Mõtlesin, et paneks ka ühe aarde ja näitaks teistele ka kohta kust tihti mööda sõidetakse aga ei teata mis kohaga tegu. Esimeseks teaduslikuks publikatsiooniks peetakse 1789 aastal (teiste allikate järgi 1791) avaldatud Johann Gottlieb Georgi artiklit põlevkivieksperimentide kohta. Maagist sai ta 40% toorõli, ülejäänu hõlmas vesi, savi ja lubjakivi. Sellist pruunikat, savikat ja bituumjat kivimit leidis Georgi Vanamõisa ja Kohala mõisa maadelt toonases mõistes väga suurelt alalt. Ajaleht "Maa Hääl" 26.06.1938 kirjutab: Vanamõisa kontsessiooniala täidab kogu Ubja ja Sonda kaevanduste vahe nii, et tööstuse rajamisel siia kujuneb katkematu kaevanduste rajoon. Juba on ka alustatud uurimistöid põlevkivi asukohtade täpseks kindlaks tegemiseks. Uue kaevanduse ja õlitööstuse rajamisel jääb arvatavasti senine Vanamõisa kaevandus endiselt seisma. Uus kaevandus rajatakse arvatavasti Uhtna mõisa kohale. Aarde alguspunkt asub Maareformi kivi juures, mille kohta kirjutatakse: Kodanlik maareform 1919. aastast nägi ette kõikide mõisamaade võõrandamise. Uhtna mõisa maad jagati ametlikult välja 1. mail 1922. aastal. 1932. aastal püstitasid kohalikud põllumehed maareformi tähistamiseks põllumeeste kivi. Aarde lõpp-punkt asub ligi 900 m. kaugusel loode suunas kahe eelpool mainitud mõisa piiril.