Linnamüra

Juba aasta jagu on taat vaikust nautides oma pargis jalutamas käinud. Seekord on taat otsustanud linna minna.

---------------------------------------------------------------------------------

Kuidas taat linnas käis

Ühel kenal pühapäeval sättis taat linna minema, sest peole oli ta ju kutsutud. Ta pani selga veidi sorakil vesti ja sättis kaabu nii, et juuksekihar just täpselt kaabu alt välja paistis. Tare lävepakule astudes märkas taat, et tal vikerkaar algab täpselt keldri katuselt ja selle lõpus näeb tema värvitut kastekannu. Taadile see meeldis, pealegi tundis ta ennast suurepäraselt, sest kergest külmetusest oli vitamiinirikas kiivi ta jalule aidanud. Kui veel õhtul oli enesetunne vilets, siis ärgates oli energiat juba küllaga ja eile kardetud üha abitumaks jäämisest oli olukord kaugel. Ta oli hakkamist täis, kuigi pidi üksi, ilma kellegi abita, linna minema.

Esiteks ootas läbimist paks mets. Vintsutustest lootis ta seal seekord pääseda. Ent kui mets kitsamaks muutus, vedeles just keset teed palk ja ümberringi oli igalpool muda. “Ma imestan, kuidas üks ahv ennast siin traktoriga nii sisse on kraapinud!?,” pahandas taat. Väike tiir tuli ringi minna, kuid varsti sammus taat juba mööda mäge rutates edasi. “Linnulaul ja mets iseenesest on ikka väga rahustavad,” mõtles taat.

Linna jõudes nägi ta, et seal on ka areng toimunud. Enam ei olnud linn ilma piirita ja taat lausa imetles kanti, kus elas pool tema suguvõsa. Raatuse tänav muidugi oli siiski nagu raba. Püüdis siis taat sealt ka rutakalt veidi ringi minna.

Oh sa armas aeg, kui rõõmsad olid kõik taati nähes. Lapselaps jooksis kohe ligi ja taat teadis, et nüüd tuli partii kabe jaoks end valmis panna. Aga esmalt kutsuti muidugi sööma. Taadilt küsiti, kas ta soovib porrulauku ka kartulite juurde ning kas salati kastmeks hapukoor sobib. Taat nautis sööki, sest tema ise kippus seda kodus unustades kõrvetama ikka veidi põhja. Vintskeks kippus ka kodus tehtud liha alati jääma. Ahsoo, kurgid olid ka pakutud lihaga koos veel eriti mõnusad. Kuigi taat polnud kunagi olnud eriline oraator, avaldas tema jutt lapselapsele kõva muljet. Taat pajatas paljudest Eesti lindudest, loomadest, puudest ja kaladest. Lapselaps üritas neid meelde jätta ja loendada, aga sõrmedest jäi väheks. Ei aidanud isegi appi võetud pöial. Poiss kuulas vaimustunult, kuni taat lõpuks minema pidi.

---------------------------------------------------------------------------------

Kõik taadi jutus olnud linnud, metsloomad, puud ja kalad on peidus ka selles loos. Leia need üles, sest need juhatavad aardeni.
Aare ei asu toodud koordinaatidel, aga nullist väga kaugel ka mitte.
Aarde idee pärineb noorgeopeiturilt, kes omakorda sai selle ühest ristsõnast.
Aarde nimel ja topsi asukohal on otsene seos ja see on täpselt vastupidine Vaikuse aardele.

N 59° 2A' BC.DE''
E 24° 4F' GH.IJ''

A: metsislased+vareslased+raatlased
B: putuktoidulised imetajad
C: imetajad
D: puud+kalad
E: kägulased+kalad
F: kalad
G: lehtpuud
H: linnud - (imetajad + puud + kalad)
I: vareslased
J: porlased+tihaslased

NB! Aarde asukoht muutus 06.06.2024, sellega seoses muutusid ka tehted.