notification_importantOle hooliv ja hoolitsev - nii aarde, keskkonna ja kaasmängijate suhtes.
Kasutajanimi:

Parool:


Pole kontot? Registreeri!

Unustasin parooli


Toeta Eesti geopeitust!
Miks ja kuidas toetada?


Kiri administraatoritele


Ebavere mägi

Peitis 20.09.15 Vaimar [vaimar]

Tüüp: Tavaline aare
Maakond / linn: Lääne-Virumaa
Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0
Suurus: mikro
Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse!

Kirjeldus:

EBAVERE mägi, üks Põhja-Eesti kaunimaid mägesid, on 50 hektari ulatuses looduskaitse all. See kõrguselt kolmas mäetipp Pandivere kõrgustikul oli muinaseestlaste ohvripaik. Nagu on kirjutanud kroonik Henrik, asusid mäel puust jumalakujud, mis sakslased 1220. aastal maha raiusid. Sama kroonika jutustab, et mäel sündinud saarlaste jumal Tarapita, kes siit Saaremaale lennanud. Ebavere kohta on loonud rahvas hulgaliselt muistendeid. Nii kõneleb rahvasuu, et mäe sees olevat linn, Kalevipoja sepapada — sellest ka suits mäe ümber; ikaldusest pääsemiseks olevat mäel ohverdatud ümbruskonna kauneim piiga Eba. Oma loomingus on Ebavere-muistendeid kasutanud Jakob Tamm, Jakob Liiv, Peeter Jakobson, Kersti Merilaas jt. 1894. aastal peeti Ebavere jalamil esimene kohalik laulupäev, kus ühendkoore juhatas Assamalla õpetaja Juhan Elken ja kõnedega esinesid Ado Grenzstein, Jakob Tamm, Jakob Liiv jt.

Lisaks Henriku Liivimaa kroonikale kirjutab Karl Feyerabend 1794. aastal ilmunud raamatus „Kosmopoliitilised rännakud. Kiri Eestimaalt”. Kord olnud end ülekaaluka vaenlase eest kaitsvad saarlased suures hädas. Jumalad saatnud neile appi Thori. „Mäe pühas hiies võttis ta inimese kuju, lendas sissepiiratud saare poole, lõi vaenlased tagasi ning vabastas saarlased neid oodanud orjapõlvest. Sellest ajast saadik sai Thorist Saaremaa eriline kaitsejumal; ning toda hiit, kus ta kõigepealt inimese kuju võttis, hakati Thorapitaks, see tähendab, Avitaja Thoriks kutsuma.” Ühe loo järgi lennanud jumal Ebavere hiiemäelt minema pärast seda, kui teda hakkas häirima Kassisaba külla (praegune Väike-Maarja) ehitatud kiriku kella helin. Rahvapärimused kõnelevad Ebaverest kui tähtsast pühapaigast, kus pealikud käinud ande viimas. Mäe ääres olevat Uku aru ja kalmed. Tõepoolest, 1929. aastal leitigi sealt kalmud ja muinasesemeid. Gressleri kalendris aastast 1840 nimetatakse Ebavere mäge üheks kõige kuulsamaks jaanitule paigaks. Paljudes rahvajuttudes kõneldakse mäel nähtud lahketest haldjatest, mäevaimust, mäe sees asuvast linnast või Kalevipoja sepapajast, sageli mäest tõusvast suitsust, maa-alustest käikudest jpm.

Väga huvitav lugemine on siin

Sonetid Ebavere näele. Jakob Tamm, 1893

Aare on tervise- ja suusaraja ääres. Talvel tule suuskadega. Aarde kõrval on veel teinegi logiraamat kuhu tervisesportlased panevad kirja oma harjutuskorrad.

Vihje: pole

Lingid: pole

Aarde sildid: soovitan (12), lahe_teostus (12), lühem_matk (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)

Geocaching.com kood: GC64BB1

Logiteadete statistika:   119 (98,3%)  2   3   0   0   0   0  Kokku: 124