22.septembril 1902. aastal jõuti Keila-Haapsalu raudtee sihiajamistöödega lõpule. Vasalemma jaama rajamisel oli takistuseks mõisnike omavaheline vaidlus asukoha suhtes, ühed tahtsid peatuspaika Vaheperesse, teised rohkem Vasalemma. Esimene vedur Keilast Haapsallu sõitis 10. augustil 1904. Eelnevalt oli juba avatud Keila-Riisipere raudteelõik. Detsembris 1904 avati Haapsalu liin ajutiseks ning 1.nov. 1905 pidevaks liikluseks. 1914. aastal oli Vasalemma jaamas platvormi asemel liivahunnik ning jaamahoonet veel ei olnud. Vasalemma jaamahoonet hakati ehitama 1914 ja valmis eriprojekti järgi 1918. aastal. Esialgu ametlikku reisijate peatuskohta ei olnud, vaid oli kaubajaam. 1919. aasta sõiduplaanis oli juba Vasalemma jaam sisse märgitud. 1960-ndateks aastateks oli Vasalemma jaamas üks lühike ja üks pikk reisijate platvorm. 15.juulil 1965 avati pidulikult Vasalemma-Keila elektriraudtee. 1967. aastal töötas Vasalemma jaamas 25-26 teenistujat. 4. septembriks 1981 pikendati kontaktliinid ja elektrirongide liiklus Riisipereni. Eesti taasiseseisvumise järel kadus kahjuks jaamahoone funktsioon reisijate ootesaalina ja piletikassa asukohana. Välisuks jäi tavainimesele suletuks. Alles jäi funktioon dispetšeripunktina, seetõttu on jaama seisukord säilinud kuigivõrd rahuldavana. Kahjuks oli jaamakell lõhutud vandaalide poolt ning see eemaldati seinalt. Seoses uute rongide tellimisega 2000 aastatel lammutati vanad perroonid ja uus madal platvorm valmis 2010. Loodetavasti näeb ka väsinud ilmega jaamahoone tulevikus paremaid päevi ja see renoveeritakse ilusaks.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Aardest.

Tegu on lihtsa multi-mõistatusaardega, kus tuleb leida jaama kompleksi kuuluvaid objekte. Algus on perroonil, lõppaare jaama lähedal. Kui tulete rongiga või saabute muul viisil juhuslikult kohale rongi saabumise/väljumise ajaks - oodake mugude lahkumist ja alles siis tegutsege!

NB! Palun logides diskreetsust!.