Tulareemia

NB! Aare hooldatud 01.06.2014 kasutaja timix poolt, koordinaatide muutus.

Aare taastatud 20.08.2012 kasutaja mooritz poolt, vihje natukse muudetud, koordinaadid ja mu info sama.

Aare sai peidetud meie teisel Pakri-retkel, kus meil tegelikult ei olnudki kavatsust aaret peita. Seekord liikusime jalgratastel Suur-Pakri poole üle viimase jää. Juba teekonna algul Kurkse sadamas hoiatas Kurksevana, et eile oli just keegi läbi jää kukkundud ja peaaegu ära uppunud. Nojah...ikka läksime ka ise proovima. Jää oli juba paras löga ja vesi paljudes kohtades peal. Poole maapeale jõudisme ilma suuremate probleemideta (kui mõned küllili käimised välja arvata). Peale lõunapausi edasiliikuma hakates saime läbida ca 200m kui Pelle ilusti rattaga läbi jää sõitis, siis läks suuremaks päästeoperatsiooniks, Pelle sai küll omal jõul välja aga rattas jäi ikka auku hulpima tänu pakiraamil olevatele kottidele. Asi ise juhtus ca 100m Suur-Pakri mandripoolsemast küljest. Siis sai kaldalt lauajupid alla veetud ja Rolts riietus siis lahti, et mitte üleni märjaks saada ja läks ratast päästma. Kuna aga jää oli täiesti pude juba seal augu juures siis sai temagi karastava supluse osaliseks. Õnneks oli vesi seal ainult kaenla alla ja nii põhja toetused sai ka ratas lõpuks kuivale. Edasi siis jälle lõke püsti ja riideid kuivatama:)Igaljuhul saime ca 1,5h pärast kuivade riietega jälle liikvele ja lõpuks ka Suur-Pakrile tiiru peale.
OK, nüüd siis aardest. Aare sai jääaugust kusagil 1-1,5km kaugusele peidetud. Kohapealsete vahenditega improviseeritud aare (klaaspurgis) sisaldab: tikke, paki paber taskurätikuid, 3 tammetõru Helenilt, unine kärbes, geopeituse aardeleiu juhend, logiraamat, pliiats ja koost lahti võetud pastakas (et purki mahuks:).
Ja kust aarde nimi, tulareemia. Tegelikult otsige ise internetist, soovitavalt enne Pakritele minekut, pärast võib hilja olla :)