Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juba aasta jagu on taat vaikust nautides oma pargis jalutamas käinud. Seekord on taat otsustanud linna minna.
---------------------------------------------------------------------------------
Kuidas taat linnas käis
Ühel kenal pühapäeval sättis taat linna minema, sest peole oli ta ju kutsutud. Ta pani selga veidi sorakil vesti ja sättis kaabu nii, et juuksekihar just täpselt kaabu alt välja paistis. Tare lävepakule astudes märkas taat, et tal vikerkaar algab täpselt keldri katuselt ja selle lõpus näeb tema värvitut kastekannu. Taadile see meeldis, pealegi tundis ta ennast suurepäraselt, sest kergest külmetusest oli vitamiinirikas kiivi ta jalule aidanud. Kui veel õhtul oli enesetunne vilets, siis ärgates oli energiat juba küllaga ja eile kardetud üha abitumaks jäämisest oli olukord kaugel. Ta oli hakkamist täis, kuigi pidi üksi, ilma kellegi abita, linna minema.
Esiteks ootas läbimist paks mets. Vintsutustest lootis ta seal seekord pääseda. Ent kui mets kitsamaks muutus, vedeles just keset teed palk ja ümberringi oli igalpool muda. “Ma imestan, kuidas üks ahv ennast siin traktoriga nii sisse on kraapinud!?,” pahandas taat. Väike tiir tuli ringi minna, kuid varsti sammus taat juba mööda mäge rutates edasi. “Linnulaul ja mets iseenesest on ikka väga rahustavad,” mõtles taat.
Linna jõudes nägi ta, et seal on ka areng toimunud. Enam ei olnud linn ilma piirita ja taat lausa imetles kanti, kus elas pool tema suguvõsa. Raatuse tänav muidugi oli siiski nagu raba. Püüdis siis taat sealt ka rutakalt veidi ringi minna.
Oh sa armas aeg, kui rõõmsad olid kõik taati nähes. Lapselaps jooksis kohe ligi ja taat teadis, et nüüd tuli partii kabe jaoks end valmis panna. Aga esmalt kutsuti muidugi sööma. Taadilt küsiti, kas ta soovib porrulauku ka kartulite juurde ning kas salati kastmeks hapukoor sobib. Taat nautis sööki, sest tema ise kippus seda kodus unustades kõrvetama ikka veidi põhja. Vintskeks kippus ka kodus tehtud liha alati jääma. Ahsoo, kurgid olid ka pakutud lihaga koos veel eriti mõnusad. Kuigi taat polnud kunagi olnud eriline oraator, avaldas tema jutt lapselapsele kõva muljet. Taat pajatas paljudest Eesti lindudest, loomadest, puudest ja kaladest. Lapselaps üritas neid meelde jätta ja loendada, aga sõrmedest jäi väheks. Ei aidanud isegi appi võetud pöial. Poiss kuulas vaimustunult, kuni taat lõpuks minema pidi.
---------------------------------------------------------------------------------
Kõik taadi jutus olnud linnud, metsloomad, puud ja kalad on peidus ka selles loos. Leia need üles, sest need juhatavad aardeni.
Aare ei asu toodud koordinaatidel, aga nullist väga kaugel ka mitte.
Aarde idee pärineb noorgeopeiturilt, kes omakorda sai selle ühest ristsõnast.
Aarde nimel ja topsi asukohal on otsene seos ja see on täpselt vastupidine Vaikuse aardele.
N 59° 2A' BC.DE''
E 24° 4F' GH.IJ''
A: metsislased+vareslased+raatlased
B: putuktoidulised imetajad
C: imetajad
D: puud+kalad
E: kägulased+kalad
F: kalad
G: lehtpuud
H: linnud - (imetajad + puud + kalad)
I: vareslased
J: porlased+tihaslased
NB! Aarde asukoht muutus 06.06.2024, sellega seoses muutusid ka tehted.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 151/1283 |
Aarde sildid:
lahe_teostus (9), soovitan (4)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC63MX7
Logiteadete statistika:
99 (100,0%)
0
11
5
1
0
0
Kokku: 116
See oli väga raske mõistatus minu jaoks. Hea kamo on konteineril. Tänud peitjale!
Mirjam oli see geniaalne isik, kes selle mõistatuse lahendas. Vahepeal jõudis aare kinni minna ja uuesti avalduda uue koha peal. Tegime siis oma arvutustes muudatused ja esimese korraga oli vastus positiivne, et võis logima minna. Kõndisime veidi nagu kass ümber palava pudru, aga õige nurga alt jäi aare silma ja saime logitud. Aitäh!
On linn, on müra. Olid moonid, olid rukkililled. Kaks vastanduvat maailma said ühes kohas kokku. Nüüd on vaja ultimate boss'ile (Jõulusokk) vastu minna. Aitäh!
Selle mõistatusega nägin ikka vett ja vilet. No ei saanud kuidagi klappima ja kui lõpuks geokontroll mu ponnistustega rahul oli, läks aare kinni. Peale aarde taastamist siis uus katsetus ja lendas see paber poolikute lahenduste kasti. Aga abi saabus sealt, kust seda oodatagi ei osanud ja saigi täpike külastust ootama pandud. Hämardus juba, aga võtsin ikkagi kutsa kaasa ja suundusime siis sinna linnamürasse. Kummaline teekond oli autost aardeni, teed palistasid pesuehtsad moonid. Keset sügist. Aga ju nad tahtsid just nüüd õitseda, las siis aga õitsevad, kohe rõõmsam astumine. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest.
Lahendamise oli paras pähkel ja nõudis suurt tähelepanu, kusjuures kõik minu välja selekteeritud variandid ei sobinud lahendusse. Nüüd siis ka lõpp ära vormistatud. Tänud peitjale huvitava lahenduse eest!
Oleme Kaupoga käinud seda aaret korduvalt otsimas, aga kogu aeg pika ninaga jäänud. Tänane lõunageopaus kalli abikaasaga oli märksa tulemuslikum ja saime linnamüras kenasti logitud. Aitäh!
Uskumatu, saingi logitud. Täna mikrot vaja ja siis vaatasin, et seda vahepeal uuendatud. Hakkasin siis uuesti pusima. Kalad tundusid kõige lihtsamad ja mine metsa, sellega olin juba puusse pannud. Veidi veel ja saingi pihtas põhjas. Uskumatu ja nüüd on logitud :D Aitäh!
Kunagisest ornitoloogiahuvist on vahepeal kummalistes kohtades kasu. Mõistatus oli väga lahe, aitäh peitjale!
Küll nende lindudega oli ikka keeruline, aga lõpuks väikse kaasabiga sai ka viimane lind paika ning täna siis kottpimedas ka logima jõutud (mis oli muidugi veel omaette tegemine). Igatahes lõpuks see kõrvulukustav müra sai ära vaigistatud.
Lahendamine mulle meeldis kuigi seda sai ikka mitu korda nurka ka visatud. Kui tegelased lõpuks ritta said, jäi täpp sobivaid aegu ootama. Nüüd oli lõpuks aeg minna linnamüra nautima. Õnneks ülearu kaua selle pisikesega ei läinudki. Aitäh!
Seda lahendamist sai mitmeid kordi tehtud. Küll tööarvutis, küll kodus. Isegi välja printisin, et oleks selgem ülevaade. Lõpuks veidi korrigeerimist ja sai numbrid kätte. Topsi leidmisega probleeme polnud. Aare on väga lahe. Aitäh
Kunagi ammu, kui see aare ilmus, jäi see mõistatus mulle ilmselt korraks silma, kuid heitsin selle tõenäoliselt kiiresti kõrvale kui minu jaoks liiga elitaarse. Nüüd sattusin kuidagi uuesti selle peale ja - ennäe imet - lugesin korra, lugesin kaks ja asi hakkaski hargnema. Peagi sattusin koguni nii hasarti, et ületasin vajalikku normi ehk nägin seal mõistatuses isegi rohkem kui vaja. Püüdsin siis aru saada loogikast, mille põhjal kogu tulemusest mõned elemendid välja jätta. Ja päeva lõpuks või järgmise hommikuks olid vajalikud numbrid käes. Siis oli ühest küljest hea meel, et hakkama sain, teisest küljest oli isegi kahju (nagu mõnikord, kui hea raamat otsa saab, aga oleks tahtnud veel ja veel lugeda), sest see mõistatus oli juba nii omaseks saanud ja oleks tahtnud veel edasi lahendada. Mulle väga meeldis! Ka kohapeal oli teostus päris kaval. Meie väga täname!
Kasutasin ära, et korraks päike pilve tagant välja tuli ning tegin väikese jalutuskäigu. Selleks ajaks kui aare leitud sai ning tagasi autosse jõudsin, oli õhtupäike tagasi pilve taha läinud. Ringitasin tükk aega ja isegi käisin kontrollimas, et kas mul on täpne pihtas põhjas või lähedal... Lõpuks jäi kaval tops ka silma. (755) Aitäh!
Ise ja üksi leidsin kõik nõutud linnud, loomad, kalad ja puud (kontrollisin varemleidnult üle), ei saanud geokontrolli pihta ka aarde kõrval seistes, ise ja üksi käisin kirvetamas.
Edit: tegime peitjaga järelkontrolli, sain ühe kahtlase osas teadmise, et ühe tegelase olin oma meeldimise järgi sisse kirjutanud ja ühe vajaliku seeläbi välja visanud.
Vaatamata väga heale maskeeringule tuli leid üllatavalt kiiresti. Vaatamata mürale aitäh!
Vanad koordinaadid olid välja nuputatud, õnneks leidsime logisid sirvides ka kiire ümberarvutuse võimaluse. Ei läinudki väga kaua! Aitäh!
Mõnusa paaritunnise jalutuskäigu sain tehtud selles linnamüras, mis mind üldse ei seganud, sest mul olid klapid peas ja kuulasin sealt hoopis miskit muud mulle meeldivat. Nullis pidin ikka kaks korda vaatama - enne, kui nägema hakkasin. Lahendamisega olid umbes samad lood, nagu Raul pikalt kirjutab. Tänan.
Mina ja loodus, lubage nalja teha :-) Pea ees, ilma vihjeta, sukeldusin ülesannet lahendama. Ahvid ja mis ma veel sealt leidsin. Tundus lootusetu nii palju lojuseid ja muid tegelinskeid välja veerida. Sinna ta jäi esimese korraga. Aga ei suutnud näppe eemal hoida, huvi oli suur. Pidin tegema tõelise süvaanalüüsi. Vihjelehe töötasin rida rea haaval läbi. Pooled tulemid olid minu jaoks täiesti tundmatud. Miks ma koolis loodusõpetuse tunni ajal magasin? Mingil hetkel oli nimekiri lubatust pikem, lisaks tuli neid veel kuidagi jaotada ka. Pärast mitut vangerdust sain geokontrolli nõusse. Jumal tänatud! Raske on pakkuda tundide arvu, mis lahenduseks kulus.
Lõppu läksin koos girltiga. Tema terav tihasepilk leidis selle, mida mina poleks leidnud. Keksis seal all ja sädistas. Meeldis nii lahendus, kui ka konteiner. Aitäh!
See mõistatus meeldis mulle väga. Esimese hooga sai diagonaalis läbi loetud ja ei saanud nagu midagi aru. Siis sai veel üks kord tähelepanelikumalt loetud ja asi hakkas nagu iseenesest hargnema. Süsteemse lähenemise ja pidevate märkmete tegemisega oli täitsa lust seda ülesannet lahendada. Kahel päeval natuke nokitsemist ja peale ühte pisikest vigade parandust oligi geokontroll roheline. Kohe selline hea tunne tekkis, et iseseisvalt asi lahendatud sai.
Pühapäeva õhtu tundus hea aeg, kui linnamüra vähem ja läksime objektile. Oli juba hämar ja taskulampi ka autost kaasa ei võtnud. Siiski õnnestus üsna kiiresti otsitav leida.
Aitäh toreda mõistatuse eest!
Tulin just sünnipäevalt ja Janar otsustas, et lähme võtame kiiresti ühe aarde ära enne kui koju lähme. Õnneks aare ei olnud kaugel seega jalutama väga ei pidanud. Tänud aarde eest!
Peremehel on päris mõnusad mõistatused, aga no mul jookseb nendega alati juhe kokku. Mingi aeg sai seda mõistatust tehtud, aga ei saanud kõike kokku ja jätsin teise sinna paika. Mõned päevad tagasi käis Jutsi peale, et lahenda ära lahenda ära. Nüüs siis asi tehtud ja täna aardele külla. Kohapeal lahenes asi kiiresti, olin kohe peitjaga ühel lainel. Tänud aarde eest.
Mingi hetk olin mõistatust lahendanud, ei saanud päris lõpuni. Siis lahendasin uuesti ja ikka midagi imet veel puudu. Tegin peitjaga "geokontrolli", sain puudulikud kohad õigemaks ja avastasin, et sama tulemuse oleks vast Marttiga saanud. Kahe peale arvutasime lõpu välja ning täna oli mahti kohapeale otsima tulla. Kaasas oli mul ainult õunarajakas ja no see pole mingi õige riist. Null viskles nagu veeta kala ning aarde silmamine õnnestus vaid mingi totaalse ime läbi. Väga väga sneaky hide. Aitäh :)
Läksime ka linnapeale. Tekkis igatsus kuulata linnamüra. Et linnaluba saada siis sellega läks aega. Esmalt lahendasin, lõpuni ei jõudnud ja panin ootele. Mõni aeg tagasi Juta uuris ja võtsin uuesti ette. Võrdlesime lahendusi, mõned leitud olid üle ja mõned loetletutest sain juurde. Hakkas ilmet võtma aga lõpuni ikka ei saanud, tuli välja, et olin liigitanud valesti. Veel üks korrigeerimine ja saingi linnaloa. Täna oli linna asja ja käisime kuulasime linnamüra ning panime nimed kirja. Aitäh, ei tulnud üldsegi kergelt.
Algul arvasin, et mingi valemiga ei saa 36 kokku. Lõpuks oli nimekiri pikem, kui vaja. Neljandat korda algusest alustades leidsin ühe asja juurde ja siis sai selgeks, mis asjad on vaja välja jätta. Üllatusena läks lõpuks geokontroll roheliseks. Kohapeal oli võrreldes lahendamisega juba lõbus, kuigi aega ikka läks natuke. Moodne tõbi oli palju mugusid välja ajanud, aga müra taustal sai aare leitud ja logitud. Lahenduse piina eest like.
Koordinaadid olid ammu olemas. Isegi kaks korda tuli neid teha. Täna oli õhtul vaja natuke aega parajaks teha ja õnneks tuli meelde see aare. Väike jalutuskäik ja kiire leid. Kinnituse vale värv hakkas kogemata kohe silma.
Seda m6statust olen vahelduva eduga vist oma poolteist aastat kll lahendanud. Esimene välja prinditud leht oli endiselt alles ja aegajalt v6tsin ta sahtlist välja ning sirvisin uuesti läbi ja tegin märkmeid. Aga yksk6ik kui palju ma ei pingutanud, rohelist kontrolli ega loogilist kohta ei tahtnud kuidagi tulla. Muutujaid on lihtsalt niiv6rd palju ja eksimisfaktor väga k6rge. Ykspäev olin yhes oletatavas l6pppunktis ja otsustasin kasutada varemleidnut geokontrollina. Sain teada et olin ikka täitsa vales kohas ja sealne myrafaktor jättis nac soovida. M66dusid veel m6ned päevad ja kysiti et kuidas m6istatus edeneb. Mis ta ikka ... ei olnud vahepeal rohkem pealehakkamist olnud. 6nnex sain nac suunavaid mykse ja julgustust juurde kuni l6puks syttis roheline tuluke ka meite peres. 6htul oli just parasjagu aega et m6nekilomeetrine jalutuskäik ette v6tta. Ega nullis läx ka ikka omajagu aega ennem kui nägijaks sain, aga purkki ta sai igastahes. Huuh oli see alles pusimine. Tänud peitjale
Seda sai pikka aega järatud ja lõpuks sai ka see tehtud...
Mõistatusega oli tükk pusimist ja alles pärast omaniku vihjet see lahendus. Leitud.
Olles lõpuks tuvastanud kustkohast tuleks otsida vatsisin peale tööd kohale. Mürale lisasin niipalju kui lombaka sammud asfaldile astudes tekitavad detsibelle ja opaka mõtted juurde lisavad. Ka lisa CO2 jäi õhku paiskamata, seega igati roheline aardeotsing ja ka leidmine
Koordinaatide teadasaamiseks tuli tublisti pusida ja vahepeal ka oma tulemuste kontrollimiseks abi küsida. Lõpuks said vead arvutustes likvideeritud ja geokontroll lubas logima minna.
Siia võiks kopeerida Silveri logiteate esimesed laused. See ajakulu oli ikka tõesti metsik, mis selle mõistatuse alla pandud sai :D Alguses tundus selline lihtne armas mõistatus, vahva looke, vihjegi ette antud, ei midagi keerulist. Aga kus siis läks käest. Alla anda ka ei tahtnud, õige lahendus istus ju kogu see aeg konkreetselt silme ees ja irvitas näkku. Paar kuud veel ja oleksin ise peitjale kirjutanud, aga näe Silver, tubli poiss, jõudis ette ja ulatas mullegi abikäe. Loodetavasti saab taati varsti jälle kuskil trehvata ;) Aitäh!
Siia kulus ikka mitu õhtut. Selline mõistatus, millest esimest korda lugedes ei saanud miskit sotti. Küllap oli siis sel ajal geokogemust ka vähe. Nüüd, kuu aja eest, sattus see taadi lugu jälle ette ja esialgu oli ikka sama seis - no ei saa pihta, kust kohast need numbrid peaks tulema. Lõpuks juttu nii ja naa keerutades taipasin, mis teha tuleb. Aga ega see fauna ja floora kokku lugemine ei tulnud kergelt. Esimese ringiga jäi kümmekond puudu, siis venitasin kuidagi nii kaugele, et kaks jäi puudu. Siis tegin kohalolekukontrolli ja selgus, et üks oli metsa poole jooksnud, pistsin ta nimekirja tagasi. Aga see viimane jäigi leidmata. Seis oli aga küllaltki hea, et sai juba pommitada. Kohe väga rõõmsaks tegi see peatselt ilmunud roheline tuluke :)
Ja oh seda imet, esimene peitja mõistatusaare, mille logiraamatu ikka ette nähtud teid mööda lahendades suutsin leida, mitte õnne ja kirvega :) Kohapeal läks mõni tiir, et märgata. Tänud! Mulle need taadi lood väga meeldivad.
Vihmasel õhtul, kui välja minna ei taha siis just sobiv nuputamine. Eeltöö oli pikk ja põhjalik ning geokontroll andis rohelise tule. Kohapeal esimesel korral üksi otsides tuli pimedus ja vihm enne, kui aarde leid. Teisel korral abiks kaasa tulnud Priit leidis suht nulli ligidalt väga ägeda konteinerikese. Täname.
Kui Taadi poolt pakutud vaikuse nautimine tuli hästi välja, oli plaan linna ka kohe põigata. Algus tundus lihtne, saabki äkki kiirelt käidud (kes ikka linnamüras pikalt tahaks viibida), aga no ei..sai küll piisav hulk isendeid kokku loetud, aga vanahärra meie poolt pakutud kohta õigeks ei tunnistanud. Loobusin linna minekust ja käisin vahepeal hoopis Taadi metsamaid mõõtes linnukesi vaatlemas, aga seegi ei aidanud. Möödus kevad, möödus suvi, vahepeal unustusse vajunud käik linna tuli sügisel uuesti plaani kui Silver hõiskas, et tal peitja abiga üks plehkupannud isend kinni püütud ja vale tegelane vabastatud ja sellist rõõmu tuleb ju teistega ikka jagada:) Uuesti ülelugemisel saingi Taadilt nüüd hoopis rõõmustavama sõnumi. Täna sattusime õhtul pimedas linnamüra keskele. Natuke kahju isegi oli, et see pikalt pusitud mõistatus kohapeal liiga kiiresti lõpule jõudis, aga rahulolu oli siiski suur.
Täname peitjat, väga vahva mõistatus, hoolimata pisut kimpus olemisele meile väga meeldis.
Nagu praegu selgus, juhtus see olema 1000.aardeleid GP-lehel. Väga sobivalt meeldejääv aare ümmarguse numbri taha.
Neile kes arvavad et kodus pusleseeriale kulutatud aeg on kurjast, siis neil ei tasuks seda mõistatust üldse lahendada proovidagi. Selle ajaga, mis ma selle uurimustöö peale kulutasin, oleks vast terve kopra tare jõunud nullist üles ehitada. Õnneks toimus enamus lahenduse otsimisest sombustel talveõhtutel ja reeglina oli protsess ikka nauditav. Pealegi on geopeitus vabatahtlik ja igaüks võib omale meelepäraseid aardeid ise valida ja ebasobivaid lihtsalt vältida. Lahendamine tundus igati libedalt minema aga geokontroll ei tahtnud seda kuidagi tunnista. Tuli välja et Merle ja Merilin tegelesid samal ajal selle Taadi seiklusega ning ühendasime jõud. Kõigil meil oli sama tulemus aga sellegipoolest ei olnud see piisav. Soojade ilmade saabumisega jäi mõistatus paremaid aegu ootama. Kuniks ühel päeval tekkis võimalus Liivole oma muret kurta ja kui oli selge, et ka meie olime kinni kiilunud samas kohas kus nii mõnige teine enne meid, sain õige suuna kätte. Tundus et oli aeg juubeldamiseks aga taas seisin ma silmitsi olukorraga, kus geokontroll ei tahtnud mu toimetamistega päri olla. Selgus et olin komistanud faktivea otsa mis mis mul edasi liikuda ei lasknud. Usalda siis veel internetti. Ja kui see mure lõpuks lahendatud sai, ei suutnud ma aaret pikalt ootele jätta, vaid suundusin juba sama päeva õhtul otsingule. Algul oli natuke segadust ja nõutust, aga pikalt ennast lollitada ei lasknud ja peagi jäi hoviobjekt silma. Ja just siis kui oleks pidanud leiust suurt rõõmu tundma, hakkas sadama paduvihma. Nägin palju vaeva, et seda hästi säilinud logiraamatut kuivana hoida ja tagasi panna. Paari minutiga olin märg nagu kalts aga rõõmus nagu laps kes äsja maast pulgakommi leidnud.
Oli vahva, tänud.
210
Pikkusest napilt piisas. Kuna mul polnud kirjutamiseks alust, said raamatusse varesejalad. Aitäh!
Suutsin jutust välja lugeda lisaks kohustuslikele veel paar loomaliiki aga peale väikesr kontrollkõnet suutsin fookuse paika panna, nood loetelust välja jätta ning lisada hoopis veel üks õige liik. Kohapeal läks jupp aega, isegi lisavihjega ei olnud päris selge mida otsin. Lõpuks aga siiski sain nägijaks ning märkasin väga nutikat, oi kui nutikat aaret :D Aitäh!
Mõistatuse lahendasin juba teab kui ammu enam-vähem ära. Sain neid taadi loomi terve posu kokku, aga nõutavat arvu mitte. Siis võtsin appi stringiteooria ja informaatiku osavuse. Aga üks loom jäi ikka puudu. Ja üle oli ka, üsna tükk aega figureeris mul nimekirjas üks kah vahel vahva loom, kes aga üldse Eestis ei ela, ja samuti üks lind, kes isegi kui kikerikii viitsiks teha, siis jääks ta ikka väljamaa linnuks või paremal(?) juhul tikri sugulaseks. Kui nemad said välja roogitud, siis jäi üks tegelane ikka puudu ja nii sai juba talve lõpus peitjaga konsulteeritud. Sain koordinaadid kätte ja kevadel käisin ka kord või kaks otsimas, aga tulutult. Täna sõitsin puhtjuhuslikult vaikuse aarde lähedalt mööda ja kui ma siis mõnda aega hiljem ka linnamürasse sattusin, otsustasin veel kord proovida. No ikka ei midagi. Tekkis mõte, et kas koordinaadid on üldse geokontrollitud. Osutusid olevat küll. Ja objektini viiv georada oli kah täitsa olemas, kuigi kaardivaates näitas mul c:geo sellest natu mööda. Teine kahtlus oli seega, et kas on ikka üldse georada. Siis aga hoplaa - märkasingi seda imehea maskeeringuga konteinerit. Suur tänu toreda mõistatuse ja abi eest!
Algul sai veel vanast kohast otsitud, aga peale logiteadete lugemist tuli leid juba kiirelt, tänud.
Teksti lugedes sain kohe aru mida vaja teha aga oh kui tülikas võib see kõik olla. Tegin väiksed eeltööd, siis rakendasin vihjet ja oh suurt üllatust, esimese korraga geokontroll roheliseks. Kuigi ütleme, et selle tunniajase lahendamise käigus võib teha tõsiselt palju vigu. Koha peal nii ladusalt ei läinud. Mugusid ei kartnud, need ei pane seal miskit tähele ja nagu öeldud, parim geoabivahend on piisavalt noor pissihädaga laps. Otsisime ikka päris jupp aega. Kuni täiesti nullis hakkas silma miskit teistmoodi. Väga hea konteiner. Tänan peitjat.
Eks neid karvaseid ja sulelisi andis ikka otsida, lõpuks said kõik õigesti kokku loetud ja sai ka välitöödele minna. Taat oli tõesti mürarikkasse kohta sattunud. Tänud!
Pärast taadi linnaskäigu memuaaride läbilugemist vaatasin otsa ülesandele millega taadi lapselaps hätta oli jäänud ja imestasin. Siin ju ainult üks traktoripaberitega ahv mängus. Lugesin siis veel ja veel ning mõistatus hakkas tasapisi hargnema. Number 36 paistis pärast esimest pooltundi siiski utoopiline number. Üks hetk olin endast teinud vaeglugeja ja selle tulemusel oli mul 9 tükki veel puudu. Hasart oli sees aga minu väsinud silmad keeldusid edasisest koostööst. Edasi pidin pöörduma peitja poolt pakutud abivahendi kallale. Järgneva tunni jooksul jõudsin kahe tundmatuni. Tegin siis kontrolli ja topelt kontrolli aga ei leidnud rohkem. Tegin siis olemasolevate andmete põhjal arvutused ja punkt tuli väga mürarikkasse kohta. Tegin huvi pärast ka paar punase tulemusega geokontrolli. Oleks olnud ka imelik kui oleks pihta läinud. Mõtlesin siis loogiliselt mida mul võiks rohkem olla, uued arvutused ja punkt lajatas väga loogilisse kohta, millega nõustus ka koordinaadi kontrollija. Hiljem uurisin ka peitjalt mis mul siis nägemata jäid. Avastasin, et minu lahendamismeetod oli küll väga tõhus aga väikese komplikatsiooniga.
Täna hommikul aknast välja vaadates ei olnud mitte mingit isu toast välja astuda. Kui esmalt oli mul plaan meremuuseumisse minna, siis selle idee pidin maha matma, sest katusele ei pruugi lumetuisuga pääseda. Statistika jahtimise tõttu pidin siiski midagi otsima minema ja plaan B-ks osutus linnamürasse minemine. Loodetavasti täna oli viimane päev sel hooajal kui peab autot lumest puhastama. Hea oli vähemalt müra suunas sõita. Soe ja kuiv, aknast nägin mis krussis nägudega inimesed kõndisid. Kuna nulli siiski sõita ei saanud siis pidin ka natukene tuisku trotsima. Selle vähese ajaga sain igatahes päris märjaks, sokid kaasaarvatud. Linnamüra epitsentrisse jõudes oli müratase oodatust väiksem ja imelikult ilmus just siis välja ka päike ning kadus lumesadu. See meeldis mulle juba rohkem. Konteineri otsimine oli eelneva tõttu vist häiritud, sest vajas päris mitut minutit, et logimiseni jõuda.
Lahendamise jooksul kui tekkis tunne, et on raske, siis mõtlesin kui keeruline seda koostada võis olla. Mulle igatahes väga meeldis ja ma ennem ei saanud pidama kui lahendus käes. Suured kiitused peitjale ja nüüd jääb üle oodata vaid kuhu taat järgmiseks läheb. Aitäh!
Selle aarde lugu hakkab meil ikka väga algusest. Vist eelmise aasta oktoobris tegime Hiiumaa praami peal aega parajaks ning püüdsime kõiki karvaseid ja sulelisi kokku saada. Jäi puudu. Vahepeal oli lahendamisel puhkepaus ning nüüd sai uue hooga ette võetud. Seal, kus minu jaks ning mõistus otsa sai, sealt vedas Margus võiduka lõpuni. Täna tundus paras päev täita advendikalendri auku ühe lähema aardega. Aga muidugi otsustas gps kõigepealt tõrkuda, siis tulid veel mõned tagasilöögid. Kuid püüdsime olla visad ning saigi lõpuks see jonnakas täpike alistatud. Meie võit. Tänud muinasjutuvestjale! Ei saa salata, täitsa põnev oli.
Selle aardega läks nii, et mõistatuse teoreetiline osa oli ammu selge, aga praktilise osaga ei saanud kuidagi hakkama. Vaatasin siis natuke bussigraafikuid ja läksin kohale, kohale ma ei jõudnudki, sest umbes 30 meetrit enne sihtkohta tuli parem mõte ja panin nime kirja.
Vähemalt on kogu looma ja taimeriik nüüd ilusasti exceli tabelis olemas :) Tänud peitjale!
Küllap on mul nüüd korraga liiga palju vaba aega, et selle mõistatuse ette võtsin. Ja aega sellega juba läks, ega ma üksi olekski lõpuni jõudnud - Hannes aitas viimased elukad kinni nabida. Ja nagu ikka, kirud mis sa kirud mõistatust, pärast on ikka selle võrra suurem võidutunne, et ära tehtud sai! Huvitav, et siin üldse logisid ei ole, sest lõpus olid georajad sügavad - suur tänu salapärastele otsijatele, muidu oleks palja sääri nõgestes sootuks hullem olnud! Tore aare nii idee kui teostuse poolest, tänud!
Lugesin seda teksti, tore jutt, aga edasi ? Kus kohast need koordinaadid peaks tulema ? Ei saanud suurt midagi aru. Siis näitasin sõbrale, kes seda vaikselt harutama hakkas ja lõpuks suutsime kahepeale koordinaadid kätte saada. Käisime seda esmaspäeval peale tööd otsimas ka, aga telefoni geps keeldus kategooriliselt koostööst ja keerutas siia-sinna, lisaks oli rohi märg ja polnud kontori riietega seal kõige mugavam. Peale poole tunnist tiirutamist sai aeg otsa ja lahkusime. Täna sõitsime ratastega ja läksime Irenega uuele katsele. Lõpus jalutasime nulli ja logisime, nii lihtne oligi. Kõik korras, aitäh!
Üks hämmastavalt pikaajaline kirstunael (loe: aare, mis võiks olla lahendatav, aga no miskit jääb puudu). Aarde avaldumisel sai kiire pilk peale visatud ja lahenduskäigule pihta saadud. Otsus vastu võetud, et sellele tuleb metoodiliselt läheneda, siis kulub vähem aega lõppkokkuvõttes. Njah, mitte päris. Metoodika oli hea, aga sai lõksudesse kukutud ning nii see venis. Kontrollisin ja kontrollisin ja kontrollisin, ikka geokontrollile ei meeldinud. Lõpuks hakkasin uurima kaaspeiturilt, et kas ikka nii ja nii. Selgus, et ühest lõksust ei suutnud ise välja end võidelda, kuid õnneks kerge vihje viis lõpuks rohelise sihini. Kõigele vaatamata läks veel mõni aeg mööda kuni reaalse leiuni jõudsime, sest kes see ikka õigel hetkel, õigelt poolt, piisava ajavaru ja sobiva ilmaga aarde lähedusse satub. Igatahes, tore pikk saaga, lahe mõistatus. Täname peitjaid!
Mõistatust olen vaadanud korduvalt, aga ideid ei tulnud mitte. Sai siis tehtud ausat vahetuskaupa: mina aitasin lahendada Vaikuse aaret ning nüüd sain vastu selle taadi teise seikluse asukoha. Ise oleks veel pikalt pusinud. Lahe idee ja teostus. Aitäh!
Ega täpselt enam ei mäletagi,kui kaua selle mõistatusega sai pusitud.Polnud ka sellist püsivust,et ühe jutiga asi klaariks saada.
Algus läks küll mõnusas tempos,kuid peagi tekkisid esimesed tõrked.Tegin enda jaoks „süsteemid“ ümber ja taas sain jõudlust juurde.Sain peagi loendamiskünnise täidetud,kuid geokontroll ei tahtnud kuidagi tunnustada minu töövõitu.Veitsa kohendasin siit ja sealt ,kuid ei toonud seegi soovitud tulemust.
Kaebasin oma kurba saatust geokolleegile,kes praakis miskit minu „teadustööst“ välja ning andis soovitusi millises suunas edasist fookust rakendada. Nüüd ei läinud enam kaua ja saingi teada koha kuhu suunduda.Logisid lugedes tundus,et päevavalgust tuleks maksimaalselt ära kasutada.Seda ma ka tegin,kohapeal jäi vahva konteiner kiirelt silma.
Aitäh Liisi ja Liivo väga laheda mõistatuse eest.Tänu Teile sai nii mõnigi tarkusetera juurde ammutatud.
Mõistatuse lahendus ei tulnud just kergelt. IT-inimesena on nende elukatega keeruline. Lõpuks siiski sain geokontrollilt rohelise tule kätte. Kohapeal ka just liiga lihtsalt ei läinud, eks pimedusel oli ka oma osa. õnne oli lamp ere ja ebakõla jäi silma. Äge mõistatus ja konteiner. Aitäh peitjale.
Oh jah. Kes seda enam mäletab, millal see mõistatus lahendatud sai. Ilmselt kunagi sel ajal , kui ta avaldati .... Käisin ringi ja kiusasin kõiki - mida teha , see oli selge , aga ma sain oma tähelepanematusest kirja igasuguseid asju - ka selliseid mida üldse ei küsitud. See on see vaba teksti tõlgendamine. Igatahes sain ma lõpuks kokku nõutava arvu asju ( s.t. elusloodust), aga endiselt selgus ,et osad on liigsed ja osad puudu. Alustav noorpeitur aitas asjasse selgust tuua ja vormistada. Ise vormistas ta muidugi leiu juba kuid tagasi, aga ega kuhugi kiiret ka pole , hea kui on asju millega tööpäevast krussi läinud ajusid sirgendada. Ja täna juhtus siis nii ,et minu neoonrohelist jopet märkas mööda sõitnud [omanik] ,kes tuli üle vaatama , mis tema aarde läheduses toimub. Toimus see et vormistasime koos leiu ja omanik sai kodule pisut lähemale -motoriseeritud moel. Aitähhh!! Oli tore kohtumine , tore mõistatus ja tore aare. Tore jutuajamine ka :)
Selle ülesandega sai tõesti vaeva nähtud. Andis alles lugeda. Mitu pead ikka mitu pead ja saime selle roheliseks. Vahva teostusega aare! Aitähh peitjatele!
Sellele mõistatusele sai ikka kõvasti tunde kulutatud. Esiteks ei saanud ma üldse aru, mida tegema peab. Kui aga olin abistava vihje saanud, läks tööks lahti. Esimene pool tuli kergelt, iga uue ringiga sain jälle mõne nimetuse kirja, aga siis läks raskemaks. Neid sulelisi ikka andis kokku lugeda. Lõpuks sain nõutud arvu kokku, aga oh häda, ma olin leidnud selliseid pudulojuseid, mis antud konteksti hästi ei sobinud. Peale osade välja praakimist oli ikka veel kaks puudu. Hakkasin kirve meetodil geokontrolli piinama ja selleks ajaks kui GK oli juba kärssama läinud, olid minul silmad krillis ning juhe koos. Saatsin oma pooliku lahenduse Sirjale, lootuses, et värske peaga läheb paremini. Nii oligi, Sirja praakis ühe pudulojuse veel välja ja lisas ühtteist juurde ja GK andis loa aaret otsima minna.
See oli ikka üks väga vahva mõistatus, mulle tohutult meeldis lahendada. Igasugu karvaseid ja sulelisi tuli robinal, pärast vaatasin, et palju rohkem kui vaja. Hakkasin siis välja rookima, putukad kihutasin ka minema, lõpuks tuli igati tipsen-topsen tulemus. No ja siis saabus meil varajane talveuni ja nii ta kuhugi vedelema jäi. Laupäeval olime otsustanud unest ärgata ja võtsin oma paberipataka välja, no tükiks ajaks on sebimist, tegelikult on päris mõnus niimoodi aardeid koguda. Suur tänu toreda jutu autorile, tublid olete!
Toimingud mis koordinaatide jaoks vaja teha olid ammu teada, aga laiskus hoidis tagasi. Mingi hetk võtsin end kokku ja sain mingid tulemused kirja. Väike täpsustus ühe linnuga ja võis skoorima minna. Kohapeal sai mitu minutit tiirutatud, enne kui nimed kirja õnnestus saada. Aitäh.
Olin sellist mõistatust (mitte sama tekst) ühel üritusel lahendanud, nalja sai tookord palju. Sai seegi kord, väga kihft idee, tänud! Sain teada loomast, kelle nime ma juhuslikult siin Geomängus kannan, ikka hulka rohkem. Väga hariv aare.
Kohapeal ma sooritasin oma tavapärased otsimisliigutused ära aga aaret Netu. Panustasime järgmisele ideele ja see tõi edu, ülilahe peidik. Ma polnus sellist veel näinud! Palun selliseid minu mõistusele sobivaid aardeid veel, siin ma olen tegija!
Mis lahenduseks teha vaja on sai selgeks avaldumispäeval. Aga ei ole minus seda viitsimist, et pikalt arvuti taga istuda ja tulemuse kokku klopsimiseks sarnaseid liigutusi teha. Nii ta jäi päris pikaks ajaks. Nüüd ühel igaval õhtul sai siiski alustatud ja üllataval kombel ka kohe lõpuni venitatud, aega selleks ikka kulus. Otsimine päeva esimesel tunnil oli selle kõrval lihtne ja oluliselt meeldivam, linnamüra puudus ja selle asemel sadas laia lund. Tänan ka!
Algul ei saanud üldse aru, mida siin tegema pean. Üritasin veebilehelt kuidagi numbreid leida, aga ei õnnestunud. Siis sain teada, mida tegelikult tegema peab ning läks huvitavamaks. Viimastega läks päris keeruliselt, pole kuulnudki neist. Üks jäigi puudu ning selle sain geokontrolli abiga. Kohapeal läks kiiresti, väga hea maskeering. Seekord oli õnne, sest leid tuli koheselt, tavaliselt otsin sellist kaua. Aitäh.
Kunagi nägin selle mõistatuse lahendamisega hirmsat vaeva - nimelt õnnestus mul tekstist täiesti valesti aru saada ja tegin midagi sellist, mida üldse tegema ei pidanud. Lõpuks aga hea geokolleeg andis mulle mõistuse tagasi ja siis hakkasin õige asja kallal toimetama. Paar tegelast jäi siiski leidmata. Seejärel sain väikese vihje, mis pudulojused puudu olla võivad ning õnnestus ka need lõpuks üles leida. Välitöödele jõudsin pimedas, õnneks oli geojumal aga seekord minuga ning esimesest paigast, kuhu käe sirutasin, topsik ka pihku jäi. Tänud!
See aare on seisnud juba pikemat aega. Pole viistinud süveneda ja pole mõistatusele ka pihta saanud. Nüüd hakkasin vaatama ja asi hakas hargnema. Mõistatus on täitsa lahe, natuke võib-olla üle pingutatud. Aitäh!
Väljas oli juba ammu pime ja torm möllas täiega aga kuna kell oli ikkagi vähe siis võtsime linnas paar Inga poolt lahendatud mõistatust ette. Pean tunnistama, et mul jäi see lahendus poolikuks, numbrid ei tahtnud kuidagi klappida ja lõpuks jäigi asi nii nagu enamus poolikute mõistatustega. Lõpp on muidugi sellises kohas kust ma olen soojemal ajal tihti rattaga lähedalt möödnud aga ise ei teadnudki, et leidmata aare nii lähedal. Kena konteiner sobivas kohas. Tänud!
Nägin nende imetajate, lindlaste jm elukatega kaks päeva vaeva, kuniks lõpuks ei pidanud närv enam vastu ja konsulteerisin nii eelmiste leidjate kui ka peitja endaga. Peitjale lubasin selle sulelise nina ette riputada, kes mul Noa laevast üle jäi, ent kui ma siis lõpuks avastasin, et olin seda tegelast oma nimekirja topelt pannud, ei jäänud küll muud üle, kui peitjale tunnistada, et juuksevärv õigustab end täielikult. Kohapeal metsiku tuule ja voolava vihma käes läks tiba aega, kuniks hästi maskeeritud topsik silma jäi. Tänud aarde eest. Kahepäevase maratoni läbimise järel tekkinud rahuga võib juba öelda, et väga äge mõistatus.
See mõistatus nõudis eesli kannatust ja kotka silma. Algus läks päris lennates. Siis venis nädal mööda, aga ikka oli midagi puudu. Lõpuks hakkasin numbreid kombineerima ja ühel hetkel sain nagu puuga pähe, nii et silme eest veel üks lind mööda tuhises ja geokontrolli hoobilt roheliseks tegi. Kohapeal, vastupidiselt mõistatusele, läks ruttu. Tugev tuulekohin viis tol hetkel linnamüra pigem eemale. Tänud toreda jutu ja lõpu eest!
Perega koos ammu lahendatud. Nutikas peidukas. Aitäh!
See aare sai lahendatud juba väga ammu. Kuigi pean end kalade alal eriliseks juhmiks, siis siin oli nendega kõige kergem. Küll aga nägin vaeva puudega, millega tavaelus kenasti hakkama saan. Loomadega oli kah veidi segadust, nii et linnud olid mulle kergemini leitavad. Õnneks oli vihjetest abi ja nii see koordinaat selgeks sai.
Nullis olev müra kahvatus mu igapäevase töötaustaga võrreldes. Praegusel märjal õhtusel hetkel oli seal üsna vaikne hoopis. Üks pudru ja kapsad on nii see ilmaelu kui taadi teekond :) Aitäh, mõistatus meeldis väga ja lõpp oli kah hoole ja armastusega tehtud. Favo punn tuleb minu poolt siia külge :)
Aare päevas hoiab tohtri eemal, ütleb uus geovanasõna. Sestap tegime tänasel puhkepäeval tiiru linna, mille jooksul otsisimegi kõigest ühe aarde. Ülejäänud aeg kadus Eesti maailma suurimasse kaubanduskeskusse, mis mul tunni ajaga pea valutama pani. Ja kuna lapselaps pidi lõunaunele tulema, siis muid aardeid otsima ei hakanud. Geopeitus on ju kogupere mäng.
Lahenduseni jõudsime kahekesi suure lugemustöö tulemusena. Väga vahva kirjeldus, annab ikka välja mõelda ja kokku kirjutada. Respekt! Sellest ka laheda teostuse silt. Lugesime, mis me lugesime, saime vajaliku hulga elukaid kokku, aga geokontrolli roheliseks ikka ei saanud. Peitja vihjas selle peale õite tabavalt, et kirjeldust tuleb lugeda nagu Speedy aarde oma. Aiaaaa ;-) Nii olnudki ja nüüd läks valgusfoor roheliseks. Ahvikari, ma ütlen.
Täna jalutasime läheneva talve tunnetades (kätel oli jahe) aardeni just nii nagu peitja soovitas - ilma gepsu vaatamata. Minu arvates polnud me veel õiges kohas, aga ilmeksimatud rajad suunasid meid siiski maha keerama ja otsinguid alustama. Marje leidis peagi hästi maskeerunud topsi ja lasi mul edasi otsida. Ma oleks ilmselt enne gepsu vaadanud, kui sealt ja sellist otsinud. Sest lisaks gepsu mittevaatamisele polnud ka aarde suurust vaadanud :-) Tillu tops nagu Lukas ütle(k)s.
Võtsin aarde lähedalt ka kilekotis prügi kaasa - kaablid, mingi seadeldis, šampooni- ja limpsipudel, igatahes väga huvitav kombinatsioon. Aare oli heas korras ja lahedalt maskeeritud. Kirjeldus on tipptase. Loodame sellega lähenevast talvest hoolimata tohtri eemal hoida. Tänan selle kõige eest Liisit ja Liivot!
Kõik oli täpselt nii kui eelpool [qlts]il kirjas. Lihtsalt pärast kinoseanssi hakkas väiksem geopõnn Väike Linnapreili pirisema, et tal on külm ja märg ja paha ja pime ning päris lähedalt ma seda ilmaimet ei näinudki. Täna (23.10.15), pidin ikka ise ka korralikult üle vaatama ning natuke silitama :D Aarde teostus 5+ :)
Oeh, seda on raske kommenteerida. Lõpuks kui mõned loomad veel puudu olid, hakkasin kirvega vehkima, aga see osutus liiga nüriks. Sain kõrvalkabinetist natuke abi ja võisin suuna võtta maastikule.
Esimese hooga kohale jõudes võtsin endale vale sihtmärgi, käisin nagu kass ümber palava pudru aga no mida ei ole, seda ei ole. Kuna kinoseanss pressis peale, siis pidin edasi liikuma. Ära minnes jäi veel üks objekt silma, mida aga lähemalt uurida ei jõudnud. Terve kinoaja näris see objekt sees, nii saigi peale filmi tagasi mindud ja siis tuli ka leid ära. Siinkohal avaldan kiitust peitjale, hea töö.
No on siia ikka romaanid kirjutatud... ma nii pikalt ei oska. Eelmine Taadi-aare sai lennust ära lahendatud, sellega läks ikka paar tundi aega. Suuremalt jaolt seetõttu, et mulle meeldib taolisi ülesandeid industriaalsete vahenditega lahendada ja esimene tund vai nii läks vajaliku fauna- ja flooraradari valmiskirjutamisele ja sellele Eesti Looduse köidete tutvustamisele. Sellest hoolimata jäi peale süvaanalüüsi üks asjaosaline leidmata, mistõttu edasi tuli võtta abiks simulatsioonitarkvara ja kvaliteedianalüüsi vahendid, hindamaks võimalike lahendeid. Igatahes rohelise tule (ja peaaegu sinise suitsu) ma kätte sain. Kohapeal läks kiirelt, täiskuu ja parajalt külm, seega mööda georada kohale, nimi kirja ja edasi (või tagasi).
Hea mõistatus ja paras vaev on see olnud, tänud!
Jutt kulus peaaegu pähe juba enne kui numbrid rohelist näitasid. Täna oli sobiv hetk välitöödel käia ja nimed kirja panna.
Meile see asi küll nalja ei teinud. Elukaid tuli kokku terve loomaiaia jagu. Hakka või piletit müüma. Aga numbreid klappima ei saanud. Lõpuks sai siiski piiramisrõngas koomamale tõmmatud ja täna kritseldasime nimed raamatusse.
Kui aare avaldati, siis asusime pusima lahenduse kallal. Kristiin päeval ja mina õhtul peale tööd. Kõike me ei leidnud. Üks sunnik jäigi peitu. Geokontrolli saime sõber kirvega roheliseks ja täna käisime siis otsimas. Selle aarde kõige suurem probleem on georada. Kordinaadid jäid meil koju kuid umbkaudne asukoht oli meeles. Nii me siis natuke jalutasime, kui õige rada meid aardeni juhatas. Aarde peitjale aga suur kiitus. Võrratult kaunis maskeering :) Ei ole mingi tavaline kärakas, vaid ikka korralik meistriteos! Jääme ootama vanamehe uusi seiklusi.
Enne südaööd Tallinnas neljas.Üks bio.edu.ee on mul kodus luust ja lihast olemas. Seekord teda kasutada vaja ei olnud. Topsi märkasin pimedas kohe, aitäh.
Kui lõpuks müra oli paika loksutatud, siis kohapeal läks kiiresti. Aitäh!
See mõistatus on hea tähelepanu kontroll. Üsna mitu korda tuli taadi juttu lugeda enne kui kõik varbad, pöidlad ja näpud võis loendamiseks appi kutsuda. Kui kogu seltskond koos, sai geokontrollilt heakskiidu ja Linnamüra kuulama. Tänud huvitava ülesande eest.
Äge taat! Kui tahta kõik ausalt ära rääkida, siis peaks vähemalt osa sest logist tsensuuri alla panema. Samas, see on vähemalt idee poolest noorpeituri aare, ja vaadates, millise õhinaga mu oma Mamm Kadrina näki logisid ootab, siis poleks see sugugi aus. Ühesõnaga, lasin tal natuke olla, kuni soga põhja vajus ja asjalikumad asjad pinnale jäid, noh nagu kass ja kartul. Siis hakkasid veel asjalikumad asjad näole andma, neid sai juba päris palju. Ja vot siis oli ühel hetkel sein ees. Lugeja näitas 34, ja kahte viimast enam ei leia. Vaatasin nii, vaatasin naa, ümisesin laule festivalilt Ropp Tipp 1988 (peeti kunagi kevadel Emajõe vanas ujulas, umbes seal, kus praegu Jõmmu seisab). Vat selle jauramise peale ujusid kaks viimast elukat ka plaksutama. Siis edasi oli juba lihtne, oluliselt lihtsam, kui selle mõistatuse teksti kokkukirjutamine, ma pakun. Sain kontrolli roheliseks, vist kuuendana või kuskl seal kandis, panin ootele. Paraku on aeg selline, kus aardeid kulub palju, ka keset päeva. MIs siis ikka, otsisin selle mürarikka paiga üles - on jah mürarikas, aga vaade on imeline ;) - tõmbasin pintsaku juurde kummarid jalga ja kõndisin künnivoliniku kombel kohale. Tallermaa ei lasknud koha õigsuses hetkegi kahelda. Ohkasin - ja hakkasin logima. Nii et tänud ja tehtud ja tervisi noorpeiturile uute ideede genereerimiseks!
Aarde avaldumise hetkel oli minu kõrvadel häire, nimelt valmistus 20 last õue minema ja tol päeval oli see väga mürarikas. Mõne hetke pärast saabus vaikus , sest palusin vaikuseminutit. Oo, milline õndsus. Seda mõistsid ka lapsed ja edasi jätkati riietumist vaikides, nii hea oli vaikust kuulata... aga siis ei teadnud ma midagi veel sellest mõistatusest siin, selle avastasin alles õhtul hilja kui arvuti käima lükkasin ja esimene mõte oli, oh sa armas aeg, kuidas siit küll võimalik on midagi koordinaatide moodi välja mõelda. Lugesin taadi seiklused läbi ja unemati vajutas oma käpaga silmalaud kinni.
Hommik on ikka õhtust targem. Ärkasin valguse tungimisest mu laugude vahele ja nautisin taas vaikust, kõik magasid veel ja nii sain selles vaikuses kohvi juues hakata uuesti mõistatusega tegelema. Ja nagu ma alati arvanud olen siis lihaleib on tegija ;). Haukasin lihaleiba ja sain nägijaks. Algul küll ähmaselt kuid mida rohkem vaatasin seda selgemalt hakkasin nägema. Siis aga ärkas maja ja vaikus sai otsa. Toimetused tulid vahele ja mõistatuse lahendamine lükkus taas vaiksemaks hetkeks. See vaikus saabus taas õhtul ja siis saabus ka lahendus ja ilus 5-s roheline geokontrollis. No see 5 sobis mulle, sest kooliajast mäletan, et 5-si pandi edukatele õpilastele ja too hetk tundsingi end kui laps ,kes on õpetajalt kiita saanud :P.
Pühapäeval tegelesime ekstreemsustega ja ega siis ometi linnamürasse sukelduda ei riskinud ;). Täna Linalakaga proovitiiru tehes aga ei saanud kiusatusest võitu ja põikasime ikka lõpust läbi. Vaikust siin tõesti ei olnud, täitsa mürarikas koht. A hullas veidi Linalaka puldiga ja siis tatsasime nulli kohale. Nullis vaatasime tiba ringi ja siis sai A nägijaks. Hetk hiljem olin ka mina nägija ja kribasime oma nimed kirja. Suured tänud peitjatele vahva mõistatuse eest, mõnus oli seda vaikuses lahendada ja linnamüras logida !
Aih, kui äge seltskond oli vaja liita-lahutada, oli ka väljamaalane värviline ja kohalik karvane. Tõsiselt mõnusa muheluse tekitaja on peitja loonud. Tore konteiner täna päikselises linnamüras avatud ja suletud minulgi. Taadile kerget jalga edaspidisteks jalutuskäikudeks. Tänud peitjale.
Reaalsest lahendamisest on nüüd nädal aega möödas ja tänu sellele veidi ka emotsioonid vaibunud. Uut aaret nägin peaaegu kohe, kui see ilmus ning koheselt oli ka selge, mida lahendamiseks tegema peab. Paraku olin aga töökaaslastele lubanud, et teen õunakooki, seega lahendamise asemel oli vaja minna õunaraksu ja poodi. Poes tuli veel ka kiluleibade isu... Kokkamisega ja söömisega sai ühele poole kella neljaks. Seega oli veel tund aega lahendamiseks, enne kui oleks saanud minna kontori vaikusest linnamüra keskele. Kella viieks oli aga paanika-jaanika. Kõik (minu meelest), mis võimalik, oli leitud, kuid no ei klapi! Saan aru, et kuskil on viga sees, kuid veakohta ei leia. Kui Kallo mulle järgi tuli, kontrollis tema ka veel autos minu tehtud tööd ja ikka ei midagi. (Siin sel hetkel oleks võinud veel minna tunkiga FTF-i pärast tunglema).
Õhtul kodus kontrollin ka veel, aga no ei saa pihta. Kirjutasin paar täpsustavat küsimust peitjale. Tema aga vastuse asemel ütles, et saadaksin nimekirja leitud objektidest. Ja enne kui vajutasin „saada” nuppu, nägin juba oma viga. Ja siis võttis ikka vanduma küll! Kõik oli mul ju õige! Lihsalt ei oska loendada! Kuna oli juba pime ja ma ei suutnud Kallot ka veenda linna tagasi minema, siis jäi otsimine järgmisse päeva. Kui geokontrolli saime roheliseks teisena, saime oma nime logiraamatusse kolmandana kirja.
PS.Kaasgeopeituri maiseid kannatusi lugedes saab täiendada eesti keele sõnavaramut. Kui algul tundus, et tunk'i tehes saab rääkida tungimisest, siis tegelikult nii see ei ole, kuna:
tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'.
Siit saab järeldada, et tunk'i tegevus on ikkagi tunkimine:
tunkima: käituma masohhistlikul viisil , mis avaldub oma geopeituslike ihade mahasurumises, enda tegevusvabaduse jäik ja range piiramine, sunduslik seisund, mis sunnib püsima tubastes tingimustes, arvuti taga, isegi ilusa ilma korral. Vt. ka dieet, geodieet, enesepiitsutamine, Freud, Maslow püramiid, võlast vabanemine.
Lingvistiliselt on tunkimine ja tungimine antonüümid.
Täname!
Kui aare avaldus, siis esimene mõte oli hakata kohe lahendama - kohvi kõrvale hea väike tegevus. Siiski paraku laiskus sai võidu. Tallinna rahval niikuinii ka eelis asi esimesena leida. Kui aga lõunaks polnud ühtki rohelist geokontrolli tekkinud, mõtlesin et huvitav-huvitav... Võtsin siis lahendamise käsile. Oligi huvitav! Einoh mida? Kus loomanimed jm. on??? Pole ju kuskil! :D Veidi süvenemist tõi asjasse selgust. Ah et nii vä? ;) Tegin kohe arvutis exceli tabeli, samuti printisin teksti välja. Vaevaliselt läks see lahendamine. Lõpus, kui ainult mõni sõna oli puudu, proovisin geokontrolli pommitada - ei õnnestunud. Jätsin asja soiku. Õhtu ka käes ja... :D Siis hiljem võtsin asja uuesti käsile. No oli vast pähkel! Viimased asjad tulid päris raskelt. Sain ikka kõik sõnad kokku ja geokontrolli põhja. Täna tekkis võimalus aaret otsima minna. Maskeering oli tõesti hea, aga kaua siiski ei pidanud tuhnima, 5 minutit vast. Eks eelnevate otsijate tallermaa reetis. Tänud peitjale!
Oh seda bioloogiat, neli "punast" kah... Aga siis ratta selga ja punuma! Kahju, et Krista enne l6pplahendust Lääne-Virusse naasma pidi. Aitäh peitjale!
Mina tegin koolitükke ja Madis lahendas mõistatust. Vahepeal käisin kaasa aitamas ja vahepeal hüüdis Madis ise veidrusi. Igatahes avardas see mõistatus tohutult tema silmaringi... Aare ise oli ka lahe. Aitäh!
Eile mõistatuse avaldumise ajal olin tööl ning polnud aega sellega tegeleda. Seda enam, et pärast tööd oli firma sünnipäeva tähistamine burgeri söömise ning kinos käimisega. Täna hommikul aga võtsin bioloogia tunni ette. Seda oli mul vaja, kuna Liis sai päris mitu korda mu teadmiste (nende puudumise) üle naerda. Lõpuks said asjad kõik paika ning enne vajalikke toimetusi sai aarde juurest läbi käidud. Tore teostus ning äge mõistatus, aitäh!
Tegelikult on mul praegu geodieet. Mitte geodeet vaid geodieet. Võin endale lubada vaid üksikute aarete otsimist kuniks suviste georetkede internetilogivõlg pikkamisi kustutatud saab. Ühel päeval kui nimetatud võlg oli märkamatult kasvanud juba 200 kanti, vaatasin peeglisse ja võtsin vastu otsuse liituda Logijälgijatega ®. See tähendab, et välitööde asemel hoian silma peal kõigil ilmuvatel netilogidel ja postitan neid ka omalt poolt nagu jaksan - arvan, et üldiselt peitjad väärivad aardega nähtud vaeva eest rohkemat tagasisidet kui kaks sõna.
Viimase kuu aja jooksul olen niisiis oma sõltuvust piiranud spetsiaalse programmi alusel, igal nädalavahetusel seisan kõigest väest vastu kiusatusele ette võtta georetk "kollasesse" piirkonda. Kui õues liiklemine on eluliselt oluline, siis valin spetsiaalselt maanteed, mille ääres GP kaart võimalikult palju rohelisi täppe näitab. Õnneks on mul kodus mõnest mugust koosnev tugigrupp, ilma nendeta oleks kindlasti veelgi raskem. Tuleb tunnistada, et patustamist esineb, aga üldiselt on rõhuva koormuse vähenemine täiesti tuntav - hetkeseisuga veel vaid ligikaudu 70 netis logimata leidu. Liigun nulli poole...
Kuid isegi Logijälgijatel ® on teatud leiud lubatud, teiste seas esma-, sündmus- ning kodunt kaugel kogemata teele jäänud leiud. Värske 3.5 mõistatus Tallinnas kuulub loomulikult täpselt sobivasse menüüsse - sisaldab vähe leiukaloreid, samas peletab edukalt näljatunde. Kuna isu enamvähem mistahes aarde järele oli jube suur, siis asusin lõunapausil aplalt asja kallale. Umbes pool mõistatust neelasin metslase moel täiesti abivahenditeta, alles siis meenus, et meie tsiviliseeritud maailmas oleks tegelikult mõistlik viisaka inimese kombel rahulikult ja organiseeritult läheneda, saab kokkuvõttes paremini ja kiiremini.
Ainult päris viimane ots jäi kergelt ähmaseks, küllap sellegi tagantjärele selgeks saan. Antud hetkel oli lõunapaus niigi pikale veninud ja muude kohustustega kiire, mistõttu tegin rohelise geokontrolli saamiseks 8 punast juurde. Õhtul 17:50 esmaleiu registreerimise ajal polnudki veel ühtki rohelist kontrolli rohkem juurde tekkinud. Peitja isikupärane stiil on selgelt tajutav nii kirjelduses kui ka aarde lõpp-punktis kohapeal. Hästi koostatud mõistatus - kui tundub raske lahendada, siis mõelge kui keerukas seda veel koostada oli! Respekt ja aitäh!