Osalesin sellel esimesel Mega sündmusel. Jäääb meelde. Aitäh!

Väga tore üritus oli!

 13 

Kuna olen aidanud korraldada suuri spordiüritusi, siis tean mida korraldamine tähendab. Kahjuks elan natuke kaugel ja eelneval nädalal oli vaja korraldada muud üritust, siis seekord abistada ei saanud. Seda enam soovin tänada kõiki, kes ürituse õnnestumisele oma osa andsid! Tubli töö!
Poker runi ja kiikingu jätsin teistele, aga ülejäänud asjad proovisin koos heade kaaslastega ära. Sain leitud oma esimesed laboriaarded ja esimese mega-aarde, näha mitmeid vanu tuttavaid ja soetada uusi, leida ümbrusest mõned seni käimata aarded, tormata järele ööaardele, isegi ühe burksi sõin üle ma ei tea kui pika pausi.
Mega palju tänu kõigile, kes ürituse õnnestumisele kaasa aitasid!

 15 

Poker run võttis oodatust palju rohkem aega, nii palju, et pidime jalgpalli läbi Soome raadio kuulama. Kahe aarde juures kohtasime välismaalasi ning sai head juttu aetud. Enne Vanamõisa minekut käisime Sauel, et Ikside redeliga puu otsast aare saada. Enne meid oli kaks seltskonda soomlasi leidnud. Köied olid kaasas?? Kui sündmusele jõudsime, otsis suur grupp MEGA tavalist aaret. Jätsime selle hilisemaks, äkki saab siis ise mõistatada. Ega ei saanud küll, sest rahvamass ei lõppenud. Viskasin oma pokkerikäe letti ning Royal Flushi asemel tuli järjest kaardid: jokker, 2, 3, 6, 9, äss. Õnne mul küll polnud. Leedukad müüsid odavalt head geokraami. Saab nüüd mõned veealused aarded peita. Ikka sellised mida lihtsurelikud ilma sukeldumisvarustuseta leida saavad. Kui jaanituli süüdati, läksime oma grillvorste küpsetama ning peale seda hakkas jalgpall. Vaatasime tõkkepuu kõrval terassil ning seal oli palju sakslasi, kes emotsioonikalt kaasa elasid. Kui kell sai 23:40 siis otsisin internetis, kus küll see ööaare jääb. Pärast saime teada, et mujal avaldati. Aga vist poleks tahtnudki vihmaga metsa minna. Pärast läksime eestlaste istungile kus sai huvitavaid Phantomi mõistatusi kuulatud ning Thunderi tiku mõistatuse üle pead murtud. Tänan korraldajaid ja kõige rohkem vabatahtlikke, kelleta selliseid üritusi pole võimalik teha.

 19 

Alati on raske hakata kirjutama millestki, mis on sind sõnatuks võtnud. Ja see sündmus, mis ühtlasi oli meie esimene, võttis meid sõnatuks.

Aga kõigest järjekorras. Palju ei puudunud, et ma oleks ka selle aasta jaani sündmuse logisid lugenud, pilte vaadanud ja siis oma kurva sinise molliga logi sinna juurde kirjutanud. Polnud ju me ametlikult registreerinud ega midagi, sest eks ma kergelt pelgasin seda Mega sündmust. Arvasin, et plats tihedalt rahvast täis ja ei leia tuttavaid üleski. Aga Laur oli see, kes minuga ühendust võttis ja küsis, et kas ma ikka tulen. Mainis nii moka otsast midagi auhindadega seoses. No ma siis hakkasin mõtlema, et mis pattu ma nüüd teinud olen, et mind kohe nii rahva ette vaja kutsuda on :D Aga ma sain oma tuleku kõhklustest jagu ja laupäeval olime õhtu hakul kohal.

Kõigepealt soetasime väravas omale sinise (ei mitte molli) ja selle peale anti veel igast nänni kah :) Esmapilgul ei suutnud ühtegi tuttavat nägu tuvastada, aga õige pea jäid siiski silma Esko ja Karl. Samas olid ka Maris, Marje ja veel paljud. Õige pea ilmus kuskilt välja ka Paavo! Esmased jutud aetud, läksime platisle tutvumistiiru tegema. Enne tulekut olime noorgeopeituriga arutanud, et keda me kindlalt kohata tahaksime (keda me veel varem kohanud polnud) ja nende seas olid ka Rudolf ja Matu. Ma ütlesin veel, et nemad tunneme selle järgi ära, et Rudolfil on alati kaabu peas :D No ja varsti see kaabu paistiski :) Õige pea märkasime Ethelit oma väikse tiigriga ning samas oli ka Härra Leiutaja isiklikult! Peagi rääkis Ethel Wetsu minekust ja et kas meil ka vaja…. ja meil oli ka vaja. Aga sellest pikemalt juba õige aarde juures. Kui Wetsus käidud ja me pinkide juurde tagasi jõudsime, oli Nuffi’gi oma (ilmselt 4.0) peidukast välja ilmunud. Välja ilmus ka Janar, kellele said kõik kohe otse välja öelda, et mis tema aaretest arvatakse. Loodetavasti on ta selliste positiivsete helilainetega harjunud.

Varsti tuligi see hetk, kus lavale ilmus Paavo ja kõlas sõna "auhinnad". Täpset järjekorda enam ei mäletagi, aga mingil hetkel käis laval Esko, kes oli oma igavesti ägedate logidega eelmisel perioodil terve hunniku teiste geopeiturite pöidlaid kokku ajanud ja selle eest ta nüüd rahva ette astuma pidigi. Ja oh üllatust, mina olin oma mitteleidmistega georahvale niipalju korda läinud, et ka mind kutsuti lavale oma nägu näitama. Viimasel ajal olen ma tegelikult selle mitteleidmise suure laiskuse tõttu unarusse jätnud. No lihtsalt kui järgemööda satud nii ägedate aarete peale, siis katsu sa mitte leida, isegi kui viitsimist mitteleiuks oleks. Ma tänan teid kõiki, kellele minu mitteleidmised korda läksid!

Sündmus edenes ja mingil hetkel avastasin ma end polte seibitamas, aga sellest ka juba ühes teises logis. Samuti sai käidud Etheli ja Annega üht lähedal asuvat aaret leidmas. Mingil hetkel saabus ettenähtud jahutus vihma näol. Kavast ma küll selle saabumist välja ei lugenud, aga ju siis oli see rida trükkimise ajal kogemata välja jäänud.

Ja siis tuli õhtu pärl: ööaare. Olime seda juba viimased tund aega pingsalt oodanud. Ajasin siis oma telefoni pöördesse ja olin valmis koordinaate sisestama. Aga oh sa sindrinahk, öeldi ainult, et minge nulli. Enne kui ma midagi aru saama hakkasin, oli null juba hõivatud. Ja enne kui üks seltskond nullis midagi aru sai, oli teine seltskond juba järgmise punkti juures. Ja nii see juhtuski, et palju geopeitureid oli korraga karjamaa väravas. Vaatasime seal seda kaka hoiatuse silti ja siis…. kõik see geopeitur tuiskas väravast sisse ja kapjade plaginal üle miinivälja õkva metsa poole. Noorgeopeitur aga õhutas mind takka, et ikka kiiremini, kiiremini. Mina siis klõbistasin ka oma kapju, ise ei jagand veel ööd ega mütsi. Mingil hetkel sain aru, et olen teistest üsna ees. Ees olid ka Priit ja Reigo. No eks me noorgeopeituriga nende järel tuhisesime. Mina hakkasin selleks hetkeks juba mütsi jagama. Ööd oli niisamagi näha. Ja siis järsku, kui aardelõhna juba tunda oli, kargas metsast välja Madis… ei ei hunt ikka :D Tungisime metsa, kohtasime uinuvat punamütsikest vihmavarjuga toolil magamas ja nägime džinni kirstust tõusmas. Õige pea kostus Reigo konkreetne “Names!”. Tagasihoidlik vaikus. Kuna aega polnud, siis STF reale kirjutati CRYPT12. Ja kui me siis metsast välja saime, nägime seda, mida kartnud olime: kümnete meetrite pikkune logijärjekord. Sellist asja näeb vist ainult MEGA’l!

Platsile tagasi jõudes olid kõik juba kuhugi ära kadunud ja ega meilgi oli aeg minna, Saue ööaare ootas…

Igatahes selle lühikese logi lõpetuseks jääb öelda vaid 3*4: SIGA LAHE MEGA! Korraldajatele suured tänud! Te tegite selle ära!

Me täname!

 8 

Täitsa super üritus oli. Suured-suured tänud korraldajatele, teistele vabatahtlikele ja loomulikult ka kõigile, kes viitsisid ennast selle palavusega sinna kohale vedada!

 21 

Jaa, vägev värk. See oli jalustrabav, kui esinduslik kõik oli. Loodetavasti oli üritus ka kõigi külaliste jaoks maailmatasemel. Äge, et pokkerijooks tekitas ka minusuguses flegmas mitmepäevast adrelaliinitulva. Aitäh seikluse ja toredate kohtumiste eest. Oleks nagu kinkeraamatus jalutanud - nii kenad ja huvitavad kohad-aarded. Ka nähtud kohtades oli tore jälle olla. Sai seigeldud nii tõukerattal, kuudis, rattal ja kepikõndi tehes, vahepeal anti isegi kenake kaasmängija sülle. Kuigi seltskonnast ma tavaliselt hoidun (vabandan) oli eriline õnn sellisel aastal meelespeetud olla. Olen uhke et avanes harukorde võimalus ameerikamaa konna musitada ja puha. Aitäh kõigile õnnitluste eest! Eriline tänu ööaarde vedajatele, õnnestus ka sinna sattuda. Olen uhke, et nii targad, andekad ja tublid kaasmängijad meil olemas on. Tänan teid. Võibolla õnnestub kunagi ka tänuvõlga kuidagi vähendada. Samas sooviks minule osaks saanut ka teistele.

mega!

 17 

Jah, nüüd ongi siis lõpuks see nii kaua oodatud üritus ära toimunud ning emotsioone igasuguseid. Kui see kõik nüüd lühidalt kokku võtta, siis võiks öelda, et siin oli olemas kõik, mida üheks vägevaks geoürituseks vaja on: väga palju erinevaid geopeitureid väga paljudest erinevatest riikidest, huvitav meelelahutus, teistsugused aarded, mida muidu ei saa ning laialdased võimalused oma geovarustust täiendada. Minu jaoks oli aga õhtu üks põnevamaid osi vaadata Itaalia-Saksamaa veerandfinaali, kui mind ümbritsesid igast suunast tulihingelised sakslastest fännid. Igatahes põnevaim penaltiseeria vaatamise kogemus, mis mul kunagi olnud on. Nii rõõmsad ja lärmakad olid sakslased peale võitu. Ja pärast seda sai muidugi ka kitsamas eestlaste ringis juttu puhutud ning mõistatusi nauditud. Loodetavasti ei jää see Eesti viimaseks MEGAks ning ehk kunagi kauges tulevikus veel midagi niivõrd mastaapset meie pisikeses Eestis kordub. Aitäh korraldajatele ning vabatahtlikele, tänu kellele see üritus niivõrd hästi õnnestus. SUPER!!!

 8 

Väga väga tore sündmus. Ei oskagi midagi rohkemat öelda- sõnatu.

Sügav kummardus korraldajatele!

 22 

Tänud toreda ürituse eest. Kui ka viperusi esines, siis kõrvalt see välja ei paistnud. Igati hea mulje jäi.
Kahju kuulda, et suur osa soovijatest ei jõudnud ööaaret otsima. Eks oli tegu infopuudusega, sest just ühe ajal selle kokku pakkisimegi, kui plats juba inimtühi oli. Kahju, et jalkainimesed kahe silma vahele jäid. Aga et sel korral oli tegu mehitatud lõpuga, kus lausa 3 inimest istusid, siis võib nende koju mineku soovi ka mõista. Omalt poolt võin lohutuseks öelda, et on plaan kasutatud lahendus püsiaardeks muuta. Teda on küll vaja selleks tugevalt mugandada, põhiliselt just toitelahenduse koha pealt. Siinkohal ka üleskutse: asi edeneks oluliselt kiiremini, kui löödaks kampa ja aidataks leida sobiv uus asukoht. Praegune on ikkagi igapäevaselt koplina kasutuses. Samuti tuleb vahepunktid viia päiksepatareide toitele- kui kellegil on selles vallas midagi pakkuda, siis palun. Ja lõpuks lõpp- püsiaare ei saa olla mehitatud, ehk et see tuleb ka uus teha. Aga ikka vähemalt sama lööv.
Loodan, et vähemalt need, kes ööaaret said otsida, sellega ka rahule jäid.

Kummardus kõigile korraldajatele!
Täname :)

Olin olnud igasugustel erinevatel sündmustel kuni gigani välja, kuid mega oli kuidagi vahele jäänud. Ning nüüd toodi see otse koduukse alla. 100% kordaläinud üritus, tänan korraldajaid!

Leitud ja logitud.

 12 

Joomaijoo, ei oskagi kohe kolm kuud hiljem kusagilt pihta hakata. Ega osanuks ka kolm päeva pärast geojaanipäeva, sest seda kõike oli lihtsalt nii palju, meeldivalt palju. Hakkan siis algusest, kust asjad ikka tavaliselt algavad.
Olin ka otsapidi ettevalmistavas korralduskomitees. Rohkem küll ideedega e. nõuga, mitte jõuga, sest päris korraldamiseks eriti aega ei leidnud. Seda enam respekt ja musttuhat tänusõna kõikidele eestvedajatele, peakorraldajatele, kaaskorraldajatele, vabatahtlikele, sunnismaistele, igat värvi särklastele ja kõigile teistele, kes õnnestunud sündmuse õnnestumisele oma panuse andsid - ja neid oli meie hulgas ikka mitmeid-setmeid kümneid.
Üks minu rakendumata ideedest (sest ma ju suutsin vaid ideid pritsida, mitte midagi päriselt korda saata - nagu ma juba aasta tagasi JPBarrile lubasin) oli e-riigile kohane e-logiraamat. Idee oli, et iga tulija tipib oma kasutajanime sisse, mispeale see kuvatakse suurel teretulemast ekraanil või pahvatatakse välja suitsupilve või loetakse kõva elektroonse häälega ette vms. Äkki siis järgmine kord.
Siiski-siiski, ühe füüsilise, päris ettevalmistuse tegin ka mina - vedasime eelmisel päeval koos Marguse ja Lauriga Suurupist koormatäie lõkkematerjali, et sooja ja valgust oleks kauem. Projekt võttis kokku 2-3 tundi. Suur oli aga meie üllatus, kui kohale jõudes nägime eeskujulikult laotud võimast lõket.. Kes selle tegi, ei teadnud meie korraldajad ega platsi pakkujad. Ladusime oma toodu siis ooteloleva lõkke kõrvale viisakalt maha, et sõndmuse ajal lõkkele hagu juurde anda. Veel suurem oli meie üllatus, kui järgmine päev seda hunnikut enam lõkke kõrval polnud - ja taas ei teadnud mitte keegi ei meist ega kohalikest, kuhu me toodud puud said :-D Õnneks piisas ka olemasolevast suurest lõkkest. Selline müstiline puulugu siis.
Sündmuse keskpäeval veeresime bossilt kohale, parkisime end telkla tagaotsa, kuhu hiljem telk erekteerida. No ja siis suundusime sündmust nautima. See oli nagu geojaanipäev ikka, ainult osalejaid oli 5-7 korda rohkem. Mis oli omamoodi huvitav ja vahva. Mida rohkem, seda uhke nagu vanasõnagi kostab. Kui ei ole just halba asja.
Ringi jalutades kohtasime kümneid ja kümneid kohalikke mängijaid ja sadu-sadu võõramaiseid nägusid. Esimese emotsiooniostuna soetasin kohe Inga ja Aigari käest geopeituse lauamängimängu FTF (mida pole küll kolm kuud mängima saanud, aga pimedad sügisõhtu alles ees). Ostuga kaasnes ka parasjagu kahepoolset segadust, millega oleksin vist isegi tulu teeninud või vähemalt kauba tasuta saanud, aga ka ise väikeettevõtuse viljeleja ja üldiselt ausa inimesena ei suutnud ma sellisel ebaõiglusel sündida lasta ning surusin tagastatava kümneka ikka sinna taskusse, kuhu see saama pidi.
Sündmus kulges nagu geojaanipäev ikka. Ainult jällegi, hulgaliselt rohkemate tegevustega. Ka mina ei jäänud sellest puutumata. Admin Carolina tõdes juba eos, et sel aastal on kõik teistmoodi ning AA jt auhinnatud pean ette lugema mina. Edeva inimesena ei punninud ma pikalt vastu, eriti veel kallile adminile :-) Nii me seal laval koos maskott Konnaga veerandtunni etlesimegi. Loodan, et suutsin balanseerida kõigi külaliste jaoks inglise ja eesti keelega ning kellelgi midagi suurt arusaamatuks ei jäänud. Palju õnne kõikidele AA 2015 auhinnatutele, kes said see aasta m.h. korralikud taskulambid, aardepeitmiseks vajalikku kraami, diplomid ja veel hulgaliselt nodi. AA esikolmik lisaks veel uhked karikad.
Kui laval töö tehtud ja vihma veel polnud, käskis Marje mul ka kiikingut teha. Kuna ühel varasemal geojaanil olen üle võlli juba punnitanud ja mäletasin seda pingutust, ei saanud ka nüüd kasutamata jätta. Ants, kes mind juhendas oli super tasemel kiikingukoolitaja. Siiani tegin üle võlli ainult toore jõuga, täna sain ka natukene tehnikat üritada. Kui pea alaspidi oli, kippus see muidu untsu minema, aga appi tuli taas toores jõud :-) Igatahes tegin üle nii pika kui hiljem ka lühikese aisadega kiikedel. Ants kutsus mind isegi seeniorite trenni. Aitäh, Ants! :-D Mina tea, äkki kunagi lähengi.
Jõmin ja jutukõmin võtsid hoogu ning ühel hetkel avastasin end ehteestlastlikult ikka pidupaiga telkla nurgas grilli ja lõkke äärest koos teiste omasugustega. Sööki-jooki jagus tundideks, juttu loomulikult hommikuni! Kui ma nüüd kolm kuud hiljem veebis logides ei eksi, olime Esko ja Reigoga tüüpiliselt viimased, kui kell pea 05 sai.
Enne mahamurdumist tuli veel ka ööaaret nautida, sest Taxu jt meistritööd ei saanud ju lörri lasta. Selleks ootasime muidugi suurte masside lehmakookide vahel ukerdamise ära, see ööjooks oli omamoodi naljakas vaatepilt :-) Ise läksime väiksema pundiga ja kõik sujus kenasti. Kuni ühel hetkel miski tont põõsast välja kargas ja meid ära süüa tahtis. Appi-appi! Õnneks olid meil õppinud mehed ja rootsi riistad kaasas, millega hunti nülgida. Kõik jäid siiski ellu ja terveks. Me saime metsa ja kile all ööaarde lõpu imeasja katsetada, mida enne näinud polnud. Väga vinge, kõik toimis ja ööaare oli meeldejääv. Võimas ettevalmistus, kindlasti sobis ka külalistele.
Hommikul sai veel pisku koristust tehtud, kuigi eelmisel päeval ja õhtul koristasin isegi rohkem sodi jooksvalt ära. S,t, külalised olid üle keskmise viisakad. ja platsi rentniku pole ilmselt eal nii puhast kohta tagasi vastu võtnud. Oleme viisakad tegijad!
Lõpetuseks. Koht oli sellise rahvahulga ja sündmuse jaoks ideaalne, seda kiitsid kõik, ka kaugelt tulijad. Tegevused ja korraldus sujusid vähemalt külaliste jaoks ladusalt. Kindlasti korraldajate une, närvide ja pingutuse hinnaga, aga see ei paistnud õnneks välja. Ainus vahepealne jura olid õhtupoolsed vihmahood, ent õnneks enamus sündmust toimus siiski lõõskava suvepäiksega. Kokkuvõtteks said paljud Eesti peitjad nii mega kui ka kõikide oma aarete logidest ülivõrdeid lugeda. Ja just nii see sündmus külaliste jaoks oligi. Super!
"Õnneks" tuleb meil 2017. aastal taas tavapärane väike ja kodukootud geojaanipäev nagu keegi enne sündmust tabavalt tõdes. Ja enne seda vast veel mitukümmend-vahvat sündmust. Jääme lõbusalt nägudeni, mu geosemud!

Nii võib

Admin annab peaauhinda üle

Kiikingu viiking

Ööaare - vau!

Öölõke

Pidu kestis seni

Aitäh, head ööd! I-D

Tore oli, täname korraldajaid!

 14 

Meenutusi megasündmuselt läbi märksõnade.

Vabatahtlikud. Kollasärgid olid esimesed, kes kohale jõudes kohe silma torkasid. Olen veendunud, et suuresti tänu neile sujus ka kogu sündmuse korraldus oluliste tõrgeteta, hoolimata siinmail seninägematust georahvamassist. Aitäh!

Sunniviisilised. Ehk siis need korraldajad, kes ei olnud vabatahtlikud :P Kui kollastel tekkis vahetevahel hetki, kus nad natuke puhata ja mängida ka said, siis eritunnustega musta särgi kandjad paistsid üsna pidevalt rakkes olema. Kõik oli hästi läbimõeldud ning teostus igati Eesti mega vääriline. Põhjalik eeltöö paistis silma igal sammul, kes vähegi tähelepanu pööras. Hästi tehtud!

Muidumehed. Näiteks ülekaalulised skandinaavlased. Ja ülemeelikud lätlased. Ja ülevoolavad sakslased. Ja üleöö ekseurooplastest inglased. Ja ülelombi jänkid. Ja üleüldse peaaegu kõik, vast veidi üle veerandi olid ikka omad ka. Eks minagi kuulusin nende hulka, kel megasündmusel kohustused puudusid ning jäi rahulikult aega tegeleda kõigega, mis parasjagu huvitav tundus.

Ülevõllitajad. Tavalinegi kiikumine või ühe koha peal tiirlev karusell avaldavad mulle kummalist mõju, mis pigem ebameeldiva poole kaldub. Loodus on inimese niimoodi ehitanud, et sisekõrva ja silmade poolt tajutava informatsiooni konflikti korral teeb aju loogilise järelduse: tarbitud mürgine seen tuleks organismist kiiremas korras väljutada :o) Ilmselt lähevad mul anduritest protsessorini keskmisest pikemad juhtmed, mistõttu konflikt tekib võrdlemisi varakult. Seega jätsin kiikingu parem proovimata. Kuitahes ekstreemsetel "ameerika mägedel" pole aga näiteks midagi häda, sest silm jõuab tasakaaluelundi tajutavat füüsikat reaalajas jälgida ning kinnitada - ülekuumenemist ei teki.

MEGA Estonia. See lähim tavaline aare siis, mitte sündmus ise. Jube palju uudistajaid oli. Läksin ruttu mööda, et mitte liiga vara liiga targaks saada.

Poker Run. Been there, done that, skipped running this time.

Lab Cache. See tundus põnev. Haruldus pealegi. Karliga koos ajasime jälgi, kõikse keerulisem oli õige otsa peale saamine. Siis kui alustamise saladus lõpuks avanes, läks muuga juba märksa libedamalt. Tegime tiiru ümbruskonnas ja saime üht-teist huvitavat näha-proovida. Laboriaarded luuakse üldiselt vist uute ideede testimiseks? Minu jaoks see kergelt Suveseikluse-hõnguline kontseptsioon igatahes täitsa toimis.

Rändaarded. Meh... Me oleme siin maal vist kvaliteetaaretega nii ära hellitatud, et need imporditud paberinutsakad jätsid kuidagi eriti lahja mulje.

MEGA Estonia. Vara veel.

Esmaleid. Selle mängu ma pidin saama! Ja sain ka, oma arust suht odavalt isegi, kuigi hiljem tahtis kaupmees ostjatele lausa peale maksta :P Minu eksemplar seisab siiani kiles veel, eks ta ootab pimedaid talveõhtuid, mil õues geopeitumine vähem ahvatleb.

Taaskohtumised. Megasündmuse vaieldamatuks plussiks tuleb lugeda asjaolu, et lisaks uutele tutvustele tekib võimalus näha peaaegu kõiki, keda üldse kohalikel georadadel varem trehvanud. Kuna aktiivne geopeitur on sihuke seikleja tüüpi tegelane, siis isegi võrdlemisi lühikese aja möödudes kogeb ta nii mõndagi, millest teistele pajatada. Igav säärases seltskonnas juba ei hakka!

Autasustamine. Megale kohaselt oli mitu kõnepidajat ja mitu vooru auhindu. Kõik lavale kutsutud said antenniga konnale high four visata ning nännikoti vastu võtta, mille sisu ärgitab muuseas veelgi veealuseid aardeid juurde peitma :P Nii et akvalang standardvarustusse!

MEGA Estonia. Lõpuks tundus nulli ümbrus üsna vaba, saime väiksema grupiga ise pusida. Lahe mänguasi.

Chill & grill. Polekala küll polnud, aga tema kingitus oli ühes ning see jagunes kenasti õhtul telgiplatsi nurgas eestlaste grilliseltskonna vahel ära. Nuffi oli loomulikult meiega :o) Ja Thunder, kes õpetas kõiki tikkudega mängima. Ja veel kümmekond aktiivsemat tegijat, kes parasjagu korraldamisega ametis polnud. Jalgpall võib olla parem kui Elina Born, aga mõnus õhtune geochilli ring rules them all.

Ööaare. Ise magasin maha. Sattus pikem telefonikõne ebasobival hetkel, oleks muidugi edasi lükanud kui teadnuks, et aare muutub nii kiirelt kättesaamatuks. Ehk õnnestub seda mingil kujul siiski veel kunagi näha. Pisut lootust justkui anti.

Tänusõnad. Aitäh korraldajatele, kes ei mõtle mitte lihtsalt suurelt, vaid megasuurelt. Ja julgevad niimoodi ette võtta ka. Aitäh vabatahtlikele, kellepoolne megapanus aitas tagada meeldivalt kulgenud ning kokkuvõttes väga hästi õnnestunud sündmuse. Aitäh kõigile tulijatele, tänu teie kohalolule need paar päeva üldse megaks kvalifitseerusid.

GIGA Estonia. Vara veel?

Väga äge / Tänud korraldajatele ! Ja erilised tänud pälvib Poker-Run !

Mega äge ... mega mõnus ... mega tore rahvas ... mega tänud.

 4 

Veel enne kui päris asjaks läks, siis meie oma seltskonnaga oleme kindlasti suure-suure tänu võlgu Marjele ja Paavole, kelle õuele me eelneval õhtul lõket tegema ja telkima sadasime. Enne ärasõitu järgmisel päeval söödeti isegi kõht täis, nii et veel kord aitäh teile! Ägedad olete ikka :)

Mis geojaani päeva puudutab, siis meie seltskonnaga lõime aktiivselt kaasa ja nautisime Poker run-i, kus me muidugi midagi ei võitnud, aga siinkohal oli vist küll osavõtt võidust tähtsam, kuna pakkus neljaks tunniks tõeliselt kvaliteetset meelelahutust. Ühes kohas, kus autoga saime kaartidest ca 400 meetri peale teenisin auga välja just selle run osa, kuna aeg juba pitsitas ja ümbrikud vajasid otsimist.

Laagriplatsil jätkus juttu geokolleegidega terveks õhtuks, eriti vahva oli sealjuures vaadata, kuidas troopilised vihmahood inimesi sekunditega varju alla koonduma sundisid.

Mingi hetk hakkasid levima jutud ka ööaarde tuleku kohta ja loomulikult olime me natuke eemal, kui ühtäkki tohutu rahvamass üle karjamaa mingis suunas vajus. Üritasime siis omadel jõududel sotti saada, kuidas inimesed just sinna minna otsustasid, aga ega ei saanud küll. Alles siis, kui esimesed hakkasid naasema ja kinnitasid asja õigsust, lõime kampa pagarite tiimi ja nende muljetavaldava taskulambiga ning läksime ka mööda sissetallatud geomaanteed lõppu välja.

Pärast veetsime hea seltskonnaga veel kvaliteetaega sisuliselt esimeste hommikukiirteni, kus üks peamisi meelelahutusi oli inimeste väsinud ja vintis ajude krussikeeramine tikumõistatustega.

Lõpetuseks tahaks jagada hästi palju kiidu- ja tänusõnu kõikidele korraldajatele, kes te tegite ära tohutu töö üpris ebarealistlikult lühikese ajaga. Minu poolt samuti suur aitäh teile!

 12 

Megaürituse päev oli nii muljeid ja emotsioone täis, et kõiki neid ei jõuaks ka parima tahtmise juures kirja panna. Püüan siiski lühidalt olulisema kokku võtta.

• Äratus toimus umbes väravate ametliku avamisega samal ajal, paarkümmend kilomeetrit eemal, pehme samblavaiba peal, suure tamme varjus. Muhedat hommikujuttu jätkus veel paariks tunniks ja isegi kõht toideti täis. Siinkohal igavene au ja hiilgus Marjele, kes oli nõus kaugelt lõunast tulnud pagulased enda hoolde võtma :)

• Poker Run. Põhiline päevane tegevus. Esimesena ründasime metabentoniidi boonuspunkti. Karp oli küll tühi, aga kuna kaks tiimiliiget polnud seal varem käinud, läks käik igati täie ette. Ja sandaalidega oli seal pagana külm. Edasi paigutasime ühe auto Keilasse ja asusime kellaosuti suunas punkte läbima. Kohad olid valdavalt tuttavad, aga paaris kohas oleks küll tahtnud kauem nautida ja/või aardeid logida. Aga ei, aeg pressis takka. Viimase punkti noppisime tund enne kella kukkumist ja lõpuks oli aega vabamalt hingata. Kuigi Gertrud nägi hirmsat vaeva oma sensitiivivõimete kanaliseerimise ja ümbrike jaotamisega, jäi meil kamba peale parimaks tulemuseks ikkagi paar kunni :)

• Igatahes, nüüd läks peoks. Juttu, vaatamist ja uudistamist jätkus nii palju, et ühtäkki oligi juba kõnede ja auhindade aeg käes. Aplaus veel kord superaarete peitjatele ja kõigile teistele silmapaistvatele! Tore näha, et ka välismaalased asjale kaasa elasid.

• Kui ametlik osa (meie arvates) möödas oli, hajusime jälle kuhugi jutustama. Suur oli mu imestus, kui laekus Liis punase kotikesega, mille ma võitnud olevat. Mis mõttes, ma ei võida ju kunagi midagi? :D Aitäh igatahes, pean veel mõtlema, mida selle mündiga ette võtta.

• Õhtused hoovihmad koos lõkkega lisasid sürri elemendi, kuidas poolele platsile hajunud jutustav rahvamass kümne sekundiga varju alla jõuab ja vihma lõppedes kohe jälle vaikselt laiali hajub.

• Vahepeal veetsime aega värava ja vetsu juures ning viimase juurest naastes kappas järsku rahvas vastu: "ööaare!" Jalutasime rahulikult platsi keskele tagasi ja vaatasime, kuidas mass pika sabana üle miinivälja lookleb. Kes? Mis? Kus? Koordinaadid? UV-lamp? Möh? Kui esimesed tagasi jõudsid ja kinnitasid, et tõesti tuleb sinnapoole minna, võtsime Pagarite prožektorile sappa ja suundusime samuti miinivälja-pimeorienteerumist harrastama. Küll öös leidus hääli ja silmi, aga mitmekesi ikka julgem. Ja no siis see lõpp :D Ägedad olete, kõik te! Uskumatult.

• Õhtu jätkus juba karavanipargi nurgas lõkkejuttude ja tikumõistatustega, meenutades tavapärast muhedat eel-/järelüritust. Ja kui taevas juba heledamaks kiskus ja silm rohkem kinnises kui lahtises asendis püsis, tuligi ära unele suunduda. P.S: Ahtole suur tänu hommikuste kohukeste eest! :D

Mida järeldame? Kui julgeda unistada ja selle nimel ränka tööd teha, võib võimatuna tundunu muutuda võimalikuks. Kõrvaltvaatajana julgen pakkuda, et see korraldustiim on nüüd võimeline ka Everestile ronima, luurele minekust rääkimata. Aitäh kõigile korraldajatele ja vabatahtlikele selle meeletu töö eest! Ja julgege ikka unistada :)

 3 

Äratus oli kell 8:00 ja juba siis oli ilm päris soe. 9ks jõudsin ka Vanamõisa alale ja seal küll enam keegi ei maganud. Algul oli palju võõraid nägusid, seejärel hakkas ka tuttavamaid nägusid massidest välja paistma. Eesti Jaanipäevale kohaselt ka vihmasadu ära ei jäänud. Oli tore! Aitäh! V: Esmaleiu mängu, J: 15 h

 6 

Kiidan korraldajaid!!! Vabatahtliku töö oli "raske", kooris lausa naha seljast. Siiani nokin. :D Ürituselt lahkusin heas tujus ja päikesest punasena :D

 3 

Väga MEGA ettevõtmine. Suured tänud korraldajatele.

 4 

Osaletud,nänn kätte saadud,kaasgeopeituritega kohtutud,õlled joodud,kontsert kuulatud,öösel hunti hirmutatud,jalgpallimatšile kaasa elatud, sakslaste juubeldust kuulatud,pool ööd ka magatud. Tore oli. Tänud korraldajatele!

 6 

Geonädalavahetus rohkete geopeiturite seltsis oli täiesti uutmoodi elamus.Poker Run ajas nii hullu hasardi sisse,et Eesti Tervitussündmusel pikalt seetõttu ei viibinud ja panime oma tiimiga mööda punkte taga keskööni välja :)

Hommikul kodus ärgates oli akna tagant kuulda tavapäratult rahvarohket liikumist.Gepsudega varustatud tegelased siblisid pidevalt edasi tagasi-alanud oli nimelt laboriaarete tuur.Eelmisest õhtust oli meil aga üks pokkeri ümbrik veel leidmata ja seadsime suuna Harku-Astangu kanti.Peatselt oligi kogu komplekt kokku saadud.Viimase ümbriku leidsime koos saksakeelsete mängijatega kellele oli see alles esimeseks leitud kaardiks.

Ennem Vanamõisasse saabumist tegime veel Saue tammikus väikese sutsaka .Sündmuspaigale jõudes oli kohapealne sumin juba tuure üles võtmas.Tervitasime vanu tuttavaid ,tutvusime korraliku valikuga geokauba lettidega,ostsime geovarustust ja logisime omapärasesse logiraamatusse. Pokkeris polnud kahjuks õnne piisavalt,kuute kolmik oli vahetult minu ees avanenud kuute neliku kõrval ikka eriti nõrk käsi.Kuuldavasti oli parimaks käeks olnud lausa Straight Flush !!! Vahepeal käisime veel lähikonna aardeid tegemas,Sõeru ohvriallika juures kohtusime väga vitaalsete UK - st pärit naispensionäridega kelle kontole kogunenud vastavalt 16 000 ja 12 000 leidu ! Osalejate kaarti vaadates jäid meelde külalised kaugemalt.Silma jäid Vancouver,Seattle ja Rio de Janeiro . Grillisime veel oma vorstikesi ja oligi aeg suunduda vutilainele.Saksamaa pooldajaid oli valdavas enamuses ja meeleolukas jalgpalliõhtu päädis ülipõneva penaltiseeriaga.Hakkasime ennast peale mängu lõppu juba kodu poole sättima,kui äkki ilmus välja Paavo kes kutsus meid veel ühinema eestlaste väikese istumisringiga.

Aitäh korraldajatele, kõigile vabatahtlikele ja osalejatele tänu kellele sai kogu see tore sündmus teoks! Oli meeleolukas geonädalavahetus!

 10 

Massiüritustele ei satu ma tihti, lihtsalt väldin olukorda, kus mulle peale astutakse. MEGA'le tahtsin aga kohe tulla (olin lihtsalt eelnevalt eelmiste geojaanipäevade, muinastulede öö ja geopuugi tembutuste logisi lugenud), sest ei tahtnud pärast jälle oma rumalusest õnnetu olla. Teisalt oli justkui kohustus panustada oma kohalolekuga MEGA õnnestumisse. Õnneks polnud vaja palju vaeva näha ka Erki veenmiseks.

Kaardimänge, mida mina mänginud olen, on päris palju: 1000, Bismarck, Linnade põletamine, Must notsu, Pasjanss, Perekonna tola, Poti Leenu, Turakas, Uno, Valetamine ja Viis lehte. Kunagi oli plaan Bridži minna õppima, aga selle loengu aeg ei sobinud kuidagi mu päevakavasse. Pokkerist ei tea ma midagi ja seda põnevamana Pokker Run kõlas.

Vabatahtlikuna ma end üles ei andnud, sest minu organisatoorsed võimed on väga minimaalsed.

Tööl hakkasin juuli alguseks valmistuma juba paar kuud varem, tehes "tööriistu", mis kuu alguse tööd lihtsamaks teeks ja vead endast ise piisavalt varakult märku annaks.

Ning nii me 1.juulil soojendussündmusele ja pokker run'le suundusime.

Esimese päeva lõpuks olime käinud: Katariina käigus, boonuse juures, Astangul ja Türisalus. Ühtegi ümbrikut meil iseenda rumalusest saada ei õnnestunud.

2.juuli alustasime hommikul uuesti Astangult, kuid kuna oli tekkinud kahtlus, et kui seal miski on, on see siiski koopas sees, siis jäime taas tühjade kätega. Järgnes Vääna mets, kuhu oli vist kõige keerulisem kohale jõuda: me lihtsalt pidime eelnevalt kõik tupikteed ka läbi proovima :D. Esimene roosa ümbrik tõstis motivatsiooni. Sinna metsa võiks tagasi minna: mustikad olid peaaegu küpsed.

Edasi järgnes omavaheline ennustusmäng: kas koordinaat on turistikas ilusa koha pärast või reaalne vahepunkt.

Kuna loteriipiletitele kirjutasin ma egoistlikult oma nime, siis ümbrikuid kogus Erki. Kui olime ka punase ümbriku omanikud, jõudsime järeldusele, et me vist oleks võinud mõlemad ümbrikke koguda? Kuna Erki üksi geopeitust ei mängi ja kasutajanime ei oma, siis ei tulnud siingi selle peale.

Kui olime saanud ka musta ja halli ümbriku, suundusime Laagrisse ja Erki ostis endale kummikud, et uuesti minna boonuse-koopasse. Kell 17:30 polnud ei boonust ega karpi seal, aga õnneks on Erkil nüüd kummikud :D Ning emotsiooniostu õigustuseks tuleks uutele jalavarjudele nüüd kasutust leida. Seega, kui keegi teab, kus ta võiks mulle sügisel pannitäie seeni korjata, ma oleks tänulik selle info eest (kas Seenemetsa aarde juurest oleks väga naiivne lootus neid leida? - meil see veel logimata) :D.

Sündmusele jõudsime umbes-täpselt kl 18. Maris avas ümbrikud ja täitsa hästi ju - puha viied :D. Tegelikult küll K, 5, 5 ja 8 (valget ja pruuni ümbrikut meil polnud, aga sellest pruunist ei tohi ma rääkida niikuinii.. Lihtsalt mu kaasmängija on veidi häiritud sellest teemast :D ). Etteruttavalt lisan, et mingil hetkel sain telefonikõne, et olen loteriiga võitnud.. Erkile lohutuseks vanasõna "kellel ei vea kaardimängus, sellel veab armastuses", kuigi folkloristidel oleks vaja nüüd küll veidi tööd teha, sest parim käsi oli ju kasutajanimel armastan :D

Kuna päev otsa olime söömata, siis maitses praad tõeliselt hästi.

Kuidas ma ka ei püüdnud, siis Erkit ma ei suutnud ärarääkida, et ta minu asemel kiiking'ut tegema läheks.

Sündmuse logiraamat oli tõeliselt suursugune.

Mulle meeldis kaardi ja lipukeste idee, kus oli näha, millistest riikidest geopeiturid saabunud olid.

Elina vs Maarja.. Njah.. :D (ei midagi isiklikku).

Ööaare: Erki sattus vist õigemas kohas olema, sest tema sai mõttest kohe aru. Mina olin keset platsi seltskonna juures, kes "plakatit" uurisid. Kui keegi käis välja idee, et äkki on UV-lambiga midagi näha, siis korraga oli peaaegu kõigil korralikel geopeituritel UV-lambid peos. Mina vaatasin suu ammuli, sest ma isegi ei tea, kus neid lampe müüakse (kuigi ühe aarde juures on seda vaja). Kahjuks rohkem ma geovarustusega ööaardejahil tutvuda ei saanudki. Tore, et nõrganärvilistele oli ka mõeldud :D - mulle vähemasti jäi mulje, et Võsavillem teadis täpselt, kes teda enim pelgavad :D No ja see lõpp, VÕIMAS! (kuna Josten siiski MEGASündmusel osaleda ei saanud, siis kodus ma sellest aardest rääkida ei tohi, kuid kui ta kohal oleks olnud, siis ilmselt oleks ta tahtnud abivalmilt aidata kõigil logiraamatut kätte saada :D ).

Tänusõnad kõigile organiseerijatele, ideede generaatoritele ja elluviijatele, vabatahtlikele ja osalejatele.

Suur aitäh ka inimesele, kes just selle kuupäeva ürituse korraldamiseks valis, sest nüüd ei pidanud ma kuulama Erki ülistust Itaalia jalkakoondisele ja tema pääses minu Saksamaa poolehoiu rõõmuhõisetest. Samas mõistan ka kõiki neid, kelle arvates sündmusel jalgpall on parem kui...

Aitäh, aitäh, aitäh ;)

Nädalavahetus oli nii sisutihe ja elamusterohke, et tundus justkui oleks kestnud terve nädala :D

PS. Lauamäng FTF jäi kuidagi uurimata.. Kas keegi teab, kuidas ma võiksin selle omanikus saada?

Öös on asju..

 6 

Tore üritus oli, aitäh korraldajatele! Nii lahe, et mujalt tulnud geopeiturid meie väikese Eesti üles leidsid ja võtsid vaevaks kohale tulla. Meie pisikestele peituritele meeldis aega viita laste mänguplatsil ning seetõttu veetsimegi oma aja enamasti seal. Meie suurematele peituritele aga oli kiiking see magnet, kust neid enne kätte ei saanud, kui kiigud kokku pakiti. Jaanipäeva kombe kohaselt säras platsil ka lõke, mida mujalt tulnud rahvas usinasti pildistas. Lõkkest kiirgus mõnusat sooja. Ehtne jaanipäev. Aitäh veelkord!

Pisikesed unimilkid

Leitud

Pisikese leigri lemmiklaulja - Elina!

 6 

Tänud neile kes uskusid, osalesid, aitasid ning kaasa mõtlesid!

 9 

Jõudsime esimest korda platsile kui rahvast oli veel üsna hõredalt, saime rahulikult ringi uudistada ja pokkeris oma kaardid lauale seada, kahjuks ei vedanud meist kellelgi. Vahepeal käisime mõne aarde juures, kus eriti meeldejääv oli kohtumine 70a-se inglise vanaprouaga, kel pagasis üle 16000 aardeleiu. Oleks ise ka nii kõbus selles eas veel ringi kepsutama. Ööaaret me küll ei näinud, aga eks oma viga, et õigel ajal vales kohas olime ja sakslaste kaasaelamine jalgpallis ei lasknud kutsungit kuulda, teinekord tuleb lihtsalt õige koht varem välja uurida. Aga auhindade jagamine, jaanilõke, üle võlli keerlemised, kontsert, isegi vihm jpm- kõik sai nähtud ja eriti vahvasse logiraamatusse oma nimi jäädvustatud, nii et kõik meeldis, sujus hästi ning korraldajad ja kaasaaitajad ja osalejad saavad küll ainult rahule jääda. Nii puhast üritust, kus isegi otsimise peale prahti ei leia, polegi näinud. Mega, aitäh!

 6 

Tore kokkusaamine - eelmistest sündmusaaretest järjest tuttavamaks muutuvad näod-nimed, ägedad geojutud, lõke viimaste puudeni - kõik see on väärt jälle ja jälle kogeda. Järgmise korrani

 7 

Minu neljas MEGA. Ja konkurentsitult parim (vähemalt siiani). Seda ei ütle ma sellepärast, et see oli meie oma. Lihtsalt oli nii hea. Praktiliselt kõik millega sel päeval kokku sai puututud oli parim. Alates toredatest inimestest ja ilmast oma väikeste vimkadega, lõpetades jalgpalliga. Selle viimase eest annaks korraldajatele veel topeltpunktid. Kohtasime taas vanu ja natuke uuemaid sõpru, rääkisime geojuttu, otsisime aardeid. No mida veel ühelt MEGA-lt nõuda. Sügav kummardus korraldajate ees. Tänud!

 5 

Väga vahva oli näha nii paljusid geopeitureid koos kõikjalt maailmas. Väga palju vaeva nähtud ja üritus läks väga hästi korda. Täname :-)

 15 

Kaasgeopeiturid on kõik peamise mitmekordselt juba ära öelnud aga tänada võib ka mitu korda hea korralduse eest! Kuna ma varem ei olnud ühelgi megal käinud, siis ei olnud aimugi mida see endast täpselt kujutada võiks. Lisaks oli mul kuni 2 nädalataguse ajani küsimärgi all üldse osavõtt. Graafikujärgselt olid geojaani L ja P täpselt tööpäevadeks. Õnneks sain ikka puhkust ja tänu selle sain tehtud ka enda pika Saaremaa geotuuri.

Hilise mandrile saabumise tõttu alustasin esimesest päeva alles õhtul hilja. Laagris toimunud sündmusel sain hulganisti infot Pokerrunni melust. Mõnel juba kõik läbitud ja osad stardivad hommikul vara. Reix varustas mind isegi kaardiga kus oli kirjas mis aarde juures mingi punkt asub. Kuna olen pärit Harjumaalt, siis enamus kohti juba varem vähemalt korra juba külastatud. Seetõttu ei tekkinud piisavalt motivatsiooni, et Pokerrunnist osa võtta, kuigi proovisin ennast mõjutada. Mittekohalikel oli kindlasti väga huvitav erinevaid põnevaid kohti ja aardeid tänu sellele näha.

Teisel päeva hommikul või siis õigemini põhipäeval haakisin ennast hommikul tunki sappa. Hea kui vähemalt üks tuttav nägu lähedal. Sissepääsusus anti meile lastekäepael ehk oli võimalus saada näomaalinguid ja käia lastemänguväljakul mängimas. Olime jätnud ühe tähtsa asja kaela panemata. Mina isiklikult polnud veel kotisisu jõudnud uudistadagi ja ei teadnudki selle olemasolust. Hiljem sai see viga parandatud. Peamisteks huvifaktoriteks olid meil rändavad aarded ja Lab cacheid. Kumbki ei olnud varem neid näinud ja tekitas uudishimu. Rändavad aarded tekitasid natukene pettumust, lootsin et need on midagi erilisemat kui lihtsad mikro logiraamatud aga vähemasti sai nüüd mitteametlikult käidud ära Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal.

Lab cachidega alustamine tundus aga tõsine mõistatusaare. Vabatahtlikelt saime erinevat informatsiooni aga sellega ei jõudnud kusagile. Lõpuks leidsime ühe välismaalase kes ei osanud inglise keeles sisalik õigesti kirjutada. Meie aitasime tal saada õige vastuse ja ta aitas meid õigele veebilehele. Edasi oli juba nagu ühe pika multiaarde külastamine. Meeldejäävamaimateks olid Laagris olevad 2 punkti. Märgimeisterdamises ei olnud abitädi ja saime antud tööriistu ise avastada. Järgmine mõistatusaare. Saime katseeksitusmeetodi ja loogika abil märkidega täitsa edukalt hakkama. Pärast märkide valmimist ilmus välja üks neiu kes oli sinna pandud õpetama. Hakkas meid siis õpetama aga tegelikult tegi ise kõik ära. Kohvikutepäeva punkt oli samuti päris lahe. Premeerisime end jäätisega kui kõik valmis.

Edasi möödus õhtu erinevates seltskondades. Grillimine ja chillimine. Vahepalaks lahe ööaare, nutitelefonist jalgpalli penaltiseeria ja keeruline tikumõistatus. Seda oli vahva vaadata kuidas viimase penalti järel oli meie laua juures kõige varem teada tulemus. Siis justkui lainena läksid hõisked üle platsi. Paistis, et õhtu / öö oleks võinud jätkuda lõputult.

Aitäh kõikidele korraldajatele ja vabatahtlikele selle ürituse korraldamise ja sujuva läbiviimise eest. Muidugi tänud ka kõigile kohaletulijatele, kes selle teoks tegid.

 12 

See päev osutus MEGA pikaks. Puhkama saime poole kahe paiku öösel ja äratuse panime endale poole neljaks, et kell neli hommikul startida ja enne laagriplatsile jõudmist puuduolevad Pokkerimängu punktid läbi käia. Ilm oli juba varahommikul soe ja imeline. Saime kõik ümbrikud kenasti kätte ja olime Sauel peaaegu kokkulepitud ajaks kohal. Etterutates võib aga öelda, et pokkeris meil õnne polnud.

Kõigepealt käisime kaubikuga kraami toomas. Kui see oli tehtud siis üritasin aru saada, mis ma tegema pean ja mis siin platsil üldse toimub. Käis üks paras siblimine. Minu põhi ülesandeks oli logiraamatu valvamine. Mõtlesin, et selles ei saa ju midagi keerulist olla ja peaks mulle jõukohane olema. Siis, kui ma lõpuks nägin ja aru sain, milline see logiraamat on tekkis mul kõigepealt mõte, et huvitav, mida siin valvata on. Seda ju niisama põue ei pista ja sellega ära ei jaluta. Siin oleks näiteks pisut suuremat tuult vaja, et see ümber kukuks ja siis minu valvamist vajaks. Meil oli aga vaid üksikud nõrgad tuule hookesed, mis aitasid seda kuuma ilma taluda.

Mõne aja möödudes sain muidugi aru, kui naiivne ma olen. Valvamine tähendas hoopis seda, et tuli jälgida, et keegi pildi peale oma logi ei kleebiks. Tänase ilusa ja kuuma ilmaga seal päikese käes seista oli päris korralikult janu tekitav. Lisaks tuldi erinevates keeltes igasugu huvitavaid asju küsima. Minu imelisest pudikeelest saadi vist isegi kohati aru.

Peale lõunasööki olin piisavalt läbi ja leidsin endale põõsa abil ühe varjulise paiga ja üritasin natukeseks ajaks tukastada. Natuke ehk õnnestus ka. Carolys oli ilmselt logiraamatu valves minust oluliselt kauem. Aitäh talle!

Üldiselt kulges päev üsna talutavas tempos. Sai pisut rändureid taas avastatud, mõne geopeituriga pisut juttu aetud. Üsna palju vaadatud, kuidas geopeiturid end kiikingul proovile panid.

Geopoodides oli küll uskumatult hea valik aga mingil kummalisel kombel ei soetanud ma sel korral endale midagi. Ilmselt ei suutnud midagi välja valida.

Mulle väga meeldis, et meie esimesel Mega üritusel oli ka Signal kohal ja tema suuvooder Mai oli justkui seda ametit juba aastaid harjutanud, sest see kukkus tal väga loomulikult ja armsalt välja. Nad moodustasid super tiimi!

Rääkides veel Maist siis täna siin platsil oli ta mulle vaid üks nägu geopeiturite hulgas. Enne oli ta vaid nimi veebis ja peale üritust tulin koju ja panin need kaks asja lõpuks kokku. Meid on ometi nii vähe, et võiks ju kõik kõiki teada aga ei :) Õnneks ma ei ole ainus, kel nägude ja nimede kokku viimine kohati päris raske ülesanne on. Seda enam paneb mind aina ja aina imestama geopeiturid väljaspool Eestit, kes mu nime kuuldes või nähes üsna tihti tulevad tänama NKT raja eest! Mismoodi nad veel meie kasutajanimesid suudavad meeles pidada? Kui teie välismaal aaret otsite, kas te jätate meelde, kes selle aarde peitis? Vaatate üldse, kes peitis? Mina üldjuhul mitte. Mnjaa.

Tänud kõigile, kes korraldamisel ja muul moel abiks olid, et see üritus toimuda sai! See oli ühtlasi ka minu esimene Mega üritus. Pole küll võrdlusmomenti aga kui järgmisel korral keegi paremini teha tahab siis tuleks kõik kirja panna punktidena, mis hästi välja tuli ja mida veel paremini teha annaks. Üldiselt aga tubli töö tegite ära! Kiitus! Tänud! Tore oleks, kui keegi mingi statistika avaldaks, et palju siis tegelikult rahvast kohal käis? Mitmest riigist? Jne. Ise lugesin logiraamatu valvajana pühapäeval kleepud logiraamatust üle ja sain tulemuseks 626. Ööaarde vaatasime ka üle, peale seda, kui pikk järjekord meieni jõudis. Õnneks oli On ja Off nupp piisavalt silmatorkavad ka väsinud ja unise inimese jaoks. Hundu oli ka tore ;) Aitäh sookollile joogi eest! Aitäh kõigile! Aitäh! Aitäh!

Geojaanipäev 2016

Alguses..

oli siblimist palju

Mis toimub?

nänni imetlemas

logiraamat

avasta mind

Grillkoda

Terviseks!

Signal the Frog

Õnnelik lapsepõlv :)

Caro ja tunk

Poker Run vabal ajal

Dinner 13 €

mina tulin siit

kohalik

läks tantsuks

esineb Elina Born

lõkke süütamine

7 minuti vihm

Paavo ja Allan

karikas

 10 

Sellist Megaüritust ma pidin kohe nägema, olin kohal. Kõik, mis korraldust puudutas, oli minu jaoks super. Rahvast oli palju ja koguaeg oli mul vaja kedagi teretada-kallistada-pläkutada. Välja pakutud Poker Run'is platseerusin ma 5-ndale kohale, sain MAJA, juhhuu! Edaspidi palun pöörduda majaomaniku poole!

Auhindade jagamise ajal ma lehvitasin just üleõla Liivole kui kuulsin, et öeldi korra Phantomi nimi. Lükkasin teise suure hooga peaaegu pingilt maha, et mingu lavale. Naases kotiga, mille sisu oli ääretult põnev! Nii kuulsin enda nime ka vaid korra ja üllatus oli suur kui lavalt naasesin ka mina kotiga, mille sisu oli veel põnevam, aitähh Teile kallid sõbrad märkamast üht väikest tegu!

Aastaaarde auhinnad olid uhked ja läksid kindlasti väärt tegijatele. Palju õnne kõikidele!

Ööaardest võtsin koos kambaga osa. Miski ulus, miski huilgas ja siis oli järjekord nagu veneajal mingis kaubamajas. Väljapakutu oli ohoo ja ahhaa! Megatase! Kuna oli pime, siis ma seda Susi tähele ei pannud ja karjatasin kui miski mind puudutas. Äge oli, sest ei tea ju kes selle sees on. Mulle meeldis kõik sellel sündmusel, suur aitähh Teile korraldajad!

 5 

Kõige suurem hulk geopeitureid üheskoos, keda me näinud oleme ;) Tänud korraldajatele!

 14 

Teadsin algusest saadik, et tahan sellel üritusel osaleda. Nii väga sügeles ka soov kaasa aidata, aga kahjuks oli natuke enne MEGA toimumist oma vallas suurüritus, mida me juba terve aasta ette valmistasime ja muud väiksemad asjad lisaks. Pole mõtet lubada, kui on juba ette teada, et ei jõua. Meeldis väga korraldus. Kõik oli paigas ja sujus ja mina ei tabanud küll ühtegi möödalasku. Kui, siis paar kraadi jahedama ilma oleks võinud tellida, sest ma ei talu nii suurt kuumust kuigi hästi.... :) Lisaks MEGA toimumise kohale oli väga tore vastuvõtt ja kena koht ka Karavanipark, kus sai ööbida. Kui eelnevalt sai sinna helistatud ja küsitud, kas ikka kindlasti tuleb ette broneerida, siis sain vastuseks, et ei ole vaja, et ärgu ma murestegu, küll kõigile leitakse kohad. Väga harva juhtub, et nii suurel üritusel kõik positiivne on! Aga eks see loeb ka, kui sa selle endale algusest saadik positiivseks mõtled! Isegi Mardile meeldis! See on väga suur tunnustus korraldajatele! :) Osalesime nii Poker Runis, laboriaarete leidmisel, ööaardel jm. Aitäh kõigile korraldajatele, kaasaaitajatele ja vabatahtlikele! See oli õnnestunud üritus ja meeldis meile väga! Lõpetuseks mõned pildid ka! :)

Lab-cache Leap of Faith...

...ja hüppelt leitud

Lab-cache Badges!

Poker Runi ajal Türisalu panga kohas

 21 

Seekordne Geojaanipäev tuli minu jaoks veidi teistmoodi, kui eelmised. Alustuseks sattusin kuidagi korraldustiimi, kuigi minu osa kogu selles korraldustöös oli ikka üpris väike. Teiseks pole kunagi ühegi osaletud Mega-sündmusel olnud terve päeva platsil, alati oleme sündmuselt läbi käinud ning siis omi asju ajanud.
Hommikul kell 9 sain näha, kuidas telgid said püsti, logiraamat pandi valmis ja asjaajamisi jagus kõigile. Põnev oli kogu seda melu vaadata. Veidi panin käed külge ka registratuuris abiks olles. Käisin platsil ringi, suhtlesin, sain uusi tutvusi, rääkisin ammuste sõpradega. Üks Leedu geopeitur, kellega rääkisin, palus, et kas me ei tuleks ka neile Mega korraldama, nii hästi meeldis talle meie oma :D Lõunat sööma läksin arstitelki, kus medvend blondiin istus nukra näoga, et keegi teda ei vaja. Suure osa ajast veetsin geopokkeri telgis, kus oli nii vari päikese eest, kui ka hea seltskond. Vahepeal sai ka laboriaarete tuur tehtud ning siis jälle platsile tagasi. Elasin kaasa kiikingut proovijatele. Mihkelp läks üle võlli mängleva kergusega (kõrvalt vaadates), pärast siiski nägin, et oli vaja ikka veidi hinge tõmmata. Liisil ja reixil nii hästi ei läinud, teistest, hilisematest proovijatest ei teagi. Kiikingumees lasi ise profilt lausa istudes.

Aasta aarde auhindade jagamisel, musitas ahtoj konna sellise hoo ja andumusega, et mingist tagasihoidlikkusest polnud jälgegi, et ta seepärast sündmustel ei käi, et veidi omaette ja eraklik on. Mina seda juttu ei usu :D

Õhtupoole eemaldusime telgiplatsile, kust oli Elina Born, kes meile tünga teinud Maarja asemel laulma tuli, sama hästi kuulda ning asusime jaaniõhtut veetma. Tasapisi tilkusid meie grilli juurde ka muu rahvas ning sai ainult kaasa tunda Soome paarile, kes oma telgi meie kõrvale olid püstitanud ning ilmselgelt väga magada ei saanud. Vahepeal märkasime üle põllu palverännakut lampidega ning saime aru, et ööaare on avatud. Läksime ka poole seltskonnaga üle heinamaa ja põõsaste vahelt, väga aru ei saanud, kuidas see toimima peaks, kuid aeg-ajalt kostis metsast hundi ulumist. Eks selliste masside juures on see paratamatu, et lähed lihtsalt teiste järgi. Logiraamatuni jõudes sai ainult öelda vau ja vau ja pikali kukkuda, sest see oli ikka imeasi, mille robootikaõpetaja Mai oli valmis meisterdanud. Kuidas sõnajalaõis koos logiraamatuga nagu maa alt ilmus ja kuidas jälle tagasi vajus.... Hunt oli samuti tasemel, kui nuffi mu kõrval karjuma pistis, hakkasin mina lausa kartma (nuffit muidugi), nii ootamatu oli see.

Lõpuks ma tahan öelda suurimad tänud kõikidele vabatahtlikele, ilma teieta poleks see üritus nii hästi välja kukkunud. Enda isiklikud tänud lähevad aga viiele korraldajale.

Kadri ja JP, üks järjekordne tõestus, et kui olla piisavalt hull ja mõelda, et „pole võimalik“ ei ole võimalik, siis saavad kõik ettevõtmised teoks. Ma ei kujuta ette, kuipalju närvirakke teil kadunud on ja mitu magamata ööd olnud.

Liis ja Madis, niipalju kui mina nägin, olite teie Mega peamine mootor kohapeal. Teid jagus vist küll igale poole, raadiosaatjad vööl ja kõik probleemid said kärmelt lahenduse, supertublid olite!

Laur, kellega sai igasugu asju arutatud, kes oli alati kahe jalaga maa peal ning hea nõuga abiks.
Tore sündmus oli :)

Logiraamat paika

Jaanituli

Hommikune briifing

Tere tulemast!

Medvend oli hoolega valmistunud

Logitud

Lemmikkonnaga

Geopokkeri tiim tööhoos

Geopokkeri tiim lõõgastumas

Tõmbab pärast kiikingut hinge

Aftekas

Järgmisel hommikul pärast maakaardi eemaldamist....

 6 

Päev sai sisustatud Poker runiga. Kohe alguses hakkas vedama, kaks esimest külastatud kohta sisaldas ümbrike. Kolmas nii hästi ei läinud, aga neljandas vaadatud kohas oli ümbrik täitsa olemas. Viimaks viis ümbriku näpus saabusime regstreerima. Lõpuk tuli välja, et paari saime kokku ja ei enamat.

Sündmus ise oli lahe. Sai veidi juttu aetud, uued ja vanad näod üle vaadtatud, ametlik osa nagu esimese klassi juntsu ära kuulatu-vaadatud. Natuke olin pettunud, et Maarja asemel Elina esines, kuid kontserdi ennast sain ainult poole kõrvaga kuulatud, liialt palju oli tegemist.

Lahkusime pool tunnikest enne ööaarde avaldamist. Kahju et ei saanudk sellest osa.

Suur tänu kõigile korraldajatele ja vabatahtlikele. Aitäh.

 9 

Sündmusele jõudsin napilt enne ametliku osa algust. Viimasel hetkel tuli meelde, et mingit lotopiletid olid kuskil. Täitsin kiiresti ära ja viskasin kasti. Võtsin siis rahulikult istet ja ajasin juttu kui järsku kõik ümberringi hakkasid nihelema, et mingu ma lavale. Ma ei saanud ööd ega mütsi aru, et mis nüüd juhtus. Aasta aarde auhinnad pidid jupp maad hiljem tulema. Laval kukuti õnnitlema ja pisteti mingi kott pihku. Tuli välja, et miski loterii-allegrii oli käinud ja mina auhinna võitnud. Vaat siis milline tore üllatus. õhtu lõpuks tuli ikka vihm ka alla, mis jaanipäev see ikka ilma vihmaga on. Kui rahvas hakkas laiali vajuma, siis parim osa seltskonnast koondus telkide juures lõkke ümber. Järsu hakkas mingi rahvaste ränne pihta, kõik metsapoole. Olla ööaare avaldatud. Käisime siis seda vahvat asja ka vaatamas ja pärast jätkasime lõkke ümber. Selleks ajaks, kui telki jõudsin, hakkas juba vaikselt valgeks minema. Aitäh korraldajatele.

 18 

Eelnevad peatükid tervitussündmuse logis.

ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK - Eesti esimene Mega. Kust leida sõnu, mis kirjeldaks kogu seda imelist päeva. Kust leida piisavalt sõnu. Ja kust leida aega (ja logiruumi), et kõik need inimesed, keda nähtud, ära saaks mainitud.

Alustagem algusest ehk sellest, kuidas ma olin vandunud endale, et ma kavatsen esimesena platsil kohal olla ning kuidas tegelikkuses kuulsin vaid hommikuse briifingu viimaseid sõnu "hakkame tööle!" Ei lähe alati nii, kuidas soovid, eriti kui eelmisel õhtul kell kaks magama saad, sest on vaja veel viimased detailid üle vaadata ning enam kui sada pilti üle vaadata ja Facebooki üles laadida (kohtumissündmuse fotod siis). Sellest polnud aga midagi, sest walkie-talkie pisteti kätte ning seega oli alati käeulatuses keegi, kes nõu ja jõuga aidata sai. Ning olgu etterutates öeldud, et raadiosaatjad olid parim abivahend kogu nädalavahetuse jooksul. Kui suhtlus on avatud, toimib ka tiimitöö. Ma usun, et kõik, kes on kas suuremat või väiksemat sündmust korraldanud, teavad, et ükskõik kui palju aega planeerimisele ja korraldamisele läheb, tulevad ikkagi sündmuspäeval ette ettenägematud olukorrad. Nii meilgi. Aga sellest ei olnud midagi, sest kui raadiosaatjasse abipalve teele saatsid, said varem või hiljem vastuseks kinnituse, et lahenduse kallal töötatakse. Vaatamata sellele, et igal orgal oli kindel ülesanne päevaks, jõudsid paljud ka teistele appi ning tänu sellele oleme kõik elus (ning minu teadmist mööda ka terved). Samad sõnad käivad vabatahtlike kohta, kes tegid hiilgavat tööd!

Kuna lubasin vaid kokkuvõtet, siis tuleb minna punktisüsteemile üle. Ei ole need punktid ei EM-i väravate arv ega paremusjärjestus. Lihtsalt pisikesed killud, mis sellest hiilgavast 18-tunnisest (öö)päevast kirja saab pandud.

1. Registratuur/Infotelk ja ametlik müügipunkt. Alati juhtus seal miskit põnevat (kotid kadunud, keelebarjäär, naeru ja nalja nabani). Liis ja Kadri olid tõelised väejuhid seal, kelle tiim töötas suurepäraselt. Kui väejuhid läinud, leidus alati vabatahtlik, kes asjatamise üle võttis. Liinagi sai kollasärgina suure osa oma ajast seal veeta, tehes täpselt seda, mis hetkel teha oli vaja ning aitas kõigel silma peal hoida.
2. Müügipunktid. Pean tunnistama, et enne ikka aru saanud, milline äri geopeituse ümber käib, kui lõpuks erinevate riikide geopoode oma silmaga nägin. Üks asi on netis mõnes poes ringi vaadata, Selverist plastkast osta või pudelikorkidest miskit põnevat valmistada, aga nähes kõik erinevat alates müntidest kuni lauamängudeni (eesti enda oma veel!), siis hakkasid küll näpud sügelema. Õnneks iga kord kui seadsin end poodlema, tuli kuskilt ülesanne, mis oli vaja kiiresti täita. Lõpuks sain aga oma soovitud FTF lauamängu soetatud (kui nüüd oleks aega ja energiat seda ka mängida). Logi kirjutades jõudsin vähemalt nii kaugel, et võtsin karbilt kile ümbert ära ja piilusin sisse (aww, geopeitusele kohaselt silica gel ja minigrip karbis :P).
3. Signal the Frog ehk siis geocaching.com ametlik maskott. HuntKriimsilma üheksa ametit on mul kõik selgeks õpitud, seekord lisandus veel üks juurde. Ei, mitte maskotina, sest olles varem maskotindusega kokku puutunud, tean, et mind ei saaks relva ähvardusel ka sinna sisse. Aga, ühel õigel maskotil peab olema assistent ning läks nii, et selle ülesande saime Kikaeliga jagada. Sekretäril mitmeid ülesandeid (konna silmanägemine ja õigel ajal õigesse kohta juhtimine, piltide tegemine, massi haldamine, jälgimiskoodi ja kingituste jagamine). Tähtsaim aga, nagu päeva jooksul selgeks sai, oli olla Signali hääleks ja tõlgiks. Suhelda konnaga ja rahvaga tema ümber, küsida jah/ei küsimusi, et Signal saaks vastata ning üleüldse olla maskoti minimaskott :P Väike saladus ka: ma nautisin assistendi rolli tunduvalt rohkem kui ma oleks osanud eeldada.
4. Kingu, põdrad ja vihmatants. Siblin mina taaskord lauamängutelgi eest läbi, teen hetkeks peatuse, kingu küsib, et mis mu ülesanne tänasel päeval on. Mina vastu, et maskotti valvan. Vastuseks saan, et vist ikka midagi veel ju, kogu aeg siblid ringi. "Kus viga näed laita, seal tule ja aita," on minu motoks. Mitte, et vigu oleks, aga alati oli kuskil midagi teha ja nii ma siis tormasin kingu telgi eest kümneid ja kümneid kordi läbi. Küll oli hea, et sõbralik (kaamera)silm vaatas vastu, kui oli hetk või kaks seisma jääda ja juttu ajada. Millal ta selle vihmatantsu ära tegi, seda ma küll ei tea, aga selge on, et kingu vihma kaela manas - olles teadlik ööaarde suurest vihmakartusest, tahtis teiste lõbu ära rikkuda (eks sa neid põtru kartsid, et ise otsima ei tahtnud tulla) :P
5. Näod ja nimed. Kinguga kohtumine on vaid üks paljudest, kus nii-nii lahe oli geopeituri nime juurde ka nägu külge pookida. Mõned näod olid ennegi tuttavad spontaansetest "FTF-sündmustest", aga nüüd on mu geonägude kogu palju suurem. Aardeid on tore otsida metsast kännu alt ja linnast käsipuu seest, aga tänu Megale hakkan aru saama sündmusaarete võlust ning loodetavasti edaspidi olen ise agaram osaleja. Taantjärgi meeldiv tutvuda kõigiga, kellega Megal kohtusime! (viisakusteks megal lihtsalt energiat ei jagunud :D )
6. Ööaare. Nii palju kui kuulsin (nii hääli öös kui teistelt), siis taxu oli väga laheda raja teinud. Müts maha. Ootan huviga, et see tõelisuseks saaks ning saaksin ise ka rajale otsima. Ööaarde lõpp-punkt.... TEHTUD! Ma loodan, et need, kes jõudsid aaret otsima, nautisid seda. Kel nägemata, kui huvi peaks olema, korraldan ehk tulevikus sündmusaarde, kus saab robotit päevavalges ja pikemalt uudistada :)
7. Lõpetuseks. Tegelikult oleks nii palju veel kirjutada, aga loodetavasti järgmistel kohtumistel saab rääkida. Nii tore oleks kuulda tagasisidet ja teie lõbusaid (või vähem lõbusaid Mega-lugusid).

   Suurimad tänud kaaskorraldajatele, vabatahtlikele, abilistele ning suurim tänu kõigile osalejatele! Mega on mega vaid siis, kui geopeitureid tuleb kokku 500 või enam. Kõik see oli MEGA!

Nagu kaks tilka vett

 13 

Oi jah, kui mina öötöölt Geojaanipäevale jõudsin siis olid tööd jaotatud, väravad avatud ja geopeitureid oli näha teeäärtes,aarete juures ja jagus ka platsile.Caro üritas mu soengut korrastada,aga ütleks sõnad ühest raamatust:"Sa võitled võimatuga!"Otsisin kolm rändavat aaret ja logisin(Teavitasin nende asukohast teisi ka).Siis sai koos Mari,Piia ja Piretiga Laboriaardeid avastada,lammutada ja remonditud.Kes nägi see teab. Pealekauba sain märgi rinda mis väitis mitu protsenti ma Sauevallakas olen. Nägin konna kes teleskoop magnetiga dirigenti mängis ja autasustas(seda kuidas konn kiikus nägin piltidelt). Nägin palju rändureid,mida login vist viimsepäeva laupäevani(täitsa enda süü). Ööaarede algus kukkus tänu Laurile hästi välja(anti veidi juhatust kus olema peame ja mida teha). Pimedas(poolpime mets) metsas üritas üks Hunt,keda Liis millegipärast Madiseks kutsus, meid kringliks hirmutada. Sain parklas autodele tervituseks lehvitada ja ka kerge päikesepõletuse(isegi väike "altkäemaks" tuli ära). Pärast veel üritasime Rauliga Tallinna aardeid logima minna,aga esimese nulli lähedal lobises punt mugusid, me keerasime otsa ringi ja läksime lihtsalt koju ära. Mis oli ka ainuõige otsus sest magamatuse väsimus peaaegu 48 tunnist oli hirmus,mitu korda oli ohtlike momente koduteel.

KOKKUVÕTTE:

Minu esimene GeoJaanipäev.

Minu esimene Mega.

Minu esimesed Laboriaarded.

Täiendust geovarustusele.

Kolme riigi külastamine ühe päevaga.

Minu esimene Geojaanipäeva Ööaare.

TÄNUD KORRALDAJATELE!

Logiraamat.

Kust nad siis tulid...

Vihmavarjus.

Elina juures.

 13 

Töö juures puutun kokku suurürituste korraldamisega, seega tean kui palju tööd ja vaeva ühe ürituse korraldamine ettevalmistuste ajal vajab. Kui Mega meile päris koduõuele toodi, siis ühel hetkel oli kindel teadmine, et ikka tuleb ka omalt poolt abikäed korraldajatele appi anda. Tean kui vajalikud on sellise ürituse puhul vabatahtlikud. Tundus et tabasin ära õige hetke :) Minu poolt suur tunnustus Mega ürituse mootorile perekond Barrile ning kõigile teistele korraldajatele selle suure töö eest, mis geojaanipeona sel aastal ellu viidi. Veidi "köögi poole" pealt korraldust näinud, sain aimu kui palju erinevaid nüansse selle üritusega kaasnes. Põnev oli vaadata, kuidas hommikul platsile üksteise järel telgid kerkisid ja vilgas elu keema hakkas. Rõõm oli sebida teha vabatahtliku tööd. Ilmselgelt ikka võõras keeles nii omade kui külalistega, sest päeva edenedes tundus inglise keel palju omasem juba. Huvitav miks? Meil olid ka registreerimise telgis abiks külalised. Siis kompensatsiooniks sai neile jagatud eestikeelseid juhiseid, mis parasjagu teha vaja. Nendest nad muidugi aru ei saanud, aga käed liikusid juba automaatselt ühises rütmis. Päeva jooksul õnnestus juttu puhuda paljude juba tuttavate või hoopis uute mängijatega. Ja muidugi sai tehtud veel palju muud. Kuigi ööaare oli jälle massiga vallutamiseks, siis massi eesosas liikudes õnnestus tabada jupikesi suurepärasest aarde ülesehitusest ning ülejäänud detailid pinnisime hiljem jaanilõkke ääres välja. Vägev värk. Ning minu isiklik tänu Mikile! (Miki teab) Ahjaa, lisaks sai veel Megaks valmistudes end kokku võetud ning kamba peale mõned aarded peidetud Saue ja Paldiski kanti, nende hulgas Eesti esimene letterbox.

 24 

Eelmise aasta Geojaanipäeval küsisid Barrid meilt sosinal, et kas me saladust oskame pidada. Noh, muidugi oskame! Et nemad plaanivad järgmisel aastal Mega korraldada, kas tahame ka kampa? Mina olin kohe hoos, et muidugi, teeme ära! Mingil hetkel vajus entusiasm natuke soiku, tekkis mure, et kas ikka tuleb piisav arv inimesi kokku, kas kõik ikka laabub... Meil ei olnud selliste suursündmustega mingeid kogemusi ja ega me hästi ette ei kujutanud ka, mis seal kõik toimub. Misasi on Pokerrun? Misjaoks on vaja mingeid Labcache'isid? Mõned asjad suudeti meile totudele kohe selgeks teha, mõnest saime alles laupäevase sündmuse käigus aru. Vaatamata igasugustele viperustele sujus päev hästi, tormasin terve päev oma raadiosaatjaga ringi, vahepeal läks tempo lausa selliseks, et laenasin omale ratta ja vurasin sellega. Eks kiire tempo ajas meil kõigil pead sassi... Näiteks tuli oma pakikest kätte saama errvee. Teretasime. Automaatselt küsisime talt nime ja suutsime kõik kuulda, et nimi on Heino. Otsisime kastid läbi ja tõdesime, et Heino pakikest siin ei ole. "Heino" veel ise ütles vahepeal, et äkki on meil pakk kirjaga "errvee". Ei, meil oli kõik eesnime järgi, "haavee" pidi oma pakki ootama. Mis seal ikka, pakkisime uue paki kokku ja Reino sai oma nänni kätte. Hiljem leidsime Reino nimelise paki üles, nalja kui palju :) Söögid said söödud kiirkorras, joogipudelite hunnik kahanes hirmuäratava kiirusega. Kui väikese puhkepausi teha otsustasin, oli ikka jälle midagi ette võtta vaja. Väsimus oli küll suur, aga rõõm oli veel suurem. Nautisin seda ringisebimist täiega, pigem tekitas probleeme see, kui õhtupoole ülesanded otsa said ja tegelikult ka puhata tuli. No kohe ei osanud. Siis sai natuke juttu räägitud, endal ikka rahutus sees, et peaks sinna mingit asja kontrollima minema, peaks kelleltki midagi uurima, tahaks kohe veel ringi joosta :) Mingil hetkel õnnestus ka kiikingut proovida, aga üle võlli ma seda ei saanud. See-eest mihkelp sai vaid mõne hetkega endale sellise hoo sisse, et käis lausa mitu tiiru järjest üle võlli, väga äge! Sellest tehtud videoklipike ja pilt hundist ongi paraku minu ainsad jäädvustused sellest üritusest, aga õnneks nägin päris mitmeid pildistajaid, niiet pilte peaks jätkuma. Ühel hetkel selgus, et ööaarde jaoks on veel mingeid asju otsida vaja ja nii sai jälle tegutsema asuda. Vahepeal tundus, et rahvas hakkab lahkuma, seega mõtlesime juba varem ööaarde avada. Valmis saime selle aga enam-vähem täpselt lubatud ajaks. Ja siis läks lahti. Hundikostüümis Madis kargles ringi, Mai valvas oma kullakallist karbikest ja varjas selle tulukesi vihmavarjuga, et karp otsijatele liiga vara silma ei hakkaks. Liina askeldas ka karbi ümber, mina istusin tähtsalt oma raadiosaatja ja bossipusaga toolil ja tegin väga tähtsat puhkamise tööd. Leiutasin omale veel toreda järjekorra distsiplineerimise ülesande ja logelesin kohe mõnuga, sest uni ja väsimus hakkasid korralikult kohale jõudma. Tundus, et nii oli ka teistel, sest kibelesime juba kodupoole. Oli väga sündmusterohke päev ja see kakskeelsus püsib ilmselt veel mõnda aega küljes... Ikka eestlastele inglise keeles ja välismaalastele eesti keeles ja nii edasi ja nii edasi... Suur suur tänu meie vabatahtlikele, ilma teieta poleks see kindlasti võimalik olnud! Olite väga tublid! Tore on ka see, et mitmed teised geopeiturid vajadusel abikäe ulatasid. Probleeme kerkis esile palju, aga lahendusi oli veel rohkem :) Aitäh ülejäänud korraldustiimile! Ja nagu siin enne juba mainiti - ilma Barride usuta sellesse ettevõtmisesse poleks mitte keegi Mega korraldamise peale isegi mõelnud! Ja muidugi tuleb tänada kõiki osalejaid!

ÄRA TEGIME!

Ainus pildike

 6 

Aitäh!

 7 

Tore oli kohtuda nii paljude kaasvõitlejatega. Tänud üritust korraldamast ja järgmiste kohtumisteni.

Tänud peitjale :)

 18 

Ürituse mõte küpses Barridel juba tükk aega peas ning 2015. aasta suvel oli plaan piisavalt küps kutsumaks sinna plaani ka abilisi. Kogu protsess võttis palju aega, pidasime nõu mitmetel koosolekutel jne jne. Mida aeg edasi, seda suurem oli ärevus, kas ikka kõik sujub. Kõigile kahtlejatele siinkohal: ÄRA TEGIME!

Laupäevasel põhiüritusel oli minu ülesandeks parkimise korraldamine. Päeva peale sai muidugi jooksvalt ka teiste asjadega tegeletud ning näiteks õhtuse auhinnatseremoonia ajaks olin jõudnud registreerimislauda. Mingi hetk hakkas raadiosaatjast kostuma Liisi hüüdu, et ma kiiresti lavale läheks. Mõtlesin hetkeks, et kas mingi tehnika on üles öelnud ja pean selle töökorda saama, aga hiljem sain ka aru, mille eest auhinna sain. Tänan märkamast :)

Väike tõrge tekkis Maarjaga, kes kuidagi ei jõudnud meie üritusele eelmise ürituse tõttu ning asenduseks saadeti Elina Born. Loodetavasti keegi ei pettunud, et Maarjat kuulda ei saanud, mulle meeldis väga ka Elina igatahes, nii palju kui kuulata jõudsin.

Ööaarde ajaks oli aju piisavalt kärssama läinud, et alguses ei saanud arugi, et ajasin kostüümi valet pidi selga. Liina jõudis juba mainida, et oi, sul ripub..., kui oma veast aru sain :D Nalja sai omajagu ning täna pärast üritust naersime organiseerijate tiimiga päris pikalt selle üle. Eks muidugi üleväsimus tegi ka oma töö :D

Loodan, et osalejad nautisid üritust ning vabandan enda poolt nende ees, kes ööaardet ei saanud leida. Hundi kostüümis oli väga palav olla hoolimata hilisest õhtutunnist ning kui meile tuli info, et plats on tühi ning kedagi otsima ei paista suunduvat, pakkisime hundi kostüümi kokku ning suundusime koju magama. Uneaega oli niigi vähe. Koostöös Taxuga on plaanis sama lahendus mujale üles seada mingi hetk, nii et jääge ootele.

Aitäh osalemast ning kui aarete juures ei kohtu, siis järgmistel sündmustel ikka!

 6 

Täname vahva ürituse korraldamise eest!

 16 

Kui MEGA ürituse teade kunagi välja tuli, siis kiitsin mõttes kohe palju organiseeriaid. Ja nüüd peale üritust kiidan veel enam. Minu nägemust mööda kulges kõik vahvalt ja kui tekkis kuskil tõrge, siis hämmastava kiirusega oli korraldajatel uus lahendus ka olemas. Kohe näha et põhihobi nõuab inimestelt kiiret taiplikust. Mind oli ka värvatud ühte vabatahliku tööd tegema, kuna see valdkond oli minujaoks just mitte igapäevane ja puudusid kogemused, siis muretsesin üksjagu üle, aga päeva lõpuks tundsin end nagu velsker Madis Jarski raamatus Nipernaadi vt peatükk Päev Terikeste külas" asjatult oodates seda lõikust, on liiast väsimusest juba kolmandat korda uinunud oma mähiste ja rohupudelite keskele" 3 plaastrit ja 3 tabletti oli kogu mu tegevus. Aga tegelikult oli see tore ja näitab seda kuipalju me siis iseendast ja teineteisest hoolime. Vaatamata sellele tukkumisele oma postil jäi mul siiski piisavalt võimalusi, et kohaolnud geopeiturite seltskonda, soojust ja huumorit nautida. Tänud Teile kõigile

 20 

Ma midagi tarka seekord logida isegi ei oska. Tahaks saata siitkaudu välja ainult hunniku tänusid. Kõigepealt suured tänud JP'le ja Kadrile, et neil oli usku mega õnnestumisesse Eestis. Teada on, et seda kellelgi teisel pole kunagi ju olnud :) Suured tänud veel neile, et mind kaasasid kogu korraldusprotsessi. Oli põnev ja pingeline aeg, ning kogemusi tuli tonnides juurde :)

Lisaks suurimad tänud ka teistele korraldajatele: Liis, Mai, Carolina ja Madis. Te saite suurepäraselt hakkama ja kõik sujus alati.

Ja muidugi ka kõik vabatahtlikud. Ilma teieta oleksime me olnud tõsises....Suured tänud, et ulatasite oma abikäe juba päevi enne sündmust ja tegite kõik endast, et see nädalavahetus oleks mõnus kõigile. Nagu professionaalse meeskonnaga oleks tegu olnud :) Kõik lihtsalt sujus ja sujus :) Isegi kõik ebaõnnestumised sujusid vaikselt õnnestumisteks :)

Lisaks erilised tänud veel taxule, kes valmistas meile ööaarde raja. Suurepärane kuulda, et on ikkagi plaan sellest ka midagi püsivamat tekitada :) Ja muidugi Mai, tema ööaarde laegas oli lihtsalt imeline :) Uskumatult mõnusaid inimesi on geopeitus täis :)

Ja lõpetuseks tänud kõigile osalejatele! Oli kahju, et mõnda oodatud nägu ei ilmunud kohale, kuid see-eest suursündmus tõi kasutajanimede tagant välja palju uusi nägusi :) Tänud, et olite meiega selle pika nädalavahetuse ja ka varasema toetus eest! Loodan, et see oli kõigile ainulaadne kogemus. Eesti pinnal vast niipea uut mega ei tule. Gigast ei tasu meil üldse rääkida :) Aga võimalustel külastage neid ikka ka teises riikides ja olge korraldustiimidele toeks :) See ei ole üldse lihtne töö.

Tänud veelkord kõigile!

 5 

Tore oli tuttavaid nägusid näha ja geojuttu puhuda. Ööaare, aga jäi mul kahjuks nägemata. Saja pealise jõuguga ei tahtnud minna ja hiljem kui minna tahtsin, öeldi, et aare korjati juba kokku. :( Aga üritus oli tore, suur tänu korraldajatele.

 6 

Suur aitäh korraldajatele!!!

 14 

Kohe kui selgus, et mega tuleb peaaegu koduõuele, siis tekkis idee, et võiks siis juba rohkem aidata ja saigi end vabatahtlikuks kirja pandud. Olin valmis kõike tegema, mis vaja, aga ülesandeks sain olla maskoti abiline. Ühe tunnise tiiru tegingi koos Signaliga umbes 11 paiku lõõskava päikese käes platsil ära. Kuigi hirmpalav, oli väga vahva geopunte koos konnaga pildistada ja lapsi nänniga rõõmustada. Mina sellise ilmaga küll nii paksu vammusega käia ei suudaks, nii et au ja kiitus! Teha jõudsin pika päeva jooksul veel paljut muudki: registreerimislaua taga tunde istuda, labe lahendada (kui seda lahendamiseks võib lugeda, et pooled vastused kohe teada olid), logiraamatusse kirjutada, rändavaid aardeid logida, paari rändurit avastada, prügi sorteerida, geonänni uurida, veidi süüa ja mitu pudelit vett juua. Kõik, mis sai tehtud, ei tule kohe meeldegi. Lõuna ajal, kui sagimist vähem, käisime veel koos Mikiga ida pool paari aaret otsimas ja tagasi jõudes olin jälle sama hooga asjalik edasi.

Mulle meeldis väga õhtune kontsert, Elina võib-olla oli isegi parem valik kui Maarja, sest eelmise aasta Eurovisioonilt tuttavam. Veidi rohkem laule oleks võinud olla ainult. Kõige tüütumaks osaks võib lugeda ööaarde ootamist, kui enam väga midagi teha polnud. See tasus muidugi ära, vahva asi oli, isegi kui suure karja sabas metsa tormata, saamata kohe aru, mis toimub. Ootan väga, millal see püsilahenduseks saab, et paremini nautida, kindlasti pimedamas metsas! Logiraamatuni jõudsin õnneks enne pika-pika saba tekkimist. Jama oli see, et rattalukuvõti jäi sabas seisja kätte ning nii sai lõkke ääres veel geojuttu aetud, enne kui koju väntasin.

Tänan! Millal jälle? ;)

pildi tegi Priit

 23 

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada algusest. Geojaanipäevadel on ikka käidud, juba sest ammusest ajast peale, kui need veel Lõuna- Eestis toimusid, see on selline imelik piirkond Lätist põhjas, kui mäletate.

Seekord oli liginemine lihtne. Elrondi lustaka rongiga Nõmmelt Sauele. Piletimüüjat ei õnnestunud kohata, ju tema oli kusagil mujal skoorimas ja parim transport on ikkagi tasuta transport.

Vanamõisas telk püsti ja koosolek võis alata. Et ma usinas agaruses korraldajaid ei segaks, saadeti mind parklasse. Parkla on süsteem, kus on raske mingit jama kokku keerata. Niisiis, passin parklas kollane kassi, leopardi või tiigri pildiga särk seljas ja valvan geopeiturite autode järgi. Teen selle päeva esimese statistilise üldistuse - geopeituri auto on enamastikas mõlkis või kriibitud. Eks seda tekidab ikka FTFide järgi tõttamine ja kõige otsesema tee läbi murdmine.

Parkida geopeiturid oskavad, näita vaid suund kätte ja juba nad pargivad. Sirgetes ridades. Hiilivad ümber võõraste masinate. Sest ka autod on träkitavad. Äriidee -tootke träkitavat aluspesu. Annab mängule uue hoo.

Geopeiturid ise. Kaalukad, väärikalt tähtsad, tibitõsised. Pöetud peaga saksa naised, näol ilme nagu maailmasõda poleks veel lõppenud, marssimas taktsammu aarde suunas. Kõhukad soome naised, mõned suuremad kui maakera pardisammul paterdamas. Ütleks, et euroopa geopeituse maailmas on mehed palju ilusamad, kui naised. Eestis on see õnneks veel vastupidi, ehkki...üksikuid erandeid leidub.

Et MEGA aardega 50/60 ei tehtaks, oli aarde juurde paigaldatud vabatahtlik, kes astus vahele, kui leidjate käitumine juba pisut vägivaldseks kiskuma kippus. Tegelikult on selle aarde juures vaid vaja kasutada kõiki asju peale pakendamiseks mõeldud kilekoti.Ja vahepeal üritas 150 pealine inimhulk asja lahendada. Enamusel eesti meeleavaldustest pole nii palju inimesi.

Lõpetasin nuumorikate vahikorra. Tegime Lõunaeestlastega ja Muhumaa mehega (ka selline piirkond on eestis olemas, ärge unustage) tugeva tiiru Lääne-Harjumaa parapõrgutes.

Tagasi jõudes oli suur lagunemine juba algamas. Tuli välja, et parkla saab väga ilusti ka valvamata hakkama. Plärasin inimestega, kes veel julgesid mind ära tunda. Vahepeal sai ka segadust korraldada, kui ööaarde nimel oli telk vaja lahti lammutada. Päris hästi korraldasin, tuli välja, et polnudki seda vaja teha. Koledalt karjuva Maarja asemel esines märksa parem naistükk, vihm kastis maad, elektroonikat ja inimesi ja peagi oli aeg ööaare paika panna.

See oli märksa huvitavam tegevus kui ööaarde leidmine. Sain hunti riidesse panna ja külma dušši nautida. Kahju et salvestusvahendit polnud. Pärast passisime nagu sõdurid varitsusest, sest ei saanud enam minna ei edasi ega tagasi. Kui viimaks välja hiilisime, oli kõigil siiralt savi, kes ja kust poolt laekub. Kõik ajasid hoolsalt jälgi ja ei lasknud ennast peibutada metsast kostuvatest häältest.

Pealeidja kõige ees, eks ta ilmselt oli suuteline tihenevas hämarikus märja rohu seest jälgi lugema.

Tagasi tsivilisatsiooni jõudes hargnesid inimesed kaheks. Enamus tõttas sooja pessa unerammu tarbima, vähemus kakerdas jalgpalli vaatama.Hämaruses tekkisid nähtavale kummalised kujud. Keegi purupurjus punkariharjaga kutt ja keegi vööl oleva noaga trolli välimusega kole mees tõid teadmise, et kui elu armas, siis on parem igaks juhuks telgis unetuna väherdada.

Jalgpallihuviliste kisa ei lasknud uinuda. Paar soomlast esitasid soomekeelse kuuldemängu "Perekonnatüli," mille sisus rämedahäälne meespool aktiivselt vägisõnu pruukides sõimas oma mahehäälselt naispoolt, süüdistades teda oma telefonis nuhkimises. Hea kuuldemäng oli, kahju, et salvestusvahendit polnud. Viimaks siiski uinusin. Läbi une kuulsin Nuffi häält. Paraku käib sellega kaasas, et ma kellegi hääle läbi une ära tunnen, ka poliitiliselt ebakorrektne unenägu. Nii et ma nägin unes Nuffit poliitiliselt ebakorrektses riietuses.

Ja siis hakkas pihta. Logisevad hiilivad sammud rohus, küll siia, küll sinnapoole. Erinevad vandesõnad erinevates keeltes.

Hommikul põiele minnes sai selgeks, milles asi. Paljajalu kemmergusse minnes jäi tee peale terava killustikuga kaetud truubipealne maa, mis neid minu kõrvadele muusikana tunduvaid helisid põhjustas.

Hommikul

 22 

Minu esimene MEGA :). Mis oli väga tore üritus laheda PokerRuni ja vinge ööaardega, muhedate tänumeelespidamiste ja kaasa elama paneva kiikinguga, suure lõkke ja pingelise jalgpallimänguga... Suured tänud korraldajatele ja vabatahtlikele, tegite ära super töö :). Ning osalenud kaaslastele samuti aitäh, nii mõnusal ja rohkearvulisel jaanil pole ammu olnud võimalust osaleda :).

Hommikul registratuuris..

Meie tublid organisaatorid ja vabatahtlikud :)

Samal ajal geomündiletis..

Lauamänguletis...

Platsil...

PokerRun telgis...

Lõbusaid vestlusi...

...jätkus igale poole...

Rahulikumaid puhkehetki oli ka...

Meditsiinitelgis oli kaugelt rahulikum...

... kui kaardimajas :)

:)

Kogutud pokkeriümbrikud

Ja lõke oli nagu reklaamplakatilt :)

Kiikingut proovisid meist mitmed

Vahepeal jagati meile kingitusi. Pokkeri peaauhind on näiteks siin... :D

Õhtusse mahtus veel lambaid...

...hunte...

...ööaare...

Ja loomulikult jalgpall...

... mida vaatati väiksemates...

... ja natuke suuremates gruppides...

Lõunaks jõudsime koju. Aitäh kingituste eest :)

 23 

Kõigepealt aitäh laurile, et ta mu fotograafiks kutsus, kuna ma polegi siiani veel 14 tundi jutti jalgel olnud ja pildistanud. Siis muidugi tänud jpbarrile, kelleta see megaüritus poleks ilmselt sellisel kujul teoks saanud. Aitüma kõigile vabatahtlikele, kelleta oleks päris raske olnud megajaanipäeva nii ladusalt läbi viia. Ja muidugi veel ka palju tänu nendele, kes mulle uhke papüürusel diplomi andsid.
Nüüd on mul hetkel arvutis üle 500 pildi, päikesepõletusest valutavad õlad ja jalad ning palju uusi tuttavamaks saanud geosõpru. Eraldi tänud satiirele ja puutetundlikule, kes mu vahepealseid oigeid pidid kuulama.
Üritus oli lahe, kuigi algus kippus veidi paaniline olema. Sestap avastasin end ühel hetkel koos teistega platsil ringi jooksmas ja asju ajamas, selle asemel, et seda paanikat pildistada. Aga pikapeale läks juba rahulikumaks, inimesed harjusid olukorraga ja leppisid ilmselt ka mõttega, et täiuslikult ei saagi kõik minna.
Enamasti tolgendasin ma kõigil jalus ja päeva esimesed tunnid veetsin ma üldse Poker Runi jahutust pakkuva varju all ning sealsete vabatahtlike meeldivas seltskonnas. Kui ma iganes sattusin lauamängutelki, üritasin Esmaleiu mängu kõigile, kes telgist möödusid, maha parseldada, nii et varsti otsisid inimesed juba teist teed suurele platsile minemiseks.
Ühestki mängust ma osa ei võtnud ja ainus, mille teostasin, oli logimine väga omapärasesse ja meeleolukasse logiraamatusse.
Jaanipäev, nagu ikka, peab end tõestama vihmaga, nii et nägin ära ka Suure Saju. Ma tean, et amazzony peab vihma kohaletoomise süüdlaseks mind, kes ma väidetavalt vihmatantsu tantsisin ja üritasin ta ööaarde metsa keerata. Õnneks see vist ikka ei toiminud, muidu, teades nüüd mu nõrku kohti aardeotsingutel, üritab ta kindlasti karistuseks kuskil metsas minu teed põdra omadega kokku viia.
Päeva lõpupoole konutasin juba jalkafännidega ühe katuse all ning uurisin matkymbereestilt aarete ehitamise saladusi. No mina ei küündi mitte kunagi sellise detailsuse ja perfektsionismini, nii et super, et selliseid ikka on ja loodetavasti jäävad ka pikaks ajaks püsima.
Ega kõiki meeldejäävamaid hetki ei jõuagi kirja panna. Loodetavasti jäid mõned eredamad hetked, mille tunnistajaks olin, siiski pildile ja pakuvad kui mitte asjaosalistele endile, siis vähemalt teistele mingit meelelahutust.
Veel kord kummardus korraldajatele ja järgmise korrani. Pildid ilmuvad ka... kunagi.

PS. Marje, võtan väljakutse vastu ning tulen eraldi pildistama. :)

Tegijate tunnustamine - nii see algas... konnaga

Sissejuhatav tants

Avakõne

Poker Runi Eesti meister

Lotomeister

Nime veerimine

2015 AA väljakuulutamine

Magusad auhinnad

2015 a hooldajad Madis ja (h)Reino

2015 a logija Esko

2015 a mitteleidja Liivo

Ka mitteleide tasub kirja panna

2015 a matkasellid Reigo...

... ja Maris

2015 a sündmusaarete korraldaja Laur

2015 a müürsepp Anne

2015 a AA III koht Põlevkivikaevandusele - marlai

2015 a AA II koht Safecrackerile - phantom

Ja viimane auhind...

2015 a AA I koht Kesklainele - ahtoj

Ahto lausa hõõgub tänutundest

Pilte tuleb veel...

 16 

Geojaanipäevadel olen ikka ja alati osalenud. Ka sel kõige esimesel, mitteametlikul 2005. aasta üritusel päris minu geokarjääri alguses. Kuigi nüüd tegelen geopeitusega pisut vähem, siis suursündmust ei saanud kuidagi vahele jätta. Pealegi pole mul siiani ühtegi Mega leitud.

Saabusime platsile ca 15 paiku ja sõna otseses mõttes jäi suu lahti - parkimiskorraldajatega parklad, väravad, lipud, telgid, nänniputkad, kohvikud... ja muidugi rahvamass, kes suhtles kõikvõimalikes keeltes. Saime väravast fantastilise hunniku nänni kätte, panime nimed kirja väga lahedasse kleepsudega "logiraamatusse" ja vaatasime veidi ringi. Kuna sel ajal väga palju tuttavaid näha polnud, läksime lähiaardeid otsima, mis kujunes geopeiturite tiheduse tõttu enamasti karbi käest kätte ulatamiseks, aga sellest juba nende aarete logides.

Tagasi olime kella 19 paiku, et kuulata kõnesid, näha autasustamist, loosimisi ja palgatud esinejaid. Kõik see oli väga lahe ning suurepärane korraldustöö paistis igalt poolt silma.

Aga kuna mind vaevab lisaks geopeitusele ka üks teine haigus, vutihaigus, siis kella 22 paiku irdusin suurest seltskonnast ning asusin Itaalia-Saksamaa mängu vaatama. Mulle, kui Itaalia poolehoidjale oli veidi hirmutav Saksa fännide hulk, kõik jalgpallisärkides ja puha, aga ei - kõik sõbralikud ning polnud pahased kui ma Itaalia viigivärava puhul rõõmsalt röögatasin. Ja viiki see mäng veel paljudeks minutiteks jäigi, õues jõudis selle ajaga padukat sadada ja jälle selgeks minna, minu silmad olid aga ekraanil. Ning siis veel need penaltid... oh seda närvi, aga läks nagu läks ja lõpuks sain õnnelikel sakslastel kätt suruda - õnn oli seekord nende poolel.

Paraku aga selgus peale vuti lõppemist öösel ühe paiku platsile tagasi tulles, et ümbrus on inimtühi ja väljasurnud ning kedagi ega midagi polnud ööaarde poole juhatamas. Vaatasime siis nõutult ringi ja läksime lootuses, et ehk saame kuskilt mingit lisainfot, väravatagust imeaaret pusima. Aga ainus mida me millalgi välja ilmunud purjus lätlaselt teada saime, oli see, et ööaare on ammu kinni ja kõik läbi. Sellest oli küll tuline kahju, sest ööaare on üks asi, millega mul õnnestub pereliikmeid sellele üritusele kaasa meelitada ja mida ma ALATI otsinud olen. Nii et sellest mitteosasaamisest jäi veidi mõru maik suhu, aga no ju olin siis ise süüdi, et poole ööni vutti vahtisin ja korralik geopeitur selleks ajaks juba tudus ning korraldajad pillid kokku pakkisid... Samas oli neid jalkahaigeid kahe vaatamiskoha peale kokku oma 50-60 inimest ning kui nad kõik infopuuduse tõttu ööaardest suu puhtaks pühkima pidid, siis on sellest väga kahju, sest ööaare ON Geojaanipäevade nael.

Lahkusimegi siis veidi pettunutena öösel kahe paiku - meie auto oli parklas üks viimaseid. Aga täna, seda logiteadet kirjutades ja üritusele tervikuna tagasi vaadates on rahulolu tegelikult suur - fantastiline korraldus ja uskumatu visadus ning suur töö korraldajate poolt kogu seda asja kokku juhtida. Müts maha ja edu edaspidiseks!

 9 

Suured tänud korraldajatele tehtud töö eest! Ise kogusin Pokker Runi kaarte kokku ja tänu sellele nägin mitut inimest, kellega on muidu ainult siin lehel suheldud. :)

 18 

Kuigi territoorium oli suur, rahvas hajus laiali ja kardetud küünarnukkidega nügimine jäi ära, siis MEGA oli see ikkagi. Korraldajad olid hulka vaeva näinud ja ilmataat tänas neid ilusa ilmaga. Hilisõhtune vihmasabin pigem käiski asja juurde ja pesi platsi tolmust puhtaks. POKER RUN-i jooksime juba eelmisel päeval, kohe peale avaldamist ära. Laupäevane lauspäike oleks selle kindlasti piinarikkamaks teinud ja reedel polnud veel ka konkurente nii palju ringi siblimas. Pokkeri mängus saime täiesti keskpärase tulemuse. JACKPOT saabus hoopis loosimise käigus, kui geokotti maandus uus suunanäitaja. Ehk järgmisel sündmusel oleme valmis juba kommenteerima, milleks see aparaat võimeline ei ole.
Täname korraldajaid! Oli mõnus olemine.

JACKPOT

 10 

Minu esimene geoüritus. Oli vahva näha vanemaid tuttavaid ning väga palju uusi. Üsna mitmed paljunähtud nimed loksusid nüüd nägudega kohakuti, mis teeb ainult rõõmu. Korraldajatele viis pihku ladusa korralduse eest. Isegi ilm ei jätnud seekord hätta, tuli sorts vihmagi nagu eesti jaanipäeval "olema peab". Pokkeri ürituse puhul ma otsustasin juba varem ära, et olgugi tegemist RUN-iga, siis teised jooksku kui tahavad, mina võtan viilida ning läbin punktid reedel-laupäeval jalgrattaga. Kolm punkti ja boonus jäid lõpuks minust ikkagi puutumata, laiskus oli lihtsalt nii suur.

 5 

Sai kah kohal käidud. Korralik rahvamass oli ikka kohal.

 7 

Jõudsime kohale õhtul. Enamuse ajast olime lastega mänguplatsil- Korraks pugesime ka vihma ajal katuse alla peitu. Tänud korraldajatele!

 7 

Tore oli kohtuda nii paljude geopeituritega. Tore oli jagada võitjatega rõõmu ning osa saada jaanitulest mis meil see aasta teatud põhjustel õigel ajal nägemata jäi. Meie täname korraldajaid nähtud vaeva eest!

 13 

Arvasin päris pikalt, et sellest saab minu esimene sündmusaare kus osalen aga suhteliselt ootamatult jõudsin eile veel kahele, nii et Mega jäi järjekorras kolmandaks. Esiteks suured tänud kogu korraldustiimile, et nii suure töö ette võtsite ja ära tegite, hästi tuli välja.
Vanamõisa jõudsin ma alles kella 17 paiku kuna hommikul alustasin eelmisel päeval pooleli jäänud Poker Run'iga (eile kogu perega, täna üksi), mille käigus kohtasin nii mõneski punktis ka teisi mängijaid Eestist ja mujalt, ähvardati surmaga, oleksin kesköises metsas peaaegu loomakarja kätte jäänud ning sai ka liikluspolitseiga vesteldud. Mulle see mäng meeldis kuigi lõpuks selgus, et pokkerikäsi tuli mul siiski erakordselt kehv.
Platisil avaldas muljet kogu geopeitusega seotud müügipunktide ja nende nänni hulk. Päris tühjade kätega ei lahkunud isegi vaid soetasin endale geopeituse teemalise lauamängu. Auhinnatseremooniat oli minusugusel erakul huvitav jälgida, sest nüüd õnnestus nii mõnedki nimed ja näod kokku viia. Enne lahkumist jõudsin veel natuke Saksamaa-Itaalia mängu õue veetud telerist vaadata, millele Saksamaalt pärit geopeiturid väga häälekalt kaasa elasid. Eks jääme siis Eesti esimest GIGA üritust ootama - jõudu sellega! :)

 6 

Mega lahe üritus, suured tänud korraldajatele.

 1 

Väga kiirelt osalesin. Äitäh korraldajatele!

 4 

Kolmest üks päev sai ära nuusutatud. Mega tänud ette ja järele korraldustiimile. Tänud JP saidki hakkama

.....