Kunda kultuur

Kunda soo walgustab Eesti minevikku
Möödunud suwel leiti sealt üle 400 eseme, mille vanus 7000-8000 aastat.

Eile õhtusel Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul seltsi esim. prof. J.Mark tuletas meelde kaht surma läbi lahkunud Soome teadusemeest, keda koosolek mälestas vaikse püstitõusmisega. ......

"Rootsi kindrali haud"

Teisena kõneles mag. R. Indreko "Uutest leidudest Kundast ja nende tähtsusest muinasloos" Üks arvukamaid keskmise kiviaja leiukohti on meil Kunda soo Viru-Nigula kihelkonnas. Kunda asundusest umbes 3 km lõunasse, Kunda jõe vasakul kaldal asub väike 117 m pikk, 74 m lai ja 4m ümbuskonnast kõrgem küngas – Lammasmägi. Rahvajutu järgi olevat sinna maetud Rootsi kindral või koguni kuningas Lamma rikkalikkude panustega, mis on meelitanud sinna hulga varanduseotsijaid, kes aja jooksul on kaevanud künka harjale hulk auke. Mainitud kindrali (või kuninga) nime järgi olevat hakatud küngast kutsuma Lamma-mäeks ja hiljem Lammasmäeks. Juba 7000 aasta eest oli koer koduloom. Varemini kaevas Kunda tsemendivabrik Kunda soost, kust leiti 151 riista, kuid kõik need olid peamiselt kalastusriistad. Nüüd 1933. ja 1934. a. Lammasmäel kaevates leiti ka väga mitmesuguseid igapäevases elus tarvitatavaid riistu, määratu hulk söögijäänuseid ja mitmesuguseid kilde, mis pudenesid riistade valmistamisel. Leitud luude hulgas, mis määras mag. J. Lepitsaar, leidus põder, metskits, karu, kobras, saarmas, jänes, lindudest: punakurk-kaur ja tuttvart, kaladest: haug, ja koduloomadest tõenäoliselt koer. Varem tuntuist võib siia juurde lisada alghärja ja metssea. Koera luudest on see kõige vanem leid Eestist ja üldse Baltikumist. Üldse leiti kokku 483 riista ühes katkenditega ja määratu hulk luid. Luuriistade hulgas võiks uutest tüüpidest nimetada taldu, kirveid, kirve-pärasid, odaotsi, naaskleid ja muid vähemaid riistu. Luuriistade kõrval tuli välja hulk tulekivist ja kvartsist riistu ning primitiivseid kivikirveid, mis on täiesti uus nähtus seniste Kunda leidude hulgas ja mis aitavad mitmeti selgitada kui ka lahendada vanuse küsimust primitiivsete kiviriistade kultuuri suhteist, nagu meil on Võisiku ja Soomes Soomusjärve kultuur. Paljud Lammasmäe leiud näivad põlvnevat vanemast kiviajast, näit. Koonusekujulised nooleotsad, milliseid leidub terves Euroopas – Prantsusmaalt Uurali mägedeni. Nende riistade vanus on umbes 7000-8000 aastat.

Postimees nr. 65, 7 märts 1935

Milliseid saladusi peidab Kunda Lammasmägi
Külas asub inimasustuse leiukoht keskmisest kiviajast, umbes 7000 aastat e.m.a., Lammasmäe. „Arvatakse, et künka nimi on tuletatud Rootsi kindral Lamba järgi, kes ka sinna maetud koos oma aarete ja varandusega. Teine jutt kinnitab, et Rootsi kuningas ehitanud siia suured keldrid, kuhu matnud kulla tagavarad. Kolmanda legendi järgi olevat mäe sisse maetud kuningas, keda kaks sõdurit paljastatud mõõkadega valvavad. Kord nähtud isegi seda kuningat kahehobuse tõllaga soo peal sõitvat.“

(Helmut Joonuks „Viru rannikul“ 1969).

KUNDA KULTUUR JA LAMMASMÄGI
1871. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik hakkas toorainena tarvitama õhukese turbakihi all leiduvat järvekriiti, mille kaevandamisel satuti muistsetele luuesemetele. Nendest huvitatud C. Grewingk tegi kindlaks kunagise järve olemasolu ja määratles selle põhjast leitud luuesemed kiviaja inimeste poolt kalastamisel kaotatud tööriistadena. Keskmise kiviaja küttide ja kalastajate asula tekkis Lammasmäele VII aastatuhandel eKr.
1886. aastal korraldas C. Grewingk proovikaevamise endise järve saarel, nüüd Lammasmäeks nimetataval künkal ja avastas seal asulajäänused. Tema poolt avaldatud uurimuste kaudu sai Kunda hulgalt alles väike, kuid väga iseloomulik leiukompleks rahvusvaheliselt laialdaselt tuntuks. Kui samasuguseid leide tuli hiljem ilmsiks ka naaberaladelt, hakati seda arheoloogilist kultuuri nimetama Kunda kultuuriks.   Aastail 1933-1937 toimetas Lammasmäel ulatuslikke kaevamisi Tartu ülikooli arheoloogiakabinet R. Indreko juhatusel. 1949. ja 1961. aastal olid uued kaevamised. Kõikide kaevamistega on sealt saadud kokku umbes 3800 leideset.
Leitud on luust ja kivist tööriistu: ahingu- ja nooleotsi, harpuune, kivikirveid ja -talbu. Lammasmäelt on peale töödeldud esemete leitud ka hulgaliselt loomaluid. Eriti rohkelt on põdra- ja kopraluid, kuid ka koeraluid.

www.kunda.ee
____________________________________________

Aare: Lammasmäel on 3 mändi, mille läbimõõt jala juures on vähemalt 40cm. Otsida on vaja 46cm läbimõõduga mändi, mille juurte all aare end peidabki. Saatuse tahtel on see mänd kaaslastest palju lühem. Ühest kõrgest männist asub see aardega mänd 8 meetri kaugusel.