajalike märgete tegemist ja saingi tulemuse, mille õigsust ka geokontroll kinnitas. Täitsa mõnusa lahendusega asi, aitüma!
Nullis läks kiirelt ja edasi saime sealt ka üsna kiirelt. Lõpppunktis vaatasin mina niisama ringi kuni kuulsin, et Carolys ja Mikk leidsid aarde.
Aarde nullpaiga ümbrusega olime Anniga varasemalt tutvunud, enam-vähem vähemalt. Ega algus kaua ennast meie eest ei peitnud ja värvid olid tõesti loogilised. Lõppaare jäi Mikule silma. Aitäh! EVEJ
Rattaga lõuna-Tallinnas 1. Värvid olid loogilised ja logi sai kiirelt kirja. Tänud!
Mõnus soe ilm rattasõiduks! Päris lahe teostus just eelaardel. Lahendamine kulges mul päris kergelt. Kohe sain aru, mis teha ja mis loogika. Geokontroll läks esimese korraga pihta-põhja! Aega läks nii 5 minutit. Lõppaarde leidsin ka vaevata. Tänud autorile!
Möh. Räägiti, et noorpaaridel minna lihtsamalt. Krabasin siis Mammu kaasa - noorpaar küll ei ole, aga kaks on paar ja vähemalt üks on noor ka. Ja oligi lihtne - Mamm rabas abivahendid enda kätte ja lustis nendega, kuni ma numbrid ritta panid. On tõesti lihtne, pole seal ju eriti variantegi. Siis sai Mamm uuesti kraaviga lustida - sooja ilmaga ju võib - siis läksime vaatasime eemalt tünga ja siis panime nimed kirja. Asi oluliselt kasutajasõbralikum, kui numbritest välja võib lugeda. Tänud, lugudega kant mu jaoks.
Tee ääres jäin seisma ja vaatasin kahtlase väärtusega võsa suunas. Proovisin leida mõnda georada aga tulutult. Sisenedes viskasin ratta viiendal sammul kuhugi võsa vahele. Nähes kraavi, siis mõtlesin, et miks see null sealpool peab olema. Tänasin ainult vanajumalat, et praegune aastaaeg on kuiv ja olin viisakalt teisel kaldal. Edasi läks aga kõik metsa. Telefoniga võisin lugeda gpsi errori meetreid 15-st 25-ni kõikumas. Samal ajal käisin ühe männi juurest teise juurde. Jalad olid niigi liigsest võsaskäigust juba natukene katki. See koht tõmbas aga kõik vanad kärnad maha ja proovis jalalabasid üldse otsast ära saagida. Need metsvaarikad lihtsalt põimusid ümber jalgade. Valukrimassides jõudsin umbes 7-8 minuti piina järel nulli. Ma veel hommikul mõtlesin, et ehk peaksin panema dressid jalga või siis vähemalt kõrge säärega sokid. Panin kõik tulemused kirja ja panin otsejoones sealt võsast minema. Suure puu juure peal tegin rahulikult oletused mõistatuse kohapealt ja sain rohelise tule kätte. Lõpp oli üllatav ja degusteerima ei hakanud. Tänud!
Meil see asi nii kiirelt ei käinud, kui varemleidnud noorpaaril. Tuim kirvetöö, nii et oksad ragisesid ja vaarikad värisesid. Kuigi jah, kõige kauem võttis aega korilase metsast välja saamine.
Kuna selgus, et trenn on täna tavalisest hiljem, jäigi täpselt paras aeg aaret otsida. Mina olin roolis ja Madis juhendas - ikka vasak ja parem ja vasak ja parem. Lõpuks hakkas kihistama - oli mind niisama ringi kamandanud. Nullis läks ruttu ja lõpus veel rutem. Tore mõistatus. Aitäh!
Antud aarde otsimine sobis tänasesse õhtusse ideaalselt, kuna enne ratsutamist oli vaja aega parajaks teha. Liis vahepeal korraks kahtles, et kas ikka jõuame, aga alguses läks täpselt 5 minutit ning saime lõppu teele asuda. Aitäh, väga loogilised värvid ning kerge mõistatus. Palun veel Tallinnasse aardeid!
Olles päev läbi kodus istunud otsustasin end välja tuulutama minna. Kuna geopeituseks polnud eriti valmistunud, leidsin end aarde lähistel tühja telefoni ja pooleldi töötava pastakaga. Kirjeldusest polnud samuti enam suurt midagi meeles, kuid jonnakalt läksin siiski oma puuduliku varustusega nulli suunas. Kui enne lõppu jõudmist väikest veega kraavi nägin, mõtlesin, et siin läheb nii nagu 19 juures. Erinevus oli siin vaid selles, et vesi oli läbipaistvalt puhas. Üritasin siiski peenikse toikaga teisele kaldale jõuda ning kuigi toigas kriitilisel hetkel liiva sisse kinni jäi, pääsesin kenasti üle. Nullis vahtisin tükk aega mõistmatult abivahendit. Kuna mul paberit polnud samuti kaasas, kirjutasin märkmed käele, tundes end nagu Harry Potter prof. Umbridge juures. Selliselt tätoveerituna läksin taas kraavi ületama, tundes end nüüd palju kindlamalt. See oli aga viga, sest nii kui esimesel sammul uljalt toikale vajutasin, murdus see poole lühemaks, nii et oleksin peaaegu sisse lennanud. Autosse õnnelikult tagasi jõudes vaatasin, kas õnnestub mingeid koordinaate välja võluda. Kummalisel kombel ei läinudki seekord kaua, kuniks kontroll rohelist näitas ning suundusin lõppu. Seal tiirutasin päris kaua ringi, kuna enam ei mäletanud vihjet. Viimaks jäi pilk õiges kohas pidama ning sain logi kirja. Tänud huvitava mõistatuse eest. Konteiner on küll natuke kahtlane, aga mõnda aega peab ehk vastu.
Enne autosse jõudmist tuikus mulle üks venelane vastu, kes näitas käega mingi lombi suunas ja küsis kurjalt: "Što eto?" Kuigi ma ei saanud küsimuse mõttest aru, vastasin talle, et see on vesi. Tüüp näitas käega suu juurde, tehes joomisliigutusi ning küsis eesti keeles vastu: "Vesi?" Mõtlesin, et kui ta seda solki nüüd jooma hakkab, pean pärast suguvõsale äkki vastust andma ning ütlesin, et ei maksa seda juua. Mees vist sai sest aru, kuna vastas "OK", kuid kui ma minekut tegin, nägin teda mõtliku pilguga lombi juures seismas ja vette vahtimas. Noh, mina ei tea, ma ei suuda ka ilmselt kõiki maailma hulle päästa.
Sel ajal, kui aare hilishommikul avaldati, olin mina alles magamas. Mõtlesin, et pole mõtet kohe kohale kihutada, kuna nagunii Tallinna-kiirreageerijad on juba platsis. Nulli lähedale jõudsin kella üheks, kus kohtasin sportlast. Läksime siis mõlemad nulli suunas. Natukese ajaga oli ka see huvitav asi leitud, aga edasi tegutsesin üksi. Kokku sain seda mõistatust lahendada umbes 2 ja pool tundi. Tegin endale rahakoti vahel olnud tšekipaberitele isegi põhjalikud skeemid ja lahenduskäigud, aga ei midagi. Lootsin, et keegi tuleb minuga seltsi lahendama, aga kedagi ei tulnud. Ära minna ka ei tahtnud, kuna FTF oli üsna tõenäoline (geokontroll 0/10). Selle pika aja jooksul jõudsin end ka vaarikatega kosutada ning igavleda, kuni järsku tuli vihje, et koordinaat on kujul dd.dddddd. Tegin uue katse, ja saingi geokontrolli 30m täpsusega roheliseks. Oi kui kiirelt ma end nüüd metsast koos jalgrattaga välja ajasin. Läksin nii kiiresti, et suutsin suisa kaks korda pikali kukkuda. Lõpus kedagi ei märganud, seega lootsin parimat. Natuke otsimist ja konteiner oli käes. Hoidsin pöidlad pihus, et raamat on tühi. Ja oligi. Seega minu teine FTF kell 16:17. Väga laheda ning ennenägemata teostusega mõistatus. Lõpukonteineris ma kirjutusvahendit ei märganud, kuid kindlasti see sinna mahub. Suur aitäh! Ja kõige lõppu veel üks geotarkus ka minu poolt: Alati jäta paar tšekki rahakotti, need võivad väga marjaks ära kuluda.
Teate, selliste värisevate kätega pole ma logiraamatut veel kunagi avanud :-) Ja kurja, jälle teine! Tegemist ju nii kodukandi aardega nagu pole võimalik, reaalselt kahe minuti kaugusel kodust. Aga vat ei suutnud ma kohe loogikale pihta saada.
Tänud peitjale, ärevusega ootan siia kanti veel midagi :-)