Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
EBAVERE mägi, üks Põhja-Eesti kaunimaid mägesid, on 50 hektari ulatuses looduskaitse all. See kõrguselt kolmas mäetipp Pandivere kõrgustikul oli muinaseestlaste ohvripaik. Nagu on kirjutanud kroonik Henrik, asusid mäel puust jumalakujud, mis sakslased 1220. aastal maha raiusid. Sama kroonika jutustab, et mäel sündinud saarlaste jumal Tarapita, kes siit Saaremaale lennanud. Ebavere kohta on loonud rahvas hulgaliselt muistendeid. Nii kõneleb rahvasuu, et mäe sees olevat linn, Kalevipoja sepapada — sellest ka suits mäe ümber; ikaldusest pääsemiseks olevat mäel ohverdatud ümbruskonna kauneim piiga Eba. Oma loomingus on Ebavere-muistendeid kasutanud Jakob Tamm, Jakob Liiv, Peeter Jakobson, Kersti Merilaas jt. 1894. aastal peeti Ebavere jalamil esimene kohalik laulupäev, kus ühendkoore juhatas Assamalla õpetaja Juhan Elken ja kõnedega esinesid Ado Grenzstein, Jakob Tamm, Jakob Liiv jt.
Lisaks Henriku Liivimaa kroonikale kirjutab Karl Feyerabend 1794. aastal ilmunud raamatus „Kosmopoliitilised rännakud. Kiri Eestimaalt”. Kord olnud end ülekaaluka vaenlase eest kaitsvad saarlased suures hädas. Jumalad saatnud neile appi Thori. „Mäe pühas hiies võttis ta inimese kuju, lendas sissepiiratud saare poole, lõi vaenlased tagasi ning vabastas saarlased neid oodanud orjapõlvest. Sellest ajast saadik sai Thorist Saaremaa eriline kaitsejumal; ning toda hiit, kus ta kõigepealt inimese kuju võttis, hakati Thorapitaks, see tähendab, Avitaja Thoriks kutsuma.” Ühe loo järgi lennanud jumal Ebavere hiiemäelt minema pärast seda, kui teda hakkas häirima Kassisaba külla (praegune Väike-Maarja) ehitatud kiriku kella helin. Rahvapärimused kõnelevad Ebaverest kui tähtsast pühapaigast, kus pealikud käinud ande viimas. Mäe ääres olevat Uku aru ja kalmed. Tõepoolest, 1929. aastal leitigi sealt kalmud ja muinasesemeid. Gressleri kalendris aastast 1840 nimetatakse Ebavere mäge üheks kõige kuulsamaks jaanitule paigaks. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest jpm.
Sonetid Ebavere näele. Jakob Tamm, 1893
Aare on tervise- ja suusaraja ääres. Talvel tule suuskadega. Aarde kõrval on veel teinegi logiraamat kuhu tervisesportlased panevad kirja oma harjutuskorrad.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (12), lahe_teostus (12), lühem_matk (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC64BB1
Logiteadete statistika: 119 (98,3%) 2 3 0 0 0 0 Kokku: 124
Sportlaste logiraamat leitud, kuid see, mida otsima tulime, jäi leidmata. Noh poja emotsioonidest siinkohal ei räägiks parem. Ise pole veel lootust kaotanud. Jätkame järgmistega. Ilmselt need 2 esimest (elu esimest), Lasila ja Lasärni, mis leidsime,olid seotud algaja õnnega.