1 

Korjasin männipunkti riismed kokku ja suundusin suvilasse seda remontima. Karpi inspekteerides jäi küll mulje, et mingi lind on seda nokaga toksinud. Vahetasin karbi välja ja värskendasin 90% tulemasinatel markeeringuid. Äkki see aasta ei pea seda aaret rohkem hooldama :P

 11 

Pärast eelmist külastust, nädal tagasi, mõtlesin, et see aare on nüüdseks oma aja ära elanud. Aeg panna teade üles, et suve lõpus korjan kõik kokku. Üks päev lugesin aga selle aarde logisid ja hing läks hellaks. Ei saa ikka nii kergekäeliselt alla anda.

Täna võtsin ette hoolduspäeva. Kõigepealt mõtlesin kodus välja plaani, mis punkt tahab millist hooldust. Suvilas meisterdasin 1. punkti jaoks uue konteineri ja seejärel võisingi suunduda Türisalu raketibaasi seiklema. Käisin kõik punktid läbi. Igal pool oli midagi värskendada ja/või ümber teha. Loodetavasti nüüd mõneks ajaks on see aare täiesti korras. Edukaid leide!

Uus ja vana

 14 

Lühidalt:
Kõik korras. Lõpus uus konteiner ja esimeses punktis avamissüsteem parandatud.

Pikemalt:
1) Niiskevõitu logiraamat kuivas ära kamina ees.
2) Karpi rooste ja tahma sodist puhtaks küürides, avastasin, et karp on katki. Kahjuks pidin Tulemasinate kunstiteose laiali lammutama. Siiski esimene aare ja ei osanud ette näha ette kõiki võimalikke probleeme.
3) Kõik 50 tulemasinat läbisid pesu, küürimise ja 2 tunnise päikesekuivatuse. Protsessi elasid üle kõik, kuid viisaka välimuse kaotasid pea pooled.
4) Meisterdasin täiesti uue konteineri. Nii head, kui seda oli originaal, ei saanud aga kõvasti parem kui koju toodud räpakoll.
5) Ehitasin konteinerile ümbriskasti, et siis äkki ei pea lõpu pärast enam järgmiste aastate jooksul muretsema. Boonuseks pääsevad vähemalt esimesed otsijad puhaste kätega.
6) Kohapeal tutvusin nõukogude ehitusvundamendiga. Labidaga kaevasin ja raiusin põrandasse auku. Ühe suure maakiviga võitlesin tervelt pool tundi.
7) Riisusin lõpus oleva tuhakihi teise serva ja laotasin kõik maa seest tuleva liivase mulla ühtlaselt laiali. Loodetavasti takistab ka see tegu tuha levikut.
8) Lõpuks karp paika sättida, kaan peale, kolmandat korda selg ja/või pea ära lüüa ja lõpupunkt korras.
9) Viimaseks läksin käisin ka esimesest punktist läbi ja naelutasin uue kinnituse sealsele konteinerile.

See oli minu senisest 127st üles täheldatud hooldusest kõige töömahukam ja aeganõudvaim hooldus. Õpetus elust enesest - lihtsam on ikka tavaline tops kännu alla visata :P

Pärast hooldust läksin üle pika aja tuhlama raketibaasi barakkide piirkonda. Türisalu raketibaasis 7 aaret aga kummalisel kombel suurimate majade juurde pole ühtegi peidetud. Käisin ringi geopeituri pilguga ja lootsin mõnda seniavaldamata aaret kohata aga ei läinud läbi. Oli huvitav sellegi poolest. Kes teab, äkki peab terve geokollektiiv taaskord oma sammud siia seadma?

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 1 

Kurikuulsas männi punktis katki läinud konteiner sai väljavahetatud uue vastu. Ühtlasi sai tulemasinatele selle aasta esimene ring peale tehtud. Kõik vajalik on ilusti loetav ja üllatavalt hästi vastu pidanud kolme aastaga. Boonusena nägin ära maailmarekordilisi kiirusega männi vahepunkti lahenduse. Ei olegi see nii lootusetu juhtum :)

 4 

Mitteleidude joru, 354 päeva leidmata ja jutud põlengust ajasid mind kontrollima kas kõik on ikka nii nagu peab. Esimene üllatus tabas mind juba eile kui avastasin, et kohta kust muidu olen autoga sisse sõitnud, olid ette veetud betoonblokid. Keegi usin oli üht neist aga piisavalt palju eemale nihutanud. Kui auto gabariitide tunnetus on hea ja autoks pole mõni USA laev, siis saab jätkuvalt oma masinaga jalavaeva vähendada. Ma otsustasin siiski matkamise kasuks. Esimese asjana kohtasin kitsepere, üks suur kits ja kaks väikest tallekest ka. Üllatavalt kiiresti oli esimene punkt nägemise ulatuses. Kevadisest kulupõlengust polnud enam mingitki märki. Loodus oli ilusti taastunud. Esimeses punktis proovisin meelde tuletada kuidas lahendus käis ja tegin kõik vajaliku läbi. Tegin kohta, mis sobib lauaks, ühe lisavihje. Et kõik oleks tasakaalus, siis eemaldasin konteinerist ühe mõttetu vihje. Lahenduse sain kätte, geokontrolli katsetama ei hakanud, vaid läksin ülejäänusid punkte kontrollima. Ühes kohas suutsin kõrge veeseisu tõttu ka jalad märjaks saada. No varem oli see kraavipõhi kuiv olnud. Kõik punktid olid üllatavalt eeskujulikus seisundis. Mõnda asja veidi värskendasin. Kõige huvitavam üllatus tabas mind hoopis lõpust, kus keegi oli otsinud päris aaret minu konteinerist vähem kui meetri kauguselt. Maa sisse oli kaevatud auk, kust vaatas vastu erinevat metalset kola. Eeldasin, et leian logiraamatust ka vastavasisulise logi. Pärast GP ja GC lehe viimast leidu olid seal küll mõned uued logid aga keegi neist ennast augu omanikuks ei tunnistanud. Viimane logi oli isegi aastanumbriga 2017. Võite kõik julgelt otsima minna! Kaasa võtta lahtine pea, pudel vett joogiks ja pesuks (sõrmed võivad mustaks saada), natukene vaba aega ja hea tuju.

 1 

Võtsin kätte ja otsustasin teha väikese hoolduse enda tulemasina aardele. Mõnusate jalutuskäikude tulemusel jäi silma mitmeid väikeseid probleeme, kuid ka punkte mis olid isegi paremini kui ennem. Need mis vajasid suuremat hoolt tarisin suvilasse kaasa ja viisin järgmisel päeval tagasi. Käisin piilumas ka raketibaasi suurimat rändrahnu ja imestan, et sellel pole ühtegi pärimust ega isegi nime. Aaret ma sinna aga ei pane. Olen ju piirkonna punkte täis toppinud ja see jääb sinna alasse.

1) Lõpus olev logiraamat näeb nüüdsest välja jälle selline nagu algselt.

2) Üks punkt kus Mooritz näitas oma naiselikku jõudu sai endale uue kuue.

3) Kurikuulsas männipunktis muutus üks vihje, sest vihje enam ei pädenud ja oli ajaga muutunud vähe teistsuguseks. Lisaks paigutasin ühe Cricketi juurde koos ühe võõrobjektiga.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

 11 

Olen nüüdseks konsulteerinud nii leidjatega kui ka osade mitteleidjatega. Uurinud välja kõik head ja vead. Täna otsustasin võtta vastu otsuse, et missugune ma tahan, et mu esimene aare oleks. Esimeseks variandiks oli jätta nii nagu kõik on ja leidjateks saavad need kellel rohkem kõneaega, teravam kirves või tõepoolest kannatust ja oskusi. Teiseks variandiks oli kohandada seda aaret natukene keskmise geopeituri järgi lihtsamaks.

Alustasin kõigepealt kõigile peavalu tekitanud punktist. Andsin konteinerile uue välise hingamise. Lahenduse idee jäi samaks kuid lisandusid mõned abinüansid, mis peaks õigele teele suunama. Esimesse punkti panin ka väikese abivihje. Vihjete lugemine ei ole muidugi kohustuslik ja kõike võib enda jaoks müsteeriumina hoida.

Lõpp pakkus mulle endalegi üllatust kuivõrd käsimäärivaks see osutus. Ideid on kuidas seda probleemi lahendada aga teostus vajab saekaatri külastust. Otsustasin lihtsama vastupanu teed minna ja ehitasin teistsuguse maskeeringu, mille abil peaksid ehk käed võrdlemisi puhtaks jääma. Kui kogemata siiski ära määrid ennast, siis konteineris asub nüüd abivahend kätepuhastamiseks.

Nüüdsest võivad otsima tulla ka need geopeiturid kellel telki käepärast pole. Kui telefoni levi puudub, siis samuti ei pea kartma. Kõike õigesti tehes ei tohiks jalgsi läbides tundigi kuluda. Tänud kõigile senistele külastajatele, kes jaganud nii kiitust kui kasulikku kriitikat. Ainult niimoodi saabki üks aare areneda paremuse poole :)

 4 

Läksin jalutama ideega peita enda teine aare. Otsustasin aga ennem üle vaadata mis vahepeal vähem kui nädalaga mu multimõistatuse juures toimunud on. Ma usun, et see juhtub igal geopeituril kes esimest korda oma esimest aaret üle läheb vaatama. Täpne omadussõna on ahastus. Ainult üks punkt oli nii nagu peab. Kõikides teistes oli midagi puudu, lammutatud, lõhutud. Üks puu mis oli peites ilusti 90 kraadi taeva poole oli nüüd paralleelselt maaga. Laud, mille kokku ehitasin esimese punkti mugavama lahendamise jaoks oli laiali pekstud ja nii jäetud. Lisaks oli väga palju muid nipet-näpet asju. Ehitasin ja hooldasin nii palju kui sain. Mõnda kohta lisasin ka superattack liimi natukene ehk peab paremini. Männi punktist eemaldasin ühe segava faktori, sest mul endalgi tekkis natukene raskusi koordinaatide kätte saamisega. Kogu üritus võttis aga nii kaua aega, et õlu sai otsa ja päikesevalgus hakkas lõppema, seega uus aare jäi sel korral peitmata. Seoses antud aardega olin raketibaasis 4ndat korda. Märkasin aga juba 3ndat korda samas kohas ühte autot. Kui olin oma tegevuse lõpetanud, siis see auto just lahkus. Läksin uurima mis toimub. Käisid suuremat sorti väljakaevamistööd. Keegi oli leidnud venelaste "prügihunniku". Kõrvale oli visatud kõik väärtusetum kraam, mis paistis samuti huvitav. See kõik mis mikrobussiga minema tassitud on aga jääb saladuseks.