Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 4.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tervist mugu rahvas. Peitsime uue aarde järgmisesse vanase sõjaväebaasi. Lootuses ,et see on sama edukas kui Külma sõja aare. Endise Nõukogude Liidu armee poolt rajatud Kiltsi lennuväli on ca 800 ha suurune ala. Betoonkattega rajad on 2500m pikad, lennukite tarbeks oli 28 angaari(1neist on ka aare). Lennuvälja rajamist alustati 1939 ja kasutati esialgu kuni 1956. a, 1969. a ta rekonstrueeriti.
Enne minekur tuleks informeerida Eesti Kaitseliitu numbril +372 7179949
Aare on lumega raske/võimatu leida. Olge roomajate ja teravate äärtega ettevaatlikud.
Vihje: Loe 1punktiiri vahe korraga. Algab kautsemalt lõppeb täpselt. Sa saad sellele autoga sõites ligi (nii umbes 40m)... Lähene asjale vasakult...seejärel üles...taha välja...maas on tuub...must kork.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (3), ettevaatus_vajalik (3), soovitan (2), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC62RY6
Logiteadete statistika:
83 (91,2%)
8
6
3
2
0
0
Kokku: 102
Oh seda rõõmu kui nii pikalt kuklas olnud aare lõpuks logitud saab!
Nullis viibides logisid lugedes selgus, et lokkava loodusega raske. Kinnastest tundsin puudust. Mis ..... , see uuesti.
Siin tegime pätti. Kuna esimene teeots, mida proovisime, oli kinni, siis ringiga teiseni. Kuri märk ees. Hmm. Vaatasin teises suunas, et märki ei näeks ja sõitsin läbi. Varsti uuesti seal, kust enne läbi ei saanud ja üha edasi. Teavitama ka ei hakanud kedagi, et küll nad siis teada saavad, kui kellegagi ninapidi kokku satume. Minnes polnud hingelistki, aga tagasiteel oli kõigepealt hoovõturaja nurga peal üks uhkematsorti auto ja eemalt lähenes sõjaväe värvides auto kah. Aga õnneks meid kinni ei peetud ja meie rahustamiseks pages koos meiega territooriumilt veel üks sõiduauto. otsimisest. Tsiisas küll. Eelmine kord oli siin lokkava roheluse aegu, see peaaegu sama võimatu kui lumega. Nüüdki kui rohtu veel pole, eelmise aasta kulu vaid, andis seal ikka tuulata. Vahtisime ikka iga ruutsentimeetri sellest maapinnast läbi, aga ei miskit. Vaatasime siit nurga alt ja sealt nurga alt , ikka ei miskit. Poleks mingi hetk peale astunud, oleks vist taas leiuta lahkunud. Igavesti raske otsimine, kui aus olla. Kuigi mul oli varemleidnu kaasas, kes aga muud ei mäletanud, kui et pea kohe ja lihtsalt leidis. Eks ta seal ongi näkkamise asi, kui liiga palju looduslikku materjali peal, siis ülimalt keeruline. Nüüd igatahes hea meel, et enam tagasi ei pea tulema. Tänud peitjale väljakutse esitamise ja aarde eest.
Geopäev Läänemaal. Auto jäi tankitõkete taha ja jalgsi aardeni. Kui vihjest aru sain tuli ka leid. Aitäh!
Nädalavahetusel mingit luba sinna sõiduks saada tundus võimatu ettevõtmine. Aga tahaks ju nime kirja saada. Seepärast läks käiku plaan B. Jala liikumise kohta silti ei paistnud. Jätsin auto lihtsalt märgi taha ja käisin ära. Huvipakkuv piirkond oli lumevaba ja minu võidunumbrid olid seekord 350 cm ja 70 cm. Hea, et mõõdulint kotis oli. Tänud!
Kohale saabudes järgisime peitja vihjeid aga asi tulemust ei toonud. Otsustavaks sai eelmise leidja poolt kirjeldatud otsimise viis. Ületamatud emotsioonid kui logi kirjas. Muidu oleks kindlalt sinise smiliga lahkunud. Tänud
Peale Kaksikute vaatamist käisin, teele jäänud, Lahe 17 KL staabist läbi ja sain loa lennujaama külastamiseks. See aga tähendas, et tuleb kindlasti see aare ära külastada. Eks me siis kihutasimegi kohale ja hakkasime taimestikku tuustima. Lõpuks osutus ikka kõige edasiviivamaks alt vaatamine.
Tänan peitmast.
Vaatasime põhjalikult selle koha, mida eelnevaltki kammitud, üle ja ei miskit. Vihjet küll lugesime, aga ega me sellest ikka lõpuni aru saanud. Samuti ei osanud õigeid järeldusi teha eelnevatest logidest. Õnneks saime vihje tõlgendamise abi varemleidnult - suur tänu! Peale seda sai veidi konkreetsemalt tegutsetud ja aare leitud - sellega on kõik hästi. Suur aitäh peitjale seda kohta näitamast!
Müttasime mis me müttasime siin lokkavas looduses, aga tulemus null
Perepea helistas kolleegile ja küsis luba territooriumile sisenemiseks. KL staabivalvur oli üllatunud, et aare ikka seal veel alles on, nad pidavat ammu tahtma, et see sealt ära viidaks.. Aga me siis liikusime objektile ja ronisime mööda järsku ja vihmalibedat kallakut objekti katusele konteinerit otsima.. otsinguid raskendasid rinnuni põldmarjade okkalised väädid ja midagi toredat siin polnud. Kõne varemleidnule andis kindlust, et koht on õige, aga ilmselt loodus raskendab leidmist. Nii oligi.. meist aga jäi sinna korralik tallutud maastik maha ja kes nüüd lähiajal läheb, leiab kindlasti. Vihjeks, et alt vaatamine on abiks. Aitäh!
Selle aardega läks ikka väga pikalt aega. Ülesse, alla, ülesse, alla. Ilmselt on enne talve või varakevadel seda tunduvalt lihtsam (a kindlasti libedam) leida, sest siis pole igasugust üleliigset floorat ja faunat seal. KL tundub, et ei meeldi väga, et see aare seal on :/
Kuidagi negatiivne mälestus jäi eelmisest korrast. Õnneks olid seekord praami peal kaaslased, kes olid nõus uuesti proovima. Nüüd helistasime õigel numbril ja saime isegi puhkepäeval osaliseks korrektsele ja vastutulelikule suhtlemisele. Ainult kiidusõnad seetõttu kaitseliidu asjaajamisele.
Olles varustatud tunniajalise kirjaliku loaga teadsime, et kauem otsida me ei saa. Õnneks saime kiiremini hakkama.
Tavaliselt kipuvad need aarded jääma viimaseks, kus on vaja midagi küsida ja paluda ja seletada. Kuigi mitme aasta jooksul on mööda sõidetud kordi ja kordi, siis kuidagi on jäänud. Nüüd on tehtud.
Enne meid oli äsja käidud ja uus logiraamat pandud, seega hetkel kõik korras.
Pikka aega oleme seda piirkonda ja seda aaret peljanud, tundus päris pikk ja tüütu ettevõtmine ning kuna muid aardeid, mida otsida, on olnud piisavalt, siis olemegi otsinud neid muid. Täna aga saarest tulles oli ilm nii ilus, et mõtlesime, et prooviks äkki.
Piia-Peeter olla korra proovinud, kaugele ei jõudnud. Täna tegime uue katse. Lennuvälja serval etteantud numbrile helistades selgus, et suulist luba me ei saa, vaja ikka kirjaliku järele minna. Seda siis Kaitseliidu kohalikku staapi. Rääkisime seal korrapidajale oma soovi ära ning muidugi saime loa oma väike seiklus sinna alale teha.
Ühtlasi vestlesime veidi pikemalt geopeitusest ja sellest, et ka eelnevatel aastatel on eelmistel geopeituritel olnud huvi sinna minna. Et miks selline huvi ja et miks nemad selle territooriumi valdajana ei ole teadlikud sellest, et selline aare seal asub? Et kes meil seda geopeitust siin üldse organiseerib ja miks on organiseeritud nii, et mängijatel on vaja minna just sinna nende territooriumile? Me ei osanud kosta muud kui, et see on üsna detsentraliseeritud mäng ja keegi keskselt ei kontrolligi - peitja vastutus. Igatahes lõppes vestlus sellega, et otsisime välja ja edastasime aarde peitja andmed, et edasi saavad omavahel otse arutleda geopeituse teemadel, selle positiivsetest ja negatiivsetest aspektidest. Soovisime kõike paremat ja lahkusime otsinguile.
Seal kulges kõik lihtsalt, võiks isegi öelda, et igavalt. Kuna on aru saada, et suvel on otsimine pigem keeruline, siis praegu oli küll lihtne. Et seganud rohelus ega kuklasepoisidki.
See täpp siis ka nüüd värvitud, tänud aarde eest!
Korra oleme Peetriga siin üritanud. Tookord lõppes see aga kiirelt kuna teiselpool telefonitoru oli üks üsna lühikes jutuga konkreetne mees.
Sel korral oli seljatagune juba oluliselt tugevam ja see lõppes sellega, et meie nimed said igati heas korras logiraamat vol 2-e teisele reale jäädvustatud ;)
Meie täname!
Loa saime kenasti. Koht ise väga põnev. Polnud aimugi, et see nii suur oli. Aardele aare oli mattunud rohu ja põldmarjade väätide alla, aga lõpuks ilmutas end. Seejärel tuli võidelda sipelgatega, kes olid aarde peale juba korraliku hulga munasid jõudnud toota. Kaasasolev abivahendi aitas hädast välja. Logiraamat on niiske. Aitäh!
Kiltsi lennuväljal olev logiraamat hallitab ja on märg. Kuivatasime seda natuke ja panime selle kuiva minigripi sisse. Ilmselt vajab vahetamist.
Palun, järgmised, aidake!
Andsime etteantud numbril teada, kes me oleme ja mis me soov on.
Hääl torust teatas, et juba teine kõne, kust sellist soovi kuuleb. Tema aga mingeid erandeid ei plaani teha ja punkt.
No ei hakanud lunima ka...
5 min leid. Palun mitte minna tagumise müüri äärde, seal on müüri sees mingite väikeste siniste lindude pesad!!
Eriloa sissesõiduks saime omadel meedotitel ja legaalselt, muidu ainult tööpäeviti ja kirjalikult kordonist
Loa järgi minemisest pääsesime ja alale võisime lõpuks kulgeda. Objektil sai tiirutatud nii üleval, kui all. Logidega tutvumisest oli abi. Tänud peitjale.
Mina olin all ja vaatasin kuidas teised ronivad,vahepeal manitsesin ka ettevaatusele.Tänud.
Lumi meid ei seganud. Seda polnud. Natuke segas püüdlik korrapidaja ja palju segas kirjaoskamatus. Või õigemini jõuga peale lendamine. Kui kirjelduse ja vihje lugemine meelde tulid, siis edasi oli selge, mis teha tuleb.
Pole paha ilma heata, saimegi rohkem angaaride arhitektuuriga tutvuda.
Pärast sai meie tubli sohver lennuväljal jala raskust proovida. Aitäh!
Esimene keeruline ülesanne oli sisenemisloa saamine, meid kuulati põhjalikult üle, lõpuks saime siiski õiguse oma eesmärgi poole edasi liikuda. Objekti uurisime põhjalikult, pealt ja alt ja pealt ja alt, kuni keegi otsustas korralikult kirjelduse kõvahäälselt ette lugeda. Edasi oli vaid logimise vaev. Üksi poleks seda kadalippu läbima asunud, seega tänud kaaslastele, et koht sai käidud.
Talvel käisin seda üle vaatamas aga turnima ei läinud kuna oli kirjas, et lumega võimatu. Vähemalt sai kohaga tutvutud. Seekord õnneks lund ei olnud, veidi ikka tuli otsida ja kukalt kratsida aga siis sai leitud, tänud lahedasse kohta kutsumast :)
Ütlemata vinge koht. Nullis kõndisime kena mitukümmend minutit ringi enne kui õige asja otsa sattusime. Aitäh lennuvälja tutvustamast!
Kiltsi lennuveljal olen paaril korral American Beauty Car Show raames kiirendusvõistlusel käinud. Pealtvaatajana muidugi, mitte osalemas - enda vabalthingav stock TransAm ei pakuks moditud püssidele absoluutselt mingit konkurentsi. Top Fuel dragsterid nägin-kuulsin rajal ära, aga neist kõige karmim sõitma ei läinud, sel lihtsal põhjusel, et Kiltsi lennuväli pole piisavalt sile.
Maandumisrajalt kõrvale angaaride vahele tulin nüüd esmakordselt - siin ei saa tänapäeval mingist siledusest muidugi üldse rääkida. Ainult koordinaadiga oleks aaret ilmselt topeltkaua otsida saanud, isegi vihjet lugedes kulus veerand tundi julgelt. Nii põhjalikult peidus ikka. Konteineri avamisest on logides juba juttu olnud. Ega ma polnud selles suhtes mingi erand, nägin samuti kurja vaeva ja riskisin korraks autovõtme murdmisega. Kuna kuidagi poleks tahtnud siia autoabi järgi kutsuda, siis paningi võtme heaga taskusse tagasi ning leidsin kohapealse abivahendi. Nimi sai lõpuks kirja ja püüdsin sulgeda kuidagi hellemalt, aga ega see tegelikult vist õnnestunud.
Järgisin täpselt juhiseid ja kõndisin otse aardeni välja, ei mingit ekslemist ja otsimist. Aga see aare ongi rohkem näitamiseks, mis siin kunagi oli. See on ikka võimas ja uskumatu! Suur ja võimas! Tänud peitjale! Logiraamat on natukene ikka veel niiske.
Aare on heas korras, logiraamat on kuiv ning me parandasime traati.
The cache is in good shape! Log is dry and we repaired the cord.
Jalutasime sealkandis ja otsustasime ühtlasi ka aaret vaatama minna, kuigi aarde lehel oli märgitud "vajab hooldust". Tegutsesin täpselt juhiste järgi ja leid oli kiire. Topsiku kättesaamisega probleeme ei olnud, küll aga lahtisaamisega, kuid lõpuks see siiski õnnestus. Jätsin järgmisele topsiku veidi vähem kinni surutuna. Logiraamat oli vähe vettinud, kuid kuskile sai ka logi kirja pandud. Aitähh tutvustamast, ei olnudki sealkandis varem käinud.
Lennuväljal käidud palju aga aaret otsima pole juhtunud. Leidsime kiiresti, kättesaamisega läks veidi aega.
Aare oli pisut hädas, väljatõmbamise nöör puru. de nõukogude inimestena tegime käepärastest vahenditest (pakkuda oli okastraati ja toekas harukarp) tööriista ja tirisime ta päevavalgele. Järgmisel leidjal peaks jälle lihtsam olema, aga üle vajab vaatamist ja kuivatamist ka.
Kasutaja oojamaa: Logiraamat niiske ja hallitab.
Lugesin aarde kirjeldust ja uurisin silte ning kuidagi ei tundunud hea mõte seda aaret praegu külastada. Tarmo aga teadis kohe neid õigeid nuppe vajutada ja peagi oli suund võetud nulli poole. Ootasin mingit hullu ületamatut mäge, aga ronides ei pidanud isegi käppa maha paneme. Pärast kirjeldusega tutvumist oli kohe selge mida tegema peab. Asusime siis kühveldama, ainsateks abivahenditeks endi jäsemed. Siin oleks lumepuhurit tarvis olnud, aga selle toomine sinna oleks ilmselt selle 4.0 maastiku lõpuks välja venitanud. Proovisime siiski ilma, otsimis raadius muudkui laienes kuni leidsin Tarmo kohast kus isegi suvise kindlama jalgealusega olla ei tahaks. Miskit tuli ette võtta enne kui oma segi keeranud geokaaslasest ilma jään ja tõmbasin kõne mikile kes aitas meie otsinguraadiust märgatavalt vähendada. Ja nii ei jäänudki õigel kohal muud üle kui jalgu jääda. Kätte saamine nõudis aga veits meelitamist ja peagi olime logiraamatu kallal. Logiraamat aga pastaka tinti ei omastanud ja alustasime hooldus missiooniga. Lõpuks ometi tekkis väike vaba hetk ja sain oma märjad saapad kuivemate vastu vahetada. Inimese tunne tekkis kohe tagasi ja sain uue hingamise.
Et mis lumega võimatu! Ikka lumega huvitav.
Tänud.
Logiraamat meenutas hallitanud kapsast. L2x m6neks ajaks autosse f66ni peale ja kui lehed kr6bedamaks muutusid panime tutikasse minigrippi ja lasime looma koju tagasi ;)
Geop2ev oli juba m6nusalt pikale veninud ja rekordeid oli juba omajagu purustatud. See pidi siis olema p2eva 40s leid. V2simus oli juba omajagu kontide vahele pugenud ja Silveril hakkas motivatsioon vaikselt alla langema. Kui alguses oli plaan siitpoolne linna22r ilusti tyhjaks noppida, siis nyyd ei tahtnud Siver v2ga midagi kuulda 4.0 maastikus ega lumega raske/v6imatu aardest. Mina aga sudisin takka et kuhu j22b siis v6itlusvaim hehehe :D V6ib ju lumega raske olla aga nulli saame ju ikka paikka kll siis vaatame edasi. Nii me siis suundusime sinnapoole ja s6itsime suhtkoht treppi. Nullis saime kohe aru et kui lumega raske/v6imatu siis tuleb kyhveldama hakata. Nii me seal kyhveldasime aga minule ei andnud maastiku pygal rahu ja l2xin yhest teisest kohast seda 6iget maastiku astet otsima. Ja kyhveldasin siis juba Kahe Elevandi laadses maastikul. Kell oli hiline ning lumega raske silt tekitas kahtlusi. Silver otsustas veel yhte olemasolevat 6lek6rt kasutada ja tegi yhe k6ne. Meie esialgne teooria oli ikkagi 6ogem olnud ja nyyd tuli mul vaid 6igele tasandile laskuda et siis 6ige koht v2lja loendada. Olime pmst paarikymne sentimeetri kauguselt eelnevalt m66da pannud :D Vigur ise tahtis nac meelitamist et urust k2tte saada ja kui ta avasime siis seal sees oli korralik kapsastunud logiraamat. Peale v2ikest hooldust sai me siiski nimed kirja ja aare oma pessa tagasi. Lahe vigur ja 2ge teostus cheers :)
Külastasin lennuvälja, mis oli väga põnev. Aare oli ka lahe. Annan selle eest FP. Tervitused Ahvenamaalt
See tuub oli nii kõvasti kinni pressitud, et ma mõtlesin, et sellel peab mingi muu süsteem olema, kuidas seda avada. Palju jõudu, väga palju jõudu, et seda lõpuks lahti saada. Jätsin järgmisele tulijale veidi kergema vaeva teha.
Algul ei tahetud luba väljastada, sest kell on palju. Lõpuks siiski tehti, sest ka homme poleks õigeks ajaks jõudnud. Kui teadsin umbes, kus kõrgusel aare paikneb, siis raskusastmed hetkel 2.0/2.5. Lõpuks nägin ka kiirendusraja ära. Loodetavasti on seal siledam tee kui mujal, sest üle 50km/h ma ei sõitnud.
Rattatiirul leitud, teavitatud sai ka ja lahkelt anti luba liikuda. Päris põnev oli, muidu poleks elus sinna sattunud! Tänud!
Kapral Mooritz raporteerib: loa saime kätte, sisenesime territooriumile, vaenlasi ega omasid ei kohanud, lennukeid polnud, palju kummi oli maha jäetud. Tünn oli seal kus peab, panime nimed kirja ja väljusime teist kaudu. Tänud!
Saime oma loa kätte ning asusime teele. Ootasin karmi otsimist kuid õnneks või kahjuks oli georada juba ees ning meil jäi ainult kaane toru pealt ära saamise ja logimise vaev.
Tegelikult komistasin selle musta korgiga asja otsa ja nii see leid tuli. Aitäh.
Hommikut alustasime Haapsalus külastades Kaitseliitu edasi juba Kiltsile. Lähenesime asjale paremalt ja õiges kohas oli tunne, et oleks pidanud ühe teise aarede juurest vikati kaasa võtma. Mingil hetkel Meryt astus lihtsalt aardele peale.
Sissepääsu loa saamine oli see kõige lihtsam. Parkisin auto varjulisse kohta ja..... vihjest sain niipalju aru, et mingit toru on vaja otsida. Käisin üleval ja käisin all ja siis veel üleval ja siis veel korra all.... Ei teagi mitu korda seda lõpuks oli. Tallasin seal vist mingi 100 ruutmeetrit seda heina seal ära enne kui õige kork paistma hakkas. Mingi tunnike läks küll sinna.
Toetudes eelmistele logidele sõitsin rattaga luba küsimata kohale. Algul olin liiga kinni ühes vales kohas ja leidu ei tulnud. Lahendasin otsinguala ja leid tuli hetkega. Konteineri lahtisaamine oli paras katsumus. Aitäh!
See, mis eelmisel aastal jäi vajaka sai sel aastal parandatud. Tänud peitjatele.
Helistasin Haapsalust korrapidajale ja sain juhised, kuhu loale järele minna. Muu jutu sees ütles kaitseliitlane, et jala võib seal ka ilma loata käia, ainult autodelt nõutakse paberit. Selle peale sai must laiskus ja jalutamisrõõm võitu ja otsustasin auto väravasse jätta, mis see 5 km siis ära ei ole ilusa ilmaga. Igav on see tee, seda küll, aga üritasin end lohutada, et mõnel pikal rännakul paksu lume või jääkonarustega kaetud maastikul ma ju ainult unistaksin sellisest siledast asfaldist nagu siin. Katusel veetsin ikka pikalt aega, aga kui juba nii kaugele tuldud, ei taha ju leiuta lahkuda. Tegin Speedy juhiste järgi ja käisin toru asukohta teises 'otsas' sammudega mõõtmas, ja muidugi jõudsin tagasi täpselt samasse kohta, kus olin juba pikalt roomanud. Edasi aitas puhas sihikindlus iga sentimeetri läbikammimisel. Ja siis: kuidas ma ta lahti saan? Tihend on korralik, ühtegi tööriista valgete geopükste taskus muidugi ei leidu. Kui tops lõpuks avanes, selgus, et ei püksitaskus ega aardes pole ka pliiatsit :) Nii sai minu logi seekord kirja põldmarjade abil, lisan igaks juhuks pildi ka, sest mine tea, kaua see seal püsib. Aitäh põnevasse paika juhatamast!
ESL 49.Spordimängud peeti Haapsalus – oli põhjus tulla ja ööbida Kiltsi lennuvälja naabruses. Pererahvas pakkus võimalust tutvuda selle militaarobjektiga. Et seal ka aare peitus on, siis meiepoolne takistus näis olevat vaid KL loa puudus. No problem, kälimehel kohaliku elanikuna see täitsa olemas! No on võimas asi küll, hetkel siiski veel paremaid päevi ootamas.
Aardekünka leidsime kiiresti, aga siis hakkas nutifööni GPS rapsima. Tekkis isegi väike peataolek, kuid saime peapööritusest üle ja küüned torbikule külge. Jätsime patsikummi ja võtsime mingi pokemoni. Hiljem mängis 4-aastane Nora temaga koduaias mitu tundi peitust. Äkki sai nüüd geopisiku? Aitäh
Tööpäeval Haapsallu sattudes astusin loomulikult läbi KL staabist, et saada luba lennuväljale minekuks. Tuli välja, et ka tööpäeviti on piirangud, täpsemalt on luba võimalik saada 9-16 vahelisele ajale. Vaatamata sellele, et kell oli juba liiga palju, sain siiski loa lennuvälja külastamiseks. Lennuväljal oli varem käinud ja seekord võtsin suuna otse aarde poole. Väike ronimine angaari katusele ja seal see aare georaja lõpus oligi.
Peale poe- ja kohvipausi hakkasime Uuemõisast selle aarde poole sõitma. Olime jõudnud juba Haapsalu raudteejaama juurde kui tegime pisikese fotosessiooni vanade veduritega. Kuna otsustasin igaksjuhuks enda plaanist KL teada anda, siis saime telefoni kaudu teada, et lennubaasi külastus täitsa võimalik. Tuli vaid ametlikule loale järgi minna.
Uudistasime Ianiga baasis erinevaid angaare. Aaret püüdsin algul valest kohast otsida, aga kui pea selgem ja lühikesed püksid pikkade vastu vahetatud, siis ka aarde leid palju kiirem. Hetkel viib aardeni georada, seega kaua aega seal ei läinud. Aitäh aarde ees!
Alustasime Haapsalust KL staabist. Kaugemale ei jõudnudki kuna anti viisakalt teada, et ligipääs lennuväljale on võimalik ainult tööpäeviti. Käisime siiski proovimas kuna viimased leidjad käsid lennuväljal nädalavahetusel.
Taaskord saime vastu nina, olgugi, et oli tööpäev ja aeg. Eks näis mis sest asjast saab :(
Kuigi alal toimuvad mingid õppused, õnnestus teist teed kasutades aarde juurde jõuda. Georada viib jah kohale aga mida ei leidnud, see oli aare. Tuhlasin seal mõnda aega aga ei midagi. Silma hakkas üks mullane koht muidu heinasel pinnasel. Lisaks panin tähele, et seal on olnud mingi positsioon sest mõned hülsid vedelesid siin seal. On kaks võimalust, kas ma lihtsalt ei leidnud, kuigi tundub, et võiks olla lihtne leid või on see kellegi poolt hoopis välja nopitud. Ehk õnnestub peitjal asja selgitada.
Kasutades veel võimalust, et praegu saab siiski ligi, siis jalutasime aarde juurde ja panime nime kirja. Täname!
Ühendatud jõududega peale laupäevast toredat kokkusaamist siis see "pähkel" . Õnneks ei pidanud auto registreerimisega vaeva nägema ja oli võimalus istuda limusiini otse keelumärgi kõrval. Naised-lapsed ja muu meeskond kaasas sõitsime treppi (s.t. ukseni). On kenad ehitised , tuttavad juba sellest ajast kui nad enam tähtsad ei olnud ja kedagi ei häirinud kui seal niisama kolati või lilli korjati. No nii või naa , ega mina isiklikult militaarfänn ei ole ja seega on need künkad lihtsalt ühed ilusad künkad - kuivõrd neid ilusateks saab pidada. Andrease lükkasime kamba peale mäest üles , natuke muretsedes, et kuidas ta alla saab või just et ta liiga ruttu alla ei saaks - aga polnud häda midagi. Lapse lükkamine võttis piisavalt kaua aega, et rõõmuhõisked juba kuulutaks aarde leituks :) No igatahes lubati ka meil leida ja kõik oli aus. Täitsa tubli tükk meisterdatud. Talvel ja lumega muidugi on iseasi, kuidas seda leidma peaks.... aga mis siis ikka. Tore aare ja meie kiidame. Ja kõik k.a. Andreas said ka edukalt auto juurde tagasi :) TFTC
Hommikul taotlesime staabist loa, õhtul laevalt tulles sõitsime nulli lähedale ja jalutasime kohale. "Olen nullis, mis ma edasi teen". Selgus, et seisan aarde peal. No eks siis tuli välja võtta ja ära logida. Aitäh peitjale.
Täna oli FB-s selline teade:
Kerdo Laherand HAAPSALU & LÄÄNEMAA 15 tundi ·
Tere! Kes veel ei teadnud siis Lennuväljale enam helistades ei saa vaid peab vōtma kirjaliku loa Kaitseliidust Haapsalus. Kuuldavasti on vōimalik, et lennuväljale ei saa enam üldse varsti.
http://online.le.ee/2016/01/11/kiltsist-voib-saada-nato-varulennuvali/
Otsustasime aasta alguses pisikese georetke teha. Seltskonnaga vedas, tore aare, tänan peitjat!
Nõustun eelnevate logide jutlustusega, et paremat diplomaatilist oskust tol õhtul oleks olnud raske leida. Pärast suulise loa saamist lendas Tanel oma autoga nulli. Õigesse kohta ronides mängis Miki meile veel väikese vingerpussi. Ütles, et tal leitud ja lasi meil otsida, hoides samal ajal konteineri asukohta salakavalalt peidus. Peitjale tänud!
Selle aarde juures tegi kogu töö ära Mihkel. Tema kauples välja ühekordse loa aardeni sõitmiseks ja hiljem leidis ka aarde. :) Tänud peitjale!
Miki kibeles siia kangesti. Ega mul selle vastu ka midagi polnud. Läksime lähima keelumärgi juurde ja helistasime seal olnud numbrile. Miki suutis asja nii diplomaatiliselt lahendada, et meile anti suuliselt ühekordne luba aardeni sõita. Küsisime ka, kas peaks aarde üldse ära võtma, kui ta sellises kohas asub, aga seda siiski teha ei kästud. Teostus meeldis. Aitäh!
Kui Hannes kohusetundlikult kõne võttis, et rajale minekuks luba küsida, sain poolikust vestlusest aru, et toru teises otsas ei teata päris täpselt isegi, millisel tänaval peakorter asub. Kohale me aga jõudsime ja peatselt tuli Hannes paberi lehvides tagasi. Kuna luba anti nii meile kui autole, sõitsime nulli kohale, ise poolel teel arutades, kes see aardele järele ronib. Maastik 4 ikkagi. Kuna minu kui tabureti me välistasime suht kohe, jäi variandina Hannes redelina. Kohale jõudes läksime aga käed taskus mõlemad nulli suunas ja komistasime kohe ka aarde otsa. Et nagu mismõttes? Pärast sellist planeerimist? Hiljem tutvusime veidi veel ümbruskonnaga, et see terveks päevaks antud luba ikka tasa teha, kuid väga kaua ei saanud seal aega siiski raisata - vaatamisväärsusi nappis. Need USA lennukid oleksid hädasti ära kulunud. Tänud aarde eest, mistõttu ma üldse Haapsallu sattusin. :)
See lennuvälja kinni panemine on seotud selliste elukatega
https://www.youtube.com/watch?v=WT24t1_Q9Gk
-Tere! Kaitseliidu korrapidaja MÖRRMÖRRMÖRR kuuleb?
-Tere varahommikust! Me tahaks Kiltsi lennuväljale saada.
-Aga teate, meil on nüüd sihuke kord, et saab ainult kirjaliku loaga.
-Aga mis siis teha nüüd?
-Mis seal ikka teha, võtate oma ID, auto dokumendid ja tulete siia staapi Lahe 17 ja teeme ära.
-Kas nii saama? Tore oleks ju.
Brnntada brnn taa.
Uksekell.
-Tere. Ma tulin seda Kiltsi lennuvälja luba küsima.
-No andke oma paberid siia.
Kirjutab. Palju. Telekast tuleb Muppetite film. Riik on kaitstud.
-Oot, te ei ole Haapsalu inimene? Siis vist ei ole mõtet teile 31-ni luba kirjutada?
-Ei aitäh, tänasest täitsa piisab.
-Palun, siin on luba. Ohutuse eest vastutate ise, liikluseeskiri kehtib lennuväljal ka. Edu!
-Aitäh!
Ja siis panin staabiukse kinni, sõitsime märgi alt uljalt sisse 37 m kaugusele aardest ja 2 minutit hiljem Inga logis. Kurat.
Üritasime veel ringi vaadata, sõitsime maandumisraja läbi, üritasime veel kehtivat luba Alexile maha parseldada või muud moodi seesolemist kaifida, aga ... vanainimeste värk vist, kauem ei viitsinud ja läksime parem Rohukülla Harilaidu vaatama ja seapraadi sööma.
Aitüma!
Väike telefoni mäng ja sain teada järgmist: hetkel pääseb alale tööpäeviti ja selle tarbeks antakse pääslast luba (mingit eriluba selleks vaja ei ole ja tsiviilisikutel nad ala külastamist tööpäeviti ei keela, kaasa isikut tõendav dokument). Kindlasti ei pääse alale autoga, vaid tuleb kasutada tallataksot. Jaanuari kuu jooksul selgub, kas ala jääb tsiviilisikultele (sh geopeituritele) ligipääsetavaks või mitte.
Tervist. Uurisin asja tagamaid. Seoses kõrgemate käskudega ei lubata hetkel lennuväljal sõita (ei saadud täpsustada milleks). Ei tea kuniks. Aare jääb sinna ja nohhh... "Julge hundi rind on haavleid täis".
No ei lastud meid vesisel pühapäevasel päeval sinna laiama ,pidavat saama vaid tööpäeviti ja ka siis vaid kirjaliku loa alusel ...
Korrapidaja oli ise ka täitsa õnnetu, et meile sellise teate pidi edastama.
Vallutusretke nurjas Kaitseliit, kes teatas, et lennuväljale tuldagu tööpäeviti ja erilubade alusel Vot sulle aaret ja geopeitust. The End. Omanikku teavitatud.
Sisustasime õhtu Kiltsi lennuvälja aarde otsinguga. Auto number ja mark pandi antud numbrile helistades kirja ja sõitsime julgelt märgi alt sisse. Aarde leidmine võttis natukene aega, aga ei midagi väga rasket. Aitäh siia kutsumast!
Hirmus igav hakkas ja otsustasime kuhugi minna ja midagi teha. Mõnusa üllatusena leidsime kaardilt sellise aarde. Väike kõne ja autole hääled sisse. Nii äge koht! Pimedas oli maskeeritud aaret üsna raske otsida. Üles ja alla ja pika peale sai Madis nipi kätte. Aitäh!
Üles-alla-üles-alla-üles- taha ja maha :) Täname, hea teostus!
Tänane päev oli hämar juba hommikust peale, nüüd enam polnud lootustki, et valgemaks võiks minna. Seega - tuleb kärmelt tegutseda. Kirjelduses antud numbril vastati, et võib territooriumile siseneda. Leidsime objekti, ronisime, tegime kõike täpselt kirjelduses antud korralduste kohaselt ja 20 minuti pärast istusime õnnelikult autos. Tänud.
Keelumärk! Seisime ja mõtlesime. Helistasime. Andsime teada. Lubati lahkelt. Jõudsime kohale. Mitmekordselt rõngas magas nullis ilusakirjaline uss, kes meie lähendes sujuvalt ennast lahti keris ja pika rohu sisse ära voolas. Lisaks ussile saime tunda ka hoiatatud teravaid servi ja turritavaid traate. Kõike, mida on selle aarde juures lubatud. Kokku läks tund ikka kohapeal. Arvasime, et jääb üles leidmata, aga siis proovisime nii nagu mõned logid eespool kirjeldavad ja läksime korra ära ja siis tulime tagasi. Aitas. Leidsime! Hirmus hea meel! Aitäh toreda aarde eest! EVEJ
Küsisime luba, lubati lahkesti. Uudistasime, mõtlesime. Jõudsime samale järeldusele, kuid Margus oli usinam tegutsema ja seega leidis tema aga kindlasti oleks ka ise selleni jõudnud. Usse ei märganud, teravate äärtega ei kohtunud. Tegime paar lennukat kiirendust ja lahkusime. Maastik küll neli ei ole. Sinna saavad ju lapsed ka kohale jalutada. Päris mudilasi tuleb ilmselt küll pisut aidata. Täname!
Päikseline pühapäeva hommik. Vormsi - puhas. Hiiumaa - puhas. Aeg on koduteele jäävate mandiaarete käes. Kõne Kaitseliitu registreeris meid ja me sõiduki territooriumile, kus paar masinat ka õppesõitu tegid.
Meie madal jäi paarkümmend meetrit eemale villu, et see üle ei kuumeneks. Angaariukse juures olid kaks viisaka välimusega moosipurki(?!?) ning tühjad aerosoolid. Suundusime angaari sisse, kus sobivaid peidikuid oli mitu. Kui neist midagi ei leidnud, hakkasime kirjeldust lugema. Ja siis vihjet. Ja siis veel vihjet, korduvalt. Püüdsime siis selle kõige järgi ka talitada. Saime võsa, ohtlikke kõrgeid servi (maastik ju 4.0?), lugematu arv kordi üles ja alla tampida. Angaari tipus oli juba enne meid vähemasti 6x6 m tantsuplats siledaks tallatud. Mina tundsin puudust rehast.
Kordasime üles-alla protseduuri erinevate lähenemissuundadega kahe käe sõrmedel. Otsisime, sonkisime, koputasime, keerutasime ja tegime iga 10 cm tagant igasugu muid liigutusi ka veel.
Kui 1.5+ tundi täitus, ja ma olin juba paarkümmend meetrit eemal 4.5 maastikul roninud, tuli otsustada, kas soovime teine kord naasta. Eee, pigem ei. Sain siis Priidult hüva nõu, mille peale täppismõõtmised kümne minutiga ka leiuni viisid. Oeh. Polegi juba väga ammu vihjeid küsinud.
Aare korras ja tõesti 3.5+ peidikus. Maastik aga pole küll kaugeltki nii kõrge, praegust rada mööda saavad lapsedki üles :-) Talvel libedaga kindlasti teine asi. Tänud hullu pähkli eest!
Maaleminek tähendas seda, et tuli tegeleda ka lähedusse ilmunud uue aardega. Laupäeval sai 2 korda käidud ning kokku umbes tunnikese kohapeal aju ragistatud, aga ei midagi. Küll oli vihje natuke mitmetimõistetav ja ka aare ise üsna võimatus kohas. Lootsin, et üsna uus aare, äkki keegi tuleb appi, otseloomulikult ei tulnud ning kohe peale minu lahkumist ilmselt tuldi (vähemalt logisid uurides). Pühapäeval sai siis asi uuesti kahel korral ette võetud ning neljandal katsel sai see krutski leitud. No selle aarde kohta ei oska tõesti muud öelda, kui et otsi nagu nõela heinakuhjast. Aga leitud ta sai ning piinad selleks korraks lõppesid. Lennuväljal olen varemgi väga palju kordi käinud. Aitäh!
Mnjaa,peale leidu ja eelnevate leidjate logiteateid oleks täitsa huvitav teada,kui kaua aega teistel leidmisele kulus.Tundub ju nii lihtne,mine aga lihtsalt üles,taha välja ja nägemist!Lohutan ennast teadmisega ,et olen veel rookie.Tänud ka peitjale!
Saime kaks korda mäel käidud ja teisel korral aarde leidsimegi.Peidukas oli lahe, täname peitjat.
Natukene otsimist ja leidsimegi. Soovitus teistele: Lugege vihjet algusest lõpuni, siis leiate ka aarde :)
Rada oli tõesti võimas.Eks meiegi tegime seda suuremaks.Peidetud peaaegu meie tagahoovi.Viisin aardesse pliiatsi,kuna see oli juba jalutama läinud,või polnud seda alguseski seal.Tänud peitjale.
No peale kolme korda mäel käimist leidsin. Enne ikka otsisin abi vihje lugemisest ja siis kaasvõitlejale helistamisest :-) Aitäh kõigile!
STF kell 11:05 ennelõunal. Esmaleid oli aga tehtud ÖÖSEL KELL POOL 12!!! Pidi neil ikka tahtmist olema - nad olid läinud ühe aarde pärast Sauelt Haapsallu keset ööd ja alameerisid loomulikult ka Kaitseliitu öösel! Fanatism kuubis!
Meie plaan nägi ette teha Matsalu lahe piirkonnas väike geotuur, kuna ilm oli ilusaks läinud. Esimeseks võtsime muidugi uusima aarde. Helistasin kaitseliitu teatades lennuväljale sõidust. Otsimine võttis natuke aega. Üldiselt aimasime päris õigesti teostuse ära. Nähes aarde piirkonnas võimsaid geojälgi, võis juba aimata, et me pole siin kaugeltki mitte esimesed. Üllatuslikult alles teised! Lahkudes kohtusime lennuväljal Reedaga, kes oli just aarde poole teel.